Füüsika, impulss, töö, võimsus, energia (0)

kiirus
raskusjõud
hõõrdejõud
impulss
töö
võimsus
pot. energia kin. energia
impulss- keha massi ja kiiruse korrutis. paigalseisval kehal impulss puudub
p = mv (kgm/s) ∆p – muutub kiirus või mass | F1 = ­ F2 | - vastassuund + samasuund
mehaaniline töö- kehale peab mõjuma jõud, mille tagajärjel peab keha liikuma
kui α = 0° > A = Fs | kui α = 90° > A = 0 | kui α = 180° > A = ­Fs | A = Fs cosα
(1J = 1N·1m) – tööühikuks on töö, mida teeb 1N suurune jõud, nihutades keha 1m võrra.
võimsus- näitab töö tegemis kiirust ja on arvuliselt võrdne ühes ajaühikus tehtud tööga.
ühtlase liikumise korral : N = A/t = Fs/t = Fv | N = Fv 1 kWh = 3,6·106
1W = 1J/1s - võimsus näitab, kui palju teehakse tööd igas sekundis.
energia- näitab töö tegemide võimet. keha energia on võrdne kogu tööga, mida keha on
võimeline tegema. Kui keha teeb tööd ss energia muundub. E = Ek + Ep | ∆Ek = -∆Ep
Kineetiline energia ( Ek ) – liikuva keha energia (liikumisenergia: sõitev auto, jooksev inimene. Ek2 – Ek1 = ∆Ek
Potensiaalne energia ( Ep ) – vastastikmõjuenergia, kehade vastastikmõju, võime teha tööd
A = mgs = mg(h1 –h2) =mgh1-mgh2 = Ep1 - Ep2 = -∆Ep
KEEMIA !
derivaadid,nukleofiilinetsentner
Amiini reageerimine :
hape R - NH2 + HCl → R – NH3 Cl
vesi R – NH2 + H2O → R – NH3 OH
alkeen (-een)-süsinikuvahelise kaksiksidemega ühendid n : CH2 = CH – CH3 ( propeen )
alküün(-üün)-süsinikuvahelise kolmiksidemega ühendid n : CH ≡ C – CH3 (propüün)
keemilised omadused
1 reageerimine halogeeniga ( VIIA2 )
2 reageerimine vesinikhalogeeniga ( H VII A )
3 reageerimine veega e. hüdraatimine ( H2O )
4 reageerimine vesinikuga e. hüdrogeenimine | üün→een | een→aan | ( H2 )
5 põlemine ( een/üün + O2 → CO2 + H2O )
6 polümerisatsioon – kaksiksidemed katkevad ja tekivad ühesugustest
Areenid
Benseen -lihtsalim aromaatne süsivesinik C6H6
-NO2 nitro
F: vedelikud/ kristallid ,ei lahustu vees,lahustuvad eetrites,lahustavad vaiku /rasvu
Fülog: narkootilised,mürgised,suur sissehingamine- krambid , närvisüsteem,maks,vereloomeelundid,nahka ärritavad
K: oksüdeerumine,põlemine(1alküülimine,2halogeenimine,3nitreerumine)
1 C6H6 + RCl → C6H5R + HCl (C6H6 + R VIIa → C6H5R + H VIIa)
2 C6H6 + Cl2 → C6H5Cl + HCl (C6H6 + VIIa2 → C6H5 VIIa + H VIIa)
3 C6H6 + HONO2 → C6H5NO2 + H2O