Kalevipoeg- kangelane või antikangelane? Eestlaste rahvuseepos ,,Kalevipoeg" räägib kange ja tugeva mehe Kalevipoja seiklustest.Oma teel puutub kokku erinevate katsumustega. Nende ületamiseks kasutab ta vägivalda ja jõudu. Alati ei tegutse Kalevipoeg arukalt ja jätab mulje, et on mühakas ning ükskõikne.Ta jättis sõbrad ja tuttavad lahinguväljale ja lahkus. Kas kalevipoeg on ikka kangelane? Kalevipoeg oli laisameelne ja magas palju. Läbi teose oli ta tihti väsinud ja pani nii mõneski kohas silma kinni. Puhkamine on inimestele loomulik tegevus, kuid kas on õige puhata,kui keegi on hädas ja tähtsad asjad vajavad lahendamist. Kui Kalevipoeg otsis oma ema Lindat, ujus ta Soome Tuuslarit otsima, et temalt ema kohta teada saada. Soome jõudes jäi ta aga kivile magama, selle asemele et Lindat otsida.Kalevipoeg oli laisk ning otsustas enne puhata, kui tegutsed. Rahvuseepose peategelane oli abivalmis ja hea. Enamik meist tahava...
Kalevipoeg Eesti eepose kangelasena Kalevipoja tegemisi on mõjutanud tema hiiglaslik kasv (magamisasemete järgi oli ta pikkus umbes 100 m, kiviviske põhjal minu arvamuse järgi umbes 2 km) . Nii suure isiku ka tühised tegevused jätavad suuri jälgi, seda ka loodusesse. Sellise kasvu puhul peaks tegutsemine ja liikumine olema eriti läbimõeldud. Kuid see oli vastupidi – Kalevipoeg paistab silma mõtlematuse, kärsituse ja rabistamisega. Üks tema iseloomujooni leiab eeposes korduvalt rõhutamist see on impulsiivsus ja äkkviha, mida ta ei suuda kunagi kontrollida. Tihti kordub olukord, kus Kalevipoja märatsemisi keegi teine oma nõuandega peatab. Kalevipoja osaks on siis kahetsus ja oma “viha vihkamine”, kuid kogemusest õppimist ei toimu ja järgmisel korral võib äkkviha temas taas plahvatada. Kalevipoeg on küll väga suur ja tugev mees, kuid on midagi, mis on temast tugevam see on te...
KANGELANE ON INIMENE OMA VIGADE JA HEAGA Igas inimeses on vigu, olenemata sellest kui ideaalsed ja toredad nad meile ka esmapilgul ei paistaks. Inimene, kes võib olla oma iseloomult väga julge ja tugev, ei pruugi olla vastutus tundeline. Ja tänu sellele võib ta tekitada enda ümber palju draamat, sest kui inimene on samal ajal julge ja mõtlematu, siis ei pruugi ta anda endale oma tegudest aru. Kalevipoeg oli mees, kellel oli väga palju vastandlike iseloomujooni. Ta võis olla samal hetkel nii töökas kuid ka jonnakas, hooliv ja valelik, tugeva iseloomuga kuid samas väga äkiline. Ja tegelikult oleme me kõik sellised. Sellised on ka meie kangelased, sest me kõik oleme inimesed ja ka halvad iseloomujooned käivad meiega tahest-tahtmata kaasas. Igalühel on oma kangelane. Ma usun, et kindlasti on kellegi kangelaseks ka Kalevipoeg. Kalevipoeg oli mees, kes võitles meie rahvuse ja meie rahva eest. Ta oli julge ...
Kaspar Moik 11A Kalevipoeg Eestlaste rahvuseepose ,,Kalevipoeg'' peategelane on Kalevipoeg. Peale selle, et ta oli eestlaste kuningas, oli ta ka väga töökas ja vapper mees. Kuid need ja mitmed teisedki head iseloomujooned jäid tänu ta mitmekülgsele karakterismile varju. Ta on vastuoluline tegelane, olles ühel hetkel kangelane ja teisel koletis ning surelik ja surematu. Kalevipoeg on tugev mees. Tänu oma tugevusele ta kuningaks saigi, visates võistluses kuningatiitlile kivikamaka kaugemale kui vennaraasud. Olles eestlaste juht, ei hakanud ta looderdama, vaid kohe tööle, kündes põlde ja tehes metsa, et luua oma rahvale paremaid tingimusi. Tema töökust näitab veel seegi, et ta tõi Pihkvast laudu ja mitte enda tarbeks, vaid rahvale. Õige kuningas hoolitseb oma rahva heaolu eest. Mees hiilgas ka oma tarkusega,...
„Kalevipoeg .“ Nimetu 1 • Friedrich Reinhold Kreutzwald • Regivärsiline kunsteepos • Peetakse eestirahvuseeposeks • „Alg-Kalevipoeg” valmis 1853. aastal • Kalevipoeg on müütiline kangelane • „Alg-Kalevipoeg” ei pääsenud tsensuuri takistuste tõttu trükki • Kalevipoja kirjutamise peamine eesmärk oli, tahe anda rahvale uut julgust, eeposes on kujutatud kogu rahvast ,tema käekäiku ,ootusi,- lootusi • peamiselt kirjutatud Ida-Eestis levinumatest muistenditest • Eepose motiive on kasutatud kunstis ja kirjanduses Tekst mida lugeda Kuidas kujutatakse kangelast - suur ja tugev, vaimustab meid ka mehisuse ja vaprusega, töökuse ja visadusega, otsekohuse ja aususega. Saamise lugu - Kalevipoja kirjutamise peamine eesmärk oli, tahe anda rahvale uut julgust, eeposes on kujutatud kogu rahvast ,tema käekäiku ,ootusi,- lootusi Hiiglase tegudega on seletatud järvede, küngaste,allikate ja kivide pär...
Kalevipoja teod tänapäeval. Tänapäeva ühiskonnas on väga palju probleeme, mille lahendamise või ära hoidmisega üks tavaline inimene hakkama ei saaks. Oleks vaja kedagi suurt ja kange isiksusega, kes jõuaks igale poole kuhu vaja ning kellel oleks jaksu kõigi nende probleemidega toimetulekuks. Selliseks tegelaseks võiks olla näiteks Kalevipoeg, eesti rahvaluulest tuntud müütiline kangelane. Kalevipoeg on vägimees, kelle hiiglase tegudega on seletatud ka järvede jõgede päritolu. Esimeseks suureks probleemiks pean mina seda, et tihti hävib kellegi kodu, või hukkub keegi tulekahjus. Miks ei võiks olla nii, et Kalevipoeg tuleb ruttu ja kustutab tulekahju oma suure ämbriga juba siis, kui tulekahju on väike. Teiseks suureks probleemiks pean ma majanduskriisi. Inimesed jäävad töökohata, laenavad ennast lõhki ja ei suuda varsti endale ka kõige elementaarsemaid asju osta. Kalevipoeg võiks kiiresti ehitada ü...
