Areenid (0)

Kontrolltööks kordamine.     AREENID. 1.Mõisted:  aromaatne ühend- orgaaniline ühend- mille molekulis sisaldub aromaatne  tsükkel
aromaatne struktuur (tsükkel)- orgaaniliste ühendite struktuurielement, mille 
tunnuseks on vahelduvate üksik- ja kaksiksidemetega ahelast moodustunud tsükkel.
areenid- aromaatsete ühendite üldnimetus.
heterotsüklilised ühendid- tsükliline ühend, mille tsüklit moodustavate aatomite 
hulka kuuluvad peale süsinike ka teiste elementide aatomid.
fenoolid- hüdroksü- või polühüdroksüareenid.
fenolaat- fenooli kui happe sool.
delokalisatsioon- ehk laialijaotumine on seotud bi-elektronsüsteemidega: 
kaksiksidemed, aromaatsed tuumad. Delokalisatsioon stabiliseerib osakesi.
halogeenimine- halogeeni aatomi(te) sisseviimine ühendisse.
nitreerimine- vesiniku aatomi nitrorühmaga (-NO2) asendamine.
alküülimine- on keemiline reaktsioon, milles toimub alküülrühma ülekanne ühest 
molekulist teise. –  võib olla ka antud väide ja vaja otsustada, kas väide on õige või väär. Vale väite 
korral parandada viga. (Eitust mitte kasutada!) 2.Aineklassi (alkaan, alkeen, alküün, halogeeniühend, alkohol, alkoholaat, 
eeter, amiin, amiini                   sool,areen, fenool, aromaatne amiin) 
määramine. Alkaan CH3-CH2-CH2-CH3                    Alkeen CH3-CH2-CH=CH-CH3 Alküün CH≡C-CH3                                 Halogeeniühend Br, Cl, F, I  Alkohol CH3-CH2-OH                            Alkoholaat CH3-CH2-CH2-O-Na Amiin CH2-NH2                                      Eeter CH3-CH2-O-CH2-CH2-CH3
Osad on puudu 3.Aine koostise ja struktuuri kujutamine erinevatel viisidel (summaarne 
valem, lihtsustatud struktuurivalem, tasapinnaline e. klassikaline 
struktuurivalem, molekuli graafiline kujutis). 4.Areenide nomenklatuur (valemi põhjal nimetuse koostamine ja nimetuse 
põhjal struktuurivalemi koostamine) ning isomeeria (asendiisomeeria).  TV   /56-57   +  vihikus. –  isomeeride leidmine, valemite koostamine 5.Omadused, kasutamine.
Benseen- Benseen on omapärase lõhnaga värvuseta kergestisüttiv vees halvasti 
lahustuv vedelik. Kasutatakse ravimite, lõhkeainete, värvide ja 
mitmesuguste polümeeride toorainena.
Fenool- Värvitu, kristalne, iseloomuliku lõhnaga, toatemperatuuril vees halvasti lahustuv. 
Plastmasside valmistamiseks, värvainete valmistamiseks (guaššvärvid), sünteetiliste kiudainete 
valmistamiseks, ravimite valmistamiseks


Aniliin-  vees raskesti lahustuv, värvusetu õlikas vedelik, väga mürgine. Toodetakse 
mitmesuguseid aniliinvärve riide ja nahavärvimiseks, plastmasse jm. 6.Kas aromaatne tuum on nukleofiilne või elektrofiilne tsenter? Kas 
aromaatset tuuma ründavad elektrofiilid või nukleofiilid?
Nukleofiilne tsenter, ründavad elektrofiilid. 7.Alkoholide ja fenoolide happelisuse võrdlus. 
Fenoolide eripära põhjuseks on hüdroksürühma ja aromaatse tsükli vastastikmõju. 
Tänu sellele on fenool happelisem kui alkohol. 8.Aromaatsete amiinide ja alküülamiinide aluselisuse võrdlus. 9.Benseeni, fenooli ja aniliini reaktsioonivõime võrdlus.  10.Reaktsioonivõrrandid:   TV ül. 8 /58   +  vihikus. –  areeni  täielik oksüdeerumine  (põlemine)  –  benseen / aniliin / fenool        +       broom / lämmastikhape / halogeeniühend  –  benseeni liitumisreaktsioon   vesinikuga / halogeeniga  –  fenool + leelis  –  alküülbenseeni oksüdeerimine  11.Areenide leidumine ja kasutamine. 
             Areene toodetakse naftast ja kivisöetõrvast. Kasutatakse lahustina ning teiste 
areenide saamiseks. 12.Aromaatsete ühenditega seotud keskkonnaprobleemid.