Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KALEVIPOEG (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks seif aina tühjeneb?
  • Mis sa tormad siin?
  • Kui sa loomolikult julged?
  • Kuidas küll sa julgesid Vetevaimule vastu hakkata?
KALEVIPOEG
Jutustaja : Irumäel kandis tuul Kalevipoja kõrvu imelise lauluhääle:
“Kotkapoja raudaküüned
valasivad vaga venda,
raiskasivad neiu rahu.
Kahekordne verevõlga
piinab kotkapojukesta,
koormab südant kõvernokal.
Hoia, kotkas, kõvernokka,
hoia ennast mõõga eesta:
veri ihkab vere palka!
Või enam kaljueite pikemalta pajatada.”
Nüüd sai Kalevipoeg viimaks teada, mil viisil ta oma emast ilma jäi. Kui Kalevipoeg koju sõitis tulid vennad uksele vastu ja otsustasid täita isa viimase soovi.
1.vend: On aeg liisku visata.
2.vend: Otsime sobiva koha kus kivi visata ja kes kõige kaugemale viskab saabki kuningaks. (Lähvad sobivat kohta otsima .)
Kalevipoeg: See paik peaks sobima . Piisavalt pikk ja lai.
(Vennad otsivad soviva kivi ja hakkavad kaugust viskama ning Kalevipoeg võidab.)
(Lähevad Kalevipoeg, Kannupoiss ja Alevipoeg sood pooleks jagama .)
Kalevipoeg: Jagame soo pooleks.
Vetevaim : Palun jätke soo rahule.
Alevipoeg: Hmmm (mõtlikult). Jätame soo rahule kui tood kaabu täis kulda ja juveele.
(Vetevaim lahkub.)
Alevipoeg: (Sosinal räägib Kannupoisile) Kaevame maa sisse augu ja lõikame ka seifi sisse augu ning paneme seifi augu peale et kuld kukuks auku.
(Vetevaim tuleb varandusega.)
Vetevaim: Ma ei saa aru miks seif aina tühjeneb? Tule Kannupoiss kaasa, pean vanematelt juurde laenama.
(Lähevad vetevaimu maja juurde. Vetevaimu vennad tahavad Kannupoisi kinni võtta, kuid ta põgeneb. Vetevaim läheb talle järele ja viskab kullakoti käest. Kannupoiss põrkab Kalevipojaga kokku.)
Kalevipoeg: Noh, poiss, mis sa tormad siin? Asoo… jälle sina vetevaim! Ehk tahad minuga võidelda, kui sa loomolikult julged?
Vetevaim:Mul pole midagi kaotada.
(Võtavad püssid vöölt ja hakkavad võitlema. Kalevipoeg jälle võidab)
Alevipoeg: (räägib Kalevipojale) Ma panin seifi tiigi põhja ja Vetevaim ei jõudnud seda kulda täis tassida. Sarvist härga seotakse, sõnast meest sõlmitakse.
Kalevipoeg: Õigus, mul tuli nüüd meelde et soome sepale on püssi eest võlg tasumata. Alevipoeg, ehk saad selle töö enda peale võtta. Ma pean hiljem minema peipsi taha laudu tooma , et linna ehitada.
Jutustaja: Alevipoeg tõttas käsku täitma, Kalevipoeg aga istus põõsa alla puhkama ja rahva elu üle järele mõtlema. Virust toodud sõjateated tegid ta tuju aga tusaseks. Kangelane võttis nõuks minna järgmine päev laudu minna tooma ja ehitada linna. Siis tuli talle meelde tasku pistetud kannupoiss. Ta võttis ta sealt välja ja küsis:
Kalevipoeg: Kuidas küll sa julgesid Vetevaimule vastu hakkata?
Kannupoiss: Küllap oleksin ta oma kavalusega üle kuidagi kavaldanud.
Kalevipoeg: Mina lähen homme laudu tooma, kuid sina jääd siia valvesse, juhuks kui peaks veel sõjateateid tulema , ja kui tuleb siis saada kullerid mulle järele.
Jutustaja: Juttu vestes võeti veel kehakinnitust ning peadi jõudiski õhtu kätte ja mõlemad mehed sirutasid end mugavalt magama. Tähesilmad vilkusid taevas ja kuugi vaatas väsinud puhkajaid .
Ilus ilmaneitsike, tuli siia kaevust vett jooma, kuid upitades üle kaevu serva kukus tal sõrmus sõrmest ära. Kalevipoeg tuli vaatama kes seal nii haledal häälel nutab .
Kalevipoeg: Noh, kena neiu mis te nutate?
Ilmaneitsi: Mul kukkus sõrmus peast ja ehk te saate selle sealt ära tuua.
Kalevipoeg: Jah, loomulikult.
(Kalevipoeg ronib kaevu)
Jutustaja: Seda lugu kuulsid aga pealt sortsid, kes veeretasid kaevu juurde suured veskikivid ja viskasid Kalevipojale need kaela.
Sortsid: Küllap see mehe murrab, küllab see vägilase võtab!
Jutustaja: Kuid kalevipoeg tuli kaevust välja ja keerutas veskikivi käes ning küsis:
KALEVIPOEG:
Ilmaneitsike ilusa,
Kõue tütar käharpeaga,
sinisirje linnukene ,
kas see sõrmus on sinulta,
mis sul kaevu on kukkunud,
vete alla on veerenud?
Muud ei leidnud ma mudasta,
Suuremat ei puudutanud sõrme.
JUTUSTAJA: Nõnda ei leidnud tüdruk oma sõrmust kunagi. Järgmine päev läks Kalevipoeg laudadele järele, kuid teel üritasid teda peatada sortsid aga tulutult. Teisel kaldal jäi ta jälle magama. Üks sorts tuli talle ligi ja varastas püssi, mis tal kukkus Rääpa joke. Kalevipoeg hakkas oma püssi otsima, kuid nägi seda vees ja püss ütles Kalevipojale: Kes mind ennem kandnud ja veest läbi läheb lasen ma ta maha!!! Nõnda tuli talle meelde, et sellised olid sepa sõnad. Nüüd hakkas ta laudadega kodu poole tulema. Järgmine päev kohtas ta piigasid, kes talle näiasid Sarvik -Taadi tube . Hiljem juhatasid piigad Kalevipoja välja.
KALEVIPOEG: Nüüd võite tulla minuga kaasa. Mina jään siia Taati ootama ja teen talle tuule alla.
(piigad on õnnelikud. Kalevipoeg tapab Sarvik-Taadi. Lähevad edasi kodu poole)
KALEVIPOEG: Näe Olevipoeg, Alevipoeg ja Sulevipoeg ka siin.
(Alevipoeg kosib noorima-, Olevipoeg keskmise- ja Sulevipoeg vanima piiga)
KALEVIPOEG: Olevipoeg, ehk saad mulle laeva ehitada?
OLEVIPOEG: Loomulikult, kui sa mulle naise tõid! 
(hakkavad laeva ehitama)
KALEVIPOEG: Suur, suur aitäh. Ma võtan paar meest endaga nüüd kaasa ja lähen edasi.
(lähevad laevaga edasi ja märkavad Kalevipoja vana püssi)
Selle ma võtan endaga kaasa!
(Läheb vette ja püss laseb Kalevipoja maha)
JUTUSTAJA:Kuid Kalevipoega ei unustatud ja tema tegusi.
KALEVIPOEG #1 KALEVIPOEG #2 KALEVIPOEG #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ignarf Õppematerjali autor
Kalevipoja näidend!

