Kiviaja kultuurid (0)

Sarnased õppematerjalid

7

docx

Ülevaade Eesti muinasajast

Maaviljeluse algus ja hiljem karjakasvatuse algus Limneameri NARVA KULTUUR, tüüpilise kammkeraamika kultuur, hilise kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika kultuur · PRONKSIAEG ­ 0-1000 aastat eKr · RAUAAEG ­ 1-1000 aastat VANEM KIVIAEG 2,5 milj-9600 aastat eKr ehk paleoliitikum Kõige pikem ajajärk inimajaloos on kiviaeg. Ajastu tinglikuks alguseks võib pidada tööriistade kasutuselevõttu, mis võis aset leid 2,5 miljonit aastat tagasi. Kiviaja vanim periood on paleoliitikum. Umbes 10 500 aastat eKr oli kogu Eesti ala jääkattest vaba. Maapind vajus mandrijää raskuse all ning jää sulades hakkas uuesti kerkima. Esialgu oli maatõus väga kiire, kuid aja jooksul on see järk-järgult aeglustunud. Ka praegu kerkib Eesti loodeosa 2-3mm aastas. Liustik vormis maastikku nii pealetungil kui ka taandudes, kulutades ja kuhjates maapinda. Baltimaadesse jõudsid esmaasukad teadaolevalt umbes 11 000 aastat eKr.

Euroopa muinaskultuurid

35

ppt

Kiviaeg

· Täiuslikud püügivahendid, loodust kasutati maksimaalselt ära  Nöörkeraamika kultuur · Umbes 3000. aasta paiku eKr hakkas levima Eestis · Savinõusid ilustati nöörjäljenditega, mis andis aluse nöörkeraamika kultuuri nimetusele · Nõud olid venet ehk paati meenutavad, väga hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kirved · Selliste kirveste põhjal nimetatakse seda venekirve kultuuriks · Idas ulatusid nöörkeraamika kultuurid Volga ja läänes Reini jõeni, lõunas peaaegu Alpideni · Rahvasti tol ajal tegeles loomakasvatusega · Peeti nii kitsi, lambaid, veiseid, kui ka sigu · Maaviljeluse osatähtsuse suurenemine · Avastati tõendeid odra, nisu ja kaera kasvatamisest · Maad hariti ennekõike kivi- ja puukõblaste abil · Esineb ka leide, mis viitavad kalastamisele ja jahile · Asulad paiknesid koduloomadele ja maaviljelusele soodsas kohas · Asulapaiku iseloomusta õhuke kultuurikiht

Ajalugu

3

doc

Eesti muinasaega ja ajalooline aeg

ajalooallikad puuduvad või neid ei ole piisavalt. - (lühem) ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni Liivimaa ristisõja alguseni Ajalooline aeg- on ajaloo hilisem ja lühem periood, mille kohta on säilinud kirjalikud ajalooallikad. 1.põhjalikuks kirjalikuks ajalooallikaks Eesti ajaloo kohta on 1227.aastal valminud ,,Henriku Liivimaa kroonika", mis käsitleb 1208-1227.aastal toimunud muistset vabadusvõitlust (MVV), mis on liivimaa ristisõja üks osa. 2.Muinasaja arheoloogilised kultuurid: Algusaeg: Kunda 8700 eKr, kammkeraamika 4000 eKr, nöörkeraamika 3000 eKr. Iseloomustus sh põhjendada nimetust ja võrrelda kultuure omavahel: Kunda: Oma nime on saanud Kunda kultuur Kunda linna lähedalt Kunda Lammasmäelt saadud leidude järgi. Tööriistadest on leitud palju luust ja sarvest esemeid. Iseloomustus tabelis MESOLIITIKUM. Kammkeraamika: Kasutusel savinõud, mille välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega, mis tehti kammi meenutava hambulise templiga

