lõhustumisel vabaneb ehk mida rohkem vesinikku, seda kõrgem on ühendi energeetiline väärtus nt 1g alkoholi annab 7 kcal energiat, aga 1g suhkurt annab 4 kcal O ülesanded: a) aeroobsetes (õhuga kokkupuutuvates) organismides on O oksüdeerija st O ensüümide abil saame toitainetest energiat kasutada b) vabade radikaalide tekitamine organismis c) kõikidest põhibioelementidest ongi O osakaal suurim kõigis organismides C, H, O on kõikide bioorgaaniliste elementide koostises Lisaelementide N, P, S ülesanded: mitmekesistavad biomolekulide ehitust a) lisaelementide olemasolu tõstab ühendi reaktsioonivõimet b) Lisaelemendid võimaldavad teist tüüpi keemilisi sidemeid (nt S-S- tüüpi sidemed on valgumolekulides; makroergilised fosfaatsidemed on ATP-s palju energiat talletavad sidemed) c) uute elementide lisandumine annab ka uuetüübilisi funktsionaalseid rühmi (lämmastik:
Arstid jagavad kõik elemendid kahte rühma: Makroelemendid– kõik need, mida organism saab ööpäevas üle 100 mg. Mikroelemendid – kõik need, mida organism saab ööpäevas alla 100 mg. Üksikelementide bioloogiline roll C (süsinik) – evolutsiooni keskne bioelement Elu on süsinikuühendite evolutsioon! 7 põhjust: C on võimeline moodustama 4 stabiilset kovalentset sidet a) teiste C aatomitega; b) teiste elementide aatomitega. Need sidemed on piisavalt tugevad, kuid ensümaatiliselt saab neid lõhustada ja sünteesida. C aatomite mõõtmed on väikesed ja ka aatommass on väike. C-aatomitest võivad moodustuda: a) sirged ahelad (nt valgud ja nukleiinhapped); b) hargnevad ahelad (nt aminopeptiinglükeen); c) tsüklilised ahelad. 2 C aatomi vahele võivad moodustuda: a) ühekordsed sidemed; b) kaksiksidemed (nt küllastumata rasvhapetes);
Arstid jagavad kõik elemendid kahte rühma: Makroelemendid kõik need, mida organism saab ööpäevas üle 100 mg. Mikroelemendid kõik need, mida organism saab ööpäevas alla 100 mg. Üksikelementide bioloogiline roll C (süsinik) evolutsiooni keskne bioelement Elu on süsinikuühendite evolutsioon! 7 põhjust: C on võimeline moodustama 4 stabiilset kovalentset sidet a) teiste C aatomitega; b) teiste elementide aatomitega. Need sidemed on piisavalt tugevad, kuid ensümaatiliselt saab neid lõhustada ja sünteesida. C aatomite mõõtmed on väikesed ja ka aatommass on väike. C-aatomitest võivad moodustuda: a) sirged ahelad (nt valgud ja nukleiinhapped); b) hargnevad ahelad (nt aminopeptiinglükeen); c) tsüklilised ahelad. 2 C aatomi vahele võivad moodustuda: a) ühekordsed sidemed; b) kaksiksidemed (nt küllastumata rasvhapetes);
Arstid jagavad kõik elemendid kahte rühma: Makroelemendid kõik need, mida organism saab ööpäevas üle 100 mg. Mikroelemendid kõik need, mida organism saab ööpäevas alla 100 mg. Üksikelementide bioloogiline roll C (süsinik) evolutsiooni keskne bioelement Elu on süsinikuühendite evolutsioon! 7 põhjust: C on võimeline moodustama 4 stabiilset kovalentset sidet a) teiste C aatomitega; b) teiste elementide aatomitega. Need sidemed on piisavalt tugevad, kuid ensümaatiliselt saab neid lõhustada ja sünteesida. C aatomite mõõtmed on väikesed ja ka aatommass on väike. C-aatomitest võivad moodustuda: a) sirged ahelad (nt valgud ja nukleiinhapped); b) hargnevad ahelad (nt aminopeptiinglükeen); c) tsüklilised ahelad. 2 C aatomi vahele võivad moodustuda: a) ühekordsed sidemed; b) kaksiksidemed (nt küllastumata rasvhapetes);
Liigitus: Põhibioelemendid: H, C, O, N, P, S · Esinevad biomolekulides aatomitena · Moodustavad 96 - 98% elusorganismide elementaarkoostisest Essentsiaalsed makrobioelemendid: Ca2+, Na+ , K+ , Mg2+, Cl · Täidavad biofunktsioone valdavalt ioonsel kujul · Vajatakse üle 100 mg ööpäevas Essentsiaalsed mikrobioelemendid: Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, F, Cr, Se, Si, Sn, B, As INIMORGANISMI PÕHIBIOELEMENDID Inimorganismi põhibioelementideks on H, C, O, N, P, S: (Nende elementide baasil formeeruvad biomolekulid) Põhibioelementide evolutsiooniline "eelistatus" biofunktsioonides tuleneb: · Annavad kergesti kovalentseid sidemeid välimise elektronkihi iseärasuste tõttu · Kaksiksidemete (O, C, N) või kolmiksidemete (C) tekkevõimalus on aluseks biomolekulide mitmekesisusele ja reaktsioonivõimele · Nende baasil organismis moodustuvad vesilahustuvad anorgaanilised ühendid (CO2, NH3) on kergesti kasutatavad ja väljutatavad SÜSINIK
1. Peatükk. SISSEJUHATUS TOITUMINE sisaldab toidu hankimist, tarbimist ja toidu ja joogiga seotud toitainete omastamist. Toitumine - toidu hankimine, tarbimine, omastamine. Puudujäägid toitumises viivad varem või hiljem järgmiste häireteni: · nõrgenenud kaitsesüsteemid; · pidurdunud haavade paranemine; · lihaste jõudluse vähenemine; · vaimse võimekuse langemine, jne. Maakeral kasvab ligi 80 000 söödavat taimeliiki, millest toiduks tarvitatakse umbes 120, 8 liiki nende seast annab 75% meie tänastest toiduainetest. 90% lihast pärineb 4...5 koduloomaliigilt. Senikasutamata taimed - loomad kujutavad endast olulist tulevikuressurssi. Tervislik toitumine hõlmab: · inimtoidu põhitoitainete tundmist; · toidu hulka ja kvaliteeti; · toidu valmistamisviise; · söömisharjumusi ning seedeelundkonna talitlust. Väärtoitumine on oluline haigust vallandav ja soodustav tegur. Parim viis orienteeruda nüüdisaja toitumisprobleemi
Vitamiin A ehk retinool · rasvlahustuv · loomses toidus retinoidid, taimses provitamiin -karoteen · tähtsus: nägemine, geeniekspressiooni reguleerimine, epiteelkoe püsimine, reproduktsioon, kasvamine, immuunsus · defitsiidist enim ohustatud lapsed (ja rasedad) · soovitatav kogus 700-1000 RE (lastel 300 RE) · pideval ületarbimisel võib olla toksiline · organism suudab vajadusel A vitamiini karotenoididest sünteesid · allikad: kalamaksaõli, veisemaks, seamaks, kanamaks, toores porgand, või Vitamiin D ehk kaltsiferool · rasvlahustuv · võimalik ise sünteesida ja ka toidust saada · tähtsus: sugu- ja kilpnäärmete töö, hammaste ja luude tugevus (Ca ja P ainevahetus), kesknärvisüsteemi korrashoid, vastupanu külmetushaigustele, vähkkasvaja ennetamine · defitsiidist enim ohustatud imikud ja väikelapsed, kroonilise alkoholismi korral · kõige "mürgisem" vitamiin. võib põhjustada veresoonte lupjum
Vitamiin A (retinoidid) Nimetused: retinool, retinaal, retinüülestid, retineenhape, 3,4-dihüdroretinool Metabolism: Taimne toit: · 30...60% karotenoididest imendub peensoole ülaosas karoteeni dioksügenaas retinool ( tekib 2 mol, / - 1 mol retinooli) · Osa imendub, pakitakse CM-desse vere lipoproteiinide ja membraanide ehituses, akumuleeritakse maksas · Osa jääb imendumata ja väljutatakse (imendumist pärsib nt kohv ja alkohol) Loomne toit: · Retinüülester hüdrolüüsub retinool (imendub peensoole ülaosas) + rasvahapped Kudedesse liigub retinool, retinüülestrid (retinüülpalmitaat) on peamine (85...90%) vit. A deponeerimisvorm inimkehas (paikneb maksas)!!! Kudedesse liikumine: · Retinüülestrid hüdrolüüsitakse retinooliks · Seotakse RBP-ga (plasma retinol binding protein) · Kompleks retinool-RBP võetakse rakku retseptorite abil Rakus: RBP+retinool oks. retinaal oks. retineenhape · Eritub glükuroonhappe konju
Kõik kommentaarid