laulude tsükli jagu välja andnud. Teosed 1982 "Noorus" segakoorile (tekst A. Oit) 1983 "U-R-M-A-S S-I-S-A-S-K " op 1, trio flöödile, oboele (või klarnetile) ja klaverile "Krõll" op 2, sõnalis-muusikaline põimik lastekoorile, solistidele ja klaverile (tekst Ellen Niit) "Sööbik ja Pisik" op 3, minimuusikal (libreto Lemme Krimm) 1984 "Näärioratoorium" op 4 sopranile, bassile, klaverile ja kammerorkestrile Sümfoniett op 5 keelpilliorkestrile "Laul eidest ja taadist" segakoorile (Kalju Kass) 1985 "Kuri kuningatütar" op 6, pereooper (Lemme Krimmi libreto A. Kitzbergi järgi) Sümfoonia nr 1 op 7 "See kauge hääl" segakoorile ja klaverile (D. Vaarandi) 1986 "Neli etüüdi" op 8 segakoorile (Artur Alliksaar) "Kümme kildu" op 9 segakoorile (Hando Runnel) "Plejaadid" op 11, seitse muusikalist momenti klaverile "Tere, hommik" naiskoorile (Fr. R. Kreutzwald) "Tuisk" segakoorile (Juhan Viiding)
sümfoonia, 1986), "Tuuru tubasümfoonia" (1985, koos Andres Valkoneniga), "Clicking Symphony" (Plõksuv sümfoonia, 1993). Viimase tellis saksa mandoliinivirtuoos Detlef Tewes oma mandoliini- ja tsitriorkestrile ning teos sai Saksa üleriigilisel mandoliiniorkestrite konkursil esikoha. Aastatel 1991-2001 kirjutas Kangro 12 erinevat teost pealkirjaga "Display". Need on mitmesugustele kammeransamblitele (sh kammerorkestrile) ning valminud erinevate muusikafestivalide ja interpreetide tellimusel. Display'd on otsekui muusikalised portreed, mille "modellideks" on olnud Steve Reich (Display I), Mozart (II), Vivaldi (III), Schubert (VIII), aga ka ufonaut (VI) ja palverändur (VII). Ajaloolised isikud on andnud muusikalise algimpulsi, näiteks Schuberti portrees kuuleme hetketi tema tuntud laulu "Das Wandern" ("Rändamine"), mõistagi ohtras kangrolikus kastmes. "Display XI:
“Ballettsümfoonia”. Jaan Rääts õppis Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Mart Saare ja Heino Elleri käe all kompositsioonierialal. Ametilt on ta helilooja ja pedagoog. Rääts on töötanud Eesti raadios ning oli 1974-1993. aastatel Eesti NSV ja Eesti Heliloojate Liidu esimees. Tema loomingus on valdavalt ainult instrumentaalmuusika. Kokku on kirjutanud 8 sümfooniat ning kontserte erinevatele koosseisudele, näiteks kammerorkestrile. Tuntuim kammerorkestrile kirjutatud teos on “Kontsert kammerorkestrile” V osa, mida on esitatud pea kõikjal maailmas. Tema teostes oleva helikeele kõige tähtsamaks komponendiks võib lugeda rütmi, samuti valitseb neis veel selgus ning ratsionaalsus. Räätsa muusika on kontsertlik ja mänglev tänaseni ning žanrist sõltumata. 1960. aastatel hakkasid Eestis moodustuma rokk- ja poppmuusikaansamblid, kes ehitasid endale ise pille ja helitehnikaseadmeid
taasiseseisvumist. Viimasel aastakümnel on ta saanud rohkesti kompositsioonitellimusi ka mujalt maailmast, eriti Saksamaalt. Tema muusika on väga isikupärane, ta on üks püsivama stiiliga komponiste Eestis. Esindab neoklassitsistlikku suunda. Räätsa loomingus domineerivad traditsioonilised zanrid. Rohkesti on sümfooniaid kaheksa "päris" sümfooniat (19571985), "Sümfoonia väikesele orkestrile" (1991) ja "Väike sümfoonia" (1990). Kahekümne ringis on kontserte kaks kontserti kammerorkestrile, kolm klaverikontserti, kaks viiulikontserti, kontsert viiulile, kitarrile ja sümfooniaorkestrile jne, sealhulgas ka topeltkontsert flöödile ja kitarrile ning sümfooniaorkestrile esimene omataoline muusikaloos. 1961. aastal loodud kontsert kammerorkestrile (nr 1) on üks eesti muusika tähtteoseid, mida on esitatud menukalt kogu maailmas Rohkesti on Rääts loonud kammermuusikat tema teoste hulgas on kuuskeelpillikvartetti, kuus klaveritriot, nonett, sekstett jne.
ka terviklikke soolokonterte.Ta nn vabad improvisatsioonid, kordumatult omapärases stiilis, ei mahu rangelt ühtegi zanrisse, neid on ühendatud kaasaegne tõsine muusika,rock, eesti rahvamuusika,new age muusika ja jazz. Orkestriteostest võiks nimetada: Concerto Grosso in una movimento (1981/1988, CD - Eesti Raadio Kammerorkester) Sümfoonia (1986) Umbrellas (1991) Eleegia (1995) Papagoid (1998) TimeSculpture klaverile ja suurele orkestrile (2000) Lähedus. Kergus kammerorkestrile (2001) Puhang sümfoonilisele puhkpilliorkestrile (2001) Rannapala (jagatud Valgrega) flöödile ja kammerorkestrile (2001)
Jaan Rääts 1932 Õppinud Tallinna Konservatooriumis, õpetajaks Mart Saar ja Heino Eller, töötanud eesti raadios ja televisioonis, juhtis heliloojate liitu. Õpilased: Raimo Kangro, Erkki-Sven Tüür, Timo Steiner. On koguaeg olnud suhteliselt sarnase käekirjaga. Elurõõmus helilooja, liikuv, rütmikas, positiivne muusika. On kirjutanud 8 sümfooniat, peamiselt instrumentaalkontserte erinevatele pillidele, 2 kontserti kammerorkestrile, eriti nr1, ,,Intrata" kammerorkestrile. Kirjutas teoseid konkreetsele esitajale, arvestades tema võimalusi. Klaveriteostest tähtsaimad: 10 klaverisonaati, 24 prelüüdi, 24 prelüüdi Eesti rahva viisidele, 24 marginaali, vokaalsümfoonilised suurvormid( nt koostöös Karl Marxiga on valminud deklamatoorium ), koolikantaat, väike oratoorium, maagiline ruut. Filmimuusika: supernova, tütarlaps mustas, Viini postmark, gladiaator. Arvo Pärt
On kirjutanud palju klaverile ja neid ise ette kandnud - näiteks tsüklid Naiivsed ja Süütud palad (1980- 82), Klaverikontsert (1984), Cruise Control (1991), Six-pack piano (1997). Orkestriteostest võiks nimetada Concerto Grosso in una movimento (1981/1988, CD - Eesti Raadio Kammerorkester) Sümfoonia (1986) Umbrellas (1991) Eleegia (1995) Papagoid (1998) TimeSculpture klaverile ja suurele orkestrile (2000) Lähedus. Kergus kammerorkestrile (2001) Puhang sümfoonilisele puhkpilliorkestrile (2001) Rannapala (jagatud Valgrega) flöödile ja kammerorkestrile (2001) Kirjutanud samuti hulgaliselt kammermuusikat jm (Darkness, 2001). Rein Rannap on kutsunud kokku, ja juhtinud kolme ta oma loomingut esitavat rock- ansamblit: Ruja (1971-1975 ja 1980 - 1985); Noor-Eesti (1977-8) ja Hõim (töötles Eesti rahvaviise; 1979-1980). Alates 1971 on avaldanud mitusada rock- ja pop-laulu, mida on
7. Nimeta Tambergi õpilasi, kellest on saanud samuti nimekad heliloojad! (min 3) Margo Kõlar, Peeter Vähi, Urmas Lattikas, Mari Vihmand, Toivo Tulev, Raimo Kangro ja Mart Siimer. 8. Kes oli gümnaasiumis Tambergi pinginaaber? Tema pinginaaber oli Lennart Meri. 9. Kuidas iseloomustad Jaan Räätsa loomingut? Kuulates Jaan Räätsa loomingut on üheks suuremaks märksõnaks rütmilisus ja sellega mängimine (Kontsert kammerorkestrile op.16 I Allegro). Veel mängib Rääts dünaamilisusega. seda on samuti palju kuulda ta loomingus, palju crecendosi ja pianosi, pause. Kõige selle rütmilisusega ei kao aga ära Räätsa loomingus kergus, voolavus ja musikaalsus. Kohati on Räätsa looming väga laulev ja emotsiooni rikas. 10. Mis on Räätsa kõige tuntum teos? Mitmest osast see koosneb? Tema tuntum teos on “Kontser nr.1 kammerorkestrile”. 11. Nimeta Jaan Räätsa õpilasi!
Aastast 2001 on Tõnu Kõrvits Eesti Muusika ja Teatriakadeemia kompositsiooni ja orkestratsiooni õppejõud. Õpliaste seas nt Kristo Matson ja Ülo Krigul. 2003/2004 aasta hooajal oli ta ERSO resideeriv helilooja - au, mida varem osutatud vaid Eino Tambergile ja Raimo Kangrole. Mitmeid aastaid on ta tegev olnud klassikaraadios. alustas komponeerimist 1990. aastatel neoromantiliste teostega: "Inimesele, kelle silmis helkis Põhjanaela sära" (1993) kammerorkestrile "Pikk hüvastijätt" (1993) kitarrile ja klaverile "Vihmalinnu kodu" (1996) instrumentaalansamblile "To My Spiritual Brother" (1996) altflöödile ja kitarrile Concerto semplice (1992) kitarrile ja kammerorkestrile esindas Eestit UNESCO rahvusvahelisel heliloomingu rostrumil 1994. aastal Pariisis! Meenutab Vivaldit, kuid pole taotluslik barokijäljendus, vaid igatsus kauni, heakõlalise muusika järele
· "Naiivsed ja süütud palad" (19801982) · "Klaverikontsert" (1984) · "Cruise Control" (1991) · "Sixpack piano" (1997) Lisaks on ta kirjutanud ka orkestriteoseid: · ,,Concerto Grosso in una movimento" (1981/1988, CD Eesti Raadio Kammerorkester) · ,,Sümfoonia" (1986) · ,,Umbrellas" (1991) · ,,Eleegia" (1995) · ,,Papagoid" (1998) · ,,TimeSculpture" klaverile ja suurele orkestrile (2000) · ,,Lähedus. Kergus" kammerorkestrile (2001) · ,,Puhang" sümfoonilisele puhkpilliorkestrile (2001) · ,,Rannapala" (jagatud Valgrega) flöödile ja kammerorkestrile (2001) Alates 1971. aastast on ta avaldanud mitusada rock ja poplaulu, mida on esitanud lisaks ta oma ansamblitele paljud Eesti juhtivad lauljad. Rein Rannap on kutsunud kokku ja juhtinud kolme (tema oma loomingut esitavat) rockansamblit: Ruja (19711975 ja 1980 1985); Noor Eesti (19771978) ja Hõim (töötles Eesti rahvaviise; 19791980).
ja löökpillidele "He rejoices in This World and He rejoices in the Next World" ("Ta rõõmustab siinses ja tulevaseski maailmas", 1999). Kammeransamblile loodud nägemuslik "Gare de l'Est" ("Idavaksal", 1999) on nimetatud küll konkreetse koha järgi Pariisis, ent see seos on pigem väga tinglik ja isiklik. Toivo Tulev on saanud ka mitmeid suursuguseid tunnustusi loomingu eest. Aastatel 1996 ja 2002 valiti Toivo Tulevi "Opus 21" (kammerorkestrile, 1994) ja viiulikontsert (2001) UNESCO heliloomingu rostrumil kümne parema teose hulka, viiulikontsert pälvis ka eesti muusika aastapreemia. Tema muusika on kõlanud Tokyo uue muusika festivalil "Composium 1998"; teos kammerorkestrile "Quella Sera" ("Sel õhtul", 1996) valmis festivali "London Baltic Arts" tellimusel. Analüüs : ,,Õekese eest" ja ,,Vennakese eest" klaveripalad, mõlemad kirjutatud 2003.aastal. ,,Vennakese eest"- ,,For my little brother"
Mis on kirjutatud klaverile, ning mida on ta ise ette kandnu - näiteks tsüklid Naiivsed ja Süütud palad (1980-1982), Klaverikontsert (1984),Cruise Control (1991), Six-pack piano (1997). 3 Orkestriteostest võiks nimetada: Concerto Grosso in una movimento (1981/1988) Noortekontsert Sümfoonia (1986) Umbrellas (1991) Eleegia (1995) Papagoid (1998) TimeSculpture klaverile ja suurele orkestrile (2000) Lähedus. Kergus kammerorkestrile (2001) Puhang sümfoonilisele puhkpilliorkestrile (2001) Rannapala (jagatud Valgrega) flöödile ja kammerorkestrile (2001) Ta on kirjutanud ka hulgaliselt kammermuusikat jm (Darkness, 2001). Rein Rannap on kutsunud kokku, ja juhtinud kolme ta oma loomingut esitavat rock-ansamblit: Ruja (1971-1975 ja 1980-1985); Noor-Eesti (1977-8) ja Hõim (töötles Eesti rahvaviise; 1979-1980). Alates 1971 on avaldanud mitusada rock- ja pop-laulu, mida on esitanud lisaks ta oma ansamblitele
2008), helilooja ja pianist Rein Rannap ning lauljatar Maarja-Liis Ilus (2009). 6 3. HELILOOMING Orkestriteostest võiks nimetada: Concerto Grosso in una movimento (1981/1988, CD - Eesti Raadio Kammerorkester) Sümfoonia (1986) Umbrellas (1991) Eleegia (1995) Papagoid (1998) TimeSculpture klaverile ja suurele orkestrile (2000) Lähedus. Kergus kammerorkestrile (2001) Puhang sümfoonilisele puhkpilliorkestrile (2001) Rannapala (jagatud Valgrega) flöödile ja kammerorkestrile (2001) Klaveriteosed ja -tsüklid · "Naiivsed ja süütud palad" (19801982) · "Klaverikontsert" (1984) · "Cruise Control" (1991) · "Six-pack piano" (1997) Joonis 4. Rein Rannap 7 KOKKUVÕTE
popmuusika kajastusi. Tema teosed esindavad tundeküllasele ja romantilisele laadile vastukaaluks neoklassitsistlikku suunda, mis sai muusikas alguse 1920-tel aastatel. Neoklassitsismile iseloomulikeks joonteks on harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustumine, lakoonilisus ja rütmiline motoorsus. Helilooja ise on öelnud, et muusika on läbi aegade olnud eelkõige elurõõmu väljandajaks. Kontserdikava oli ülesehituse poolest mitmekülgne. Avateoseks oli kontsert kammerorkestrile op. 16, mis on kujunenud üheks mängitavamaks eesti muusika teoseks, olles kõlanud üle maailma lugematutes riikides. Sellele järgnes kahele klaverile kirjutatud ,,24 marginaali", mis peegeldab eesti muusikasse jõudnud minimalismi mõjusid. Autor on tunnistanud, et peab antud teost enda üheks parimaks klaveriteoseks. Klaveritrio nr. 7 op. 125, mida seekord esitasid noored muusikud Robert Traksmann viiulil, Rasmus Andreas Raide klaveril ja Marcel
Koolid Tallinna Konservatoorium; Tallinna Muusikakool. Helilooming Koorimuusika; Läänemeresoome folkloor; Moderne helikeel; Intsrumentaalteosed; Ooperid; Filmimuusika; Näidendimuusika. Teosed Loits "Raua needmine“; Tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud rahvad“; Ooper "Luigelend“; Fuugad klaverile; "Kolm laulu eeposest" segakoorile ("Kalevipoeg"); "Kevade", süit kammerorkestrile (muusikast Arvo Kruusementi filmile); "Nägemus Eestist" meeskoorile (Juhan Liiv); "Seitseteist eesti pulmalaulu" segakoorile; "Neli eesti hällilaulu" segakoorile; "Väinämöise tarkussõnad" meeskoorile; "Lauliku lõpusõnad" segakoorile. Tunnustused 1970 ja 1972 Nõukogude Eesti preemia; 1974 NSV Liidu riiklik preemia; 1980 ja 1986 Eesti NSV muusika-aastapreemia; 1987 NSV Liidu rahvakunstnik;
Jaan Rääts (15.10.1932Tartu) Helilooja ja pedagoog, muusikaelu üks juhte nõukogude aastatel. On kirjutanud valdavalt instrumentaalmuusikat. Tema kontsert nr 1 kammerorkestrile aastast 1961 on eesti muusika üks tähtteoseid. Jaan Rääts on pärit Tartust, lõpetas 1952. aastal klaveri erialal Tartu muusikakooli ja 1957. aastal heliloojana Tallinna konservatooriumi (oli algul Mart Saare, hiljem Heino Elleri õpilane). Aastatel 1955-1966 oli ta Eesti Raadio helirezissöör ning 1966-1974 Eesti Televisiooni muusikasaadete peatoimetaja. Peaaegu kakskümmend aastat, 1974-1993, oli Rääts ENSV Heliloojate Liidu esimees.
Moskvas sündisid esimesed "Ritornellid" klaverile (1978-1982). Helilooja sõnul jõudis ta just nende kaudu oma stiilini. Need on kaunid ja peened, klaverist ja selle kõlavärvidest rõõmu tundvad mängulised palad, kus on taas suur roll kordustel. Orkestrimuusikas on Eesperele tähtsaimaks zanriks olnud kontsert. Lisaks nimetatud teosele on Eespere kirjutanud klaverikontserdi (1978), kaks viiulikontserti (1983, 1988), flöödikontserdi (1995), "Concerto flato" flöödile ja kammerorkestrile (2003) ning vioolakontserdi (1997). Eespere muusika on enamasti rahulik, järskude murranguteta, toimuvat otsekui eemalt vaatlev. Muusikaline materjal on sageli napp ja teostes on palju korduste tehnikat. Heakõlalises, sageli minoorses muusikas on tihti tugev annus melanhooliat. 1970. aastate lõpul alustas Eespere lastemuusika loomist. Eespere on kirjutanud ka palju koorimuusikat. Sedagi iseloomustab heakõlalisus - napp materjal, selge tonaalsus, lastelaululik siirus ja lihtsus
Kelle teenistuses töötas Haydn? 12. Klassitsismiaja ja barokiaja ooperi erinevused.(barokiajal kirjutati tõsiseid ajaloo-teemalisi oopereid, klassitsismiajal kergemaid, kaasaja elust-olust peamiselt) 13. 4 fakti Mozarti elust. 14. Nim. Mozarti 3 kuulsamat ooperit, jut.lühidalt nende sisu. 15. 2 fakti Mozarti sümfooniatest. 16. Kas ,,Väike öömuusika" on kammermuusika valdkonda kuuluv teos ja mis koosseisule ta on kirjutatud? (jah, kammerorkestrile). 17. Kus sündis Mozart, Beethoven? 18. 2 fakti Beethoveni loomingu iseloomustamiseks.. 19. Mis oli Beeth. lemmikpill? 20. 3 viini klassiku nimede õigekiri. 21. Mitu sümfooniat kirjutas Beethoven? 22. 2 fakti kummastki kuulsamast sümfooniast. 23. Nim. Beethoveni 2 vokaalteost. (ooper Fidelio, missa Missa solemnis(pidulik missa)) 1. Õukond ja kirik polnud määraval kohal, muusikaühingud hakkasid korraldama avalikke kontserte,
Raimo Kangro, Erkki-Sven Tüür, Rauno Remme, Timo Steiner, Tõnis Kaumann. .Tema muusika on väga isikupärane, ta on üks püsivama stiiliga komponiste Eestis. Instrumentaalsetes teostes avalduvad selgelt neoklassitsistlikud tendentsid. Räätsa loomingus domineerivad traditsioonilised zanrid. Rohkesti on sümfooniaid - kaheksa "päris" sümfooniat (1957-1985), "Sümfoonia väikesele orkestrile" (1991) ja "Väike sümfoonia" (1990). Kahekümne ringis on kontserte - kaks kontserti kammerorkestrile (1961, 1987), kolm klaverikontserti, kaks viiulikontserti, kontsert viiulile, kitarrile ja sümfooniaorkestrile jne, sealhulgas ka topeltkontsert flöödile ja kitarrile ning sümfooniaorkestrile, mis esimene omataoline muusikaloos. Räätsa 1961. aastal loodud kontsert kammerorkestrile (nr 1) on üks eesti muusika tähtteoseid, mida on esitatud menukalt kogu maailmas . Rohkesti on Rääts loonud kammermuusikat. Hea pianistina on ta kirjutanud väga palju
multimeediatekstides. 2013. aasta veebruari lõpus pühendati Belgias Antwerpenis Arvo Pärdile muusikafestival "Pärt in primetime". Programmis olid Arvo Pärdi tuntumad teosed, mida esitasid Belgia kammeransamblid, Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja 27 last. Tuntumad teosed Spiegel im Spiegel (Peegel peeglis) 1978 Neli Sümfooniat Passio 1982 Tabula rasa 1977, kontsert kahele viiulile, prepareeritud klaverile ja kammerorkestrile Missa syllabica 1977, koorile ja orelile Kontsert tsellole ja orkestrile Pro et Contra 1966 Tunnustused Eesti Muusikaakadeemia audoktor, 1990 Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia auliige, 1991 Ameerika Kirja- ja Kunstiakadeemia auliige, 1996 Riigivapi II klassi teenetemärk, 1998 Riigivapi I klassi teenetemärk, 2006 Eesti Vabariigi Elutööpreemia, 2009 Paavsti Sakraalse Muusika Instituudi audoktor, 2011 Arvo Pärt võitis aasta helilooja tiitli
Mäss ja jõuetus. Ohjeldamatu emotsionaalsus ja deemonlikud jõud. Van coch kunstnikutest. Tedissonantsid äärmuslikud kontrastid teravajoonelised meloodiad. Arnold Schönberg- 1874-1951- looming jaguneb 3 suurde perioodi. 1. hilis romantiline perioodsümfooniline poeem belle ja 2. atonaalne periood sinna kuuluvad vokaalsuurvormid. Näiteks ooper ootus. Selle kõrgperrioodis olex kuu pierrot 3. dodekafooniline e 12 heliline seeria. 1933 emigreerub usasse. 3 väikest pala kammerorkestrile. Kogu elu oli autodidakt. Noorena alustas viiuli õpinguid. Viini pangas on ametnikuna tööl. Pärast seda hakkab pillimehena tööle kabarees. Pärast straussiga tutvumist saab stipendiumi ja hakkab õpetama komponeerimist sterni konservatooriumis. Tervele 20 sajandi muusikale on olnud talö otsustav mõju. Mõjutas eriti pärast 2. maailmasõda kirjutama hakkavaid heliloojaid. Eriti dodekafoonial on suur mõju pärast sõjalisele euroopale. Kõik mehed on iselaadsed. 7. mail on töö
,,Reinhold" Intensiivne ja farsiivne väljenduslaad. Tuntuim on Arnold Schönberg muusikas autoditarkt- iseõppija. Lapsena õppis oma käel tsellot ja viiulit. Töötas pangas ja läks pankrotti, hakkas kabarees muusikuna mängima. 1933 emigreerus U.S.A-sse. Iseloomulik värvidemäng, teravajoonelised meloodiad, dissonantsid, äärmuslikud kontrastid. Ta loomingu saab jagada 3 perioodi: 1) hilisromantiline periood . ,,Kolm väikest pala kammerorkestrile" , ,,Gurrelaulud" , ,,Kirgastunud öö". 2) Atonaalne periood s.t ei ole põhihelistikke, lõpetatuse ja kodutunnet ei teki , pooletunnine ooper ,,Ootus" , melodraama ,, Kuu Pierrot" 3) Dodekafoonia- 12 tooni, 12. heliredel e helirida, s.t ükski noot ei kõla, kui eelmised 11 pole olnud , klaveripala ,, Ser lancem e kõige aeglasem" Pärast mitme stiili koosmõju kirjutab veel palju jutustajale, koorile ja orkestrile, üks tuntuim
koorimuusikale. Pärt pühendas selle teose Paul Hillerile ja Hillard Ensemblele. Selle pikkus on 35 minutit. Teos on üles seatud kahel liturgilisel hümnil Misererel ja Dies irael. Teos algab korduvate armupalvetega, mida seovad sügavad pausid ja trummimäng. Iga trummimänguga algab uus salm, kui koor laulab kõige hirmutavamaid sõnu kristlikust liturgiast. Kolmas tuntuim teos oli „Tabula Rasa“. See on aastal 1977 Arvo Pärdi poolt loodud kontsert kahele viiulile, klaverile ja kammerorkestrile. Teose pikkus ulatub 27 minutini. Teoses on kaks liikumist - „Ludus“ ja „Silentium“. Arvo Pärt lõi selle teose Eri Klassi palvel, kes palus tal luua teose saateks Alfred Schnittke’s Concerto Grosso’le. Esimene liikumine „Ludus“ sisaldab vaheldumisi hetkeid vaikusest, seejärel laienedes muudatuste kaudu, mida on kokku 8. Teine liikumine „Silentium“ esitatakse D-minooris. Kõige olulisem antud lavastuse juures „Adama passioon“ on, et kõik eelnevad kolm teost
Sümfoonia nr. 2 (1966) Triodion (1998) Kontsert tsellole ja orkestrile Pro et Contra (1966) Como cierva sedienta sopranile ja Sümfoonia nr. 3 (1971) sümfooniaorkestrile (1998) Für Alina (1976) ...which was the Son of... (2000) Tabula rasa, kontsert kahele viiulile, prepareeritud My heart's in the Highlands (2000) klaverile ja kammerorkestrile (1977) Orient & Occident (2000) Missa syllabica koorile ja orelile (1977/1996) Littemore Tractus (2000) Spiegel im Spiegel (1978) Nunc dimittis (2001) Passio (1982) Selve Regina (2001) Te Deum (1985) Lamentale (2003) Stabat Mater (1985) In principia (2003)
instrumentaalsaatega lastelaulude ja laulutsüklitega. Tänaseni on kooride repertuaaris paljud teosed Eespere 80.90. aastatel ja hiljem loodud vaimulikust ja isamaalisest kooriloomingust (koorilaul "Ärkamisaeg", 1990; kooripoeem "Lehekülgi Sakalamaa kroonikast", 1982; "2 jubilatsiooni" solistile, koorile ja orelile, 1986; "Vaikuse sümfoonia" solistidele, koorile ja sümfooniaorkestrile,1989; "Glorificatio" sopranile, tenorile, segakoorile ja kammerorkestrile, 1990 jpt. Eespere on kirjutanud ka klaverikontserdi (1978), kaks viiulikontserti (1983,1988), flöödikontserdi (1995, Jean- Claude Gerard'i tellimus) ja vioolakontserdi (1997). 80. aastatel pälvisid tähelepanu tema baroksest repetitsioonitehnikast inspireeritud teosed ("Mängutoosid I-IV tselestale 1979- 82; 8 ritornelli klaverile 1982; Concerto ritornello kahele viiulile ja orkestrile 1982). Parima osa Eespere kammermuusikast moodustavad teosed, milles on ühendatud
Tunnustused: 2004 ajakirja Musical America aasta helilooja Tartu Ülikooli audoktor Eesti Filharmoonia Kammerkoori 2006. aasta septembris ilmunud plaat Da Pacemi ettekandega võitis 2007. aastal parima kooriesituse Grammy. Léonie Sonningi muusikaauhind (2008) Teoseid: Perpetuum mobile (1963) Esimene sümfoonia (1964) Teine sümfoonia (1966) Kontsert tsellole ja orkestrile Pro et Contra (1966) Kolmas sümfoonia (1971) Aliinale (1976) Tabula rasa kahele viiulile, prepareeritud klaverile ja kammerorkestrile (1977) Peegel peeglis (1978) Passio (1982) Te Deum (1984) koorile, prepareeritud klaverile ja keelpilliorkestrile Stabat Mater (1985) Festina lente (1988) Magnificat (1989) Berliini missa (1990) Miserere (1990) Siluani laul (1991) Litaania (1994) I am the true vine (1996) Dopo la vittoria (1996) Kanon pokajanen koorile (1996) Missa syllabica koorile ja orelile (1996) Triodon (1998) Como anhela la cierva sopranile ja sümfooniaorkestrile (1999) ... which was the Son of... (2000)
Urmas Sisak Urmas Sisask sündis 9. septembril 1960. aastal Raplas. Tema kokkupuude muusikaga algas üsna noorelt, üheksaaastasena tegi ta esimese sõrmepuudutuse Lohusalu algkoolis, kaks aastat hiljem esines juba esimest korda avalikult. 1971. aasta tähistab ka teist väga olulist sündmust Sisaski elus, nimelt tegi ta esimest korda tutvust tähistaevaga sellest sai üks tema suur kirg, mis on suurelt mõjutanud ka tema loomingut, tema teist kirge, muusikat. Järgnevatel aastatel ehitas ta ise endale 5. meetri kõrguse tähetorni, 13-aastaselt valmistas prilliklaasidest ise Galilei tüüpi teleskoobi, samal aastal käis ka esimest korda Tallinna tähetornis. 1974. aastal sai ta oma esimese heliloomingu tunni Anatoli Garsenki'lt, aasta hiljem valmis tema esimene tähismuusika pala "Kassiopeia". Ta oli siis vaid 14- aastane ning ta lõi selle ühel tähesajusel suveööl klaveril, mis toa remondi tõttu oli õue la...
heliloojatest polnud Ligetil kindlat kompositsioonimeetodit, selle asemel oli tal teosest nägemus ja kujutlus. Kölnis elektronmuusikastuudios tehtud eksperimendid (nende hulgas ka kaks teost:Glissandi ja Artikulation) on avaldanud mõju, sest tema helikeeles võib leida elektroonilist muusikat meenutavaid tekstuure. Vastandamine serialistidele viis Ligeti täielikult sonoristliku muusika loomiseni. Ligeti viimaste teoste hulka kuuluvad Hamburg Concerto (1998–1999) metsasarvele ja kammerorkestrile, laulutsükkel Síppal, dobbal, nádihegedüvel (2000) ja kaheksateistkümnes klaverietüüd Canon (2001). Kuulasin Ligeti teost Requiem III Dies irae. Teoses on kasutatud tervet orkestrit. Kuhu kuuluvad viiul, tšello, trumm ja muud puhkpillid. Samuti osales teose esitamises mees ja naiskoor. Antud teos on väga müstiline ja kaootiline. Tundub, nagu teose autor ei teaks mida ta teeb, vaid paneb antud hetkel olevad mitmesugused emotsioonid sellese teossesse. Teose esitamisel oli
nendest ka terviklikke soolokontserte, 2 heliplaati "Meloodia". Ta vabad improvisatsioonid, kordumatult omapärases stiilis, ei mahu rangelt ühtegi zanrisse, neis on ühendatud kaasaegne tõsine muusika, rock, eesti rahvamuusika, new age muusika ja jazz. Concerto Grosso in una movimento 1981/198 Noortekontsert Sümfoonia 1986Umbrellas 1991Eleegia 1995Papagoid 1998TimeSculpture klaverile ja suurele orkestrile 2000 Lähedus. Kergus kammerorkestrile 2001Puhang sümfoonilisele puhkpilliorkestrile 2001 Rannapala jagatud Valgrega flöödile ja kammerorkes trile 2001. 4 Rein Rannap ja kuus omakäeliste stiilinäidete autorit koos parima mõistatajaga esireas vasakul viimatistel eesti muusika päevadel. http://www.google.ee/imgres? q=rein+rannap&um=1&hl=et&sa=N&biw=1280&bih=852&tbm=isch&tbnid=S4o4PWm9SsBRyM:&imgrefurl=http://www.sirp.ee/archive/ 1999/21.05.99/Muusik/muusik1-1.html&docid=bjkfZWfN-
Tobias (nime pole) Esimese keelpillikvarteti R.Tobias(nime pole) Esimese oratooriumi R.Tobias ,,Joonase lähetamine" 20.Kes kirjutas: Ooper ,,Wallenberg"- E.S Tüür ,,Ingerimaa õhtud"- Veljo Tormis ,,Credo"- A.Pärt ,,Pala aastast 1981"- Lepo Sumera Ooper "Cyrano de Bergerac"- Eino Tamberg Muusika filmile ,,Hukkunud alpinisti hotell"- S.Grünberg ,,Mu isamaa on minu arm"- G.Ernesaks Kontsert kammerorkestrile nr. 1 Jaan Rääts Klaveripalade tsükkel ,,Tähistaevas"- Urmas Sisask ,,Raua needmine"- Veljo Tormis ,,5 ärkamisaegset laulu" Alo Mattiisen ,,Ärkamise aeg"- Rene Eespere ,,Kodumaine viis"- Heino Eller Muusika filmile ,,Kevade"- V.Tormis Lisaküsimus: Nimeta eesti interpreete! (orkestrid, dirigendid, koorid, ansamblid, solistid) Eri Klas, Georg Ots, Neeme Järvi, ERSO, Tallinna Kammerorkester, Hortus
· ,,Cyrano de bergerac" 1976 ja ekspressionistlikult pingeline ballett ,,Joanna Tentata" 1971 · Veljo Tormis (1930) dodekafoonial tuginev ooper ,,Luigelend" · Regilaulule toetuv kantaat-ballett ,,Eesti ballaadid" 1980 · 1970ndatest aastatest regilaulul/rahvalaulul põhinev · Raimo Kangro (1949-2001) ooper ,,Süda" laulumängude paar ,,Uku ja Ecu" · Rockooper ,,Põhjaneitsi" koos Andres Valgoneniga Sümfooniline muusika · Jaan Rääts (1932) · Kontsert kammerorkestrile 1961 · Kirjutas 8 sümfooniat 1957-1985 · ,,Väike sümfoonia" 1990 · ,,Sümfoonia väikesele orkestrile" 1991 · Muusika iseloomustus: neoklassitsistlikud tendentsid erinevate kontrastsete muusikaliste mõtete kõrvutamine, ootamatused, üllatuslikkus, motoorne liikumine · A. Pärt ,,Nekroloog" 1960 esimene dodekafooniline helitöö eesti muusikas · ,,Credo" teos segakoorile, klaverile ja orkestrile 1968 · ,,Sümfoonia nr. 1" 1963 · ,, Sümf. Nr. 2" 1966 ning 3 1971 ja 4
isoleeritud helidest; 3) 40-ndatel huvitus Cage zen-budismist, mille rituaal muusikas on suur osa vaikusel. Cagel oli huvi idakultuuride vastu. Cage teos Music of changes (1951), mille kogu noodimaterjal on loodud Hiina ennustusteksite rituaalide põhjal. Ka selles teoses on suur rõhk vaikusel ja tühjusel ning idamaisusel. Cage teos HPSCHD (1969) on 1-7le võimendatud klavessiinile ja kuni 51-le magnetlindile. Johni lühiballett on The Seasons MK: Kontsert ettevalmistatud klaverile ja kammerorkestrile, mis on kirjutatud Kunninghammi trupile. 1974 kirjutas John orkestriteose Seventy four, millega tähistas ta oma 80-ndat juubelit. Sellel teosel pole partituuri ning tempo ja dünaamika märki, vaid tablokell oli ees. See teos on 12 minutit ja selle ajaga peab teos saama mängitud. Cage leitutised, nt prepareeritud klaveril kestavad tänaseni ning Cage mõju maailma muusikale ja selle kujunemisele oli suurim aastatel 1950-60.
On kirjutanud palju klaverile ja neid ise ette kandnud - näiteks tsüklid Naiivsed ja Süütud palad (1980- 82), Klaverikontsert (1984), Cruise Control (1991), Six-pack piano (1997). Orkestriteostest võiks nimetada Concerto Grosso in una movimento (1981/1988, CD - Eesti Raadio Kammerorkester) Sümfoonia (1986) Umbrellas (1991) Eleegia (1995) Papagoid (1998) TimeSculpture klaverile ja suurele orkestrile (2000) Lähedus. Kergus kammerorkestrile (2001) Puhang sümfoonilisele puhkpilliorkestrile (2001) Rannapala (jagatud Valgrega) flöödile ja kammerorkestrile (2001) Kirjutanud samuti hulgaliselt kammermuusikat jm (Darkness, 2001). HELILOOJA - POP RR on kutsunud kokku, ja juhtinud kolme ta oma loomingut esitavat rock-ansamblit: Ruja (1971-1975 ja 1980 - 1985); Noor-Eesti (1977-8) ja Hõim (töötles Eesti rahvaviise; 1979-1980). Alates 1971 on avaldanud mitusada rock- ja pop-laulu, mida on esitanud
Sümfoonia nr. 1 "Polüfooniline" (1963) Sümfoonia nr. 2 (1966) Kontsert tsellole ja orkestrile Pro et Contra (1966) Sümfoonia nr. 3 (1971) Für Alina (1976) Tabula rasa, kontsert kahele viiulile, prepareeritud klaverile ja kammerorkestrile (1977) Missa syllabica koorile ja orelile (1977/1996) Spiegel im Spiegel (1978) Passio (1982) Te Deum (1985) Stabat Mater (1985) Festina lente (1988)
dramaturgiatunnetus (Kangro mõju) ja värvikas orkestratsioon. Kõrvits: ,,Minu muusikas on teistest väljendusvahenditest ehk pisut olulisem meloodia. Mulle meeldib, kui on meloodiline asi, mingisugune viis. Aga harmoonia on kahtlemata väga oluline, kõla... Millised võnked tekivad kooskõlas ja kuidas neid sobitada. Loomulikult ka tämber, helivärv, see on ju 20. sajandi võib-olla kõige olulisem väljendusvahend". Teoseid: ,,Kauem kui tuhat suve" (2000) flöödile ja kammerorkestrile, ,,Armastuse märk" (2002) sümfooniaork, ,,Teispool päikesevälju" (2004) fagotile ja orkestrile, ,,Mu luiged, mu mõtted" (2005) kammerooper, ,,Tuleaed" (2006) kammerooper, ,,Laulan üle merede" (2006) saksofonile, ,,Tuulde lauldud" (2006) sümfooniaork, ,,Thule eleegiad" (2007) keelpilliork, ,,Kreegi vihik" (2007) segakoorile ja keelpilliork, ,,Helios Helios" (2008) 2 tsellole ja sümfooniaorkestrile jt.
Populaarsed on ka tema laulud lastesaatest "Buratino tegutseb jälle", nukuteatrilavastustest ja kontsertetendusest "Limpa".30 Valik erinevatest teostest · "Muusika gümnasistidele ja lindile" lasteansamblile ja fonogrammile (2000) · "Troop" flöödile ja live-elektroonikale (2002) · "1film" flöödile, klarnetile, viiulile, tsellole, klaverile, vibrafonile ja löökpillidele (2006) · "Kergelt vaevatud" kitarrile ja kammerorkestrile (2005) · "2film" sümfooniaorkestrile ja live-elektroonikale (2007) · kantaat "Aeg armastada" (L. Tungal) meeskoorile ja sümfooniaorkestrile (2007/2008) · Kontsertiino klaverile, viiulile ja kammerorkestrile (2008) · lavastatud oratoorium "Loomiselugu" (A. Barkalaja) mees-, nais- ja segakoorile, ansamblile ja puhkpilliorkestrile (2009) · kontsertetendus "Rändavad laulud" (M. Kalmet) kammerorkestrile ja kahele näitlejale (2010)31
Tüüri instrumentaalkontserdid mõjuvad omakorda rohkem sümfooniatena, millesse on lisatud solistipartii. Valminud on tsellokontsert (1997), viiulikontsert (1998) ja marimbakontsert "Ardor" (2002), mis peegeldab helilooja kunagist löökpillimängija ja rokkmuusiku kogemust. Tüür on kirjutanud palju ka lühemaid üheosalisi sümfoonilisi teoseid ("Zeitraum", "Exodus", "Searching for Roots" jt). Väga menukad on mitmed ta teosed kammerorkestrile, nagu näiteks "Insula deserta" (1989), "Crystallisatio" (1995) või "Lighthouse" (Tuletorn, 1997). 2001. aasta 4. mail esietendus Saksamaal Dortmundis ErkkiSven Tüüri esikooper "Wallenberg". Selle libreto autoriks on Lutz Hübner ja teose lavastas Philipp Kochheim. Ooperi nimitegelane Raoul Wallenberg oli rootslasest diplomaat, kes aitas Teise maailmasõja päevil enam kui 100 000 juudil
· Tüüri instrumentaalkontserdid mõjuvad omakorda rohkem sümfooniatena, millesse on lisatud solistipartii. Valminud on tsellokontsert (1997), viiulikontsert (1998) ja marimbakontsert "Ardor" (2002), mis peegeldab helilooja kunagist löökpillimängija ja rokkmuusiku kogemust. · Tüür on kirjutanud palju ka lühemaid üheosalisi sümfoonilisi teoseid ("Zeitraum", "Exodus", "Searching for Roots" jt). Väga menukad on mitmed ta teosed kammerorkestrile, nagu näiteks "Insula deserta" (1989), "Crystallisatio" (1995) või "Lighthouse" (Tuletorn, 1997). Kammermuusika: · Erkki-Sven Tüür on kirjutanud palju kammermuusikat väga erinevatele ansamblitele. Üks esimesi teoseid, milles kõlab Tüürile hiljem iseloomulikuks saanud helikeel, on 1985. aastal Urmas Kibuspuu mälestuseks loodud keelpillikvartett. · Hiljem on Tüür kirjutanud rohkesti muusikat ka ebatraditsioonilistele koosseisudele,
muusikastiilide delikaatsed kajad. Teosed: ORKESTRITEOSED Teosed sümfooniaorkestrile Nt: Sümfoonia nr. 4 "Los Angeles" Pühendatud Mihhail Hodorkovskile 2008 32' sümfooniaorkester: 0000, 0000, löökpillid, harf, keelpillid Esiettekanne: Los Angelese Filharmoonikud, dirigent Esa-Pekka Salonen; 10.01.2009, Walt Disney Concert Hall, Los Angeles Tellija: Los Angelesi Filharmoonia Ühing Kirjastaja: Universal Edition Teosed kammerorkestrile Nt: These Words... 2008 10-15' kammerorkester: löökpillid, keelpillid Esiettekanne: Taani Raadio Sümfooniaorkester, dirigent Tõnu Kaljuste; 22.05.2008, Taani Raadio kontserdisaal, Kopenhaagen Tellija: Léonie Sonnings Musikfond Kirjastaja: Universal Edition Teosed keelpilliorkestrile Nt: Für Lennart in memoriam [Lennartile] President Lennart Meri matusteks 2006 7´ keelpilliorkester Esiettekanne: Tallinna Kammerorkester, dirigent Tõnu Kaljuste; 26.03.2006, Tallinna Kaarli
Hilisromantism 19-20 saj Kõrgromantismi järellainetus Loobuti tonaalsusest (helistikust) Ülisuured orkestrikoosseisud Richard Wagner Hilisromantismi helikeel tugines „Tristan ja Isolde“ ooperile Suurenes vaskpuhkpillide osatähtsus Muutis ooperi „lavastatud sümfooniaks“ Gustav Mahler (1860-1911) Õppis Viini konservatooriumis Dirigendina oli Mahller erakordne talent 1897 oli Viinis tema dirigendikarjääri tipphetk Mahleri looming jaotub kaheks: sümfooniateks ja orkestrisaatega laulutsüklid Kõige tähtsam sümfoonia on kaheksas sümfoonia, mida nim ka „Tuhande sümfooniaks“ , esi ettekandeks 171 esitajat „Laul maast“ sümfoonia Richard Strauss (1864-1949) Mõjutas 20 saj ooperimuusika arengut. Tema looming jaguneb kaheks: lavamuusikaks ja instrumentaalseks orkestrimuusikaks 1898-1918 oli Berliini Riigiooperi peadirigent 1919-1924 oli Viini Riigioop...
1991 '' Silouans Song''keelpilliorkestrile, ''Fratres''keel-ja löökpillidele; ''Summa''keelpilliorkestrile 1992 '' Trisagion''keelpilliorkestrile; ''Fratres''viiulile, keel ja löökpillidele 1994 ''Concerto piccolo teemal B-A-C-H''trompetile, tembalole,klaverile ja keelpilliorkestrile; '' Mein Weg hat Gipfel und Wellentäler''keelpillidorkestrile 1995 ''Darf ich''sooloviiulile, kellale in Cis ja keelpillidele;''An den Wassern zu Babel''tromboonile ja kammerorkestrile; '' Fratres''tellole, keel-ja löökpillidele;''Pari intervallo''klarnetile, tromboonile ja keelpillidele 1999 ''Mein Weg''14 keelpillile ja löökpillidele 2000 ''Orient & Occident'' keelpilliorkestrile 2002 ''Fratres'' kitarrile, keel-ja löökpillidele 2003 ''Lamentate''klaverile ja orkestrile 2004 ''Fratres'' puhkpilliorkestrile Vokaalsümfooniline muusika 1959 ''Meie aed'' kantaat lastekoorile ja sümfooniorkestrile 1968 ''Credo'' klaverile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile
· Suurteosed koorile · Tormis ja rahvalaul · Paljukeelne Tormis · Teosed Jaan Rääts (1932) Õppenud Tallinna Konservatooriumis, õpetajaks Mart Saar ja Heino Eller. Töötanud Eesti Raadios ja Eesti Televisioonis. Juhtis heliloojate liitu. Oli komparteis esiladvikus. Õpilased: Raimo Kangro, Erkki-Sven Tüür, Timo Steiner. Elu läbis sarnane käekiri, lõbusameelne. Kirjutanud 8 sümfooniat; instrumentaalkontserte. ,,Kaks kontserti kammerorkestrile" eriti nr 1. ,,Intrata" kammerorkestrile. Räätsa jaoks oli klaver põhiinstrument. Kirjutas teoseid konkreetsele esitajale arvestades tema võimalusi. Tähtsamad teosed: ,,10 klaverisonaati", ,,24 prelüüdi", ,,24 prelüüdi Eesti rahva viisidele", ,,24 marginaali", ,,vokaalsümfoonilised suurvormid", ,,deklamatoorium Karl Marx", ,,Koolikantaat", ,,Väike oratoorium", ,,Maagiline ruut". Filmimuusika nt ,,Supernova", ,,Tütarlaps mustas", ,,Viini postmark", ,,Gladiaator".
helidest; 3) 40-ndatel huvitus Cage zen-budismist, mille rituaalmuusikas on suur osa vaikusel. Cagel oli huvi idakultuuride vastu. Cage teos ,,Music of changes" (1951), mille kogu noodimaterjal on loodud Hiina ennustusteksite rituaalide põhjal. Ka selles teoses on suur rõhk vaikusel ja tühjusel ning idamaisusel. Cage teos ,,HPSCHD" (1969) on 1-7'le võimendatud klavessiinile ja kuni 51-le magnetlindile. Johni lühiballett on ,,The Seasons" MK: Kontsert ettevalmistatud klaverile ja kammerorkestrile, mis on kirjutatud Kunninghammi trupile. 1974 kirjutas John orkestriteose ,,Seventy four", millega tähistas ta oma 80-ndat juubelit. Sellel teosel pole partituuri ning tempo ja dünaamika märki, vaid tablokell oli ees. See teos on 12 minutit ja selle ajaga peab teos saama mängitud. Cage leitutised, nt prepareeritud klaveril kestavad tänaseni ning Cage mõju maailmamuusikale ja selle kujunemisele oli suurim aastatel 1950-60. Pierre Boulez (1925-....)
harvemini on helilooja ise mõne hea instrumendi valdaja. 19. Tuntumaid vokaal-instrumentaalsuurvorme 20. sajandi teisest poolest kuni meie ajani. Heino Elleri viiulikontsert h-moll (1934) Artur Kapi 1.orelikontsert (1934) Eduard Tubina kaks viiulkontserti(1942, 1945/49) ja üks kontrabassikontsert (1948) Eino Tamberg- Trompetikontsert nr 1 op 42 (1972) Eino Tamberg Concerto grosso op 5 (1956) Jaan Rääts-Kontsert kammerorkestrile op 16 (1961) Arvo Pärt-Tabula Rasa (1977) Erkki Sven Tüür- Tšellokontsert (1996) Erkki-Sven Tüür- viiulikontsert (1999) 20. Johann Valentin Meder: esimene eestimaalasest ooperi- ja vokaal- instrumentaalsuurvormi looja. Sündis Saksamaal Wasungenis, tegutses 1674-83 Tallinnas gümnaasiumi kantorina. Alates 1701 aastast Riia toomkiriku organist. Kirjutas oma eluajal 3 ooperit. Üks esimese saksa oopereid „Kindlameelne Argenia“. Mederi vokaal-instrumentaalsuurvorm „Matteuse
"Talvemustrid", neli laulu naiskoorile (Andres Ehin) - "Looduspildid IV" 12 1969 "Maarjamaa ballaad" meeskoorile (Jaan Kaplinski) "Meie varjud" meeskoorile (Jaan Kaplinski) "Nekruti põgenemine Tallinna Toompealt koju Kuusallu" meeskoorile (rahvaluule, seadnud Ülo Tedre) "Suvemotiivid", kolm laulu naiskoorile (Aleksander Suuman) - "Looduspildid II" "Kuus eesti jutustavat rahvalaulu" häälele ja klaverile (rahvaluule) "Kevade", süit kammerorkestrile (muusikast Arvo Kruusementi filmile) 1970 "Etüüdid helilaadides" ("Modaalsed etüüdid"), seitse miniatuuri naiskoorile/ lastekoorile (rahvaluule) "Liivlaste pärandus", viis laulu segakoorile "Päike, maa ja meri", kantaat sopranile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile 1971 "Laulud laulust ja laulikust", viis laulu naiskoorile (rahvaluule) "Vadja pulmalaulud", seitse laulu segakoorile (rahvaluule, seadnud Tõnu Seilenthal) 1972 "Kolm eesti mängulaulu" segakoorile (rahvaluule)
kompositsioonitehnika, mis sisaldab keskaegse polüfoonia ja 20. saj. seeriamuusika sugemeid. 28 Eeslistanud väikesi esituskooseise, vokaalteostes kasutanud ladinakeelseid liturgia ja piiblitekste. Teoseid:3 sümfooniat, Perpetuum mobile sümfooniaorkestrile, Credo klaverile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile, Tabula rasa2 viiulile ja kammerorkestrile, orelile, vokaal- instrumentaalteoseid,(Johannese passioon) ja Berliini missa. 29
edendajana). Uus põlvkond: Jaan Rääts, Eino Tammberg, Veljo Tormis, Arvo Pärt. Moodustasid oma loominguga teatava opositsiooni senisele Eesti muusikale. Ei tahtnud olla pseudorahvuslikud. Vahepeal oli olnud äralõigatus lääne maailmas. Uuenduseks oli Varssavi sügis, kus said osaleda ka eesti muusikud ning saadi kontakti teiste riikide muusikutega. Jaan Rääts rütmilisus ja selle rõhutamine (kontsert kammerorkestrile). Eino Tammberg - kammermuusika, sümfooniline muusika suurematele orkestri koosseisudele (sümfooniline teos ,,Concerto Grosso" pälvis ka veidi rahvusvahelist tunnustust, ooper ,,Cyrano de Bergerac", ballett ,,Joanna tentata"). Veljo Tormis hakkab kasutama peaaegu ainult rahvamuusikat. See on tema iseloomulikuks stiiliks. Ühenda kaasaegse helikeele rahvuspärasusega. Sisuline lähenemine rahvamuusikale (mitte plakatlik). Valdavalt vokaalmuusika looja (koorimuusika, soololaulud). 12.10
annaabi.ee 
