Balti riigid Nõukogude okupatsiooni all (0)

Balti riigid Nõukogude 
okupatsiooni all
Sulaaeg  Baltimaades
NSVL  algas sulaeg peale Stalini surma. Paljud inimesed 
vabastati vangilaagritest ja lubati koju.
Inimesed hirmu all enam polnud, aga teati, et impeerium on 
jäänud põhiliselt samaks ja et Läänest pole abi  loota .
Kohaneti Nõukogude süsteemiga ja  astuti  komparteidesse, mis 
olid si ski täielikult  Moskva  kontrol i al .
Detsentraliseerimisega ki renes Baltimaades majanduse areng
Tõusis elatustase, kasvas tarbimine, linnastumine, välisturistid, 
levis Lääne muusika , ri etus ja  hipide ideoloogia.
Vaimse surutise lõdvenemine ja uue põlvkonna esiletõus.
Hoiti  ja kaitsti rahvuskultuuri (näiteks laulu- ja tantsupeod).
Tallinn 1962
Stagnatsiooniperioodi algus
1964 tagandati Hruštšov ametist ja algas seisak e stagnatsioon
Toimus majandusreform –  taastati   tsentraalne juhtimine, 
li duvabari  kide  juhtida jäeti al a 10% ettevõtetest.
Areng aelgustus ja seejärel  peatus , levis suurusehul ustus ja 
hoolimatu raiskamine, kvaliteedile tähelepanu ei pööratud.
Loodusvaenulik tootmine, elanike esmatarbekaupadega 
varustamise häired.
Kultuuris tehti vahepealsele vabadusele lõpp, tugevnes  
tsensuur ja kontrol  iga mõtteavalduse üle.
Mitmed loojad  kas vaikisid või lahkusid NSV Li dust.
Vastupanuliikumine
Stagnatsioon tekitas inimestes rahulolematust ja tekkisid 
teisitimõtlejate  organisatsioonid .
Leedus ilmus põrandaalune “Leedu katoliku kiriku 
kroonika”.
Baltimaad pöördusid ÜRO poole, kuid vastust ei tulnud.
Nõukogude võim reageeris repressioonidega. Paljud 
vastupanuli kumisega seotud inimesed vahistati ning 
mõisteti Siberi vangilaagritesse.
1972 süütas Kaunases  noormees  end põlema, 
protesteerides sel moel Nõukogude okupatsiooni vastu.
Toimusid väiksemad ja suuremad meeleavaldused Balti 
ri  kides .
Uus venestamiskampaania
1978 võtsid NLKP ja kohalikud parteid vastu erilised otsused 
venestamise ki rendamiseks. 
“Nõukogude rahvas”, suhtlemiskeeleks vene keel.
Ki rendati sisserännet, põlisrahvuse osatähtsus langes palju.
Tugevnes Balti ri kide vastupanuvõitlejate koostöö.
1979 kirjutasid 45 Balti teisitimõtlejat al a Balti apel ile – nõuti 
MRP salaprotokol ide tühistamist, tagajärgede likvideerimist.
1980 olid Tallinnas noorte meeleavaldused; nn 40 kirja – 40 
tuntud Eesti kultuuritegelast andsid allkirja.  NSVL  vastas 
arreteerimiste ja läbiotsimistega. Enamik mõisteti erinevateks 
tähtaegadeks vangilaagritesse.
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth  level
●
Fifth level
Balti küsimus rahvusvahelisel areenil
Pagulaste tegevuse muutus aktiivsemaks.
Austraalia1974. aasta valitsus tunnistas Balti riikide 
kuulumist NSV Liitu ainult juriidiliselt.
Kardeti Balti riikide annekteerimise tunnustamist Euroopa 
julgeoleku- ja koostöönõupidamisel. USA  president G. Ford 
kohtus Balti esindajatega ja kinnitas 
mittetunnustamispoliitika jätkumist. Ühinesid ka Inglismaa, 
Saksa LV ja Prantsusmaa.
Igapäevaseks teemaks muutusid Balti riigid 1980. alguses. 
14. juuni kuulutati  Reagani  poolt Balti vabaduse päevaks.
Ka jõudis teema ÜRO’sse, mis julgustas Balti rahvaid 
vastupanu jätkama ja aitas luua eeldusi oma iseseisvuse 
taastamiseks. 

Document Outline

• Slide 1
• Sulaaeg Baltimaades
• Tallinn 1962
• Stagnatsiooniperioodi algus
• Vastupanuliikumine
• Uus venestamiskampaania
• Slide 7
• Balti küsimus rahvusvahelisel areenil