Eesti ajalugu

8

pdf

Eesti muinasaeg

leidunud, kasutamine), neoliitiliine kammkeraamika võis tulla koos ida poolt sisserännanud soome-ugri hõimudega ja nöörkeraamika kultuuri seostatakse lõuna poolt sisserännanud indoeuroopa hõimudega. Seejärel kõik need rhvad segunesid. Teine teooria, mis võidab järjest rohkem poolehoidu, selgitab rahvuse kujunemist läbi ühe suure rahvastikurände peale viimase jääaja lõppu. Esmaasukateks peetakse Kunda kultuuri elanikke. Arvatakse, et nöör- ja kamm-keraamika kultuurid jõudsid siia väikeste inimrühmade läbi. Tänapäevaste eestlaste keelele ja välimusele on avaldanud mõju kokkupuude idapoolseste sugulaste, germaani ja balti hõimudega muinasajal ja hilisemalt ajalt kõik muud rahvad, kes me üle valitsenud on. Muinsaja tööriistad: Talb - suurte pakkude lõhestamiseks (nagu kiil) Ahing - sakilise servaga kalapüügiriist Tuur - sarvest tööriist jää lõhkumiseks Harpuun - luust/sarvest tööriist sakilise servaga

Ajalugu

6

odt

Muinasaeg

Kontrolltöö nr.1 Jääaeg · I jääaeg oli 2 miljonit aastat tagasi. · Kokku on olnud koos sulaaegadega 4-5 jääaega · Üldist jahenemist on püütud seletada mitmeti: * Päikese kiirguse nõrgenemine * Maa pooluste asukoha muutumine * Mitmesugused protsessid atmosfääris jm loodusnähtused · Kliima jahenemisel laienesid poolustel jääkilbid ja mäestikele kogunesid suured jää- ning lumelademed, mis paksenedes hakkasid alla libisema ja kanduma ümbritsevatele tasandikele. · Viimane jäätaandumine Eesti alalt oli u 13 000 aastat tagasi · Jääaegade vaheaegadel võis Eesti aladel olla inimasutus, sest Soomest on leitud tööriistu sellest ajast, kuid täpsemad teated puuduvad. · Jääaeg ja jää kujundasid Eesti maastiku : * Rändrahnud * Maapind on tõusnud praeguseks üle 100 meetri · 11 000 aastat eKr kattis suurt osa Lääne-Eestit

Ajalugu

4

docx

Eesti ajalugu

Eesti ajaloo periodiseerimine (§1) 1198-1290 Pulli Kroonika Pronks Raud Liivimaa 9000 1800 500 ristisõda 8700 5000 2000 1000 1000 2000 Kunda Lammasmäg i eKr pKr MUINASAEG e esiaeg (93%) AJALOOLINE AEG e kirjutatud ajalugu (7%)

Ajalugu

7

docx

Eesti Muinasaeg

sajandil. Muinasaega periodiseeritakse järgmiselt: 1) Kiviaeg a) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum ( - 9001 eKr) b) keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (9000 - 4200 eKr) c) noorem kiviaeg ehk neoliitikum (4200 ­ 1800 eKr) 2) Pronksiaeg ( 1800 ­ 500 eKr) 3) Rauaaeg a) vanem rauaaeg (500 ­ 450 eKr) b) keskmine rauaaeg (450 eKr- 800 pKr) c) noorem rauaaeg (800 ­ 1200 pKr) 2. Kiviaja kultuurid: Kunda kultuur, kammkeraamika, venekirves- ehk nöörkeraamikakultuur: dateering, millest tuleneb kultuuri nimi, tuntumad asulad (dateering), nende asukoha ja elamute lühikirjeldus, kooselu vormid, oskused, töö- ja tarberiistad, elatusalad, matmiskombed. Osata tuua näiteid, mis tõestaksid, et iga järgnev antud kultuur on varasemast kõrgemal arengutasemel. Kunda kultuur Kammkeraamika Nöörkeraamika ehk

Ajalugu

5

docx

Ajaloo kontrolltöö kordamisküsimused; Muinasaeg Eestis

Ajaloo kontrolltöö kordamisküsimused Muinasaeg 1. Selgita mõisteid. Muinasaeg ­ Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. Sajandi lõpul nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. Oli umbes 9000 ­ 1200 pKr. Mesoliitikum ­ keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum on meil dateeritud ajavahemikku u. 9000 ­ u 5000 eKr. Neoliitikum ­ Noorema kiviaja ehk neoliitikumi (u. 5000 ­ u 1800 a. eKr) alguse tunnuseks loetakse savinõude kasutuselevõttu, paljudes teistes maades aga üleminekut viljelusmajandusele. Rauaaeg ­ rauaaeg (u500 eKr ­ u 1200 pKr) jagatakse Eestis vastavalt esemetüüpide, matmiskommete ja tegevusalade muutumisele kolmeks põhiperioodiks: vanemaks, keskmiseks ja nooremaks rauaajaks. Arheoloogiline kultuur ­ Ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike

Ajalugu

Kommentaarid (0)