Enn Vetemaa „ Kalevipoja mälestused“ (0)

Enn Vetemaa „ Kalevipoja mälestused“
Inimesed, tegelased:

• Kalevipoeg- Eesti rahvaluulest tuntud müütiline kangelane
  
• Olevipoeg- Kalevipoja sõber
  
• Sulevipoeg - Kalevipoja sõber
  
• Linda - Kalevipoja ema, kes tuli tedremunast
  
• Triinu , Leenu- külaneiud
  
• Vana Kalev-Kalevipoja isa
  
• Soome tuuslar - tuuslar, Soome tuuletark
  
• Saarepiiga - neiu kelle Kalevipoeg ära võrgutas ja selgus, et ta on tema õde
  

Mõisted:

• Anonüümne- salajane
  
• Vaimutegevus- mõtlemine
  
• Dimensioon- ulatus, mõõde
  
• Travestia - humoorikas ümberkirjutus klassikalise raamatu põhjal
  
• Fortifikatsioon- sõjainsenerikunst
  
• Monoloog- inimene räägib ise üksinda olles
  
• Eepos - pikk jutustav rahvajutt
  
• Biograafia - elulugu
  

Kohad:

• Tegevuskohta Põhja piiril Tara tammemetsa ääres.
  
• Saar Soome lahes-koht, kus Saarepiiga kaljult alla hüppas.
  
• Soome tuuletarga talu- tuuletark tapetakse Kalevipoja poolt.
  

Saadjärve kallas, Pihkva, põrgu, Põhjameri, Kääpa jõgi.
Aeg, ajastu- Kirjanik Enn Vetemaa kirjutas 1969. Aastal raamautu „Kalevipoja mölestused“, tegemist on travestiaga. Sellel ajal peeti Eestimaal meest ennast tähtsamaks, kui tema suurt sugupuud . Illustratsioon Kalevipoja mälestustele on tehtud Jüri Arraku poolt. Raamatu tegevus toimub ennemuistsel ajal.
Tegevuse lühikokkuvõte- Armsad eesti vennnad ja õed, teie Kalevipoeg tervitab teid põrgust! Meil on siin parajasti õhtune aeg. Selleks korraks on tervitused toimetatud ja askeldused askeldatud. Mis täna tegemate jäi, tuleb homse varna visata . Veel mõni hiline pillikääksatus lõikab videviku katki- ei ole ju noortel inimestel kusagil voodisse pugemisega ruttu- aga kohe puhun ma oma sarvel öömärguannet ja Põrgu vajub rahulisse unne. Põrguväravas seisva Kalevipoja meenutusi maapealsest elust, kus ta kommenteerib eeposesse kirja pandud sündmusi ja tegelasi. Kalev lendas Viru rauda kotka seljas , võttis naiseks tedremunast sündinud Linda. Kalev suri ja Linda nuttis mehe surma üle ja pisaratest tekkinud Ülemiste järv. Lindal ja Kalevil sündis kolm poega , viimane oli kõige tugevam, vägevam ja suurem- Kalevipoeg. Ühel päeval olid vennad jahil, tuli Soome Tuuslar, kes tahtis Lindat röövida. Uku nägi seda pealt ning muutis Linda kivisambaks. Kaevipoeg läks Soome Tuuslarilt aru pärima ning tappis ta. Hiljem läks Kalevipoeg sepa juurde , et endale mõõk soetada. Leidis sobiva mõõga, tähsistasid nad koos sepa ja tema poegadega mõõgaostu ning tähistamise käigus tekkis tüli, kus Kalevipoeg tappis sepa vanima poja. Sepp pani mõõgale needuse peale. Eestis kohtas Kalevipoeg sortsi, kes rääkis Kalevipojale needusest, mida ta küll alguses ei uskunud, kuid siiski sorts sai mõõga kätte ning jättis selle Kääpa põhja. Kalevipoeg võitles Sarvikuga, kes kaotas ja ütles , et Kalevipoeg peab homme põrgus olema. Kalevipoega hakkkas see lause piinama, kuid ei surnud too mitmeid päevi juues ega sõjas, kus surid teised noored inimesed. Kalevipoeg ristis Eesti valitsejaks Olevipoja ning läks ise Kääpa jõe äärde, astus vette ning sai hukkaoma mõõga läbi. Kalevipoeg läks taevasse , kuid sinna ainult paluma , et teda põrgusse saadetaks. Saadetigi põrgusse koos oma vana truuu sõbra, hobusega , põrguväravahiks.
Sõnum- Eesti travestia, mis põhjustas oma ilmumisajal suurt poleemikat. F.R Kreutzwaldi „Kalevipojas“ räägitakse Kalevipojast kui rahva kangelasest, kuid Enn Vetemaa „Kalevipoja mälestused“ räägib , kui suurest mehest, kes oli rumal ja mõtlematu. Raamauts tehakse Kalevipoega maha ning näidatakse teda kui suurt ja vähese haridusega jõumeest.
Tähtsus:

• Esimese ideoloogilise eesti raamatu järgi travestia.
  
• Tegi võrdseks eestlased teiste Euroopa kõrgkultuuri rahvastega.
  
• Sündis sümbolkuju, rahvuskangelane!