Betoonist rulapargid Eestisse (0)

OÜ Betoondetail
Betoonist rulapargid Eestisse
Koostanud Keijo Ruuven 
August 2014
Sisukord
Rulapark, rulapargid Eestis, betoonpark, ajalugu........2 
Miks betoon ?............................................................................3
 
Disaini mitmekülgsus....................................................3
 
Sobivus ümbruskonnaga .............................................3
 Töödeldavus......................................................................4
 
Näiteid maailmast...........................................................5
 
Ilmastiku-ja kulumiskindel...........................................6
  Hooldusvaba .....................................................................7
Puitparkide tüüp-probleemid Eestis................................8
Maksumus, hinnavõrdlus puitparkidega.....................10
Kokkuvõte...............................................................................11
2
Mis on rulapark?
Rulapark on rekreatsioonilise spordi jaoks ehitatud ala, kus saab ohutus keskkonnas 
harrastada rula , rullsuiskude, tõuke -või trikirattaga sõitmist. Rulapark sisaldab erinevaid 
obstaakleid nagu kausid, torud, pool-torud, 
raadiused, kastid , käsipuud, püramiidid ja hüpped. Rulaparke on võimalik ehitada 
betoonist, puidust/vineerist, terasest või plastikust . 
Rulapargid Eestis
Eestis hakati aktiivsemalt rulaparke ehitama alates aastast 2000, kui valmis Baltimaade 
suurim rulapark  Tartusse  Tähtverre. Raske on öelda täpset sõidukõlblike rulaparkide 
arvu Eestis, sest enamus nendest on ehitatud puidust, kuid puidu lühikese eluea tõttu  
on paljud vanemad rulapargid likvideeritud või sõidukõlbmatuks muutunud. Umb-
kaudne rulaparkide arv võib jääda kuskile 50 ligi, millest 2 on betoonpargid Otepääl ja 
Elvas, 50/50 puit/betoonpark  Viljandis ning ülejäänud puit/ vineerpargid . 
Mis on betoonpark?
Betoonpargiks kutsutakse rulaparki, mis on täies ulatuses valatud betoonist. Betooni 
tugevdamiseks on kasutatud terasest armatuuri ning "sõidetavate äärte" kaitsmiseks 
tsingitud metalli. 
Betooni pind on valamise käigus silutud, kas mehaaniliselt või käsitsi, võimalikult sile-
daks(loe: peegelsiledaks). 
Ajalugu
Betoonpargid said alguse USA'st, kus 1965.-ndal aastal Arizonases ehitati esimene 
omataoline. Vanim siiani kasutuses olev USA betoonpark, Ocean Park, ehitati aastal 
1976 Marylandis. 
Märkimist väärib ka Austraalias asuv Albany "ussi-rada", mis ehitati aastal 1972 ja on 
tänaseni heas sõidukorras. 
Alates 1990-ndatest sai betoonparkide ehitamine populaarseks ka Euroopa riikides, 
Soomes ehitati esimene aastal 2006 ja Eestis valmis esimene omataoline aastal 2010 
Otepääle. 
Hetkel on USA’s ligikaudu 3000 rulaparki, millest 80% moodustavad betoonpargid, 
18% terasest pre-fabritseeritud pargid ja ainult 2% moodustavad nendest puidust 
moodul -pargid.
3
Miks betoon ? 
Disani mitmekülgsus 
Iga rulasõitja eelistus on betoon, sest see on sile, pakub head haarduvust rula ratastele 
ning kiiret ja ühtlast sõitu. Betoonist saab teha ka kõikvõimalikke erinevaid disaine, 
mille piirideks on vaid disaineri kujutlusvõime.  Betooni kui ehitusmaterjali mitmekülg-
sus pakub nii palju erinevaid võimalusi teha mistahes vorme või obstaakleid, mis paku-
vad sõitjatele alati uusi väljakutseid, kuidas neid kasutada. Moodulpargid on enamasti 
ühetaolised ja ei muutuvad sõitjatele kiiresti igavaks. Kuna vineertahvlid tulevad stan-
dardmõõtudes, siis on tavaliselt ka obstaaklid tehtud nende järgi, seetõttu ei ole väga 
palju vahet kas külastada rulaparki Tallinnas, Pärnus või Narvas. Ekstreemsportlased 
aga otsivad just vaheldust ja mitmekülgsust, mida pakuvad betoonpargid. Need ei ole 
kunagi üksteisega täiesti sarnased ja neist võib alati leida mingisuguse uue vormi või 
elemendi, mida mujal pole kasutatud.  
Sobivus ümbruskonnaga
Betoonpargi saab disainida nii, et see sobiks täpselt sinna, kuhu see on mõeldud. 
Näiteks saab suurlinna keskele ehitada plaza -stiilis pargi , mis meenutab tänavatel 
leiduvaid elemente nagu trepid ja käsipuud ning lisada juurde puid või põõsaid. 
4
Samuti on väga populaarne ehitada rulaparke kiirteede viaduktide alla, mis muidu 
seisavad tühjana. Sellise lahendusena on viadukt või sild pargile ka vihmavarjuks.   
Sõitjate poolt ehitatud kuulus Burnside betoon-
Silla-alune park Rootsis, Stockholmis
park USAs
Metsa äärde, väiksemasse linna või rohealasse sobib minimalistlikus stiilis rulapark, 
mis jääb ka oma maksumuselt isegi alevikele taskukohaseks. Samuti on võimalik 
pargi disainis ära kasutada maastiku iseärasusi, hoides sellega kulusid kokku. 
Otepääl asuv rulapark
Töödeldavus
Betoonparke ehitades on võimalik betooni sisse segada pigmente, muutes betooni 
igava halli värvi silmale ilusamaks. Kasutatakse ka parkide katmist akrüülvärvidega. 
5
Pigmentidega töödeldud park. 
Värvitud betoon
Veel näiteid betoonparkidest välismaal
Suurim betoonpark maailmas, Jiangwan Hiina
Ussirada Californias
Pimedas helendav bowl -park Brüsselis
Kettering plaza, USAs
6
Ilmastiku- ja kulumiskindel
  
Betoonist ehitamise eelisteks võib eelkõige pidada selle vastupidavust kasutamisele, 
kulumisele kui ka ilmastiku tingimustele.  Rulasõitmine kui ka muu spordiala harrastamine 
rulapargis paneb kasutatavad materjalid tõsiselt proovile. Tehakse hüppeid, maandutakse 
kallakutele ja libistatakse mööda ääri - kõik see kahjustab pidevalt rulaparki. Samuti vihm , jää 
ja lumi on Eestis suureks rulapargi vaenlaseks. Ilmastiku ja sõitjate koosmõjul muutuvad 
vineerpargid kiiresti pehmeks või kipuvad roostetama /mädenema. Ka vineerparkide aluseks 
olev asfalt muutub mõne aastaga karedaks, kuna asfalti pind on väga poorne . Betoonpind aga 
on sile ning tihe, mistõttu vihm, lumi ega jää seda mõjutada ei suuda. “Õigesti ehitatud” 
betoonpark kestab aastakümneid ja ei vaja regulaarset hooldust. Sõnapaar “õigesti ehitatud” 
tähendab siin, et rulapark on ehitatud betoonitööde üldiseid ehitusnorme järgides :
 
1) Kasutatud on vähemalt C25/30 tüübile vastavat betooni.
 
2) Betoonikihi paksus on vähemalt 100mm.
 
3) Betoon on terasega armeeritud.
 
4) Betoonpinnad on viimistletud terashõõrumisega võimalikult siledaks. Seal hulgas ei 
tohi betoonpinnad olla lihvitud peale nende kivistumist(betoonpinda ei tohi muuta poorseks). 
 
5) Äsja valatud betoonpindasid niisutatakse veega vähemalt 7 päeva või kaetakse 
hüdrofoobse lakiga, et toimuks betooni täielik kivistumine. 
 