Kalevipoja sisukokkuvõte Põhjakotkas kandis Kalevi oma tiibadel Viru randa, kus mees sai maa esimeseks valitsejaks. Lesknaine leidis teel kõndides tedremuna ja kanapoja, kellest kasvasid kaks neidu: Salme ja Linda. Neidudel käis palju kosilasi, lõpuks võttis Salme endale kaasaks tähepoisi ning Linda Kalevi, kellega peeti ka pulmad. Vana Kalev suri oma tõvevoodis, öeldes naisele viimaste sõnadena, et riiki peab valitsema jääma üks poegadest. Sündis Kalevipoeg, kes näitas juba väiksest peast vägevuse märke. Paistis, et temast kasvab igati isavääriline mees. Kalevi pojad läksid metsa jahile ning tänu koertele püüdsid kinni karu. Soome tuuslar röövis Linda ning muutis ta kivikujuks. Noorem poeg käis ema otsimas, kuid ei leidnud. Vanemad pojad lootsid selgust saada unenägudest. Kalevipoeg ei andnud alla vaid hakkas Soome poole ujuma, et tuuslarile kätte maksta. Ühele saarele jõudes märkas Kalevipoeg ilu...
Kalevipoja kokkuvõte Üks lesknaine leidis karjateelt kana ja tedremuna. Kanast sirgus kaunis neitsi Salme ja tedremunast Linda. Neidudel hakkasid käima kosilased. Kuuendana tuli Kalev viiekümnel hobusel, kuuekümne kutsariga, ise uhke täku seljas. Kalev ja Linda pidasid lõpuks pulmad. Kalev ütles enne oma surma, et Lindale sünnib viimane poeg pärast Kalevi surma ning temast saab samaväärne mees. Kalevipoeg oli juba sündides vägev. Noorikueas oli tal veel rohkem jõudu. Kui Kalevi pojad jahis olid, röövis soome tuuslar Linda, taevataat Uku päästis ta. Linda muutus kiviks. Kui pojad koju jõudsid hakkasid nad ema otsima. Pojad ei teadnud ema saatusest. Kalevipoeg hakkas Soome ujuma, kuid jõudis hoopis Saaremaale. Ta kuulis saarepiiga ilusat laulu ja armus temasse. Saarepiiga kukkus ehmudes vette ja muutus tammeks. Piiga ema ja isa viisid tamme koju, kus see sirg...
Muusikaõpetuse kodutöö Kalevipoeg Kalevipoeg........................................Martin Part(tenor) Soome tuuslar...............................Juhan Suusk(bariton) Soome sepp..................................Peeter Termomeeter(bass) Sepa pojad....................................Paul Pootsman, Tõnu Tegija, Kaspar Kaval(3 x tenor) Linda............................................Merike Mugav(sopran) Saarepiiga.....................................Tiina Tugev(mezzosopran) Vanakurat.....................................Kalev Kuri(bass) Olevipoeg......................................Olev Tulev(bariton) Sulevipoeg.....................................Tiit Toru(bariton) I Vaatus Soome tuuslar käib Lindat kimbutamas, aga Linda ei taha temaga kaasa minna ja muudetakse kiviks. K...
Öö jõudis, päike tõusis, Päike veeres, õhtu sõudis Uuest ööda õmblemaie, Kordamiste keeritusel Vanaisa seadusella. Kallis Kalevite poega Lebas sängis liikumata. Virust olid Viljandisse Kiiruskäsud kihutanud; Alevite sõber noori, Kalevite kannupoissi, Juhateli jälgi mööda Rutuskäsud Peipsi randa, Kuidas käsku enne kuulnud. Aga kiiruskäsu-kandjad Kuningat ei leidnud rannast. Öö jõudis, päike tõusis, Päike veeres, õhtu sõudis Uuest ööda õmblemaie, Kordamiste keeritusel Vanaisa seadusella. Kallis Kalevite poega Lebas sängis liikumata. Virust olid Viljandisse Kiiruskäsud kihutanud; Alevite sõber noori, Kalevite kannupoissi, Juhateli jälgi mööda Rutuskäsud Peipsi randa, Kuidas käsku enne kuulnud. Aga kiiruskäsu-kandjad Kuningat ei leidnud rannast. Laua võitlus ja siil, pikk magamine, unenägu, vaeselapse tall Mööda konarlikku metsateed, hi...
Eesti rahvuskangelane on Kalevipoeg, kes lahendas probleeme ,kasutades oma jõudu ja mõistust. Ta tegi küll palju head oma vägitegudega, kuid nii mitmeidki kordi tegi hoopis vastupidist ning minu arvates ta ei vääri tiitlit " Eesti rahvuskangelane". Oma suuremad roimad pani Kalevipoeg toime Soome reisil, kuhu ta jõudis ujudes. Aga veel enne Soome randa jõudmist lõppes mehel jaks ning ta pidi puhkust otsima ettejuhtunud saarel. Seal vägistas Kalevipoeg tema juures istet võtnud saarepiiga. Häbistatud tüdruk heitis end seepeale meeleheites kaljult merre. Ja ehkki "kangelane" talle sügavikku järele sukeldus, ei olnud sellest enam abi - neiu jäi igaveseks vee meelevalda. Soome sepaga mõõgaostu kaupa tehes läks Kalevipoeg sepa poegadega tülli, sest praalis purjus peaga viimaste ees oma kangelastegudega saaretüdruku kallal. Selles, et sepa pojad külalisele seepeale kõrri kargasid, pole ju midagi imeks panna. Aga mida teeb Kalevipoeg? Ta rabas r...
Pärnu Täiskavanute Gümnaasium Kristel Bauman 10ÕC KALEVIPOEG XII LUGU Referaat Juhendaja: Õp. Reet Sai Pärnu 2009 a. SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................3 1. Friedrich Reinhold Kreutzwald......................................................................................4 2. ,,Kalevipoja" sünnist".....................................................................................................4 3. ,,Kalevipoja" 12. lugu.....................................................................................................5 3.1. Lauvaõitlus ja siil.....................................................................................................5 3.2. Pi...
Seitsmes Lugu (Tagasisõit.Varjude laul.Vendade reisilood.Isa haual) Päike paistis läbi puude latvade,hommik oli juba tulemas .Varjud hakkasid kaduma üle muru rahulikus metsas.Kuuse otsas laulis üksik laululind lõpetades öö enda lauluga. Kangelane Kalevipoeg hakkas ärkama linnu laulu peale ning hakkas meelde tuletama kus ta käinud ja mis teinud.Imetledes sügist udu tuletas ta meelde eilsed sündmused ehk kuidas oli Soomes ehk Saares pikki lustisid pidanud,kus tal Turgis tulnud tüli ning taplust Tuura rajal.Ei kahetsenud seda Kalevipoeg sugugi. Kalevipoeg tõusis üles ning tõttas kiirel sammul rändama.Nii ta seikles metsas paar päeva jõge mööda ning üle mägede kiirustades ranna poole.Lõpuks jõudis Kalevipoeg randa kus leidis Tuuslar-taadi paadi.Surmas ta sortsilase ning võttis paadi omaks,võttis aerud kätte ja hakkas sõudma kodumaale.Sättis riided purjedeks ning tuul oli talle abiks.Kalveipoeg tugev mees sõudis kaua aega e...
Alina Mihhalchenko, 11.klass Fridrich Reinhold Kreutzwald “Kalevipoeg” ja “Kiplased” Friedrich Reinhold Kreutzwald -oli eesti kirjanik ja Võru linnaarst. (1803—1882). Ta käes Rakvere alg- ja kreiskoolis, 1826-1833 õppis arstiteadust Tartu ülikoolis. “Kalevipoeg” Ta kirjutas populaarne lugu “Kalevipoeg” (1857–1861). "Kalevipoja" 12 loost koosnev algredaktsioon valmis 1853 ja seltsis esitatud parandus- ja täiendusettepanekute põhjal muudeti käsikirja. Esimene rahvaväljaanne ilmus tsensuurist pääsemise kaalutlustel Soomes Kuopios 1862 1000 eksemplaris ja levis esialgu tagasihoidlikult. Eepose populaarsus kasvas rahvusliku liikumise hoogustudes. Järgnesid kordustrükid, lühendatud väljaanded ja ümberjutustused. Kokku on eeposest ilmunud 18 trükki. Eesti mütoloogia kangelane hiiu poeg Kalevi ja Eesti kangelaslik eepiline midagi. Esialgne pilt Kalevipoeg - hiiglane, tegevusega,...
Kalevipoeg Eelkõige teatakse Kalevipoega kui meie rahvuseepose kangelast. Kuid kes ta meie jaoks tegelikult on? Võimalik, et midagi palju enamat. Kalevipoeg on esiteks müütiline kangelane, kes on mõeldud olema meie kõigi ideaal. See vägilane on mehine, suurt kasvu, õilis ja julge. Ta taotleb õiget eesmärki ja kaitseb oma kodumaad võõrvõimu sissetungi eest. Vaenlased (nt. sortsid) langevad tema ees põrmu. Sündinud tugevaks ja üllameelseks peab ta juhtima meie rahva helgesse tulevikku. Kalevipoeg on vaba mees vabal maal, mis oli, on ja peab jääma vabaks. Kalevipoeg on eestlaste juht. Kuid medalil on ka teine külg ja iga hea peidab endas halba. Kalevipoeg ei ole ainult õilis ja õige mees, nagu teda meile püütakse näidata. Tegelikult on ta kõige tavalisem inimene oma murede, rõõmude ja ihadega. See mees on endast liiga heal arvamusel, ta pole pooltki nii tark, kui arvab end olevat. Kalevipoeg peksab la...
IMKATS ,,Kalevipoeg" Friedrich Reinhold Kreutzwaldi järgi jutustanud Eno Raud. F.R. Kreutzwald (26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, LääneVirumaa 25. august 1882 Tartu) - Eesti kirjanik ja arst. Tema peateos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos Kalevipoeg, sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Kreutzwaldi looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu. Eno Raud (15. veebruar 1928 Tartu 9. juuli 1996) - eesti lastekirjanik, Eno Raud on kirjutanud nuku- ja lastenäidendeid ning multifilmide käsikirju. Tema loomingule on omane romantika ja seikluslikkus, luules sõnamängulisus, naljameelne sõnakoomika. I Kalevipoeg on selle raamatu peategelane. Ta oli väga tugev, osav ja võitlushimuline. Tema vastu ei saanud kunagi keegi. Vahest tappis ta süütuid inimesi. Tema teele sattud ka väga palju vaenlasi. Veel oli seal Kalev, Linda, Salme, Täht, Kuu, Päike, vesi, 2 t...
Kalevipoeg 5.lugu Regina Gjardman Kalevipoeg Soomes mmik oli koitmas vipoeg, kangelane ujus meres Soome poole me rand hakkas juba paistma päev kätte jõudis, oli ka Kalevipoeg Soomes k me Tuuslar oli paadi randa jättnud eg otsis pilguga Tuuslarit eg oli nii väsinud ja mõtles, et magab t astas, tõusis tuul ja algas äike Suur Tamm ütart merest s istutasid nad tamme ja kuuse kiige juurd amuna vaatama äike öösel,aga Eit ise eg t ja lendas ära alakeldrisse s oli kasvamas kala tagasi vette asüdamega ja lasi kala vette as juba nii suureks, et selle ladvad lõhkus otsima tarka, kes selle maha raiuks aale, heina riisuma ta omaenda kotka oli mees ll oli kirves otkas tõi neile targa kohale, kes raius ta Reisi Jätkamine oeg ärkas ja imestas, et magas terve päev s, hakkas ema ja Tuuslarit otsima alju peale ja nägi kuristiku kõrval tuuletarg Kättemaks Tuuslarile amme ...
Enn Vetemaa ,, Kalevipoja mälestused" Inimesed, tegelased: · Kalevipoeg- Eesti rahvaluulest tuntud müütiline kangelane · Olevipoeg- Kalevipoja sõber · Sulevipoeg- Kalevipoja sõber · Linda- Kalevipoja ema, kes tuli tedremunast · Triinu, Leenu- külaneiud · Vana Kalev-Kalevipoja isa · Soome tuuslar- tuuslar, Soome tuuletark · Saarepiiga- neiu kelle Kalevipoeg ära võrgutas ja selgus, et ta on tema õde Mõisted: · Anonüümne- salajane · Vaimutegevus- mõtlemine · Dimensioon- ulatus, mõõde · Travestia- humoorikas ümberkirjutus klassikalise raamatu põhjal · Fortifikatsioon- sõjainsenerikunst · Monoloog- inimene räägib ise üksinda olles · Eepos- pikk jutustav rahvajutt · Biograafia- elulugu Kohad: · Tegevuskohta Põhja piiril Tara tammemetsa ääres. · Saar Soome lahes-koht, kus Saarepiiga kaljult alla hüppas. · Soome tuuletarga talu- tuuletark tapetakse K...
Kalevipoja 20.lugu Ühel päeval kihutasid kullerid Kalevipoja juurde, et talle teada anda saabuvatest raudmeestest. Kalevipoeg saatsid kullerid minema ning hakkas ise kiiresti sõjaplaani koostama. Enne teele tõttamist kutsus ta kaasa Alevipoja ja Sulevipoja ning koos nendega maha kallid varandused, et need võõrastesse kätesse ei satuks. Kui saabus hommik võttis Kalevipoeg oma mõõga ja hobuse ning läks tallist välja, et teavitada rahvale raudmeeste tulekust. Sarvehäält kuuldi kaugele viru piirile, see kostis ka Järva-ja Harjumaale, samuti kuuldi kutsungit Pärnus, Alutagusel, Tartus ja Pihkvas. Kõikjalt tulid mehed kokku Emajõekalda äärde, püha hiie juurde. Sulevipoeg tuli oma seltsi sõpradega, Olevipoeg omastega. Koguti kokku kõige kangemad mehed, viissada tuli Virumaalt, kuussada Kuressaarest ja seitsesada Soomemaaltki. Kalevipoeg andis neile ühe päeva puhkamiseks, teise talituseks ja kolmandal päeval enn...
Tänapäeva kangelane Tänapäeval on kangelased hoopis teistsugused kui näiteks vanades müütides. Tänapäeval võivad nad olla näiteks mõned kuulsad muusikud või mingid tähtsad inimesed. Vanal ajal aga said kangelasteks need, kes olid kellegi päästnud või mõne muu suure teoga hakkama saanud. Enamasti pidid kangelased olema tugevad ja julged, nad ei pidanud isegi eriti targad olema. Tänapäeva kangelased tulevad inimeste juurde sageli läbi telekaekraani. Lugematud Hollywoodi filmidest pärit kangelased on enamasti väga ilusad, samuti osavad, targad ja julged. Kahjuks on neil filmidel tegeliku eluga üsna vähe ühist. Tänapäeva inimesed ei vajagi vist enam kangelasi. Näiteks minu jaoks pole olemas ühtegi kangelast. Ainult lugedes Kreeka mütoloogiat võin leida kellegi, kes võiks olla mu kangelane, kasvõi need kõige kuulsamad: Herakles ja Achilleus. Samas oli kangelase mõiste juba tollel ajal üsna segane - kui ...
Vanad targad ütlused Eesti rahva eeposest. 16. loos läks Kalevipoeg otsima maailma lõppu. Sellel teekonnal juhtus palju seiklusi, häid ja halbu, aga maailma lõppu ta ei jõudnud, sest ta sai teada, et maailmal polegi otsa. Kalevipoeg ei kahetsenud sugugi oma tühjaläinud sõitu, sest ta taipas: "Tulles tõuseb suurem tarkus, mis ei minnes mehikesel". See on peaaegu nagu vanasõna. Alati saab õppida kõigest, mis elus ette tuleb ja, et iga kogemus on õpetlik. Selles peatükis on veel vanasõnu. Kalevipoeg ütles: "Kahetsusta, kulla vennad, käigist ei või kasvaneda! Ülemaks kui hõbevara, kallimaks kui kullakoormad tuleb tarkus tunnistada. Eks me leidnud eksiteelta, vale vainu radadelta Tõtelikku tunnistähta, et ei suurel ilmal otsa, Taara tarkusel ei rada kusagile kinnitatud,...
KALEVIPOEG Jutustaja: Irumäel kandis tuul Kalevipoja kõrvu imelise lauluhääle: "Kotkapoja raudaküüned valasivad vaga venda, raiskasivad neiu rahu. Kahekordne verevõlga piinab kotkapojukesta, koormab südant kõvernokal. Hoia, kotkas, kõvernokka, hoia ennast mõõga eesta: veri ihkab vere palka! Või enam kaljueite pikemalta pajatada." Nüüd sai Kalevipoeg viimaks teada, mil viisil ta oma emast ilma jäi. Kui Kalevipoeg koju sõitis tulid vennad uksele vastu ja otsustasid täita isa viimase soovi. 1.vend: On aeg liisku visata. 2.vend: Otsime sobiva koha kus kivi visata ja kes kõige kaugemale viskab saabki kuningaks. (Lähvad sobivat kohta otsima.) Kalevipoeg: See paik peaks sobima. Piisavalt pikk ja lai. (Vennad otsivad soviva kivi ja hakkavad kaugust viskama ning Kalevipoeg võidab.) (Lähevad Kalevipoeg, Kannupoiss ja Alevipoeg sood pooleks jagama.) Kalevipoeg: Jagame soo pooleks. Vetevaim: Palun jätke soo rahule. A...
Kalevipoeg Kalevipoeg oli kangelane, kes oli inspireeritud Kreeka Heraklesest. Ta oli vastuoluline tegelene, kuna temas oli nii head, kui halba. Kalevipoja heaks iseloomujooneks oli see, et ta läks oma ema otsima nähes, et ta röövitud oli. Tema teised kaks venda otsisid samuti, kuid tulemusteta läksid nad magama vastupidiselt Kalevipojale, kes teda ruttu otsima tõttas. Soome ujudes läks ta Tuuletarga juurde, kelle käes väidetavalt tema ema oli. Ta hävitas Tuuletarga sõdalased ja rääkis temaga. Ta aga ei uskunud teda ja tappis ta kergekäeliselt. Päeva pärast sai ta teada, et Tuuletarga tapmine olnud põhjendatud ja ema oli juba enne röövi surnud, milles avaldub tema peata olek ja mõtlematu käitumine. Vägivalda kasutas ta rohkesti kasvõi näiteks mõõga ostmisel lubades hiljem Virumaal tasuda raius ta hoopis sepa pojal pea maha. Tema liigne vägivald võis olla seotud ema surmaga, kui ta vigastas tänu s...
,,KALEVIPOEG" Rahvaväljaanne (Kreutzwald) Enn Vetemaa Kreutzwaldi ,,Kalevipoeg"on algselt kirja Enn Vetemaa kirjutas ,,Kalevipoja" pandud luulevormis. proosavormis. Rahvaväljaandes on kirjas, et Kalev tuli Enn Vetemaa kirjeldas Kalevi Eestimaale tulekut Eestimaale Põhjakotka seljas. pikemalt ja iseloomustas kotkast."Kotkas on kaunikesti elukartev õhusõiduvahend, aga eks jätnud kotkapiloot pealtnägijatele õige mõjuvõimsa mehe mulje" Kreutzwaldi teoses toitis Linda Kalevipoega 3 Enn Vetemaa teoses: ,,Nii suure poisslapse aastat rinnaga. rinnaga toitmine olevat surmapatt ja neile e...
