jõudes astus ta kodu poole. Irumäel sai ta aru, kuidas ta emast ilma jäi. Järgmine õhtu, kui ta oli koju jõudnud, istusid Kalevi pojad koos ja pajatasid oma reisilugusid. Vanem vend ütles lõpuks, et nüüd peab üks neist kuningaks saama. Nad otsustasid liisku heita. Läksidki järve äärde kive loopima. Kes kõige kaugemale sai oli kuningas. Kõige kaugemale viskas Kalevipoeg ja saigi kuningaks. Teised vennad läksid võõrsile õnne otsima. Järgmine päev pidid Kalevipoeg, Alevipoeg ja Kannupoiss kahe pahareti poja tüli lahendama, milleks oli soo kaheks jaotamine. Sellele hakkas vastu vetevaim, mille peale tegi Alevipoeg pakkumise, et kui vetevaim talle kaabutäie taalreid toob jätab ta soo puutumata. Alevipoeg ja Kannupoiss kaevasid kaabu alla augu ja vetevaim ei suutnudki kaabut taalreid täis tassida vaid pidi abi paluma oma vanematelt. Temaga läks kaasa Kannupoiss ning vetevaimu vennad võtsid ta kinni kuid oma nutikusega sai Kannupoiss vabaks
3.Soome tuuslar roovib jahilkaigu ajal Linda, viib Iru maele, Taevane Taat Uku tahab Lindat pasta aga loi aikse ja tuuletark kukkus teadvusetult maha ja Linda muutus kivikujuks(Iru Ámm).46-47. Otsivad ema, Kp laheb isa hauale, teised magama.4.Kp hakkas ema otsima, ujub some poole, keskool jouab saareni, et magada52-54 aga saarepiiga laul segab 55-56, Kp laulab vastu, nad armuvad, piiga nutu peale tulevad ta vanemad, piiga huppab mere kui saab teada kes on Kp vanemad,piiga oli Kp óde ,laulab, et meri on ta kodu.5.Kp joudis Soome, puhkab67-68, otsib tuuletarga ules ja voitleb tema sodalastega, voidab.Tuuslar palub armu, jutustab Lindast, Kalevipoeg ei usu ja tapab ta. Hiljem kahetseb kuna ei tea kus Linda on. Uneneao kaudu saab teada, et ta on surnud.77.Rannapiiga vanemad otsivad tame mahavotjat70. 6 Kp otsustab Soome sepa ules otsida, et head mooka saada, saab kunagise Kalevi tugevaima mooga mida tehti 7a
põllumaaksi,vägevaksi viljamaaksi,teised kohad karjamaaksi,murumaaksi,heinamaaksi. Vaenlase laevad aga liikusidsel ajal Viru vetes,ning inimesed ammu teadis-küllap ole sõda tulemas. Uku aga ennustas Kalevipojale surma ja õnnetuid päevasid. Väsinult heitis Kalevipoeg magama, ja hommikul mitte kui midagi mäletades,asus ta oma toimetusi edasi toimetama. Ühel päeval aga Kalevipoeg jaganud kahe pahareti poja soomaad. Suurem soo saagu suuremale,ja väiksem väiksemale. Alevipoeg sai aga käsu ise soo ära jagada,ning seda tehes sai ta vetevaimult palju kulda ning lahkus soost, saates teise kulla järgi kannupoisi. Kes kavalusega vetevaimu juurest ära sai,ning temaga lubanud rammu katsuda.Seda tegi siiski Kalevipoeg,ning Vetevaim tükkaega pärast võistlust oma konte valutas. Ilmaneitsikene aga järgmisel päeval oma sõrmust kaevust taga ajades,palus Kalevipoega ennast aidata. Sortsid aga Kalevipoega kaevus nähes mõtlesid talle kivi