Sarnased õppematerjalid

Kalevipoeg põhjalik kokkuvõte
4
docx

Kalevipoeg põhjalik kokkuvõte

,,Kalevipoeg" Sisukokkuvõte Kalevite talu asus Taara tammemetsa ääres, seal elasid kolm poega, kes lahkusid kodust siis, kui nad olid meesteks sirgunud. Üks nendest, Kalev, lendas kotka seljas Viru randa, kus ta sai maa esimeseks valitsejaks. Ta hakkas kosjas käima ja kohtus Lindaga. Peale pulmi viis Kalev Linda oma koju ning mõne aja pärast ta suri. Lindale sündis kolmas vägilane ­ Kalevipoeg. Noored pojad käisid tihti jahil oma kolme koeraga. Ühe jahilkäigu ajal röövis Soome tuuslar Linda. Seda juhtus pealt nägema taevane taat Uku, kes üritas Lindat päästa. Päästmise asemel ta aga langetas tuuletarga teadvuseta maha ja muutis Linda kiviks. Kui pojad koju tagasi jõudsid, märkasid nad, et ema on kadunud. Pojad hakkasid ema otsima, kuid ei midagi. Kaks venda heitsid magama, noorim läks isa hauale, kus ta tõttas mereranda.

Eesti kirjandus
Kalevipoeg-- kokkuvõte
3
doc

„Kalevipoeg“ - kokkuvõte

,,Kalevipoeg" Sisukokkuvõte Kalevite talu asus Taara tammemetsa ääres, seal elasid kolm poega, kes lahkusid kodust, kui nad olid meesteks sirgunud. Üks nendest, Kalev, lendas kotka seljas Viru randa, kus ta sai maa esimeseks valitsejaks. Ta hakkas kosjas käima ja kohtus Lindaga. Peale pulmi viis Kalev Linda oma koju ning mõne aja pärast ta suri. Lindale sündis kolmas vägilane ­ Kalevipoeg. Noored pojad käisid tihti jahil oma kolme koeraga. Ühe jahilkäigu ajal röövis Soome tuuslar Linda. Seda juhtus pealt nägema taevane taat Uku, kes üritas Lindat päästa. Päästmise asemel ta aga langetas tuuletarga teadvuseta maha ja muutis Linda kiviks. Kui pojad koju tagasi jõudsid, märkasid nad, et ema on kadunud. Pojad hakkasid ema otsima, kuid ei midagi. Kaks venda heitsid magama, noorim läks isa hauale, kus ta tõttas mereranda.

Kirjandus
Kalevipoeg
3
doc

Kalevipoeg

Kalevite talu asus Taara tammemetsa ääres, seal elasid kolm poega, kes lahkusid kodust, kui nad olid meesteks sirgunud. Üks nendest, Kalev, lendas kotka seljas Viru randa, kus ta sai maa esimeseks valitsejaks. Ta hakkas kosjas käima ja kohtus Lindaga. Peale pulmi viis Kalev Linda oma koju ning mõne aja pärast ta suri. Lindale sündis kolmas vägilane ­ Kalevipoeg. Noored pojad käisid tihti jahil oma kolme koeraga. Ühe jahilkäigu ajal röövis Soome tuuslar Linda. Seda juhtus pealt nägema taevane taat Uku, kes üritas Lindat päästa. Päästmise asemel ta aga langetas tuuletarga teadvuseta maha ja muutis Linda kiviks. Kui pojad koju tagasi jõudsid, märkasid nad, et ema on kadunud. Pojad hakkasid ema otsima, kuid ei midagi. Kaks venda heitsid magama, noorim läks isa hauale, kus ta tõttas mereranda.

Kirjandus
Kõigi Kalevipoja osade kokkuvõtted
31
docx

Kõigi Kalevipoja osade kokkuvõtted

hakata elama uue rahvusena, kinnitades ennast tugevalt Maarjamaale. Ta innustab oma kõnega eestlasi seda tegema, sest ta teab, et see on raske, sest eestlased on üle elanud 7 rasket perioodi, seal hulgas nimetab ta hädaohu, orjakütke, sõja, nälja, viletsuse, katku ja Tautsi- tappe perioodi. Lõpetuseks ütleb autor, et on aeg hakata tunnistama seda vaba rahvust, kes omab seda kaunist kultuuri. Kümnes lugu. Kümnendas loos näeb Kalevipoeg kahte pahareti poega,kes kaklevad Kikerpära soo pärast ja paluvad Kalevipoega seda tüli lahendama. Kalevipoeg soovitab neil maad ära jagada ning seda tehakse Mustapalli küla juures, mis asub jõe ääres. Seda sama jõge tahab Alevipoeg kinni ajada ja satub seeläbi läbirääkimistesse vetevaimuga, kes pakub talle kulda, kui Alevipoeg jõge kinni ei aja. Vetevaim lubab kulda järgmiseks hommikuks, aga ta ei saa seda kokku ning Alevipoeg tahab jõe kinni ajada

Kirjandus
Eepos-Kalevipoeg
13
rtf

Eepos "Kalevipoeg"

Vanemad vennad heidavad puhkama, et järgmisel hommikul asja arutada. Noorem poeg aga ei viska tänaseida toimetusi homse varna. Ta läheb isa kalmule ning palub abi. Isa ei saa aidata vaid käsib tarkust otsida taevatähtedelt ja tuultelt. 4. LUGU - KALEVIPOJA UJUMISREIS. SAARE PIIGA. LAUL MEREST. Kalevipoeg läheb ema otsima, ta kargab kaljuservalt lainetesse ja ujus Soome suunas. Kalevipoeg sai juhatust taevatähtedelt. Kesköö võis juba käes olla, kui Kalevipoeg märkas meres saart. Ta soovis saarel puhata ja ujuski sinna. Enne kui Lkalevipoeg uinuda jõudis, kuulis ta lauluhäält, mis pajatas kaugest kaasast, kes ei saa tulla ja kellele ta tervisi saadab. Kalevipoeg leidiski neiu, kes kangastelgede taga laulis. Kalevipoeg laulis pilgates vastu, et mis seal kauget kahetseda, kui lähemal on hoopis parem peig. Piiga tuli uudistades lähemale, kus sattuski omal tahtel Kalevipojaga kõrvuti. Kalevipoeg kasutas piiga usaldust kurjasti.

Kirjandus
August Kitzberg- Libahunt- Draama viies vaatuses
32
doc

August Kitzberg ``Libahunt`` Draama viies vaatuses

August Kitzberg LIBAHUNT Draama viies vaatuses Sisukord lk ESIMENE VAATUS______________________________________________________________2 TEINE VAATUS________________________________________________________________8 KOLMAS VAATUS_____________________________________________________________14 NELJAS VAATUS______________________________________________________________22 VIIES VAATUS________________________________________________________________28 OSALISED: TAMMARU PEREMEES, TAMMARU PERENAINE, nende poeg MARGUS, nende kasutütred TIINA ja MARI, VANAEMA, sulased JAANUS ja MÄRT. Külarahvas, tüdrukud, poisid, karjalapsed, lapsed. AEG: XIX aastasaja algus. Esimese ja teise vaatuse vahel on kümme, neljanda ja viienda vahel viis aastat. 1 ESIMENE VAATUS Must ja nõgine rehetare. A

Kirjandus
M Twain Tom Sawyeri seiklused-terve raamat
281
docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To

Kirjandus
Tõde ja Õigus II Terve tekst
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h

Eesti keel




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun