· Tsükliline Radikaalid küllastunud süsivesinikahel Küllastunud ahel ei esine C=C kaksiksidemeid C aatomite arvu järgi: · Pika ahelaga üle 12 C · Keskmise ahelaga 4 kuni 12 C · Lühikese ahelaga alla 4 C Radikaalid küllastumata süsivesinikahel Sisaldavad C=C kaksiksidemeid : · polüküllastamata mitu C=C kaksiksidet C=C kaksiksideme ümber võimalik cis-trans isomeeria : Radikaalid küllastumata süsivesinikahel Polüküllastamata ahelates võivad kaksiksidemed olla: · konjugeerimata · konjugeeritud Radikaalid tsükliline süsivesinikahel Stabiilsed tsüklid koosnevad: · 5 aatomist viielüliline tsükkel · 6 aatomist kuuelüliline tsükkel Ka tsüklites võivad kaksiksidemed olla: · konjugeerimata · konjugeeritud Radikaalid heterotsüklid Valdavaks heteroaatomiks on lämmastik: · Ühte N aatomit sisaldavad heterotsüklid · Mitut N aatomit sisaldavad heterotsüklid Radikaalid heterotsüklid
Kitiin-paljudest osadest koosnev liitsuhkur,seente rakukestade peamine komponent,lülijalgsete välisskeleti peamine kom ponent.Leidub käsnades,molluskites,ainuõõssetes ja rõngussides. Kolesterool-Lipiidide hulka kuuluv molekul,millel on organismis täita tähtsaid ülesandeid,kuid mille kõrge tase veres põhjustab südame-veresoonkonna haigusi. Küllastunud rasvhapped-rasvhapped,mis sisaldavad oma molekulis ainult 1sidemeid Küllastumata rasvhapped-rasvhapped,mille molekulides esinevad kaksiksidemed. Laktoos-piimasuhkur, kaheosaline liitsuhkur,mida leidub piimas. Lihtsuhkrud e monosahhariidid-lihtsama ehitusega süsivesikud,mis sisaldavad avaliselt 2-7 süsinikaatomit.Keemilis elt akt. Liitsuhkrud e põlüsahhariidid-süsivesikud,mis koosnevad kahest või rohkemast lihtsuhkrust.Tekivad kui lihtsuhkrud ühinevad. Lipiidid-hüdrofoobsete v osaliselt hüdr. looduslikku päritolu molekulide klass.Koosnevad: C,H,O.Kannavad edasi org. siseinfot.1g vabaneb 9.3kcal
Polüeteen 2012 Polüeteen Polüeteen ehk polüetüleen on kõige laialdasemalt kasutuselolev plast ning eteeni polümeer. Teda toodetakse aastas ligi 80 miljonit tonni. Pildil on Polüeteenist kilekott Kirjeldus Seda saadakse eteeni (C2H4 ehk CH2=CH2) molekulide polümerisatsioonil. Kui eteenis lõhkuda kaksiksidemed üksiksidemeteks, tekivad pikad polümeerid: CH2CH2CH2CH2 mille tähistamiseks on kõige mugavam kasutada valemit (CH2)n. Polüeteeni on klassifitseeritud mitmetesse erinevatesse kategooriatesse, peamiselt tiheduse ja hargnemise järgi. Kasutamine ehituses Vee ja kanalisatsioonitorustikke valmistatakse tihti polüeteenist. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Pol%C3%BCeteen http://www.krahpipes.ee/uploads/Kataloogid/krahtehnilinejuhendest.pdf VIDEO: http://www.youtube
(Süsinik II valentsolekus 1200) Alküünid: küllastumata alifaatsed süsivesinikud, mille molekulis on kolmikside CnH2n-2 (Süsinik III valentsolekus 1800) (Alka)dieenid: küllastumata alifaatsed süsivesinikud, mille molekulis on kaks kaksiksidet CnH2n-2 analoogiliselt võib rääkida dieenidest, trieenidest ...... polüeenidest Nimetused Kaksiksidet tähistab liide -een ja kolmiksidet -üün Peaahel sisaldab kõige rohkem mitmiksidemeid - kõige olulisemad on just kaksiksidemed Peaahel nummerdatakse nii ,et kaksiksidemed saavad väiksemad numbrid Vajadusel kasutatakse liiteid: di- , tri- , tetra jne. 4. 3. 2. 1. CH3-CH(CH3)-CH=CH2 3-metüül-1-buteen 6. 5. 4. 3. 2. 1. CH:::C- CH(C2H5)-CH2-CH=CH2 4-etüül -5-üün-1-hekseen CH2=CH(CH3)-CH=CH2 2-metüül-1,3-butadieen
mesi Sahharoos Tavaline suhkur C12H22O11 Suhkrupeet ja suhkruroog Laktoos Maltoos Tärklis Polümeer C6H10O5 Kliister Taimedes varuaine Toitaine Tselluloos Looduslik sahhariid C6H10O5 Tärklisega sarnane struktuur Kiuline ehitus Taimedel on konstruktsioonimaterial Veesõbralik Põleb hästi Rasvad Glütserool ja rasvhapped Loomsed rasvad Taimsed rasvad Kaksiksidemed Vett-tõrjuvad Valgud Looduslikud polümeerid Koosenevad aminohapetest Väga reageerimis võimelised Tundlikud Kohanenud elutegevuseks alla 40C Keetmisel muutus zelatiiniks Täname kuulamast!
Bensiin-hea lahusti. Alkaani nimetusel on lõpp- aan Alkaani nimetused on alusteks kõigi teiste ainete nimetuste moodustamisel. Süsivesinike täielikul põlemisel tekib CO2 ja H2O CH4+O2 - CO2+H2O SÜSIVESINIK + O2 CO2 +H2O Süsivesinikud reageerivad halogeenidega ja moodustavad ühendeid (üks või mitu vesinikku asendub halogeeniga) N: freoonid Küllastunud süsivesinikud C vahel on kaksiksidemed alkeenid CnH2n (lõpp - een) Eteen ehk etüleen. Kõrgel temperatuuril ja rõhul ühinevad eteeni molekulid polümeerideks. Kasutatakse plastide tootmisel põhikoostisosana. C2H4 C vahel on kolmiksidemed alküünid CnH2n-2 (lõpp üün) Etüün ehk atsetüleen. Põlemisel tekib väga kõrge temperatuur. Kasutatakse metallide keevitamisel. C2H2
Küllastumata süsivesinikud. II poolaasta tasemetöö kordamiseks Küllastumata süsivesinik- süsiniku aatomite vahel võib esineda kaksik- või kolmiksidet. Alkeen- süsiku aatomite vahel kaksiksidemed een, Eteen C2h4. Alküün- süsiniku aatomite vahel kolmiksidemed üün, Etüün C2H2. Hüdrogeenimine- vesiniku molekuli liitmine keemilise reaktsiooni käigus. Hüdraatimine- keemiline liitumisreaktsioon veega. Nitreerimine- nitrorühma (NO2) viimine orgaanilise ühendi koostisse. Benseeni füs omadused- värvusetu, veest kergem, iseloomuliku lõhnaga vedelik, vees ei lahustu, lahustub bensiinis ja etanoolis.
Mis ja millega reageerib ja millised on reaktsioonivõrrandid? Juttu tuleb ka alkadieenide kasutusaladest. Mida sellest toodetakse? Antud töö annab ülevaate ka alkadieeni kasutuse ajaloost. 3 Alkadieenide jagunemine Struktuurilt jagunevad alkadieenid kolme rühma: 1. Kulmuleerurnud ehk kuhjunud kaksiksidemetega alkadieenid, milles kaksiksidemed asetsevad ühe ja sama süsinikuaatomi juures. Need on vähepüsivad ühendid, mis asetuvad kergesti ümber alküünideks. Kumuleeritud dieenid: Ühe süsiniku juures on kaks kaksiksidet Näiteks propadieen CH2=C=CH2 Nad on väga ebapüsivad. 2. Iseleerutud kaksiksidemega alkadieenid, milles kaksiksidemed on teineteisest eraldatud rohkem kui ühe üksiksidemega. Keemiliste ühendite poolest sarnanevad need ühendid alkeenidega.
Rasv- glütserooli triester rasvhapetega Küllastumata rasvhape- voolav või vedel rasv. Nt taimeõlid, veel on ta piimarasvas, oliivi- ja päevalilleõlides. Küllastunud rasvhape- rasvhape, mille molekulis puuduvad kaksiksidemed Asendamatu rasvhape- rasvhape, mida inimorganism ei ole võimeline tootma ning mis seetõttu peab sisalduma toidus (eriti linoolhape ja linoleenhape) Detergent- puhastamiseks ettenähtud toode, mille puhastavaid omadusi on eesmärgipäraselt arendatud ja uuritud ning mille põhikoostisaineteks on pindaktiivsed ained Seep- pesemisvahend, rasvhapete K(vedel) või Na(tahke) sool Aminohape- aminorühmaga asendatud karboksüülhape
IV kodutöö. Tarbeplastid 1. Polüeteen ehk polüetüleen on kõige laialdasemalt kasutuselolev plast ning eteeni polümeer, mida toodetakse aastas ligi 80 miljonit tonni. Suur osa sellest on seotud erinevate pakendite tootmisega (näiteks kilekotid). Seda saadakse eteeni (C2H4 ehk CH2=CH2) molekulide polümerisatsioonil. Kui eteenis lõhkuda kaksiksidemed üksiksidemeteks, tekivad pikad polümeerid: -CH2-CH2-CH2-CH2- mille tähistamiseks on kõige mugavam kasutada valemit (CH2)n. Polüeteeni on klassifitseeritud mitmetesse erinevatesse kategooriatesse, peamiselt tiheduse ja hargnemise järgi. 2. Polüvinüülkloriid (sageli lühendatultPVC) on laialdaselt kasutatav termoplastiline polümeer. See on keemiatööstustele üks kõige kasumlikum toode.Toodetust kasutatakse maailmas üle 50% ehitustel
103 SKA Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad Vedelad rasvad - taimsed õlid Tahked rasvad loomsed rasvad Vahad taimsed ja loomsed rasvad Tahked rasvad ehk loomsed rasvad Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped - tahked rasvad (nt seapekk). Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. Vedelad rasvad ehk õlid Taimedel on pealmiselt küllastumata rasvhappeid enamasti vedelas olekus(õlid) Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed. Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. Õli seemnetes raps, kanep Õli viljades oliivid, pähklid Vahad Tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni; Loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin). Tsüklilised lipiidid - steroidid
aine, lahustub vees halvasti. Kasutamine: keemiaproduktide lähtematerjalina. Bensoehape on karboksüülhapete hulka kuuluv benseeni monofunktsionaalne derivaat, mille Na- soola kasutatakse rögalahtistava vahendina. Bensoehapet leidub rohkesti jõhvikates ja pohlades. Naftaleen C10H8 on kondenseerunud tuumadega areenide klassi kuuluv orgaaniline aine 7. Nimeta küllastumata ühendite esindajaid, kus neid leidub, kasutamine, omadused. 8. Miks kujutatakse benseeni molekule erinevalt? V: Sest kaksiksidemed liiguvad ringi (vahetavad asukohta) 9. Miks on fenooli ja torueeni keemistemperatuurid erinevad? V: Põhjus on vesiniksidemetes. Torueenis vesiniksidemetes ei moodustu.
...................................................................................................................................... väiksem Tihedus on ................................... kui veel. Rasvade keemilised omadused: 1) Hüdrogeenimine e reageerimine vesinikuga margariine • Saadakse ..................................................... üksiksidemeks • Vesiniku liitudes kaksiksidemed muutuvad ...................................... rasvhapped küllastatud • Küllastumata .......................................... muutuvad ....................................... kuju radvhappeks, muutub molekulide .................................. • 2) Rasvade rääsumine õhuhapniku oksüdeerumine ..............
LIPIIDID 1. Mis on lipiidid? Hüdrofoobsete või osaliselt hüdrofoobsete looduslikku päritolu molekulide klass. Lihtlipiidid ja fosfolipiidid. 2. Milline on lihtlipiidide ehitus? Millal nad on tahked, millal vedelad? Lihtlipiidid- glütseroolist ja rasvhakkejääkidest koosnevad molekulid, nt rasvad, õlid ja vahad. Tähtsad energiaallikad ja –varud. Üksiksidemed = tahked(rasvad). Kaksiksidemed=vedelad(õlid) 3. Nimeta 4 lihtlipiidide ülesannet. 1)Varuaine- loomadel tavaliselt rasvkate, hülged,karud.Taimedes õlidena, nt seemned ja viljad, sihkvad. 2) Energiaallikas- kõige energiarikkamad toitained. 1g=9.3kcal täielikul lõhustamisel. 3)Ehitusmaterjal- fosfolipiididest rakumembraanid, kõiki rakke. Võimaldab luua vettpidava kaksikkihi. 4)Kaitse- koonduvad seseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva kihi.
1. Mis vahe on küllastunud ja küllastumata rasvhapetel? Küllastunud e vedelatel rasvhapetel on C vahel üksiksidemed. Küllastumata e tahketel rasvhapetel on C vahel kaksiksidemed. 2. Milleks lagunevad rasvad .........? Rasvad lagunevad rasvhapeteks ning glütserooliks. 3. Mis tähendab oomega rasvhape? Oomega rasvhapped e küllastumata rasvhapped. Võivad luua vesiniksidemeid teiste molekulidega ning on vajalikud näiteks rakumembraanide ehitamiseks. Leidub taimeõlides ja kalas. 4. Kust saab rasva? Nahaalune rasvkude, mis sulatatakse või pressitakse kuumalt välja Taimsed rasvad saadakse kuumpressil või ekstraheerimisel
aminohapeteks. ● Lihtvalk ehk proteiin ja liitvalk ehk proteiid. Fibrillaarvalgud- vees lahustumatud ja enamasti kiulised. Globulaarvalgud- näiliselt korrapäratu puntra taolise molekuliga. Valgu denatureerimine- Valgu struktuur muutub. Rasvad ● Rasv kui keemiline ühend on glütserooli triester karboksüülhapetega. ● Uus isomeeria liik – cis-, trans-isomeeria. ● Looduslike rasvhapete kaksiksidemed on cis- geomeetriaga. ● Tuntumad rasvhapped: butaanhape, palmithape, stearhape, olehape, linoolhape, linoleenhape. ● Kahe või enama kaksiksidemega rasvhappeid nim. asendamatuteks rasvhapeteks. ● Transhape- lühendnimetus trans-geomeetriaga küllastumata rasvhapete tähistamiseks. ● Transrasvad- rasvad, mille molekulides esineb transhapete jääke. Pesuained ● Pindaktiivsed ained kogunevad õhu ja vee või vee ja
vesi R NH2 + H2O R NH3 OH alkeen(-een)-süsinikuvahelise kaksiksidemega ühendid n : CH2 = CH CH3 (propeen) alküün(-üün)-süsinikuvahelise kolmiksidemega ühendid n : CH C CH3 (propüün) keemilised omadused 1 reageerimine halogeeniga ( VIIA2 ) 2 reageerimine vesinikhalogeeniga ( H VII A ) 3 reageerimine veega e. hüdraatimine ( H2O ) 4 reageerimine vesinikuga e. hüdrogeenimine | üüneen | eenaan | ( H2 ) 5 põlemine ( een/üün + O2 CO2 + H2O ) 6 polümerisatsioon kaksiksidemed katkevad ja tekivad ühesugustest Areenid Benseen-lihtsalim aromaatne süsivesinik C6H6 -NO2 nitro F: vedelikud/kristallid,ei lahustu vees,lahustuvad eetrites,lahustavad vaiku/rasvu Fülog: narkootilised,mürgised,suur sissehingamine-krambid, närvisüsteem,maks,vereloomeelundid,nahka ärritavad K: oksüdeerumine,põlemine(1alküülimine,2halogeenimine,3nitreerumine) 1 C6H6 + RCl C6H5R + HCl (C6H6 + R VIIa C6H5R + H VIIa) 2 C6H6 + Cl2 C6H5Cl + HCl (C6H6 + VIIa2 C6H5 VIIa + H VIIa)
koosnevad biomolekulid. Bioloogiliselt tähtsamaid: Rasvad, fosfolipiidid, steroidid RASVAD Suured molekulid, rasvad ei ole polümeerid, kuna nad ei ole kokku pandud monomeeridest. On pandud kokku erinevatest väiksematest osakestest: glütserool ja rasvhapetest. Rasvhapped erineva pikkusega. RASVHAPPED Küllastumata milles esineb üks või mitu kaksiksidet. On ülekaalus taimsetes rasvades, mis toatemp, on vedelad ehk õlid. NT oomega-3 ja oomega-6 rasvhapped. Küllastunud kaksiksidemed puuduvad, sest süsiniku aatomid on vesinike aatomitega küllastatud. Leidub loomsetes rasvades, mis toatemp on tahked. Ilma rasvadeta inimene elada ei saa, sest inimorganism ei suuda ise sünteesida nt alfa- linoleenhapet, mida leidub rapsi- ja sojaõlis. Seega on need kaks rasvhapet asendamatud toidus. Trans-rasvhapped liik küllastumata rasvhappeid, mis käituvad organismis nagu küllastunud rasvhapped. FOSFOLIPIIDID Glütserool +2 rasvhapet
Lipiidid Lipiidid on estrilise ehitusega biomolekulid, mis koosnevad vähemalt kahest komponendist: alkohol ja rasvhape. Lipiidid jagunevad 3 rühma: Liht-, liit- ning tsüklilised lipiidid. Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad Jagunevad: Vedelad rasvad Tahked rasvad Vahad Vedelad rasvad ehk õlid Taimedel on enamasti küllastumata rasvhapped mis on vedelas olekus(õlid). Neil on süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed. Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. Oliivi õli Tahked rasvad Süsinikkude vahel on üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. Enamus loomseid rasvu on tahked. Hiired Vahad Vahad jagunevad: Taimsed vahad mis on puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni. Loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste
Kuus hübridiseerumata p-elektroni moodustavad ühise suletud PII-elektroni pilve, mis on võrdeliselt jaotunud kõikide süsinikuaatomite vahel. Seetõttu on kõikidel süsinikuaatomitevahelistel sidemetel ühesugused omadused ning nende kordsus on keskmine. Et benseeni tõelist ehitust väljendavale struktuurvalemile I pole rahuldavat graafilist kuju leitud, kasutas A. Kekule 1865. aastal esitatud valemit II ( sisuliselt ebaõige), milles vahelduvad üksik- ja kaksiksidemed, või kuusnurka, mille sisse on joonistatud ring III Benseen on väga mürgine ning on tunnistatud kesknärvi- ja vereloomesüsteemi mõjutavaks aineks. Pikaajaline kokkupuude benseeniga võib põhjustada/esile kutsuda vähktõbe, aneemiat, eelkõige leukeemiat ja teisi haigusi. Sissehingamisel võivad aurud esile kutsuda unisust, peapööritust. Õhk, mille bensoolisisaldus on 2% , võib inimene ligi 10. minutiga surra.
Näide 1: Sahharoos Näide 2: Laktoos 10. Polüsahhariidid (2 näidet) Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid e polümeerid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. Näide 1: Tselluloos Näide 2: Glükogeen 11. Kolesterool Hea - asub rakumembraanides Halb - ladestub veresoonte seintesse, põhjustab veresoonte lupjumist Vajalik mõndade hormoonide ning D-vitamiini sünteesiks. 12. Transrasvhapped Tööstuslikud molekulid, milles küllastumata rasvhapete kaksiksidemed on hüdrogeenimise (kaksiksideme asendamine vesinikuaatomiga) teel muudetud üksiksidemeteks, et saada tahkeid rasvu; tervisele kahjulikud
Pol molekul-molekul,milles pos.ja neg.laenguga keskmed ei lange kokku,mistõttu molekuli üks osa on pos,teine neg.laenguga Pol kovalentne-kovalentne side erineva elektronnegatiivsusega aatomite vahel,sidet moodustavatel aatomitel tekivad seejuures erinimelised osalaengud Reaktsiooni soojusefekt-reaktsioonis eralduv või neelduv soojushulk Lämmastiku molekulis lämmastiku aatomite vahel kolmikside N + N -> N N ( N N ) Süsinikdioksiid molekulis on süsiniku ja hapniku aatomite vahel kaksiksidemed O + C + O -> O C O ( O C O) H2,N2,CO,SO3,I2,HCl-kovalentne NaCl,CaO,CaCl2-iooniline Ni,Fe-metalliline Lõhume: Vee aurustumisel- vesiniksideme,liiva jagamisel-mitte midagi, Suhkru lah-molekulidevahelised sidemed,soola lah-ioonilineside Raua tüki-metalliline side,õhu-mitte midagi Vee elektrolüüsil-kovalentne side,jäätüki-vesinik side Seebikivi-iooniline side,õli ja vee-mitte midagi Vesinikkloriid-kovalentne side,kaaliumkloriid-iooniline side Alumiinium-osaliselt metalliline side
tunnuseks on vahelduvate üksik- ja kaksiksidemetega ahelast moodustunud tsükkel. areenid- aromaatsete ühendite üldnimetus. heterotsüklilised ühendid- tsükliline ühend, mille tsüklit moodustavate aatomite hulka kuuluvad peale süsinike ka teiste elementide aatomid. fenoolid- hüdroksü- või polühüdroksüareenid. fenolaat- fenooli kui happe sool. delokalisatsioon- ehk laialijaotumine on seotud bi-elektronsüsteemidega: kaksiksidemed, aromaatsed tuumad. Delokalisatsioon stabiliseerib osakesi. halogeenimine- halogeeni aatomi(te) sisseviimine ühendisse. nitreerimine- vesiniku aatomi nitrorühmaga (-NO2) asendamine. alküülimine- on keemiline reaktsioon, milles toimub alküülrühma ülekanne ühest molekulist teise. võib olla ka antud väide ja vaja otsustada, kas väide on õige või väär. Vale väite korral parandada viga. (Eitust mitte kasutada!) 2
tunnuseks on vahelduvate üksik- ja kaksiksidemetega ahelast moodustunud tsükkel. areenid- aromaatsete ühendite üldnimetus. heterotsüklilised ühendid- tsükliline ühend, mille tsüklit moodustavate aatomite hulka kuuluvad peale süsinike ka teiste elementide aatomid. fenoolid- hüdroksü- või polühüdroksüareenid. fenolaat- fenooli kui happe sool. delokalisatsioon- ehk laialijaotumine on seotud bi-elektronsüsteemidega: kaksiksidemed, aromaatsed tuumad. Delokalisatsioon stabiliseerib osakesi. halogeenimine- halogeeni aatomi(te) sisseviimine ühendisse. nitreerimine- vesiniku aatomi nitrorühmaga (-NO2) asendamine. alküülimine- on keemiline reaktsioon, milles toimub alküülrühma ülekanne ühest molekulist teise. võib olla ka antud väide ja vaja otsustada, kas väide on õige või väär. Vale väite korral parandada viga. (Eitust mitte kasutada!) 2
-) Liitumine halogeeniga (F2, Br2, I2, Cl2) -een kaob ja asemele tuleb 2 halogeeni. -) Liitumine veega H2O (hüdraatumine) kaob een ja tuleb H ning OH. *) Vesinik liitub selle C'ga, kus vesiniku aatomeid on rohkem. -) Alkoholist vee äravõtmine (dehüdraatumine) kaovad H ja OH ning tekib een. -) Liitumine vesinikhalogeniidiga -een kaob ja Cl läheb lahku ning teisel pool tekib juurde H ning Cl. -) Alkeeni molekulde ühinemine (polümeerimine) kaksiksidemed lähevad katki ja tekib kolm lisa üksiksidet. * Alküünide keemilistes reaktsioonides lõhutakse üks keemiline side ja tekib alkeen. Aromaatsed ühendid ehk areenid * Benseen on värvusetu kantserogeense toimega (vähki tekitav) vedelik, mida toodetakse kivisöe tõrvast ja naftast ning teda kasutatakse lähteainena keemiatööstuses ja ta lahustab hästi paljusid vähepolaarseid aineid. -) Ta on tsükliline molekul, mis koosneb kuuest süsinikust mille vahel on kvaheldumisi
taimsed õlid Tahked rasvad loomsed rasvad Vahad taimsed ja loomsed Tahked rasvad ehk loomsed rasvad Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped - tahked rasvad (nt seapekk). Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. Vedelad rasvad ehk õlid Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olekus (õlid). Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed. Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. Õli seemnetes raps, kanep Õli viljades oliivid, pähklid Vahad Tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni; Loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin). II Liitlipiidid ehk fosfolipiidid Üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Kuuluvad rakumembraani koostisesse.
nurk on 120*(kraadi). Kuus hübridiseerumata p-elektroni moodustavad ühise suletud PII- elektroni pilve, mis on võrdeliselt jaotunud kõikide süsinikuaatomite vahel. Seetõttu on kõikidel süsinikuaatomitevahelistel sidemetel ühesugused omadused ning nende kordsus on keskmine. Et benseeni tõelist ehitust väljendavale struktuurvalemile I pole rahuldavat graafilist kuju leitud, kasutas A. Kekule 1865. aastal esitatud valemit II ( sisuliselt ebaõige), milles vahelduvad üksik- ja kaksiksidemed, või kuusnurka, mille sisse on joonistatud ring III Benseeni struktuuri erinevad esitusviisid Benseeni kasutatakse: Benseeni kasutatakse muu hulgas ravimite, lõhkeainete, värvide ja mitmesuguste polümeeride toorainena. Teda kasutatakse ka rasvade, vaikude ja kautsukite lahustina ja mõnikord harva mootorikütuse koostisosana Näiteks benseen ja vesi lahustuvad üksteises väga vähesel määral, sest benseen on mittepolaarne, vesi aga tugevalt polaarne molekul
laengute esialgset jaotust molekulis. Mida suurem molekul, seda nõrgemini hoiab valentselektrone, seda paremini temaga moodustunud keemilised sidemed polariseeritavad. Mittepolariseeritavad sidemed jäigad, hästi polariseeritavad sidemed pehmed. Elektronvaesed tsentrid (osaliselt)vabad orbitaalid elektrofiilid+(Lewis'e happed) Elektronrikkad tsentrid (osaliselt) vabad elektronpaarid nukleofiilid-(Lewis'e alused. I parim Nu. Seda tugevam, mida kergemini loovutab elektronpaari. Kaksiksidemed on elektronrikkamad kui üksiksidemed, kolmiksidemed, kõik O,N,S on nukleofiilid) Steeriline ruumiline põhjus, miks ei saa olla nukleofiil Brönsted'i definitsioon hape on aine, mis loovutab prootoneid(H, mis on el. ära andnud), alus seob. pKa=-logKa, kus Ka=(H+)(B-)/(H-B) mida väiksem pKa, seda tugevam hape Hape on võimeline loovutama prootonit iga temast nõrgema happe konjugeeritud alusele. Reaktsioon toimub nõrgema happe tekke suunas.
kaksiksidet, 3 rasvhapped (munades) o Reaktsioonid nagu alkeenidel 11. Rasvade omadused Füüsikalised: o Vees ei lahustu o Lahustub bensiinis, eetris ja teistes orgaanilistes lahustites o Pehmenemistemperatuur Keemilised: o Reaktsioonid nagu alkeeindel (kus on kaksiksidemed) ja karb.hapetel 12. Rasv elusorganismides Rasv rasvhapped + glütserool CO2 + H2O + varuained, eraldub energia Rasvast saab energiat, ravimeid, seepi, kreeme jm kosmeetikat (glütseroolist) 13. Vedel rasv tahke rasv 90% Hüdrogeenimine (+H2) katalüsaatur Ni (mürgine) 10% Ümberesterdamine
kaksiksidet, ω3 rasvhapped (munades) o Reaktsioonid nagu alkeenidel 11. Rasvade omadused Füüsikalised: o Vees ei lahustu o Lahustub bensiinis, eetris ja teistes orgaanilistes lahustites o Pehmenemistemperatuur Keemilised: o Reaktsioonid nagu alkeeindel (kus on kaksiksidemed) ja karb.hapetel 12. Rasv elusorganismides Rasv → rasvhapped + glütserool → CO2 + H2O + varuained, eraldub energia Rasvast saab energiat, ravimeid, seepi, kreeme jm kosmeetikat (glütseroolist) 13. Vedel rasv → tahke rasv 90% Hüdrogeenimine (+H2) katalüsaatur Ni (mürgine) 10% Ümberesterdamine
Hüdrofoobne – Vett tõrjuv, vees mitte lahustuv. Hüdrofiilne – vees hästi lahustuv. Lipiidid – Hüdrofoobsete või osaliselt hüdrofoobsete looduslikku päritolu molekulide klass. Lihtlipiidid – Glütoseroolist ja rasvhappejääkidest koosnevad molekulid, nt rasvad õlid ja vahad. Forfolipiidid – fosforhappejäägist ja rasvhappejäägisidest koosnevad molekulid, mis on rakumembraanide peamised koostisosad. Küllastanud rasvhapped – Rasvhapped mille molekulides esinevad kaksiksidemed. Transrasvhapped – Tööstluslikud molekulid, milles küllastamata rasvhapee kaksiksidemed on hüdrogeenimise teel muudetud üksiksidemeteks, et saada tahkeid rasvu, tervisele kahjulikud. Kolesterool – Lipiidide hulka kuulu molekul, millel on organismis täitsa tähtsaid ülesaneid, kuid mille kõrge tase veres põhjustav südame- veresoonkonna haigusi. Valgud – orgaanilised molekulid, mida rakud valmistavad aminohapetest. Aminohapped- amino- karboksüülrühmast ning igale aminohappele
24)Miks inimene rasvub? Liigne osa rasvhappest, mida inimene ära ei kuluta muudetakse rasvaks ja ladestub rasvkihina 25) Rasva tähtsus inimese elutegevuses energiaallikas, soojuse isolaator, rasva abil saab organism teatud vitamiine, kaitseb põrutuste eest, kaitsefunktsioon(hoiab neerud kindlas asendis) 26)Rasvade kasutamine määrdeained, ravimid, seep 27)Kuidas saadakse vedelatest rasvadest tahked rasvad? hüdrogeenimisel Transrasvad hüdrogeenimisel alles jäänud kaksiksidemed lähevad looduslikust cis vormist üle transs vormi ja tekivad transrasvad 28) Mis on küllastunud rasv? Tahke rasv, maismaloomade rasv Küllastumata rasv? Vedel, taimerasv, mereloomade rasv 29)Mis on seep? Rasvhapete sool 30)Osata kirjeldada seebi molekuli ehitust seal on hüdrofoobne ja hüdrofiilne osa 31)Seebi saamine rasv+NaOH=seep+glütseroolijääk+leelisejääk+vesi rasvhape+NaOH=seep 32)Mis on pindaktiivsed ained? On aine, mille molekuli üks osa püüab vees lahustuda ja teine
mida tug nf.Elimineerimis reakts- eraldataxe molekulist mingid fr. Molekuli küllastumatus suureneb.E2-elimineerimis reakts timumisex vaja tug alust mis ei ole hea nf.E1-on määratud karbkatiooni tekkega. Zaitsei reegel-aluse polt indutseeritud elimineerimine annab eelistatult suurema asedusga produkte e. rek.produktides domineerib rohkem alküülrühmi sis alkeen. Ketoenoolne tautoneerija-enooli- ketooni kiiret tasakaalulist üleminekut üxteisex. Kumuleeritud süsteem-kaksiksidemed järgnevad üxteisele. Mittepol konj-sidemete kordsuse täielikku või osalist ühildumist konj pii sidemete süsteemis pii elek paaride ümberjaotumise tulemusena. +R lektrodonoorsed (-NH2; -OH; OCH3; -F, -Cl; -Br; -J; -CH3). R elekroakseptoorsed (COH; COOH, COOCH3; NO2; CN). +I elektrodonoorse induktsoonief rühmad (elektroneg tuuma poole). I elektronakseptoorne rühm (-H<-CH2Cl< -OH< -COR< COOR< -Hal< -NO2). Orto- parasuunajad +I ja +R (aktiveerijad), meta
reaktsioonil ensüümid jagunevad kuude põhiklassi 1. Oksüdoreduktaasid, katalüüsivad oksüdeerumis redutseerumisreaktsioone 2. Transferaasid, katalüüsivad keemiliste gruppide ülekannet ühelt molekulilt (grupi doonor) teisele molekulile (grupi aktseptor) 3. Hüdrolaasid, katalüüsivad hüdrolüüsi reaktsioone 4. Lüaasid, katalüüsivad gruppide liitumist kaksiksidemetele või gruppide elimineerimist mille tulemusena moodustuvad kaksiksidemed või tsüklid 5. Isomeraasid, katalüüsivad molekulisiseseid ümberasetusi ehk isomerisatsiooni reaktsioone 6. Ligaasid, katalüüsivad kahe molekuli ühinemisreaktsioone mille käigus kasutatakse ATP või mõne muu makroergilise ühendi hüdrolüüsi energiat Ensüümide komisjon annab ensüümile vastava koodi, mis koosneb eesliitest EC ja neljast teineteisest punktidega eraldatud numbrist (näiteks EC 3.4.21.5)
Lahustuvad orgaanilistes lahustites. Lipiidid on alkoholi ja rasvhapete ühendid. Lipiid = alkohol + rasvhappejääk. Lipiidid : a) lihtlipiid naturaalrasvad (+vahad taimsed/loomsed) rasvad / õlid b) lihtlipiidid glükolipiidid / fosfolipiidid | c) steroidid Naturaalrasvad on glütserool + rasvhappejääk. * Küllastunud rasvhapetes esinevad süsinikuaatomite vahel üksiksidemed. Sellised rasvad on tahked (loomsed rasvad) . * Küllustumata rasvhapetes esinevad süsinikuaatomite vahel kaksiksidemed. Sellised rasvad on vedelad (õlid). * Vahad on pikaahelalised alkoholide ja rasvhapete estrid. Vahad on tahked. Vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. Taimsed vahad on okastel, vahalille lehtedel, viljal. On kaitsefunktsioonis. Loomsed vahad on mesilase vaha. * Fosolipiidid sis. Lisaks glütseroolile ja rasvhapetele fosforhappejääki. Need on rakumembraani koostises. * Steroidid on vees lahustumatud tsüklilised ühendid. Esinevad loomsetes kudedes. 1) mitmed hormoonid (testosteroon,
Bioanorgaaniline keemia Piiri teadus, mis uurib organismide elementaarkoostist ja seda mõjut. tegureid. Organismides u 70- 90 keemilist elementi, millest sugugi mitte kõigil pole funktsiooni. Kindlate funktsioonidega: 1. makroelemendid : C, H, O, N, S, P 98-99% ( kõik on mittemetallid, kõik on väikese aatommassiga) C on elukeskne element, sest a) see võib moodustada erinevaid keemilisi sidemeid (üksiksidemed, kaksiksidemed) b) sidemed on ensümaatiliselt sünteesitavad ja lagundatavad c) C ühendid võivad moodustada erinevaid struktuure (lineaarne, hargnev, tsükliline struktuur) d) C aatomie üksiksidemete vahel on lubatud ruumpaigutuse muutus, mis omakorda põhjustab molekuli kuju muutusi e) C ühendite bioloogilisel lagunemisel vabaneb süsihappegaas. H ülesanded: a) osaleb vesiniksidemete tekkes: H ja O ning H ja N vahel b) stabiliseerivad biomolekulide kõrgemat järku struktuure
1 Keemilised elemendid ja anorgaanilised ühendid organismides a) sirged ahelad (nt valgud ja nukleiinhapped); b) hargnevad ahelad (nt aminopeptiinglükeen); c) tsüklilised ahelad. 2 C aatomi vahele võivad moodustuda: a) ühekordsed sidemed; b) kaksiksidemed (nt küllastumata rasvhapetes); c) kolmiksidemed (bioloogilistes süsteemides üliharva). Nende abil tagatakse biomolekulide mitmekesisus. Ümber üksiksideme on lubatud vaba pöörlemine. Selle abil saab seletada molekulide konformatsioonilisi muutusi e see seletab molekulide eriosade ruumpaigutuse muutust. C vahelised sidemed on kindla pikkusega (kõige lühem on kolmikside). C anorgaanilised ühendid Põhiliselt CO2 biooksüdatsiooni lõppprodukt
Cis-ahelad asuvad sideme samal küljel ja muudavad selle väändunuks, trans-ahelad on sideme vastaskülgedel, nii et see on sirge. · Trans-rasvad - molekulid asuvad kaksiksideme juures teine teisel pool kaksiksidet. Rasvade katalüütilisel tahkestamisel tekivad trans-isomeerid (on kahjulik tervisele - tõstavad kolesterooli taset veres). · Cis-rasvad - asendusrühmad paiknevad ühel pool kaksiksidet. Looduslike rasvhapete kaksiksidemed on cis- geomeetriaga (pole kahjulik tervisele). Tervislikkus - transrasvade tarbimine toiduga võib suurendada südame-veresoonkonna haigustesse haigestumise riski ja tõsta nn halva kolesterooli taset veres. Selle täpsed biokeemilised mehhanismid pole veel lõplikult selged. Mitmed riigid nõuavad transrasvade sisalduse ära näitamist toiduainete pakendil või on nende kasutamise keelustanud. 6) Mis on seep, kuidas seda saada? Mida nimetatakse seebistamiseks?
Keemilised elemendid jagunevad: I Makroelemendid: C, H, O, N, P ja S, mis moodustavad 98.99% elementaarkoostisest C- süsinik- orgaaniliste ühendite keskne element. a) kahe C aatomi vahel võivad tekkida väga erinevad sidemed (üksiksidemed, kaksiksidemed) b) C baasil saab ehitada väga erinevaid molekulstruktuure * sirged (lineaarsed) * hargnevad * tsüklilised c) C aatomite vahelised üksiksidemed võivad oma ruumpaigutust muuta( valkude, nukleiinhapete struktuuride muutus [denaturatsioon]) H- vesinik a) H osaleb vesiniksidemete tekkes (H...O, H...N). Vesinikside on nõrk side, kuid biomolekulides (valkudes, DNA/RNA) on neid palju ja see muudab need orgaanilistes ainetes olulisteks.
· Energeetiline- k6ige kiiremini kasutatav energia allikas. · Struktuurne- taime- ja seeneraku kestas, selgrootute v2listoese koostises. · Varuaine(taimedes t2rklis, loomades glykogeen) LIPIIDID- Koosnevad alkoholist ja rasvhapete j22kidest. Veest kergemad ja hydrofoobsed. · Lihtlipiidid e. Neutraalrasvad. koosnevad alkoholist ja 3 rasvhappe j22gist. · vedelad rasvad(taimsed 6lid), kyllastumata rasvhapped, taimedes energiallikaks ning seemnetes varuaineks. Sysinike vahel kaksiksidemed · tahked rasvad(loomsed rasvad), kyllastunud rasvhapped, talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. sysinike vahel yksiksidemed. · vahad(taimsed ja loomsed). Puuviljadel, okastel ning t2idavad kaitsefunktsiooni. Tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. · Lihtlipiidid e.fosfolipiidid- kuuluvad rakumembraani koostisesse. · Tsyklilised lipiidid- peamiselt hormoonid, mis moodustavad sisesekretsioonin22rmetes, vees ei lahustu, esinevad loomakudedes.
seebistumisvõimele (seebistuvad ja ja mitteseebistuvad) ja molekuli struktuurile (liht-, liit- ja tsüklilised lipiidid). Rasvad ehk triatsüülglütseroolid on rasvhapete glütserüülestrid, rasvamolekulid sobivad hästi toiduenergia säilitamiseks. Inimesele on erilise tähtsusega linool- ja -linoleenhape need on asendamatud rasvhapped see tähendab, et need rasvhapped tuleb saada toidust, kuna organismis neid ise ei sünteesita. Looduslikel küllastumata rasvhapetel esinevad kaksiksidemed valdavalt cis-konfiguratsioonis, trans-konfiguratsioonis rasvhapped käituvad sarnaselt küllastunud rasvhapetega ning on organismis raskesti metaboliseeruvad. Glütserofosfolipiidid on rakumembraanide peamiseks koostisosaks. Tänu amfifiilsusele saavad need lipiidid moodustada vesikeskkonnas lipiidse kaksikkihi. Steroolide ehituslikuks aluseks on steraani tuum, mille C-3 asend on hüdroksüleeritud ja just seepärast ongi steroolid võimelised moodustama estreid rasvhapetega (steriidid)
*östrogeen osaleb munarakkude küpsemisel INSULIIN e. neerupealise hormoon 2. RASVHAPPED KÜLLASTUNUD o -rasvhapped, mis sisaldavad oma molekulis ainult üksiksidemeid. o esinevad peamiselt loomsetes rasvades o toatempil tahked KÜLLASTUMATA o -rasvhapped, mille molekulides esinevad kaksiksidemed. o esinevad taimsetes rasvades mis on toatempil vedelad e. õlid TRANS- o -liik küllastumata rasvhappeid, mis käituvad organismis nagu küllastunud rasvhapped. o tekib taimeõlide ja loomse rasva osalisel hürdogeenimisel (kaksiksideme asendamine vesinikuaatomiga) o -tööstuslikud molekulid, milles küllastumata rasvhapete
Lipiidid- on alkoholi ja rasvhapete estrid. Lipiidid jagunevad lihtlipiidideks, liitlipiidideks ja steroidideks. Lihtlipiidid jagunevad neutraalrasvadeks(rasvad ja õlid) ning vahad. Liitlipiidid jagunevad fosfolipiidideks ja glükolipiidideks. Neutraalrasvad koosnevad glütseroolist ja rasvhappejääkidest. Küllastunud rasvhapetes esinevad süsinikuaatomite vahel üksiksidemed ja sellised rasvad on tahked(loomsed rasvad) Küllastumata rasvhapetes esinevad süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed, sellised rasvad on vedelad(taimsed õlid) Vahad on tahked, enamasti plastsed ained, mis on vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. Puuviljadel, okastel, taimelehtedel esinevad taimsed vahad, mis täidavad kaitseülesannet.(loomsed vahad on mesilasvahad). Fosfolipiidid sisaldavad fosforhappejääki, leidub membraanide koostises. Glükolipiidid sisaldavad lisaks glükoosijääki. Steroidid on tsüklilised ühendid, mis esinevad
· LIITLIPIIDID e. fosfolipiidid · TSÜKLILISED LIPIIDID e. steroidid. 15. Mille poolest erinevad tahked rasvad vedelatest rasvadest, kus neid leidub? · Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped tahked rasvad (nt seapekk). Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. · Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olekus (õlid). Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed. Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. Õli seemnetes raps, kanep. Õli viljades oliivid, pähklid 16. Milles seisneb fosfolipiidide tähtsus? Üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Kuuluvad rakumembraani koostisesse. 17. Nimeta erinevaid vahasid? Vahad on Tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. · Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni;
Terpenoidid terpenoidid) RASVAD=triglütseroolid on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Sobivad toiduenergia säilitamiseks. Neutraalsetes rasvades sisaldub lai valik erinevaid küllastunud ja küllastumata rasvhappeid. Inimesele on eriti tähtsad linool- ja -linoleenhape, kuna neid peab inimene saama toidurasvadega. Looduses esinevad küllastamata rasvhapetel kaksiksidemed valdavalt cis-konfiguratsioonis GLÜTSEROFOSFOLIPIIDID on kõikide rakumembraanide peamine koostisosa, nad on amfifiilsed (amfipaatsed) molekulid, kus on polaarne tsenter tänu fosforhappe jääki. Amfipaatsuse tõttu moodustavad need lipiidid vesikeskonnas membraanid, vesiikulid või liposoomid. STEROOLID ehk STEROIDALKOHOLID ehituselt koosnevad steraanituumast, mis asendis C- 3 on hüdroksüleeritud. Võimelised moodustada rasvhapetega estreid steriidid. Levinuim
rasvu ning sünteesida sapphappeid. Halb kolesterool moodustub vere kolesteroolist, tal on halb omadus kleepuda veresoonte seintele ning takistades sellega verevoolu. Hea kolesterool seob liigse kolesterooli ning transpordib selle maksa, kus toimubümbertöötlemine või organismist väljutamine. 17.Mille poolest erinevad küllastumata- ja küllastunud rasvhapped?Mis on transrashapped? Küllastumata rasvhapetes esinevad kaksiksidemed, küllastunud rasvhapetes on süsinikmolekulide vahel üksiksidemed. Transrasvad on hüdrogeenitud küllastumata rasvhapped. Need on tervisele kahjulikud 18.Sapi tähtsus. Sappi on vaja toidurasvade paremaks seedumiseks, imendumise kindlustamiseks, soodustab kõikide rasvlahustuvate vitamiinide omastamist, soodne mürkide väljutaja, takistab mikroobide paljunemist. 19.Nimeta rasvlahustuvad vitamiinid! A, E, K, F, D 20.Milleks on vaja A-vitamiini, kust saab? C-vitamiini, kust saab
CH3COOCH2CH2CH2CH3(butüületanaat e. butüülatsetaat) banaan; CH3COOCH2CH2CH2CH2CH3(pentüületanaat) pirn; CH3CH2CH2COOCH2CH3(etüülbutanaat) ananass; CH3CH2CH2COOCH2CH2CH(CH3)2(3-metüülbutüülbutanaat) pirn; Hästi pika C-ahelaga hapete ja OH-de estrid ei lendu ja need on vabad. Rasvad on estrid, mis tekivad glütserooli C3H5(OH)3 ja rasvhapete vahelises reaktsioonis. Karboksüülhape suure C arvuga (16,18) nim. rasvhapeteks. Rasvhapetel võivad olla pikas ahelas kaksiksidemed ja neid nim. küllastumata rasvhapeteks. Kui rasvhappes on kaksiksidemeid mitu on need asendamatud rasvhapped ja orgasnism peab neid saam toiduga. Mida rohkem kaksiksidemeid, seda vedelam on rasv. Tervislikumad on vedelad rasvad. Tahked rasvad on üksiksidemetega rasvad. Taimsed rasvad (õlid) ja mereloomade rasvad (vedelad rasvad) neis on palju kaksiksidemeid. Taimede seemnetes on kõige rohkem õli ja rasvarikkamad on oliivid. Looduslikud rasvad on cis-geomeetriaga( )
Lipiidid koosnecad alkoholist ja rasvhappejäägist. Rasvad on veest kergemad ja hüdrofoobsed (kardab vett). Rasvad jagunevad oleku järgi: 1. Tahked rasvad ehk loomsed rasvad Peamiselt küllastatud rasvhapped. Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Kaitseb mürkide eest, kogub endasse. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiallikana. Isolatsiooni materjal. 2. Vedelad rasvad ehk õlid Küllastumata rasvhapped. Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed. Taimedes energiaallikas ja seemnetes varuaineks. Õli seemnetes raps, kanep, päevalilleseemned Õli viljades oliivid, pähklid 3. Vahad Tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. Taimsed vahad on nt. puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni. Loomsed vahad on nt. mesilasvaha (mesilase kärg). Vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin on kreemides)
2) Keemiliste sidemete moodustumine - energiat eraldub, on eksotermiline Toimub see reaktsioon, millel on absoluutväärtus suurem Nt: söe põlemine C + O CO ühinemis oksüdeerumisreaktsioonid Kulgevad eksotermiliselt. Eksotermilises reaktsioonis neeldub lähteainetes olnud sidemete katkemisel vähem energiat kui eraldub saadustest olevate sidemete moodustumisel. Nt: elektrolüüs 2HO 2H + O katkevad kovalentsed sidemed tekivad hapniku sisse kaksiksidemed Q = cmt H = - Q/n Keemilise reaktsiooni kiirus Keemilise reaktsiooni kiirus näitab aine konsentratsiooni muutu ajaühikus ehk mol ls Nagu jooksuski saab keemilise reaktsiooni kiirust võrrelda läbi aja ehk kiireim reaktsioon on see, mis kulgeb kõige väiksema aja jooksul see on lihtsam kui kasutada valemeid Reaktsiooni kiiruse määrab aktiivsete põrgete arv (mida suurem, seda kiirem) Aktiivne põrge on põrge piisava energiarikkusega aineosakeste vahel, mille
on veidike väiksem 1,11 kg kui vesinikul. Vesinikku kasutatakse: · ilmajaamades - aerostaatides ja sondides; · vanasti kasutati suurtes õhulaevades ehk aerostaatides dirizaablites ja tsepeliinides, kuulsamad olid "Hindeburg" ja "Graft Zeppelin" · margariini tootmisel taimne rasv ehk õli muudetakse gaasilise vesiniku abil tahkeks rasvaks margariiniks, selle tuelmusel küllastatakse vesinike aatomite poolt taimses rasvas süsinike aatomite vahelised kaksiksidemed üksiksidemeteks · kütusena paljudes riikides on loodud autosid ja busse, mis sõidavad vesiniku põlemisreaktsiooni energial (vaata "Äripäev" 10.04.2003 lk 23); lennuk "Canberra" läks veerandi võrra kergemaks ja kolmandiku võrra odavamaks, kui ta läks üle vesinikkütusele; vedel vesinik oli kütuseks ka "Saturni" kanderakstis, mis toimetas Kuule USA astronaute · prognoosi kohaselt muutub vesinik rõhul 1012 Pa kristalseks metalliliseks vesinikuks, mis
annaabi.ee 