KALEVIPOEG Otsis Soomes ema ja ostis mõõga. Tappis sepa poja. Lood saadi talurahva lugudest. ,,Kalevipoja" saamislugu *1833 F.R. Faehlmann kavatseb kirjutada ,,Midagi Kalevipojast" *1836 Ilmub E.Lönnroti eepos ,,Kalevala" eesti eepose loomise inspiratsiooni allikas *1850 F.R.Faehlmanni surm. Kreutzwald alustab ,,Kalevipoja" proosavarianti *1857 Kreutzwaldil ilmub ,,Alg-Kalevipoja" käsikiri *1859 Hakkab ilmuma ,,Kalevipoja 1. Trükk eesti ja saksa keeles Täiendus: *1839 tegi Faehlmann ÕESis ettekande ,,Kalevipoja" muistenditest saksa keeles *1822 K.J.Petersoni artikkel ,,Kalevipoja" kohta (Kalevipoeg oli naisi hirmutav hiid) *1862 ,,Kalevipojast" ilmub rahvaväljaanne (Soomes Kuopia linnas) ,,Peko" Setu eepos (1980ndad) anti välja Soomes, sest setudel endil polnud raha ,,Kalevipoega" on tõlgitud 20 erinevasse keelde. ,,Laena mulle kannelt, Vanemuine." 18. saj hakatakse ,,Kalevipoega" kritiseerima (Tuglas,...
ELIAS LÖNNROT "KALEVALA" 1. Kalevala on Soome kirjanduse alusteos, ajastu silmapaistvam eepos maailmakirjanduses. 2. "Kalevala" aluseks olevad runod (muistsed rahvalaulud) kogus Lönnrot Põhja Soomest Kajaana linna ümbrusest, IdaSoomest, Karjalast, Lapimaalt 3. Lönnrot kogus runosid ja süteesis nende arvukate teisendite põhjal need kunstiliselt ühtseteks runodeks. 4. Ilmusid: "Vana Kalevala" 1835, "Kalevala" 1849, "Kalevipoeg" 1862. 5. Teose aluseks on eri ajajärkudesse kuuluvad ja eri paigust pärinevad anonüümsed runod, mis tänu Lönnroti luuletajaandele ainevalikult ja struktuurilt kokku sobituvad 6. "Kalevala" on romantismiajastu ilming, sest: tal on sügav ja ehtne folkloorne alus 7. "Kalevala" a. Sampo on imeveski, mis selle omanikule jahu, soola ja raha jahvatab. Eepose...
Essee Eepose tähtsus rahvusele ,,Karutapja" näite alusel. Eepos on igale rahvale ääratult tähtis. See annab aimu selle rahva minevikust, rõõmudest ja katsumustest. Eepos on lugulaul kangelastest ja rahva ajaloost. Tavaliselt see on kirjutatud värsivormis. Peaaegu igal rahval on oma eepos: Sumeri ,,Gilgamesh"(esimene eepos), Lätil ,,Karutapja", Eestil ,,Kalevipoeg", Kreekal ,,Ilias" ja ,,Odüsseia", Prantsusmaal ,,Rolandi laul" jne. Aga osadel riikidel pole enda eepost. Euroopas näiteks Slaavi-rahvad, enamik Soome- ugrilasi ja ka keldid. Läti rahvuseepos "Lcplsis", eesti keelde tõlgituna ,,Karutapja", on Andrejs Pumpursi poolt kirjutatud, aastatel 1872-1887. See iseloomustab väga hästi võitlust ristisõdijate ja lätlaste vahel. Seal, nagu ka paljudes teistes eepostes on jumalaid ja muud mütoloogiat. Karutapja on läti kangelane, kes on jumalate poolt välja valitud Lätit hukust päästma. ...
Maailma lastekirjanduse autoreid eksami vastused 1. MAAILMA VANIMAST EEPOSEST Eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" jutustavad sündmustest Trooja sõja ajal (umbes 1250. aastat enne Kristust) ja sellele järgnenud aastatel. Eeposed on kirjutatud mitusada aastat pärast Trooja sõda ning kui Homeros oli reaalne inimene, võis ta elada umbes 8.-9. sajandil enne Kristust. Nende arvates, kes peavad Homerost müütiliseks tegelaseks on need kirjutatud mitme erineva luuletajate põlvkonna poolt tunduvalt hilisemal ajal. Vanas-Kreekas peeti Homerost kõrges aus. Eepostesse ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" suhtuti umbes samamoodi nagu keskaegses Euroopas Piiblisse need tekstid olid tollal hariduse aluseks ja neist pärinevate tsitaatide põhjal algatati õpetatud vaidlusi ning lahendati moraaliküsimusi. Odüsseias on 12 000 värssi, 24 laulu või lugu, korduvad arvud10, 29, 24. Odüsseos elab läbi väga palju erinevaid seiklusi. Käib saartel ja satub enda kodusaarele. Od...
Ristsõna 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 2 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0 S T A G N A T S I O O N I P E R I O O D Küsimused 1. Soome ja Nõukogude Liidu vaheline sõda. 2. Äsja väeteenistusse võetud isikud. 3. Vabadussõjalased. 4. Esimene USA president (perekonnanimi). 5. Liit Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel, I maailmasõja ajal. 6. Esimese üldlaulupeo toimumiskoht. 7. Mihhail Gorbatsovi algatatud uuenduspoliitika. 8. Poliitilised põgenikud. 9. Eesti rahvaluulest tuntud müütiline kangelane. 10. Termin, mida üldiselt kasutatakse Teise maailmasõja ajal Saksamaa poolt juutide vastu toime ...
Semantika ja pragmatika Lühiuurimus Väljendavad sõnad vene keeles Боготырь,силачь,человек рослый, дородный, дюжий и видный; необычайный силач; смелый и удачливый, храбрый и счастливый воин, витязь. Lühiuurimuseks oli valitud sõna “vägilane” Väljendavad sõnad eesti keeles: Vägilane,vägimees,jõumees Eesti ja vene keelsed sünonüümid JÕUMEES, Герой, богатырь, rammumees, витязь, полубог, vägimees, деятель, человек, jõujuurikas, kalev, атлет, геркулес, musklihunnik, здоровяк, Самсон, vägilane, силач, семи пядей во лбу, умный, jõukangelane, атлет, геркулес, atleet, titaan, герой, здоровяк, jõumehed, силач, герой, rammuvägi. великан. ...
Üheksateistkümnes lugu. · Sarvik-Taadi aheldamine , · Õnne aeg , · Pidu ja Tarkuseraamat , · Sõjateated Kp ehitab maailma otsa sõiduks endale hõbelaeva, millele paneb nimeks ,, Lennuk ,,. Laevale viidi suurel hulgal moona. Kaasasõitjad olid õnnelikud. Laev lahkus kodusadamast Soome poole. Teekonnal tuli Kp. Võidelda mitmete raskustega. Soome sortsid ajasid mere mässama. Lapsu rannast võeti laevale Lapsu tark. Jõuti Sädemete saareni. Sulevip. Läks saarele. Ta tahtis pääseda tulemäe juurde, kuid pidi poolelt teelt kuumuse tõttu tagasi pöörduma. Edasi jõudis ,, Lennuk ,, hiiglste maale. Sealt edasi viis teekond penisabaliste maale. Penisabalised hakkasid vastu ja Kp. Tappis neid armutult. Ta muutis nende maa viljatuks, kuid hiljem palus Ukult maale uuesti õnnistust. Targalt kuulis Kp, et kaarnalt oli ta maailma otsa leidm...
1. Suurte narratiivide olulisim sündmustik toimub kangelase ümber. Sellest tulenevalt on paljud Euroopa rahvaste eeposedki oma nime saanud, kas või meie oma ,,Kalevipoeg". Oluliste indiviididena kujutatakse ka tähtsamaid kõrvaltegelasi peategelastele lähedalseisvaid või neile vastuoksuslikke karaktereid. Eeposte peategelased on oma ajas ja ruumis väljapaistvad. Nende erakordsuse tõttu ei kujuta nad oma ajastule iseloomulikku, vaid pigem selle ideaale. Iga ühiskond on jagunenud gruppideks. Antiikajal eristusid seisuslikud ja etnilised grupid, aga vastandusid ka linna- ja maaelanikud. Keskajast pärit narratiivides ilmneb jaotumine seisuslikesse klassidesse, rüütlikultuuri puhul on oluliseks kuuluvuse märgiks veresugulus. Eepostes avaldub kangelase suhe grupiga. Peategelane võib olla rühma liider või sellele vastanduda igatahes tõuseb ta esile. Kangelase esilekerkimine teeb temast ,,suure" inimese. Ta o...
Seikluskirjandus: Üks vanimaid proosa liike Vanimad liigid on rüütli- ja pastoraalromaanid Rüütliromaan-mõne õilsa rüütli kangelasteod, mis on mõeldud teistele eeskujuks Pastoraalromaan- kujutati idülliliselt karjaste elu.(Tunnete ja elamuste kirjeldamine) Dumas, H.Pyle Seiklusromaan põhineb huvitaval sündmustikul ja peategelane satub usutavaisse ja imepärastesse seiklustesse. Ajalooline kirjandus: Käsitletakse ajaloost võetud ainestikku, millega käiakse võrdlemisi vabalt ringi Sündmused toimuvad kindlas ajaloolises keskonnas Victor Hugo, Walter Scott, Eduard Bornhöhe Kriminaalkirjandus Looja: A.C.Doyle Edasirajajad: Agatha Christie, Georges Simenon Teose keskmes on peategelane , kelle silme läbi sündmusi jälgitakse Iseloomulik on tüüpiline miljöö. 19. sajandi kirjanduses olid selleks tavaliselt üksikud lossid, majad, surnuaiad vms. Tänapäeval suurlinna keskond. Õudu...
1. Mida tähistavad müüdi ja mütoloogia mõisted? Ava nende mõistete erinevaid tähendusvälju. „Müüt on sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus algaegadel“ - Ülo Valk (sõnadesse pandud lugu, loomisaja sündmuste vahendamine, kujundlik maailm, vägilased, jumalad) Müüdiks võib nimetada ka laialt levinud olulise tähtsusega irratsionaalset uskumust Müüdid on tähenduslikud lood minevikust, mis toetatavad rühma identiteeti. pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest; ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm Mütoloogia on teadus, mis uurib müüte 2. Missuguste kriteeriumide alusel on võimalik müüte määratleda. Too näiteid! • Vorm – sõnadesse pandud lugu – saab esitada ka vihjeliselt, pildiseeria, rituaalse draamana – võib elustuda unenägu...
Kirjandus Mõisted Aforism mõttetera Algriim algushäälikute kordus värsis. Allegooria- Mõistukõne, räägitakse nähtustest varjatult. Alliteratsioon- alguskaashääliku kordumine samas värsis või lauses. Ajalooline jutustus - teos, mille aluseks on ajaloolised sündmused ja tegelasteks ajaloolised või nendega seotud isikud. Anekdoot - lühike, vaimukas, üllatava lõpuga (puändiga) naljalugu Antonüümid vastandsõnad Arhaism - vananenud, kasutusel olevast kõne- ja kirjakeelest kadunud keelend Arvustus e. retsensioon- zanr, mida iseloomustab kriitilisus. Ülesandeks käsitleda, analüüsida, tutvustada ja ka reklaamida uut raamatut, näidendit või filmi. Assonants- sõna esimese silbi täishääliku kordumine samas värsis või lauses. Autobiograafia - enda kirjutatud elulugu. Ballaad - keskajal tantsulaul, tänapäeval lüüriline jutustav luuletus, mille sisu on fantastiline, ajalooline või heroiline (kangelaslik). B...
ILUKIRJANDUS EEPIKA LÜÜRIKA DRAMAATIKA · esikohal jutustamine · mõtete, tunnete, · lavalisus · rahulik, üksikasjalik meeleolude vahetu · põhineb dialoogil e käsitlusviis esitamine; elamuslikkus kahekõnel · jutustatakse juba · lüürilise luuletuse 3 · jagunemine vaatusteks e toimunust vormitunnust on riim, värss piltideks, need omakorda · autori suhtumine avaldub ja stroof stseenideks e etteasteteks kaudselt EEPIKA ZANRID: LÜÜRIKA ZANRID: DRAMAATIKA ZANRID: eepos eepika suurvorm, lüüriline luuletus komöödia koomilise lugulaul · värss luuletuse rida. sisuga näidend · ulatuslik Värsirida ei pea · naeruvääristatakse ·...
Eepika Kirjandusliik, mis kujutab sündmusi, tegelasi ja olukordi enamasti vabas jutustavas vormis proosas. Eepilises teoses on esikohal .jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega : Zanrid Eepos Lugulaul, eepika suurvorm, enamasti värsivormiline teos maailma loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest, saatuslikest võitlustest, müütilistest või tegelikest ajaloosündmustest, looduskatastroofidest. Eepose stiil on ülev. Sel võib olla autor, kuid alati ,pole see teada Kangelaseeposes on kesksel kohal heeros, kangelane, rahva suurkuju, keda juhivad ürgjõulised tunded. Ta .saadab oma teekonnal korda palju kangelastegusid, kuid teda tabavad ka rängad katsumused Rahvaeeposed kuuluvad tekkelt vanemasse rühma, on anonüümsed, põlvest-põlve edasi kandunud, tuginevad .müütidele, muinasjutumotiividele ja ajaloopärimustele ning nad on ka hiljem kirja pandud .("Kunsteeposed...
EKSAM · Kristjan Jaak Peterson (esimene eesti luuletaja- mis tähendas, mida kirj, oodi ja patoraali mõiste vastavate nt) 1801-1822. 14 märts Petersoni sünnipäev Emakeelepäev. Rahvuslikule ilukirjandusele alusepanija. Tema luuletusi trükiti sada aastat hiljem (kirjandusliku rühmituse Noor-Eesti albumites ja ajakirjas). Sümboliseeris Eesti kirjanduse algust. Luule on erandlik. Seda iseloomustas antiikkirjanduse eeskujude järgimine ja tärkav romantism. Ei lähtunud kohalikust olust, vaid vaatles laiemalt ja üritas jälgida Euroopas olevaid suundi. Säilinud 21 eestikeelset luuletusi, 10 oodi ja 5 pastoraali. Oodid: ``Kuu``, ``Laulja``, ,,Mardi Luterluse päeval" oli Petersoni viimane luuletus. Petersoni luule toetub klassikalistele eeskujudele ja saksa vararomantismile, millega autor ühendab regilaulu poeetika elemente. Petersoni värvikas, ülev ja jõuline, filosoofiliste pürgimusteg...
1 Eesti haridus nõukogude perioodil. Eesti oli Nõukogude Sotsialistlik Vabariik aastatel 1940-1991. Koolihariduse alged Eesti linnades ulatuvad 13.-14. saj-sse, millal vaimulike ja ametnike järelkasvu tagamiseks asutati toomkirikute ja kloostrite juurde ladinakeelseid õppeasutusi. Maal hakkas haridus tunduvalt hiljem levima. 1940-1941 kõik haridusasutused riigistatakse. Muudetakse lasteaedade süsteemi: hakkab kehtima Nõukogude Liidu liigitus, mis näeb ette lastesõime olemasolu ühe- kuni kolmeaastaste laste jaoks. Koolikohustust pikendatakse aasta võrra, seniste kuueklassiliste koolide juures avatakse seitsmes klass. Õppeprogrammidest kustutatakse usuõpetus. Üldhariduskooli käsitlevate õiglusnormide aluseks saavad järgmised põhimõtted: demokraatlik tsentrialism, kommunistlik kasvatus, koolikohustus ja üldine keskharidus, rahvuste võrdõiguslikkus, sot...
Kunstnik ja tema kujutamine 19. sajandi ning 20. sajandi alguse eesti kirjanduses Riina Arunurm Üks läbivaid teemasid eesti vanemas kirjanduses on kunstnik ja tema olemus. See aines sai 19. sajandi lõpus ka võrdlemisi aktuaalseks rahvuslik kultuur oli alles kujunemas ning kunst ja kirjandus muutusid ärkamisajal intelligentsi meelistegevusteks. Samuti mängis kunstniku tähtsustumisel kindlat rolli romantismi levik. Selle voolu mõjul hakati autorit pidama geeniuseks, kelle teosed on tema eneseväljendus. Tihti juhtus sedagi, et kunstnik püüdis ise oma elust luua kunstiteost (loodi armusuhteid, peeti au kaitsmiseks duelle jne), see aga omakorda andis hea aluse just kirjaniku või kunstniku elu kujutamiseks oma loomingus. Autori käsitluse muutumist maailmas (keskaegsest anonüümsusest romantismiaegse ge...
Tallinna Polütehnikum Andrus Kivirähk ,,Mees kes teadis ussisõnu" Referaat kirjandusest Nimi 26.11.2013 TALLINN 2013 1. ÜLEVAADE AUTORI ELUST JA LOOMINGUST 1.1 Autori eluloost Andrus Kivirähk (sündinud 17. augustil 1970 Tallinnas) on eesti kirjanik. Tema ema on endine Nukuteatri näitleja, isa oli samuti näitleja ja seitse aastat Nukuteatri direktor. Tal on vend sotsioloog Juhan Kivirähk ja õde Tiina Vapper. Kivirähk on abielus Tähekese peatoimetaja Ilona Martsoniga. Neil on kolm tütart: Kaarin, Liisa ja Teele. Kivirähk lõpetas 1988 Tallinna 32. Keskkooli ning see järel läks õppima Tartu ülikooli ajakirjandust, mille ta lõpetas aastal 1993. Selle kohta, miks ta just seda eriala õppis, ütles ta saates Augustivalgus aastal 2003: ,,Lihtsalt ajakirjandus Tartus tundus mulle selline koht, kuhu on väga lihtne sisse saada. Ma kunagi pole tahtn...
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsi...
Ainekursuse “Müüt ja mütoloogia” (FLKU.04.125) kordamisküsimused eksamiks [sügissemester 2016] 1. Kuidas määratleda müüti ja mütoloogiat? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt on sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad ja vägilased, kes korraldavad kosmost ja panevad paika praeguse maailmakorra. Sündmused toimuvad minevikus. Ülesandeks on seletada asjade algupära. Väljendavad kollektiivseid uskumusi, kogemusi ja väärtusi. Müüt on lugu, mis on kellegi jaoks tähenduslik. Rituaalkuidas müütide ajel käitutakse. Müüdi määratlus ÕS’is: pärimuslik kujutelm millegi tekkest: ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm. Ülo Valk: sakraalne lugu, kauged ajad, jumalad-vägilased-kosmoloogia ehk asjade teke ja praeguse maailmakorra teke. Espak: kujundlik maailma, inimeste, jumalate olemuse (sünd, elu, surm, surmajärgne elu) kirjeldamine parasjagu kasutusel olevate teadmiste usus ja kujundlike vahendite abil. Vana-Kreekas o...
Eesti kirjanduse ajalugu I Eksamiküsimused 1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus ,,Germaanlaste päritolust ja paiknemises"; Henriku ,,Liivimaa kroonika" jt) 98. aastal on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Arvatakse (nt L. Meri), et jutt käib eestlastest. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Tacitus on kõike võõrast kirjeldanud koletise või vaimselt piiratuna. Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laul...
1.Kuidas määratleda müüti ja mütoloogiat? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüdi määratlusi · ÕS (2013): pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest; ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm · Ülo Valk (2001): Müüt on sakraalne lugu, milles tegutseva jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus, algaegadel. · Peeter Espak (2015): Kujundlik maailma, inimeste ja jumalate olemuse (sünd, elu, surm, surmajärgne elu) kirjeldamine parasjagu kasutusel olevate teadmiste seisu ning keeleliste vahendite abil. Müüdi määratlemise kriteeriumid L. Honko järgi · Vorm sõnadesse pandud lugu saab esitada ka vihjeliselt, pildiseeria, rituaalse draamana võib elustuda unenägudes, käitumises · Sisu varieerub, ühendab loomisaja sündmuste vahendamine kosmogooniliste kirjelduste seos lugudega praeguse maailmakorra alguse...
Müüt ja mütoloogia 1. Mida tähistavad müüdi ja mütoloogia mõisted? Ava nende mõistete erinevaid tähendusvälju. ,,Müüt on sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus algaegadel" - Ülo Valk (sõnadesse pandud lugu, loomisaja sündmuste vahendamine, kujundlik maailm, vägilased, jumalad) Müüt on religioosse pärimuse liik, mis seletab muiste inimese mõtlemise baasil maailma tekkimist, kulgemist ja saatust - teaduseväline maailmaseletus. Mütoloogia on kindlate müütide kogum. 2. Missuguste kriteeriumide alusel on võimalik müüte määratleda. Too näiteid! sisu, tüüp, aeg, päritolu 3. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi. Vana-Kreekas tõlgendati müüte mitmel eri moel. Neid käsitleti kui pettust, riknenud ajalugu, kritiseeriti filosoofiliselt, kuid samas ka kui allegoorilisi seletus...
HTOS.02.244 MAAILMA LASTEKIRJANDUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Maailm vanimast eeposest. Gilgameš - kangelane oli Sumeri Uruki linna valitseja 3. aastatuhandel eKr. Koos oma parima sõbra, metsinimese Enkiduga elas Gilgameš läbi rea seiklusi. Koos võitsid nad koletise Humbaba ja pärast seda, kui Gilgameš oli tagasi lükanud jumalanna Ištari abieluettepaneku, tapsid taevase sõnni. Kui Endiku suri, asus Gilgameš otsima igavest elu. Jõudnud turvaliselt üle Surmavete, kohtas ta surematut meest Utnapištimit , kes jutustas Gilgamešile, kuidas tema ja ta perekond elasid üle suure veeuputuse. Utnapištim ütles, et igavese nooruse taim kasvab merepõhjas. Gilgameš leidis selle, kuid kui ta end ühel põllul pesi, sõi madu tema väärtusliku taime ära ning ta pidi tühjade kätega Urukisse tagasi minema. Gilgameši arvastuseotsing oli olnud asjata.Gilgameš otsib elu mõtet. Teda piinab küsimus, mis jääb inimesest järele pärast tema surma. Pöörd...
VARARENESSANSS Praktilisem in, kus mõttelaad muutus. Uus kunstis: õpetused: tsentraalperspektiiv( õpetlik sisu, tegelikkus võimalikult tõepäraselt), plastiline anatoomia (uurib inimese proportsioone); õlivärvi; leiutati trükipress-piltide trükkimine (trükigraafika)- Gutenberg- võimaldas kunsti laiemat levikut. Vararenessanssi arhitektuur: ilmalike hoonete ehitamise ülekaal(paleed, palazzo- ülikute omad) Brunnelecci- projekteeris 8nurkse kupli, firenze orbude kodu- antiiksambad mis toetavad kaaristut Vararenessanssi skulptuur 15saj Antiikajast võeti eeskuju, muutused: skulptuurid iseseisvad, pole enam seina küljes kinni, tegelaskujud antiiklegendides, mõnikord ka piibli tegelased nt Taavet- Donatello ( esimene alasti figuur peale antiikaega, enne oli see sündsusetu) Esimene ratsafiguur peale 1000 aastat - Gatamelata Olulised kunstnikud vararenessanssi Itaalias: keskaja kunsti mõjudega Fra Angelico, Boticelli- tüüpiline vararenessan...
EEPIKA suurima mahuga kirjanduszanr; mis omab vastet pragmaatilises keele-kasutuses: mittefiktsionaalne jutustamine (ajalookirjutus; elulugu, reportaaz jne) Narratoloogia Jutustamise strukturalistlik analüüs (vrd Ihonen 1996: 10) kõige sagedamini kasutatakse romaanide analüüsimisel Narratiivsed tekstid (`narrare' ld. jutustama) Mõned küsimused, mida võib esitada eepilisele tekstile Kas on tegemist fiktsionaalse või faktoloogilise suunitlusega tekstiga? Mille järgi tunneme me ära, et tekst on fiktsionaalne? Kes jutustab? Millisest perspektiivist me `näeme' tegevustikku? Kuidas väljendub jutustaja? Milline on jutustuse ajaline struktuur? Kuidas on diskursuse tasand seotud story tasandiga? Kes peale jutustaja veel kõneleb? Kuidas on võimalik, et me ei kuule mitte üksnes tegelaste keelelisi ütlusi, vaid ka nende mõtteid ja tundeid? Milline on antud teksti suhe teiste (varasemate) tekstidega? Loo aeg loo sündmustele kuluv aeg T...
Algriim - Alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla [Häälikute kokkukõla] Alliteratsioon - algriim, sarnaste konsonantide kordus sõnade algul värsis. [venda kuulis, vasta kostis] Antonüümid - vastandsõnad, sõnapaarid, mida seob vastandussuhe [madal - sügav, vähe - palju, alustama - lõpetama] Assonants - algriim, sarnaste vokaalide kordus sõnade algul värsis [Udu rikub uue kuue.] Ballaad - keskajal tantsulaul, tänapäeval lüüriline jutustav luuletus, mille sisu on fantastiline, ajalooline, heroiline või traagiline. [ Tuntud - Jakob Tamm "Orjakivi", Jaan Bergmann "Ustav Ülo", Jaan Kärner "Kaarnamäe ballaad", Marie Under valmik "Kolmteist ballaadi"] Dialoog - kahekõne Draama - üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. [Näitekirjanduse juhtiv zanr] [Eduard Vilde "Tabamata Ime", August Kitzberg "Tuulte pöörises", Tammsaare "Kuningal on külm"] Draamakirjandus - ü...
annaabi.ee 
