Kalevipoeg (0)

Kalevipoeg
Eelkõige teatakse Kalevipoega kui meie rahvuseepose kangelast. Kuid kes ta meie jaoks tegelikult on? Võimalik, et midagi palju enamat .
Kalevipoeg on esiteks müütiline kangelane, kes on mõeldud olema meie kõigi ideaal. See vägilane on mehine, suurt kasvu, õilis ja julge. Ta taotleb õiget eesmärki ja kaitseb oma kodumaad võõrvõimu sissetungi eest. Vaenlased (nt. sortsid) langevad tema ees põrmu. Sündinud tugevaks ja üllameelseks peab ta juhtima meie rahva helgesse tulevikku. Kalevipoeg on vaba mees vabal maal, mis oli, on ja peab jääma vabaks. Kalevipoeg on eestlaste juht.
Kuid medalil on ka teine külg ja iga hea peidab endas halba. Kalevipoeg ei ole ainult õilis ja õige mees, nagu teda meile püütakse näidata. Tegelikult on ta kõige tavalisem inimene oma murede, rõõmude ja ihadega . See mees on endast liiga heal arvamusel, ta pole pooltki nii tark, kui arvab end olevat. Kalevipoeg peksab laudu vastu vaenlasi pooleks ja vajab otsuste tegemisel usaldusisikute abi. Ta ei suuda oma emotsioone taltsutada, tema käe läbi langes Soome sepa poeg. Ka kättemaks on temalt kerge tulema . Ja vägijooki ühes vägisõnadega pruugib ta samuti ohtralt ("Toho, toho, p...e lompi! Tahab tõusta mehe tilli?"). Kalevipoeg on siiski üks üsna matslik meesterahvas.
Ent Kalevipoeg pole hoopis mitte tavaline inimene, vaid eesti rahva kui terviku metafoor. Ta sümboliseerib meie tugevusi ja nõrkusi ning üle kõige vabaduspüüdu. Kalevipoja suurus väljendab väikese rahva tahet suur ja võimas olla. Tema vägilasejõud on rahva soov oma sõna maksma panna, kuid tema oskamatus tähendab me vabaduspüüete luhtumist. Kalevipoja surmajärgne tagasitulekulootus oli aga lootus võõrvõimu alt vabaneda ja iseseisvaks riigiks saada. Kalevipoeg oleme meie.
Seega on Kalevipoeg pahede ja voorustega vägilane ja ka eesti rahva sümbol. Teda nagu ei saakski olemas olla, kuid tänagi kohtame teda, vaadates peeglisse.