 
Näitena võib tuua, et USA’s on praegugi veel paljud 70ndatel ja 80ndatel ehitatud 
betoonpargid kasutusel. Samamoodi võib vaadata aastal 2010 Otepääle ehitatud betoonparki, 
mis ei ole nelja aastaga oma sõiduomadustelt kehvemaks muutunud. Kaks aastat tagasi 
Viljandisse ehitatud 50% vineer - ja 50% betoonpargil on puitosa juba hakanud 
lagunemismärke näitama, kuid betoon on jäänud muutumatuks. Võib esitada lihtsa küsimuse: 
“Mis on toiminud ja mis mitte?”. 2000-ndate alguses ehitatud vineerparkidest on säilinud vaid 
mõned üksikud, kus enamus nendest on kas teist, kolmandat või neljandat korda üles 
ehitatud. 
 
Pärnu linna Munamäe rulapargi näide: 
 
 
2005 ehitati I rulapark - maksumus ~10000€ + platsi asfalteerimine 
 
 
2010 ehitati II rulapark - maksumusega ~15000€
 
 
2014 ehitati III rulapark - maksumusega ~45000€
Kokku on seega Munamäe rulapargi jaoks viimase 9 aasta jooksul kulunud ligikaudu 70000€(-
milles ei kajastu rulapargi hooldustööd). Suures osas rahastatakse Eesti rulaparkide ehitus EAS 
regionaalsete investeeringute programmist, mis näeb ette, et park peab vastu pidama järg -
mised viis aastat.  Sellest võib järeldada, et viie aasta pärast teeb Pärnu linn uue taotluse EAS’lt 
toetuse saamiseks, kuna praegune uus rulapark on järjekordselt sõidukõlbmatuks muutunud. 
Ei saaks väita, et selline teguviis investeeringu nime kanda tohiks. 
 
7
Hooldusvaba
 
Võrreldes puit- ehk vineerparkidega, on betoon ilmastikule vastupidav ning 
linnale praktiliselt hooldusvaba. Kui vineerparkide puhul peab jälgima vineertahvlite ja 
nende ühenduskohtade seisukordi, kandekonstruktsiooni tugevust, pealesõiduplek-
kide olukorda ja välja vahetama murdunud kruvisid, siis betoonparkidel puuduvad 
obstaaklite ühenduskohad ja betoonpinda ei pea hooldama . Kogemus on näidanud, et 
Eesti tingimustes kestab vineerpark suure kasutuskoormuse juures 3, keskmise koor-
muse juures 5 ja väikese koormusega kohtades 7 aastat. Seda vaid juhul, kui tehakse 
korralisi hooldustöid, ehk vahetatakse välja viga saanud vineertahvlid ja kandetalad 
ning asendatakse murdunud kruvid . 
 
Väga tavaline stsenaarium vineerparkide puhul on, et park püsib ilus esimesed 
paar aastat, seejärel hakkavad tekkima vineertahvlitesse augud, kruvid logisema ja 
kandetalad nõrgenema. Sõitjatel kaob isu parki külastada ja seda korras hoida. Prügi 
jäetakse vedelema ja park hakkab kõikide möödakäijate silma riivama. Lõpuks muutub 
vineerpark täiesti sõidukõlbmatuks: vineertahlvid tulevad kandekonstruktsioonide 
küljest lahti, pealesõidu plekid painduvad üles, murdunud kruvipead ulatuvad vineer-
tahvlitest välja jne. Pole ka välistatud, et puidust ehitatud park võidakse süüdata või 
aerosoolvärvidega täis sodida.  Pargi lõppstaadiumis meenutab see vaid prügimäge, 
mis on kõikidele kasutajale liialt ohtlik.  Viimaseks sammuks on vaid oodata, millal linn 
pargi likvideerib ja selle rajamise idee halvaks kuulututab. Järele jääb järjekordne tühi 
asfaltplats ja ehk mõned toredad mälestused sõitjate mõtetes. Abi ei ole ka vineer-
parkide ehitajate poolt pakutud garantiist, sest tegelikkuses kehtib garantii vaid 
defektsetele materjalidele, mitte aga “normaalsele kulumisele” või vandalismile.  Eesti 
rulaparkide ehitusfirmad on isegi arvestanud , et osa nende sissetulekust moodustavad 
nende endi ehitatud parkide suuremahulised parandus-ja hooldustööd, kui garantii 
enam ei kehti(tavaliselt 3e aasta möödudes ). 
 
Järgnevalt toomegi ära puitparkide tüüpilisemad probleemid ning, mis parkidega 
võib juhtuda, kui neid korraliselt ei hooldata. 
8
Puidust moodulparkide tüüp-probleemid Eestis
Platvormi kandekonstruktsioon purunenud . 
Pealesõiduplekk väändunud. Terav ja ohtlik!
Tabasalu rulapargi riismed. 
Kahtlase väärtusega disain - praktiliselt kasutu!
Konstruktsioon roostetab, vineerid lahti ja 
puudu. 
9
Pealesõiduplekid lahti, augud vineeris. Ohtlik!
Lasnamäe park - vineeri filmikiht kulunud, augud, 
ühenduskohad katki, kandetalad nõrgenenud.
Platvormil vineertahvlid puudu, karkass roostetab. 
Väga ohtlik!
10
Betoonpargi maksumus
Ekslikult arvatakse, et betoonpargi rajamine võrreldes puidust moodulpargiga, on 
meeletult kallis. Tegelikkuses see niimoodi ei ole. Võttes aluseks 500m2 pindalaga 
rulapargi, läheb ala asfalteerimiseks ~10000€ ning selle obstaaklitega katmine  
~ 40000 €, kokku ~ 50000 €, ehk 100€/m2. Lisaks tuleb veel arvestada vineerpargi 
iga- aastaste hoolduskuludega.  Reaaluses katavad puidust elemendid ligikaudu 1/3 
pargi kogupindalast, mis tähendab 500m2 pargi juures kasutavaks pinnaks 170m2. 
Jagades 40000€ (obstaaklite hinna)/170m2 (reaalselt kasutatava pinnaga) saame 
vineerpargi ruutmeetri hinnaks ~235€. 
 
Betoonpargi hinnab määrab suuresti selle disain. Mida kõrgemad või sügava-
mad obstaaklid seda suurem hind. Rohkem horistontaalseid pindu ning lihtsamaid 
elemente sisaldav park, on oluliselt odavam kui suurte vertikaalpindadega park. Olu-
list rolli mängib ka pinnas, kuhu park kavatsetakse rajada. Olemasolev kruus, liiv või 
killustik aluspinnases vähendab pargi maksumust pea neljandiku võrra. Soine või 
mudane ala eeldab killustikust või kruusast aluspatja ning toob seega kaasa lisakulu-
tused. 
 
Ligikaudu maksab betoonpargi ruutmeetri ehitus 100€ kuni 150€. Minimaalseks 
pargi pindalaks loetakse 200m2, millest väiksemat ei ole mõtekas ehitada. Seega 
tuleks arvestada pargi rajamisel minimaalselt 20000€’ga. Hoolduskulude puudumise 
ning pargi pika eluea tõttu, saab ka alati arvestada edasiste juurdeehitustega, sest 
pole karta, et betoonpark vahepeal ära mädaneks. 
 
 Tuleme aga tagasi esialgse 500m2 pargi eelarve võrdluse juurde. 50000€ eest 
saaks 500m2 pinda täielikult täis ehitada ning kuna betoonpargi disain võimaldab 
kasutada praktiliselt pargi igat ruutmeetrit, võib kokkuvõtteks öelda, et sama eelarve 
juures, saab samale pindalale kaks korda parema pargi.  
11
Kokkuvõte
Võib kindlalt väita, et linnadel ei ole mõtekas ehitada kiirelt lagunevaid puidust ja vineerist 
moodulparke, kui on olemas vahendid, et ehitada betoonist alaline rajatis. Vineerparkide 
rajamine on õigustatud ainult sisetingimustes kasutamiseks, sest mistahes kvaliteediga 
puitmaterjalide kasutamisel välitingimustes, on vineerpargid ainult ajutise kestvusega.  
Mittemingil juhul ei ole ka mõtekas ehitada ajutisi betoonist obstaakleid, vaid alustada kohe 
alalise pargi rajamisega.  
 
Betoonpark on silmale ilus vaadata, jätkusuutlik, vastupidav, pakub kasutajatele lõpu-
tut naudingut ning linnale väga hea investeering noorte aktiivsuse suurendamiseks . Vali 
betoon!v
12