Orgaaniline keemia KT 1 (0)

Matemaatiliselt kirjeldab elektronpilve Schrödingeri võrrand: hy=ey
Orbitaali saab kirjeldada lainevõrrandiga = peakvantarv n (orbitaali kaugus tuumast, n-le vastab n2 orbitaali), orbitaankvantarv l (orbitaali kuju, igale l-le vastab alakiht , s=0), magnetkvantarv m (orbitaalide asend üksteise suhtes, 0, +-1..+-l).
Elektronpaar – vastasmärgiliste spinnidega elektonid
Elektronvalem – elektronide paigutus energia järgi aatomis
MO-meetod – keemiliste sidemete tekkimine lähtudes kvantmehaanika seadustest. Lõdvendav, mittesiduv, siduv
Orbitaal – piirkond, kus elektron (paar) saab aatomis või molekulis asuda
Kvant – energiaportsjon, et elektron saaks orbitaale vahetada
Van der Waalsi raadius – molekuli elektronpilvede poolt hõivatud piirkonna raadius
s- orbitaalid ’’ots-otsaga’’, p-orbitaalid ’’külg-küljega’’
Lewis’e valem .. Kekule valem –
F formaalne laeng = ve valentselektronide arv – se pool siduvate el.arvust – mse mittesiduvate el. Arv
Formaalne laeng – laengu jaotus molekulis
Elektronegatiivsus – elementide võime tõmmata enda poole elektrone kovalentses sidemes
K˂Na˂Li˂Be=Al˂Si˂B˂P˂C=S˂Br˂N=Cl˂O˂F
Polaarne side – elektronpaar ei jaotu tuumade väljas ühtlaselt
Iooniline side – erinevate elektrilaengute tõmbumisel tekkinud side
Dipoolmoment µ – laengu jaotus molekulis µ=e laengu suurus*d erinimeliste laengukeskmete vahekaugus (debaid)
Induktsioon – elektronegatiivsuse edasikandumine mööda σ- sidemeid
Struktuuriteooria – 1)aatomitel kindel arv keem. sidemeid 2)sidemete arv org. keemias üld. püsiv 3)sidemete arv ja hulk sõltub orbitaalide hübradisatsiooniastmest 4)C võimeline andma kov. sidemeid
Molekulaarvalem – aatomite omavaheline suhe molekulis
Struktuurvalem – elementide vahelised seosed ja nende esinemise järjekord valemis
Isomeeridel sama molekulaarvalem ja –mass, erinev struktuur. Seoseisomeerid – erineb aatomite järjestus. Asendiisomeerid – funkts. rühmade paigutus. Stereoisomeerid – rühmade paigutus ruumis.
Normaalahel – C-ahel ei hargne
Isoahel – C-ahel hargneb. Primaarne, sekundaarne , tertsiaarne , kvaterinaarne
109,5 – 120 – 180 kraadi
Newman’i projektsioon - saepukk
Resonants – elektronide ümberpaigutumine. Ainult läbi π-sideme. Resonantsstruktuurid näit. laengute jaotuse muutust süsteemis. Konjugeeritud π-elektronsüsteemides on π-sidemed osalised
Elektronide doonorid – aatomid, kus on mitteseotud elektronpaar
Elektronide aktseptorid – rühmad, mis on võimelised vastu võtma elektrone
Keemiliste sidemete polariseeritavus – see määr, mille võrra molekuli ümbritsev keskkond muudab laengute esialgset jaotust molekulis. Mida suurem molekul , seda nõrgemini hoiab valentselektrone, seda paremini temaga moodustunud keemilised sidemed polariseeritavad. Mittepolariseeritavad sidemed jäigad, hästi polariseeritavad sidemed pehmed .
Elektronvaesed tsentrid – (osaliselt)vabad orbitaalid – elektrofiilid +(Lewis’e happed )
Elektronrikkad tsentrid – (osaliselt) vabad elektronpaarid – nukleofiilid-(Lewis’e alused. I parim Nu. Seda tugevam, mida kergemini loovutab elektronpaari. Kaksiksidemed on elektronrikkamad kui üksiksidemed, kolmiksidemed, kõik O,N,S on nukleofiilid)
Steeriline – ruumiline põhjus, miks ei saa olla nukleofiil
Brönsted’i definitsioon – hape on aine, mis loovutab prootoneid(H, mis on el. ära andnud), alus seob.
pKa=-logKa, kus Ka=(H+)(B-)/(H-B) mida väiksem pKa, seda tugevam hape
Hape on võimeline loovutama prootonit iga temast nõrgema happe konjugeeritud alusele.
Reaktsioon toimub nõrgema happe tekke suunas.
Tugevam hape + tugevam alus = nõrgem hape + nõrgem alus - üldiselt
Mida stabiilsem on tekkinud konjugeeritud alus, seda tugevam on lähtehape(mida tugevam on induktsioon ja tugevam delokaliseeritus ja resonants, seda tugevam hape)
Superalused on need, mille konjugeeritud happed on väga nõrgad
Lewis’e happed: H+ doonorid (brönstedi happed), katioonid (Li+, Mg2+, Br+, jne), vaba orbitaaliga neutraalsed ühendid (BF3, TiCl4, FeCl3, AlCl3 , ZnCl2, SnCl4)
Lewis’e alused: H+ aktseptorid (Brönstedi alused), anioonid (Cl-, HO-, Br-, NO3-, jne), vaba elektronpaariga neutraalsed ühendid (NH2, H2O, CH3, OH)
Vesiniksideme jaoks peab olema polaarne side (O-H, N-H) ja elektrodonoorsed aatomid (O, N, S)