romantika ja seikluslikkus, luules sõnamängulisus, naljameelne sõnakoomika. I Kalevipoeg on selle raamatu peategelane. Ta oli väga tugev, osav ja võitlushimuline. Tema vastu ei saanud kunagi keegi. Vahest tappis ta süütuid inimesi. Tema teele sattud ka väga palju vaenlasi. Veel oli seal Kalev, Linda, Salme, Täht, Kuu, Päike, vesi, 2 teist Kalevi poega, soome tuuslar, Uku, saarepiiga, saaretaat ja eit, kotkas, Soome sepp ja pojad, sõjakuller, kaks paharetti, vetetaim, Alevipoeg, Ilmaneitsike, Peipsi soolasorts ja ta pojad, siil, kannupoiss, pajavalvurid, põrgupiigad, Sarvik-taat, Olevipoeg, sulevipoeg, Lapu tark Varrak, Hiiglataat ja neitsi, härjapõlvlased, põrgupoiste sõjavärgi ning raudmehed. M ormandama veriseks hõõruma (näiteks rakendiga) K Viru rand, Läänemaa, saar Soome lahes, Soome, tuuletarga talu, sepakoda, Saadjärve kallas, Kikerpära sohu, Pihkva, Kääpa jõgi, Koobas Endla järve ääres, põrgu, Põhjameri, Assamalla
Kalevipoeg. Ümberjutustus ja küsimused. Sissejuhatus. Tekstist on väga raske aru saada, aga ma arvan, et autor hakkab siin tutvustama eestlaste elu algust ja rahva sündi. Kirjeldades eestlasi, kui ühe ja sama isa ning ema lapsi, kelle muinaskultuur ja rahvuse lapsepõlv on kiirelt ja kurvalt möödunud , annab autor mõsita, et Eestimaal käivad rõõm ja mure käsikäes ning üks ei tule ilma teiseta. Autor hakkab kokku võtma eestlaste muinaskultuuri ainestikku ja tegelasi öeldes, et nad ei saa enne rahulikult puhata, kui nende poolt üles ehitatud pärimuskultuur on omaks võetud ja otsustatud hakata seda endaga kaasas kandma. Autor annab mõista,et väga tähtis on selline kultuur juurutada ja hakata elama uue rahvusena, kinnitades ennast tugevalt Maarjamaale
Annely Tamm IMKATS "Kalevipoeg" Eno Raud (Fr. R. Kreutzwaldi teose ainetel) Autorist Raamatu zanriks on muistend. Autor (Fr. R. Kreutzwald) elas rahvuslikul ärkamisajal. Tema teosed mõjutasid rahvusliku liikumise aja vaimuelu. Kirjanik sündis 1803.aastal Jõepere mõisas. Isa oli kingsepp Juhan Reinholdson ja emaks mõisateenija Ann. Kreutzwald kasvas Kaarli, Hageri ja Ohulepa mõisades. Õppis Rakvere köster Gööki algkoolis ja kreiskoolis. Peale seda Tallinna kreiskoolis
KALEVIPOEG Referaat Fr.R.Kreutzwald VI lugu Koostanud : Sirli Sikka Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Xa Klass Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................................3 VI lugu...........................................................................................................................4 Kokkuvõte......................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus..............................................................................
Kalevipoeg 1. Kalevipoeg Leidis tuuslari Soomes haljas orus kena metsatuka ääres. Ta haaras põuest peotäie udusulgi ja puhus need õhku keerlema. Siis aga hakkas salasõnu sosistama ning muutis suled sõjameesteks, kes jala ja ratsa Kalevipojale kallale tormasid. (2) Kalevipoeg tappis tuuslari. 2. Kalevipojal oli unenägu kuidas Linda noore neiuna rõõmsalt kodukiigel kiikus ja laulis. 3. Selleks, et endale uue mõõka osta. Kalevipoeg mõõtis mõõga pikkust ja tunnistas tera tugevust. Keerutas siis mõõka tuulekiirul paar korda peakohal ja raksatas vastu kaljupakku. 4. Sest Kalevipoeg rääkis seppa pojale saarepiigast ja sattus sellepärast temaga tülli.Sellega, et kalevipoeg rajus seppa pojal pea otsast. Sepp pani mõõgale nõiduse peale. 5. Kalevipoja ootasid vennad. Nad heitsid liisku kes neist kuningaks saab.Saadjärve juures.
annaabi.ee 
50 punkti
~ 3 lehte
1 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid