Rakvere ordulinnus asub Lääne - Virumaal ja ta on olnud muinas-Viru suuremaid linnuseid. Rajati taanlaste eestvõttel 13.sajandi II veerandil Rakvere vallseljaku põhjaotsa Vallimäele. (suhteline kõrgus 25m) Seal paiknenud eestlaste muinaslinnust Tarvanpead kindlustati kivist hoonete ja kaitseehitistega. Taanlaste linnust on esimest korda mainitud 1252. Taanlased piirasid linnuse neljast küljest korrapäratu, umbes 7 meetri kõrguse ringmüüriga, seda kaitsti ulgtaladele toetuvast puidust kaitsekäigust. Müür on laotud segamüüritisena lubjamördil, kus on kasutatud lisaks maa- ja ümarate lubjakividele ka murtud paasi. 14.sajandi II poolel hakkas Liivimaa ordu ringmüürilinnust ümber ehitama konvendihoone tüüpi linnuseks. Viimased kaitserajatised lisati rootslaste poolt 16. sajandi lõpuaastail, kes ehitasid põhja- ja lõunakülgedele bastionid ning tugevdasid läänemüüri ja seal asuvat torni
Sarajevos, tänapäeval Bosnia ja Hertsegoviinas 6. Leping mis sõlmiti 1904 Inglise-Prantsuse Entente Cordiale ehk Südamlik Leping 7. Kes kellele esimesena sõja kuulutas Austria Serbiale 8. 1959 reisijaga laev, mille põhja laskmine põhjustas USA sõtta astumise 9. Millise riigi territooriumil toimus esimest korda Euroopas gaasilahing Belgias 10. Serbia tudeng kes tappis Austria-Ungari troonipärija Gavrilo Princip 11. Kindlus mis lukustas Pariisi sissepääsu ja kaitsti viimse jõuni Verduni kindlus 12. Selle kriisi lahendusena sai Saksamaa tüki Kongost Marokko kriis 13. Loetle lõunaslaavlasi (4) Bosnialased, bulgaarlased, horvaadid ja sloveenid 14. Riik kus asub Liege kindlus, mis pidas vastu 11 päeva Belgias 15. Lahing mis kestis 10 kuud Verduni lahing 16. Keemiline aine, mida kasutati I ms gaasilahingus Kloor 17. Lahing kus võeti esimest korda kasutusele tankid Somme lahing 18. Ta oli rahvaste liidu suurim eestvedaja Woodrow Wilson
1220sügis- taanlastel Harjumaa, Rävala, Virumaa, Järvamaa 1220- rootslased Lihulas, ristisid ümberkaudset rahvast. Rootslased löödi puruks! 1223- eestlased ründasid sakslasi, linnused võeti üle. Vastuhaku käigus hävitati kõik, mis vallutajad olid rajanud, pesti maha ristimine, pöörduti tagasi vanade tavade juurde. 1227talv- sakslased saartele, hävitati muhu linnus. Liiguti Valjala alla, saarlased alistusid, ristimine. EESTLSTE ALLAJÄÄMISE PÕHJUSED ~20 aasta jooksul kaitsti oma maad sõjaline ülekaal vastaste poolel: ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega. Täiuslikud relvad, sõjatehnika. Vallutajad head diplomaadid. Vallutades ära liivlased, latgalid ja eestlased- ässitasid nad üksteise vastu. eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus olid kahandatud vaid kindlate sõjaretkede jaoks. Areng sõjatehnikas. Rootsi löödi tagasi. Pikaajaline sõda kurnas majanduslikult. nõrgad sidemed maakondade vahel.
Käsitöö Liivimaa linnade elusoon oli transiitkaubandus Siia jõudis palju kvaliteetseid importkaupu Transpordiga seotud erialade rohkus suuremates linnades Käsitööharusid oli küllalt palju (14. sajandil Tallinnas ligi 60 käsitööala) Välisturule orienteeritud käsitööharud olid nõrgemalt esindatud Tsunftid Tsunftidesse koondusid linnakäsitöölased Nende raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu, kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti Igal tsunftil oli oma põhikiri ehk SKRAA Tsunfti liikmeks astumine eeldas abiellumist Meistrikandidaadil tuli meistrikoha saamiseks korraldada teistele tsunfti meistritele joodud Veneetsia klaaspeeker 14.sajandi algusest. Koonilise põhjaga, 9-13 cm kõrged. Kujutatud on kolme pühakut kaks naist ja üks mees Kaubandus Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu olid Hansa Liidu liikmed
ühtekuuluvustunnet ja näidati teistele linnaelanikele oma ühiskondliku staatust. Käsitöö Linnakäsitöölised Igal tsunftil oli oma koondusid põhikiri ehk skraa. ametialade järgi See määras ära, mis tsunftidesse. tingimustel saadakse Tsunftide raames meistriks ja tsunfti korraldati väljaõpet liikmeks ning millised kaitsti turgu jpm. on vastaval erialal töötamise ja konkureerimise reeglid. Kaubandus Liivimaa linnade Tallinn, Tartu, Viljandi ja kaubanduslik suunitlus Uus-Pärnu olid Hansa liidu tulenes äärmiselt liikmed. soodsast asendist Kirde- Hansa liidu üks tähtsamaid Euroopa kaubateede kaubanduskontoreid asus võrgus. Novgorodis.
kirikupea. Piiramatu võimuga monarh toetus valitsemisel alalisele sõjaväele ja järjest kasvavale ametnikkonnale, et üleval pidada senisest märksa keerulisemat haldus- ja maksusüsteemi. Uusaegsete riikide majanduspoliitika põhines merkantilismil: riigi eesmärgiks oli soodustada kaupade väljavedu ja vähendada sissevedu, et riigikassa täituks sissevoolavast kullast ja hõbedast. Selle saavutamiseks aidati kaasa manufaktuuride loomisele ja kaitsti siseturgu kaitsetollidega. Enamikes riikides jäid absolutismiajastul püsima seisuslikud esinduskogud (n parliament Inglismaal, cortes Hispaanias ja Portugalis, Riksdag Skandinaavia maades), kes andsid monarhile nõu või kellega valitseja kooskõlastas peamiselt maksuküsimusi. 3. Absolutism Prantsusmaal 17.-18.sajandil: Absolutismi kõrgajaks Prantsusmaal loetakse Bourbonide dünastia kuningate
Liivima linnades oli kõige tähtsam gild Suurgild. Vallalisi kaupmehi ja kaupmeheselle ühendas teine kaupmeeste ühing ehk Mustpeade Vennaskond. Nad pidasid aastas nelja traditsioonilist pidustust: jõulujoodud, vastlajoodud, papagoilaskmine ja maikrahvipidu. Linnade käsitöölised olid alade kaupa koondunud tsunftidesse. Tsunfti põhikiri ehk skraa reguleeris nii oma liikmete tootmistegevust kui korraldas ka sotsiaalabi- kontrollis toodangu kvaliteeti ning üheskoos kaitsti end tsunftivälise toodangu eest. Oma sissetuleku said linnad peamiselt kaubandusliku tegevusega, eriti soodne olukord oli hansalinnadel: Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu. Eesti olulisemaks väljaveokaubaks oli teravili ning sisseveokaubaks oli sool, mis andis siinsetele kaupmeestele suuremat kasumit. Arvan, et keskaeg oli väga soodne aeg Eesti kaubanduse arengule. Eesti kuulus Hansa Liitu ning see andis meile juba suure plusspunkti.
veelgi tugevamaks. Nad olid veendunud, et neid ei lahuta miski. Õppimist ja kohustusi noorte suhe ei seganud ja nii lõpetati peagi põhikool. Keskkooli soovisid Vahur ja Viktoria minna samma kooli, et nende suhted ei katkeks. See neil õnnestus. Viktoria ja Vahur hakkasid vabal ajal käima kontserditel, pidudel ja niisama õhtustamas. Üksteise seltsis oli neil hea, üksteis usaldati, hoiti, kuulati, aidati ja muidugi ka kaitsti. Kuigi algul teised nende suhtesse ei uskunud mõistsid nüüd kõik, et noorte vaheline side on tugev. Peale keskooli lõppu ülikooli minnes asuti koos elama. Nad üürisid korteri ja Vahur hakkas ka vahetustega tööl käima. Kuigi sõltuti veel kodust, tundsid nad end täiskasvanulikult. Nad hakkasid isegi vaikselt tulevikuplaane kokku panema. Kuna nende vaheline side ja armastus olid nõnda tugevad saigi peale ülikooli ja mõnda aastat kooselust pereelu. See
Inimesed hirmu all enam polnud, aga teati, et impeerium on jäänud põhiliselt samaks ja et Läänest pole abi loota. Kohaneti Nõukogude süsteemiga ja astuti komparteidesse, mis olid siiski täielikult Moskva kontrolli all. Detsentraliseerimisega kiirenes Baltimaades majanduse areng Tõusis elatustase, kasvas tarbimine, linnastumine, välisturistid, levis Lääne muusika, riietus ja hipide ideoloogia. Vaimse surutise lõdvenemine ja uue põlvkonna esiletõus. Hoiti ja kaitsti rahvuskultuuri (näiteks laulu- ja tantsupeod). Tallinn 1962 Stagnatsiooniperioodi algus 1964 tagandati Hrustsov ametist ja algas seisak e stagnatsioon Toimus majandusreform taastati tsentraalne juhtimine, liiduvabariikide juhtida jäeti alla 10% ettevõtetest. Areng aelgustus ja seejärel peatus, levis suurusehullustus ja hoolimatu raiskamine, kvaliteedile tähelepanu ei pööratud. Loodusvaenulik tootmine, elanike esmatarbekaupadega varustamise häired.
maad. Raad- linna juhtkond, kuhu kuulusid raehärrad; Bürgermeister- linnavanem, linnapea, tähtsaim ametnik; Gild- ametialane ühendus, kuhu kuulusid ülem- või keskklassist kuuluv täiskasvanud mees. Gilidid kaitsesid liikmete huve, korraldasid seltsielu, pakkusid abi ja toetust. Tsunft-käsitööliste vennaskond, kuhu linnakäsitöölised kogunesid ametialade järgi ja mille raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu, kontrollitit toodete hindu/kvaliteeti. Skraa- tsunfti põhikiri. Toomkapiitel- iseseisev autonoomen üksus oma vara ja kassaga, kuhu kuulusid kõrgemad vaimulikud; Kirikukihelkond- territoriaalne kogudus, mida teenisid koguduspreestrid; Missa- jumalateenistus, ladina keeles; Tsitertslased, dominiikllased ja frantsiskalased= kerjusmungaordud; Reformatsioon- usupuhastus, Marthin Luther 1517 Wittenbergis. Liivimaal 1523; Pildirüüste- 1524 kirikutes rüüstamine, purustamine.
Helmeste ajaloost Ehete ajalugu on sama vana, kui rõivaste ajalugu. Algselt usuti, et valdav enamus juveeliehteid - kaelakeed, ripatsid, sõrmused ja käevõrud - osutavad inimestele maagilist mõju. Sageli peeti neid ohutisteks kurjade vaimude vastu ja loeti sillaks inimeste maailma ning vaimude ja jumalate maailma vahel. Eriti hoolikalt kaitsti amulettidega lapsi. Neoliitikumiaegsed (kiviaja-) ehted valmistati looduslikest materjalidest jõe- ja merekarpidest, kütitud loomade luudest ja hammastest, erinevast kivimist, pärlitest, savikuulikestest ning taimeseemnetest. Vanad egiptlased olid esimesed, kes õppisid valmistama klaasist esemeid. Kõige varasemad andmed klaashelmetest ulatuvad 3. aastatuhandesse e.m.a. Egiptuse vaaraod olid nõus paljustki
Tänapäeva Eesti inimeste ja looduse vahelised suhted Tänapäeva Eesti inimeste ja looduse vahelised suhted on kahjuks halvad. Veel paar tuhat aastat tagasi sõltuti loodusest ning saadi sealt kõik eluks vajalik. Tänutäheks hoiti ja kaitsti seda. Tänapäeval on aga inimesed palju muutunud. Jääb mulje nagu enamustele on tähtis vaid nende endi heaolu ning selle saavutamiseks ei hoolita enam üldse sellest, mis võib nende ümber juhtuda. Kuid miks on suhted inimese ja looduse vahel tänapäeva Eestis kujunenud halvaks? Veel paari tuhande aasta eest käitusid inimesed nii nagu teised loomad: toitusid korjatud viljadest ja kütitud loomadest ega rikkunud ökosüsteemide tasakaalu. Olukord muutus siis,
Lisaks tekkis veel raad, mille ülesandeks oli linna sissetulekute ja heakorra kindlustamine, talle kuulus kõrgeim kohtuvõim nii tsiviil- kui ka kriminaalasjus. Samuti sekkus linna raad üsna tugevalt kodanike isiklikku ellu, et panna piir liigsele priiskamisele. Tekkisid ka tsunftid ehk käsitööliste ühendused ja gildid ehk kaupmeeste ühendused. Tsunftidesse koondusid linnakodanikud ametialade järgi. Tsunftide raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu ning kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti. Neljandaks toimusid muutused ka usuelus. Tekkisid ordud ja naisklooster. Eestis rajasid mungad oma kloostrid Padisele ja Tartu lähistele Kärknasse. Need asusid eraldatud paigas ja olid tugevasti kindlustatud. Kloostrite ümber laiusid põllud, heina- ja aiamaad, kalatiigid, sest ordu põhimõtete järgi pidid mungad elama lihtsat elu ja end ise oma tööga toitma. Naiskloostrid täitsid äärmiselt vajalikku hooldusasutuse funktsiooni
Miks oli USA lõuna sõjas edukam? 27.Millised reformid viis läbi A.Lincoln? Konföderatsiooni osariikides kaotati orjus, jaosmaade seadus. 28.Miks USA tööstus arenes kiiresti? Maavarad, arvukas sisserännanud tööjõud. 29.Mis oli trust? Monopol ehk majandusühendus. Ühendatud oli tootmine, varustamine ja turustamine. Enamasti osanikud pangad. 30.Milliseid reforme viis läbi T.Roosevelt? tugevdati järelvalvet trustidel, raudteedel, toiduainetel, ravimitel. Arenes maaparandus, kaitsti loodusvarasid. 31.Millised olid USA välispoliitika eelistused? Hakati Aasiaga kauplema, osteti Alaska, kanali ehitamine Vaikse ja Atlandi vahele.
Nad arvasid, et valitsejat peab nõustama filosoof. Nad toetasid absolutistlikku valitsusviisi, et valgustud valitseja saaks teha vajalikud ümberkorraldused, mis tooksid alamatele üldise rahulolu. Füsiokraadid: riik ei või sekkuda majandusellu, sest see kahjustab üksikisiku majanduslikke õigusi ning ka majandust tervikuna. Nad toetasid vabakaubandust ning riiklike privileegide ja monopolide kaotamist. Toetati kõige rohkem põllumajandust ning kaitsti talurahva õigusi. 7. Kuidas muutusid valgustusideede mõjul absolutistlike valitsejate staatus ja nägemus oma rollist? Valitseja ei olnud enam Jumala poolt määratud, vaid hoopis rahva teener, kes pidas ennast ühiskonna liikmeks, kellel oli lihtsalt suurem vastutus üleüldist heaolu tagada. p
muutuseks oleks pidanud olema see, et inimeste vahel oleks pidanud kaduma ebavõrdsus. Paljudest talupoegadest said linnakodanikud ning jäid samaks endised turukohad ja linnaasulad. Samuti säilisid külad ja talud. Taludes kus kasvatati vilja saatis suur edu sest vili tõusis tarbekuselt suurele kohale. Siiakanti asus elama rohkelt saksa rahvast, tekkis juurde linnu ja linnades tekkis raad ning käsitöö ühendid koondusid kokku tsunftideks, mille raames korraldati väljaõpet, kaitsti tugu kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti. Arvan, et tsunft oli üks vajalikeimaid koosseise tol ajal kuna turul hakkas valitsema kord ja kauplejate vahel võrdsus. Usu ja kirikuelus jäid endiselt samaks muistsed pühapaigad, säilis animistlik maailmavaade ja tähistati varasemale ajale kohaselt kalendri tähtpäevi. Liivimaa ristisõja tagajärjel toimus usuvaldkonnas reformatsijoon ja tekkisid naiskloostrid, mis ajapikku muutusid äärmiselt vajalikeks hooldusasutusteks
Kodanikud: põliselanikud, vabad, mehed, täisealised, rikkad. aristokraatia : * rikkam ja mõjukamad aristok. juhtideks * olid prad ja sõltlased * oligarhia perekonna võim * majandustegevus ei olnud oluline. demokraatia : * lihtkodanikel suuremad võimalused riigiasjades kaasa rääkimises * rahvakoosoleku tähtsus * lihtkodanike osatähtsus suurenes * rahvavõim türannia: * ei olnud algselt halvustav mõiste*poolehoiu võitmiseks kaitsti rahva hüvesid * jäi püsima lühikeseks ajaks * ainuvalitseja võim Sparta : asukoht : Lakoona maakonnas Lõuna Kreekas ühiskonnakihid : kaks kuningat, spartiaadid, Perioigid- vabad, Heloodid- orjad kodanikud : spartiaadid valitsemisvorm : aristokraatlik rahvakoosolek: valis vanemate nõukogu, 5 efoori, ametnikud : efoorid, kuningad nõukogu: vanemate nõukogu e. geruusia ( 30 liiget + 2
rahvavõim. Demokraatlikku ühiskonda kirjeldavad: rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduse olemasolu ja kodanikuõiguste olemasolu. Valima lubati 21. eluaastast, sõltumata sellest, palju neil vara on. Naised said valimisõigused, kuid vanusepiiriks oli 30. Seadus kaotati 10 aasta pärast tänu naisõiguslastele. * demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised: Demokraatlikud liikumised olid: liberalism ( kaitsti isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust, oldi vastuvõtlikumad uuendustele) konservatism (oldi rahul sellega mis on ajaloos läbi proovitud, ja toetuti nendele kogemustele) sotsialism ja sotsiaaldemokraadid ( konservatiivide vastased, neid nimetati parempoolseteks, arvasid et nende riigi kohuseks on toetada abivajajaid, rikastele suuremad maksud. Lõppeesmärgiks oli sotsialism ehk ühiskond kus elanike vahel pole suurt varalist ebavõrdsust.) Mittedemokraatlikud liikumised olid:
Tänapäeva Eesti inimeste ja looduse vahelised suhted Veel paar tuhat aastat tagasi sõltuti suuremalt jaolt looduses, mis andis inimestele kõik eluks vajaliku. Loomad andsid naha, millest valmistati riideid ja eluasemeid, luid millest valmistati erinevaid tööriistu ning liha, mis täitis inimeste kõhu. Metsast saadi erinevaid taimi, marju toiuduks ning puitu olmeesemete valmistamiseks. Tänutäheks hoiti ja kaitsti loodust. Tänaseks on inimesed aga kahjuks palju muutunud. Jääb mulje nagu hoolitakse vaid oma enda heaolust ning selle saavutamiseks ei hoolita ümbritsevast. Kuid miks on kulgenud inimeste ja looduse vahelised suhted tänapäeva Eestis halvaks? Kui veel paari tuhande aasta eest käitusid inimesed nii nagu teised loomad, tegeledes korilusega ja küttides teisi loomi olid ökosüsteemid tasakaalus. Seal, kus kasvas mets oli mets, seal kus oli vesi olid vastavad kalad, kes pidid olema
Pärisorjus – Talupoegade võõrandamine maast lahus, n-ö kellegi isiklik omand. Eesti linnasid valitses raad. Selle võim oli väga suur. Linna juhtimise eest tasu ei makstud, raehärrad täitsid kohustusi kahes vahetuses. Linnaõigused saadi maaisandalt. Gild oli ametialane ühendus, mis kaitses oma liikmete huve, korraldas nende seltsielu ja pakkus häda korral abi ja toetust. Tsunft oli käsitööliste organisatsioon, mille raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu, kontrolliti toodete hindu, kvaliteeti. Läbi Eestimaa viidi käsitöötooteid, toiduaineid, nahku, vilja, lina, vaha. Hansalinnad: Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi. Eesti alale rajati Tallinna dominiiklaste klooster, naiskloostrid – Püha Brigitta ordu nunnaklooster ja tsistertslaste naisteklooster Tartus. Ordud: kerjusmungaordud. Maarahvas võttis omaks katoliku usu jättes oma kõrgjumalad ja hakates austama kristlaste jumalat.
eelajalooline aeg - muinasaeg, mille kohta puuduvad kirjalikud teated, uuritakse aineliste muististe põhjal Asva kultuur - on läänepoolseimate soomeugrilaste hilispronksiaja kultuur. Perioodi nimi tuleneb Saaremaa tolleaegse keskuse Asva (Laimjala v.) nimest. Siit pärinevad pronksiaja leiud. ringvall-linnus ehitatud madalale kühmule või tasasele maale, nõudsid kõige rohkem tööd, sest pidi piirama igast küljest Kalevipoja säng asusid vooremaastikul, kahelt poolt kaitsti, kahelt poolt oli looduslikult kaitstud, kaugvaates meenutasid sängi. 3. Vasta: a) Ruunikivi (oli pilt) b) Kust võib seda leida? c) Kuidas on see seotud Eesti ajalooga? VASTUS: a) ruunikivi b)võib leida Skandinaaviast ja Eestist c)on tunnistuseks, et viikingid tegid sõjakäike Eestisse ja pühendati tähtsamate Eestimaal langenud viikingite mälestusele, seega suutsid eestlased küllalt tugevale vastasele vastu panna ja sooritada vasturetkigi. 4
Kuid milline on ikkagi tüüpiline eestlane ? Esimene iseloomulik joon, mis meenub, on tagasihoidlikkus. Eestlased on läbi ajaloo harjunud pidevalt elama vaikselt, kellegi teise võimu all, ning tegelikult täielik sõnavabadus pole meile osaks saanud veel 30 aastatki. Teine tüüpiline eestlaste joon on tahtmine olla vaba.Läbi aegade on eestlased palju erinevatele võimudele vastu astunud. Mäletame nende muistset vabadusvõitlust, kus kaitsti ligi 20 aastat kestnud sõja vältel oma maad ja rahvast nii, nagu osati ja suudeti. Kuna sõjaline ülekaal oli vastase pool, tuli alla vanduda.Ka Jüriöö ülestõus 1343.a. näitas eestlaste püüet vabadusele. See oli relvastatud mäss, kus põletati mõisaid ja kirikuid, tapeti kätte sattunud sakslasi.Üle tuli elada ka Saksa ja Vene okupatsioon. Sõja ajal võitlesid metsavennad vabaduse eest, kaugemaks sihiks oli kodumaa vabastamine ja iseseisvuse taastamine. Kuid
diplomaatide võime neid kontrollida ja vaos hoida, kui ei leidunud sidevahendeid. Telefonid ja internet oleksid soodustanud kaitseorganisatsioone, mis oleksid võinud säästa sellest kohutavast tragöödiast. John Keegan arutleb, et ehk olid kaalul põhimõtted? Kaalul võisid olla põhimõtted kaitsta oma riigi territooriumit. Põhimõtet pidada kinni vastastikustest julgeolekulepetest, mis tõi kaasa Saksamaa ja Venemaa sõttaastumise, kaitsti kuni selleni, et julgeolek kaotas riiklike struktuuride kokkuvarisemisega igasuguse mõtte. Kaitsta oma väärikust nagu Austria soov kätte maksta. Võitlevad pooled otsustasid siiski võitluste puhkemist, sest iga riik võis alahinnata sõja puhkemist, mida keegi ei oodanud. Riigid ei uskunud maailmasõjasse, usuti ainult, et võivad puhkeda väiksemad konfliktid. Esimene maailmasõda oli traagiline ja tarbetu konflikt. Traagiline sellepärast, et esimesele
1. Ligi kaks nädalat kestvad jõulujoodud 2. Sama ulatuslikud vastlajoodud. 3. Papagoilaskmine 4. maikrahvipidu Käsitöö · Käsitöö tähtsus oli väiksem kui paljudes Lääne-Euroopa linnades. · Müüdi igapäeva kauppa. · Peenemaid oskusi nõudvad ja välisturule orienteeritud käsitööharud olid nõrgemalt esindatud. Käsitöö, tsunftid · Linnakäsitöölised koondusid ametialade järgi tsunftidesse. · Väljaõpe · Kaitsti turgu · Kontrolliti kauba hindu ja kvaliteeti. · Tsunftid moodustato kõigepealt vanematel ja keerulistemalt käsitöö aladel. · Tsunftisundus- ei tohtinud ilma kindlasse tsunfti kuulumata ühe või teise käsitööga tegelda · Skraa tsunftipõhikiri, see määras ära, mis tingimustel saadakse meistrik, tsunfti liikmeks ning millised on vastaval erialal töötamise ja konkureerimise reeglid. · Et saada meistriks tuli teha edööver, ehk meistritöö, maksta
elavad iidsed maiade hõimud juba 6. sajandil. Sokolaadi ei tuntud küll selle tänapäevasel kujul - maiad oskasid kakaoube röstida ning valmistasid neist jooki nimega chocolatl. 1528. aastal, kui hispaanlased saabusid vallutusretkedelt Kesk-Ameerika aladelt, tõid nad Euroopasse kaasa kakaoube ning sokolaadijoogi valmistamise vahendid. Sokolaadi Euroopas varem ei tuntud ning algselt saigi sokolaadijoogist Hispaania kuningakoja meelisjook, mille valmistamise oskust kaitsti kiivalt. Paari sajandiga levis sokolaad siiski kõikjale Euroopas. Sokolaadi valmistati algselt mitte kakaopulbrist, kuna seda ei osatud veel saada, vaid tahketest sokolaadikamakatest. 1765. aastal avati Ameerika mandril Massachusettsis esimene sokolaaditehas 19.sajandil tõi tormilise arengu Euroopasse sokolaadi kvaliteedis ja toodangu mitmekesisuse. Rajati sokolaaditehaseid ja valmistati esimesi tahvli- ehk söögisokolaade. Hakati kasutama kakaopulbrit ning joogi nimetus muudeti ümber
MUMIFITSEERIMI NE Siseelundid ja peaaju eemaldati. Kehal lasti soodaga immutatult 70 päeva kuivada. Seejärel salviti keha aromaatsete õlidega. Lõpetuseks mässiti keha valgesse linasse. HAUAKAMBRID Hauakambri ülesanne oli tagada lahkunu häirimatu elu surnute riigis. Et muumiat kaitsta, suleti ta massiivsesse kivist sarkofaagi. HAUAKAMBRID Tuntuimad Egiptuse hauakambrid on püramiidid. Hiljem asendusid püramiidid kalju sisse raiutud hauakambritega. Nii kaitsti surnukeha ja sellele kuuluvat vara rüüstajate eest. VAARAO EHNATON Valitses 14. saj eKr. Ta muutis sajanditepikkusi traditsioonilisi uskumisi, püüdes jumal Amon Ra asemele uut jumalat luua. Ta kuulutas päikesejumal Atoni peajumalaks. Ühtlasi muutis ta oma nime Amenhotep ("Amon on rahul") Ehnatoniks ("Atonile kasulik"). VAARAO EHNATON Ületamaks Amoni preestrite vastuseisu lõi ta Egiptusesse uue linna nimega Ahet Atoni (Atoni silmapiir).
Talupojad jagunesid:adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad ja maavabad. Pärast Jüriöö ülestõusu (1343-1345) muutus talupoegade olukord aga veel raskemaks. Nende koormisi tõsteti ja sõnakuulmatuse puhul kasutati sõjalist jõudu. Keskjal oli üheks tähtsaimaks juhtivorganiks Maapäev. Maapäevad toimusid üldiselt iga 3 aasta tagant ning seal pidid osalema kõik rüütlimõisate omanikud, puudujaid trahviti karmilt. Maapäevadel otsustati kohaliku halduse üle, kaitsti rüütelkonna privileege, koostati seaduseelnõusid. Maapäevadel valiti ka rüütelkonna olulisimaid ametimehi. Kõige tähtsam usk keskajal oli katoliku usk. Kristlased pidasid tähtsaimaks ülesandeks pöörata mittekristlasi tõe teele, isegi siis kui viimased seda ei soovinud. Ususti, et kogu maine elu on hea ja kurja vaheline võitlus. 16. sajandil algas usupuhastus ehk reformatsioon, mille algatajaks oli Martin Luther
Tuunika ulatus põlvini. Tuunikat kandsid nii naised kui ka mehed, avalikes kohtades kandsid naised lisaks ilmekat mantlit stola´t, mis kattis kogu nende keha. Ametlik riietusese oli tooga. See on poolringikujuline tükk rasket valget villast riiet. Tooga mässiti ümber keha nii, et parem käsi ja õlg jäid vabaks. Toas olid roomlastel jalas kannata kingad socci´d. Tänaval või õues kanti aga sandaale või nahast kingi. Pead kaitsti kuuma päikese eest laiaäärsete mütsidega. Erinevalt kreeklastest rooma mehed pikki juukseid ega habet ei kandnud. Naiste soengud olid sama uhked kui kreeklannadel. Roomlased sõid enamasti leiba, putru, kala, juur-ja puuvilju. Jõukamad inimesed aga said endale lubada erinevaid lihasid, sh loomaliha, lambaliha, sealiha, joogiks oli veega lahjendatud vein. Söögikorrad olid kolm korda päevas kergelt kaldus lavatsitel, kust toitu võeti näppudega.
PRONKSIAEG JA VANEM RAUAAEG 1. Miks on Eestist leitud suhteliselt vähe pronksesemeid ? Pronksesemed olid eestlaste jaoks veidi kallid ning siin puudusid nende valmistamiseks vajalikud vase- ja tinamaagid. 2. Millised muutused ühiskonnas võisid põhjustada vajaduse kindlustatud asulate järele ? Neid ehitati kaitseks vaenlaste ja muude ohtude eest ning sellega kaitsti ka oma vara. 3. Miks arenesid pronksiajal rannikupiirkonnad kiiremini kui sisemaa ? Neil olid erinevad looduslikud tingimused. Rannikualadel olid viljakamad mullad, mida oli kergem harida. Elatusalad olid karjakasvatus ja maaviljelus. Sise-Eestis tegeleti peamiselt alepõllundusega + jaht ning kalapüük. 4. Võrrelge pronksi- ja vanema rauaaja matmiskombeid. Mida võib kalmete põhjal väita ühiskondlike suhete kohta ?
Omand-suurim õigus, mida võib olla asja kohta. Valdus-faktiline suhe asjasse. Selline faktiline oolukord, kus valdaja võis asja tegelikult kasutada ja käsutada. Valduse elemendid: 1. Tahe asja enda käes pidada-animus possidendi ehk lihtsalt animus 2. Tegelik asja enda käes pidamine- corpus possidendi ehk lihtsalt corpus Rooma õiguses tuleb valdust lahus hoida pidamisest-detentio-st. Ehk lihtsast asja enese käes hoidmine. Praktiline vahe seisneb selles, et valduse puhul kaitsti teda asjaõiguslike interdiktidega, pidamisel aga asjaõiguslikku kaitset ei ole. Pidajaks-detentor-iks peeti nt üürnikku. Valdust saab liigitada: 1. Possessio iusta-õiguspärane valdus /Ausal, seaduspärasel viisil saadud valdus Possessio iniusta-õiguspäratu valdus/valdus, mis on saadud nt jõuga, salaja 2. Possessio bonae fidei- heausklik valdus/valdus, kus asja vallatakse heas usus, nii et valdaja ei riku kellegi teise õigusi 3
· Kaubatootmisele pani aluse spetsialiseerunud käsitööliste nõudlus linnaturule · 1250.aastal oli Euroopa suurim linn Pariis (100 000 elanikku +) · Linnade kasv suurenes 14.saj. siis tulid saja-aastane sõda, katkuepideemiad. Varauusajal hakkasid linnad jälle kasvama Linnade välisilme · Meenutas kontsentrilisi ringe · Müürid jagasid asustuse kaheks- selleks, mida kaitsti ja selleks, mis piiramise ajal ohvriks langes. · Kitsad tänavad, meenutasid koridore, eelistati eredaid värve (punane,kuldne) · Linnas valitses kord ja arenguloogika · Igal inimesel ja asjal kindel eesmärk o eeslinn o Linna süda o Kesklinna ümber all-linn o Kõike seda ümbritsesid eeslinnad, mis sulasid kokku linnalähedal olevate küladega
Paides, Uus-Pärnus ja Piiskopiõigus Vana-Pärnu, Haapsalu. Gildid ja tsunftid- Gild on kaupmeeste kutseühing, tähtsaim oli Suurgild (koondas jõukaid kaugkaupmehi, kelle hulgast valiti ja rae liikmed) , Mustpeade Vennaskond (ühendas vallalisi kaupmehi ja kaupmeheselle) , tähis sest kaitses liikmete huvisid, abistas ja toetas häda korral, korrandas seltsielu ja pidusid ; Tsunft käsitöömeistrite kutseühing, tsunfti põhikiri oli skraa, tsunftides korraldati väljaõppet, kaitsti turgu, kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti. Hansa Liit- kaubanduslik ja poliitiline liit, mille juhtlinnaks oli Lübeck, kontrollis Põhja- ja Läänemerd, eesti linnadest kuulus sinna Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi, läbi Eesti viidi venemaale toiduaineid ja luksuskaupu, Tartut, Viljandit ja mõlemat Pärnut ühendas jõelaevatee 6.Usupuhastus ehk reformatsioon: Põhjused- katoliku kiriku liigne rikkus, patukustutuskirjade müük
jäeti kirikule. Ordud: selles viimase oluline roll jesuiitide ordul. Rajaja Ignatius Loyola. Ordu võttis endale 4 kohustust: elada vaesuse, vallalisuse, sõnakuulmises ja täielikult kuuletuda paavstile. Liikmeid valiti väga hoolikalt(lk. 232). Riigid: põhivastane oli Hispaania. Luterlust peeti seal ketserluseks ja kõik kes vähegi seda meelt olid hävitati. 1556 saab valitsejaks Felipe II, kes oli fanaatiline katoliiklane. Oma valdustes ja neid oli palju(Ladina Ameerika jne) kaitsti katoliiklust tule ja mõõgaga. Ka välispoliitiliselt toetas vastureformatsiooni 1588 Inglusmaa vallutamise plaan oma võitmatu armaadaga. Toetati ka katoliiklasi hugenottide sõjas Prantsusmaal, üritas madalmaades ülestõusu maha suruda. Pärast F II surma algab Hispaania allakäik, aadlikud hoiavad eemale majandustegevusest ja lahkuvad Hispaaniast, maalt sunniti lahkuma ka ristiusulised moriskid. 4. Ususõjad: põhjused(kas sõda usu või vabaduse pärast), tagajärjed.
Carter ( 1977-1981) lubas, et ta 'ei valeta Ameerika rahvale mitte kunagi', kuna põhiprobleemiks oli endiselt 1968. aastal tekkinud usaldusküsimus. Temast sai president, keda rahvas lihtsalt ei mõistnud, tema vastu seisis valitsusaja lõpuks 77% elanikkonnast. Reagan (1981-1989) seisis rahvale lähemal kui eelmine president, oli osav sõnavõtja ja teleesineja ( tänu oma eelnevale näitlejakarjäärile ). Tõsteti kulutusi sõjavarustusele, kaitsti end NSVL eest ning toetati Iraaki ja Kuveiti. Reagani hüüdnimeks sai teflonpresident, kuna ta oli keskmiselt edukas kõiges, mida tegi ning ei kõrbenud eriti ühegi ettevõtmisega. Bush Seenior (1989-1993) võttis enda peaeesmärgiks võidelda narkootikumidega, selle aktsiooni käigus kukutas Panama diktaator Noriega. Jätkuvalt püsis 1981. aastal avastatud AIDS-i probleem, 1992. aastaks oli üle 150 000 ameeriklase surnud AIDS-i.
Piiskopi linnaõigus (Haapsalu, Vana-Pärnu). Keskaegses Eestis sai linnaõiguse 9 asulat. Oma sissetuleku said linnad peamiselt käsitööst, tähtsaim sisseveokaup oli aga sool, mis andis siinsetele kaupmeestele ka suurimat kasumit. Linnade käsitöölised olid alade kaupa koondunud tsunftidesse. Tsunfti põhikiri ehk skraa reguleeris liikmete tootmistegevust ja korraldas ka sotsiaalabi, kontrolliti toodangu kvaliteeti, kaitsti end üheskoos tsunftivälise toodangu eest. Kes oli Vana- Liivimaal tugevaim relvastatud jõud? Saksa ordu. Kes oli Vana-Liivimaal kõrgeim võimukandja? Riia peapiiskop. Maaisandate omavahelised suhted: nende vahel oli võimuvõitlus, Riia peapiiskop väitis, et ordumeister on maa kaitse kõrgeim juht, kuid peab alluma piiskoppidele, Saksa ordu allus paavstile; sepitseti poliitilisi intriige ja jõuti kodusõdadeni.
4. Mis oli kohaliku aadli ülesanne? 5. Mis on rüütelkond? Rüütelkonnad koondasid siinseid maavaldajaid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi riigivõimude ees ning lahendasid samal ajal kõiki kohalikke küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja kindralkuberneride huvisfääri. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel ( iga 3 aasta tagant toimus). 6. Milles seisnes maapäeva tähtsus? Maapäevadel otsustati kohaliku halduse üle, kaitsti rüütelkonna privileege, koostati seaduseelnõusid ning esitati neid valitsejale. Maapäevadel valiti ka rüütelkonna olulisimaid ametimehi. 7. Kohtuvõim. VIHIKUS SUUR SKEEM! 8. Kirjelda rahvastiku koosseisu pärast Liivi sõda. Rahvaarv oli kahanenud enam kui poole võrra. Umbes 100 000 inimest. 9. Mis rahvused tulid 1630ndatel ümberasustamise raamides Eesti kubermangu aladele? Ida-Virumaale venelased, Viru-ja Haapsalumaale soomlased, Valga
Käimise hõlbustamiseks kinnitati kinganina ketiga põlve alt jala ümber ja edevamad lisasid kuljuseid. Nii nagu keskajal seadustati ehete ja rõivaste kandmine, nii kehtestati normid ka jalatsitele. Näiteks 1363. 4 aastal kehtestatud seadusega lubati kuni 15 cm pikkuste ninadega kingi kanda lihtkodanikel, kuni 37,5 cm mitteaadlikest härrasmeestel ja kuni 70 cm pikkuseid kinganinasid aadelikel. Poriste teede läbimises kaitsti nahkjalatseid sandaalikujuliste jalavarjudega, puidust taldade ja nahkrihmadega kottadega Tolle aja lihtrahvas valmistas kodus ise jalanõud. Neid valmistasid peamiselt vanemad pereliikmed. Talupoja jalanõudeks olid: viisud - valmistati pajukoorest, niinest ja ka kasetohust. Viiske kanti peamiselt suvel. Talveks tehti tihedamad viisud. Hilisemal ajal kanti viiske vaid vesistel sooheinamaadel heinateol. pastlad - valmistati sea- või veisenahast
Pimeduse saabudes sulgesid nad väravad ja tõstsid rippsilla üles. Linnus asus müüride vahel ning pakkus häda korral linnaelanikele kaitset. Linna südameks oli turuplats,kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad. Tänavad oli kitsad, läbikäikude ja siseõuede võrgustikud. Linna ülesehitus meenutas kontsentrilisi ringe-linna südame ümber oli all-linn,seda ümbritsesid eeslinnad,mis sulasid kokku linnalähedaste küladega. Müürid jagasid asustuse kaheks-selleks,mida kaitsti ja selleks, mis piiramise ajal ohvriks langes. Linna põgenesid talupojad. Kes olid end peitnud linnas 1 aasta ja 1 päev, said vabaks ja võisid jääda linna elama. Linna juhtis linna raad, eesotsas oli linnapea. Raad käis koos raekojas. Paljudes linnades peeti raekoja ees turgu. Raekoja platsil toimusid ka koosolekud, mõisteti õigust ja viidi täide kohtuotsuseid. Nii romaani kui gooti suurimad saavutused arhidektuuris on seotud kirikutega. Romaani stiili olulisemate tunnuste hulka
vahelistel kaubateedel. Hansa Liidu õitseaeg: 12.-16. sajand. Linnad Eestis: Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu 9. Mõisted. Balthasar Russow- Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, kes kirjutas kroonika Eesti ajaloost 13.-16. sajandil, k.a Liivi sõda. Raad- Linna omavalitsus, mis korraldas linnaelu. Bürgermeister-Rae vanema liikme või linnapea nimetus Tsunft-Ametialane käsitööliste ühendus, mille raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu, kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti. Skraa-Tsunfti põhikiri Foogt-Linna kõrgeim haldusametnik ja kohtunik (maaisanda esindaja) feodalismiajastul. Missa- jumalateenistus armulauaga Toomkirik- piiskopkondade keskus Toomkapiitel- Selle moodustasid kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel. On iseseisev autonoomne üksus omaenda vara ja kaasaga. 1154- Tallinna märkimine kaardil araablase Al Idrisi poolt. 1248-Tallinnale anti Lübecki linnaõigused.
põhiosa sai valmis 14.sajandil. Seal on kuulsad terrakota kujud( põletatud savist kujukesed), mis kõik on ühekaupa tehtud. 1830.aastal kirikut remonditi. Romaani stiilile on omased paksud seinad, võlvid ja ümarkaared. Palju oli basiilikaid. Maaalused käigud, kuhu maeti surnuid- katakombid. Gooti stiilile on omased roosaknad, teravkaared, roided e. tugikaared, klaasvitraaz. (Jumalaema kirik Pariisis) Tallinn Linna kodanikke kaitsti Maaala oli piiratud ja kodanikuks saamine oli kallis Majad olid külgepidi koos Pesuvesi majadest uhuti tänavale, see ei olnud eriti hügieeniline, kuigi see puhastas tänavaid. Kuna majad olid üksteise kõrval tihedalt koos oli tulekahju korral oht suur. Linna ümber oli linnamüür ja tornid: Kiek in de kök, Paks Margareta. Linna ümber tekkis eeslinn, millele oli lähedal turg, kuid
Linnastumise kasv jätkus kuni 14. sajandini, mil katkuepideemiad ja Saja-aastane sõda rahvastikku järsult vähendasid. Kuid see oli ainult ajutine tagasilöök: varauusajal hakkasid linnad endisest veelgi kiiremini kasvama. Linna välisilme Keskaegne linn algas eeslinnast. Linna ülesehitus: linna südame ümber oli all-linn, seda ümbritsesid eeslinnad, mis sulasid kokku linnalähedaste küladega. Müürid jagasid asutuse kaheks- selleks, mida kaitsti, ja selleks, mis piiramise ajal ohvriks langes või ohvriks toodi. Keskaegne linn koosnes kitsaste tänavate, läbikäikude ja siseõuede võrgustikust. Paljud tänavad olid sisuliselt koridorid- neid katsid kas varikatused või lihtsalt ülesriputatud riideplakatid. Majade uhkemad küljed olid tänava poole. Keskaja inimene armastas eredaid värve, eriti punast ja kuldset, mis lisasid linnapildile veelgi kirevust. Linnas valitses kindel kord ja oma arenguloogika
sajandil. Šokolaadi ei tuntud küll selle tänapäevasel kujul - maiad oskasid kakaoube röstida ning valmistasid neist jooki nimega chocolatl. 1528. aastal, kui hispaanlased saabusid vallutusretkedelt Kesk-Ameerika aladelt, tõid nad Euroopasse kaasa kakaoube ning šokolaadijoogi valmistamise vahendid. Šokolaadi Euroopas varem ei tuntud ning algselt saigi šokolaadijoogist Hispaania kuningakoja meelisjook, mille valmistamise oskust kaitsti kiivalt. Paari sajandiga levis šokolaad siiski kõikjale Euroopas; ka seni vaid Kesk-Ameerikas kasvanud kakaooad toodi kasvama lähemale - Ekvatoriaal-Aafrika aladele. Šokolaadi valmistati algselt mitte kakaopulbrist, kuna seda ei osatud veel saada, vaid tahketest šokolaadikamakatest. 17. sajandi algul muutusid Inglismaal populaarseteks kirjanike, poliitikute ja teiste härrasmeeste kohtumispaikadeks šokolaaditoad, kus pakuti šokolaadijooki. 1765. aastal
omanud litsentse, sai moelooja esimestel aastatel poole oma käibest USAst. Ta lõi eraldi pret-a-porter- kollektsiooni. (ehk valmisriiete kollektsiooni) Samal ajal rajas ta uusi ettevõtteid kogu maailmas. Moeimpeerium C.Dior mõtles juba algusest peale globaalselt ja pani niimoodi aluse suurele moeimpeeriumile. Parfüüme, lipse, kingi, sukkpükse ja muid üksteisega sobitatavaid aksessuaare toodeti litsentsi alusel ning kaitsti kaubamärgiõigusega. Diktaator C.Dior sai omale hüüdnimeks "diktaator". Seda seetõttu, et ta määras iga kollektsiooni seelikupikkuse, mis sai siis kogu maailmas valmisriiete tegemise juhtnööriks. C.Diori "seadused" Oma eluea jooksul (ta suri 1957.aastal) anis ta välja järgmised "seadused": · Kellukakujuline joon · H-joon · Telgisarnane A-joon · Y-joon
Kuna pronksesemed olid eestlaste jaoks kallid ja siin puudusid vajalikud vahendid vask ja tinda. 4.Miks arenesid pronksiajal rannikupiirkonnad kiiremini kui sisemaa? Rannikualadel olid viljakamad mullad, mida oli kergem harida (kalapüük, küttimine). Tekkis ka laevaliiklus, kaubavahetus Skandinaavidega. 5.Millised muudatused ühiskonnas võisid põhjustada vajaduse kindlustatud asulate järele? Neid ehitati kaitseks vanelaste ja muude ohtude eest ning sellega kaitsti ka oma vara. 6.Miks on raud tööriistade valmistamiseks parem materjal kui pronks? Raud on vastupidavam. 7.Millised muudatused ühiskonna arendus toimusid rauaajal Eestis? Õpiti põldu harima, tänu rauast kirvele sai alepõldu teha. .Suurenesid karjad tekkisid põlispõllud. Hakati kasvatama teravilju. TÖÖLEHT NR 2 MUINASAEG KESKMINE RAUAEG JA VIIKINGIAEG 1. Linnused Välised tunnused, ehituslikud iseärasused
Kuna pronksesemed olid eestlaste jaoks kallid ja siin puudusid vajalikud vahendid vask ja tinda. 4.Miks arenesid pronksiajal rannikupiirkonnad kiiremini kui sisemaa? Rannikualadel olid viljakamad mullad, mida oli kergem harida (kalapüük, küttimine). Tekkis ka laevaliiklus, kaubavahetus Skandinaavidega. 5.Millised muudatused ühiskonnas võisid põhjustada vajaduse kindlustatud asulate järele? Neid ehitati kaitseks vanelaste ja muude ohtude eest ning sellega kaitsti ka oma vara. 6.Miks on raud tööriistade valmistamiseks parem materjal kui pronks? Raud on vastupidavam. 7.Millised muudatused ühiskonna arendus toimusid rauaajal Eestis? Õpiti põldu harima, tänu rauast kirvele sai alepõldu teha. .Suurenesid karjad tekkisid põlispõllud. Hakati kasvatama teravilju. TÖÖLEHT NR 2 MUINASAEG KESKMINE RAUAEG JA VIIKINGIAEG 1. Linnused Välised tunnused, ehituslikud iseärasused
Seda kandsid nii naised kui ka mehed. Avalikes kohtades kandsid naised lisaks ilmekat mantlit, mis kattis kogu nende keha. Kogu rõivastus võiski piirduda ainult tuunikaga. Külma ilma korral kanti sageli kahte või enamatki tuunikat. Pidulik pealisrõivas oli Rooma meestel aga tooga. Suur valge poolringikujuline riidetükk mähiti ümber keha nii, et parem käsi jäi vabaks. Pükste kandmine oli roomlastele võõras, jalanõudena kasutati kõige enam sandaale, kuid ka nahast kingi. Pead kaitsti kuuma päikese eest laiaäärsete mütsidega. Erinevalt kreeklastest, Rooma mehed pikki juukseid ega habet ei kandnud. Naiste soengud olid väga uhked. Levisid parukad, mida vahetati mõnikord mitu korda päevas. Vaesemad roomlased sõid leiba ja jahust valmistatud putru, sekka aeg-ajalt ka kala, juur- ja puuvilju. Jõukamate menüüs olid olulisel kohal lihatoidud. Rikas roomlane sõi kolm korda päevas. Toidukord algas munaga ning lõppes puuviljadega
oli puupüsti rahvast täis. See kõik jättis väga sügava mulje. Vaadates kõiki neid toredaid ja vahvaid Kongressi saadikuid, eesti rahva esindajaid - kõigepealt muidugi Kodu-Eestist aga ka mujalt maailmast - oli selge, et sellel rahval ja riigil on kindel tulevik. [Eesti Kongress, lk.216] Eesti Kongressi eesmärk oli Vabadussõjas loodud rahvusriigi taastamine. Rahvuslus on iga rahva elujõu alus, sellega võideti Vabadussõda, kaitsti Sinimägesi ja sõditi metsades viimse meheni. Rahvustundest jõudu saades hoidsid eestlased välismaal kustumast vabaduse tuld, vabade rahvaste keskel Eesti saatust selgitades. Praegu on küsimus ellujäämises omal maal ja meie ei häbene eesti keelt ega meelt. [Eesti Kongress, lk.230] * Äsjavalitud Ülemnõukogu kuulutas 30. märtsil välja üleminekuperioodi omariiklusele
Õiguslik erinevus provintside ja Itaalia vahel kadus=puudus soov roomast lahku lüüa. Majanduse arengu ja romaniseerumise ulatuselt poolest jagunesid provintsid 2 rühma:ida ja läänepoolsed. Idaprovintsid olid rikkad(enamasti kreeka keel). Lääneprovintsid olid roomalikustunud, madalam arengutase. Armee. Alates I Puunia sõjast oli roomlastel võimas sõjalaevastik, kindlusi piirati katapultidega,müürilõhkujaid ja piiramistorne. Õpiti kasutama muldvalle ja palktarasid. Keisririigi aeg kaitsti rohkem kui vallutati-piirikaitsevöönd-limes Romanus-Rooma piir.Itaalias oli vaid keisri ihuvägi. Sõjaväe peamine üksus oli leegion(5000meest,raskerelvastus,jalavägi), malelaua ruutude allüksustena.Võimaldades vahetada üksusi ja liikuda mäestikulgi.Leegionis-kergerelvastusega jalamehed,ratsaväeüksused.ratsavägi kaitses jalaväge küljelt, tegi luuret ja jälitas vaenlast. Võidukaid väepealikke autasustati triumfidega. Ühiskond ja eluolu: · Enamik talupojad
Tallinna Teletorni Kokkuvõte. Me valisime oma uurimistöö teemaks Tallinna Teletorni, sest see on Eesti kõrgeim hoone ja me pole seal käinud. Seal on toimunud erinevaid spordiüritusi nagu näiteks: Teletorni trepijooks. Samuti oleme kuulnud filmist, kus on kasutatud teletorni võttekohana, kus kaitsti Eesti teletorni taasiseseisvumisepäeval. Tahame vastuseid paljudele küsimustele saada .Mitu korrust seal on? Mis aastal Teletorn ehitati? Milliseid tegevusi on Tallinna Teletornis? Kui kõrge on Teletorn? Mis üritusi korraldatakse teletornis? Miks on meie jaoks oluline sümbol teletorn? Selle jaoks peame läbi töötama erinevaid materjale ja need kokku panama ühtseks tekstiks. Tallinna teletorn on ringhäälingu saadete edastamiseks ehitatud hoone, mis asub Tallinnas Pirital
4. Valitsemiskorraldus Bütsandis Välisvaenlaste sissetungi tagajärjel jäi Bütsantsi riik märksa väiksemaks, kuid seetöttu oli seda ka lihtsam valitseda. Asjatundlike nõuandjate abiga suutsid keisrid riigielu ümber korraldada. Tugevdati sõjaväge ja sõduritele hajatu maad jagama, mida nad said rahu ajal harida enda ja perekonna ülalpidamiseks. Tänu sellele polnud vaja sõjameestele riigi kassast nii palju palka maksta ning riiki kaitsti suurema innuga. Bütsantsi kirikut juhtis keisrile alluv Konstantinoopoli patriarh. Nagu teisedki ametnikut, pidi ka patriarh kuuletuma keisrile. Patriarh ei saavutanud kunagi sellist sõltumatust, nagu oli Rooma paavstil. Hoolimata sellest, et Bütsantsi keisrid pidasid end ristiusu kirikute ja Rooma paavstide ülemvalitsejateks, ei suutnud nad paavste enda võimu all hoida. Bütsantsi keisrid olid piiramatu võimuga valitsejad. Nad ümbritsesid end suure luksusega ja nad
annaabi.ee 
