Eestlane
– kes ta on?
Eestlased
on väga pika ajalooga rahvas. Nad on läbi elanud alates muinasajast
kuni tänapäevani nii raskemaid kui ka kergemaid aegu. Aja jooksul
on välja kujunenud eestlaste iseloom.
Kuna ellu jäid ainult tugevamad ja töökamad, nõrgemad surid, siis
muutus ka nende karakter.
Seetõttu on eesti ka väike maa, mis on saanud omariiklust vaid
natuke üle 90 aasta nautida.
Kuigi enamus maailma inimesi ei tea, kus meie riik paikneb, siis
enamikule, kes ikkagi on eestlastega kokku puutunud, on jäänud
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-04-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
52 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
lotatimmu
Õppematerjali autor
IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asukoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Esimesed elanikud tulid siia kusakilt lõuna poolt, mida kinnitavad Pulli asulast leitud esemed. Selle pika ajalooga rahvas on läbi elanud alates muinasajast kuni tänapäevani nii raskemaid kui ka kergemaid aegu. Aja jooksul on välja kujunenud eestlase iseloom. Kuna ellu jäid ainult tugevamad ja töökamad, nõrgemad surid, siis muutus ka eestlase iseloom. Eestlane armastab vabadust. Mäletame eestlase muistset vabadusvõitlust, kus eestlased olid ligi 20 aastat kestnud sõja vältel kaitsnud oma maad ja rahvast nii, nagu nad seda oskasid ja suutsid. Kuna sõjaline ülekaal vastase pool, tuli alla vanduda. Ka Jüriöö ülestõus 1343.a. jüriööl näitas eestlaste püüet vabadusele. See oli relvastatud mäss, kus põletati mõisaid ja kirikuid, tapeti kätte sattunud sakslasi. Üle tuli elada ka Saksa ja Vene okupatsioon. Väga kohutav
Läbi aegade on eestlased palju erinevatele võimudele vastu astunud. Kuigi enamik kordadest oleme siiski lõpuks lüüa saanud, kas või näiteks Jüriöö ülestõus 1343. aastal, on iga selline samm andnud selge märgi, et eestlased soovivad oma maal kunagi ise olla peremehed ega kaota lõpuni lootust selle nimel võideldes. Nüüdseks oleme välja jõudnud selleni, et meil on päris oma riik ning päris oma inimesed, mis meie maad peegeldavad. Võttes luubi alla elu kui terviku, on eestlane alati olnud tubli töömees, kes ei löö reeglina risti ette millegi ees. Töö on ikkagi see, mis tegi ahvist inimese ning kindlasti võiks olla ka praeguses majanduslikult raskes olukorras üheks edasiviivaks jõuks. Kätte on jõudnud aeg, kus pea iga inimene peab end tööl näitama parimast küljest, kuna uute töösoovijate järjekord on uksetaga pikk ning vastasel juhul võib peagi saada vallandamise osaliseks. Siinkohal võivad paljud eestlased tunda kerget
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperi
teeb tööpäevi. Kui kohustuse katkedes töötab peremehe heaks. Suviline- kui talus tööd suvel vaja teha, siis palgatakse. Küla. Taluküla, erinevad majapidamised moodustavad üksusi. Teatud lepingulistel suhetes mõisaga. Peavad maksma mõisale maa kastutamise eest maksu. 19. saj vältel palju. 19. saj tekivad ka hajakülad, kus talumajapidamised on üksteisest väga kaugel. Hajaküla on iseloomulik 19. saj Eestile. Eestlane kui individualist. Ei salli naabreid. 19. saj. saavad neist alevid, väikelinnad. Palju on ,,külakirjandust", see varjab ära alevikirjandust. Ei ole maa, ei ole ka veel linn. Ei ole enam põlluharija mentaliteet. Sinna koondusid ametimehed, nt käsitöölised, seal tekivad seltsid. Küla juurde kuuluvad ka veel kirik ja kõrts. Küla mentaliteedi vormijad. Siis toimub ka linnastumise esimene laine. See kõik säilib ka veel 20. saj vältel. Mõtestatakse seda sama suhet
1850–1914. Ärkamisaeg Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandil ka eestlaste rahvuslik ärkamine. Selle kultuurilised juured olid 19. sajandi alguses, kui estofiilsed baltisaksa haritlased, aga ka esimesed kõrgemat haridust saanud eestlased asusid senist eesti rahvakultuuri ja eestlaseks olemist väärtustama, tuginedes Johann Gottfried Herderi nägemusele rahvustest kui unikaalsetest väärtustest. Alates 1830. aastatest hakkasid nad oma tõekspidamisi tasahilju ka levitama, ehkki ulatuslikumal määral hakati seda tegema alles sajandi teisel poolel. Ühtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal enese eestlasena teadvustamine, mis 19. sajandi jooksul järk-järgult muutus olulisemaks lokaalsest (kihelkondlikust, maakondlikust või piirkondlikust) identiteedist. Eestlaste rahvuslik ärkamine kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega (tšehhid, soomlased, lätla
sisse Balti asjadesse. Vene tsaari ajal oli olukord sarnane. Vene tsaar oli piiramatu võimu kandja (isevalitseja). Vene tsaarid ei sekkunud Balti asjadesse, nad tegelesid Vene sisekubarmangu valitsemisega. Balti erikord, der (baltsiche) Landesstaat - Balti provintside, rüütelkonna ja linnade omavalitsussüsteem. Vene tsaari mõju Balti provintsidele oli tagasihoidlik kuni 1840. aastani. Balti saksa seisuste privileegid, kohalikud põlisrahvad (läbiaegade madalaim seisus). Eestlane ja talupoeg olid sünonüümid, olid olukorrad, kus eestlased murdsid läbi ja said parema hariduse, kuid see tähendas, et ta saksastus. Eestlane haridusega oli sakslane, sest parimat haridust oli võimalik saada ainult saksa keeles. Balti erikord on kaitsnud suure venelaste sisserändamise eest (vene talupojad). Haldusjaotus: Rootsi võimu ajal oli eesti ala esimest korda ajaloos ühendatud ühe valitseja võimu alla
EESTI TALURAHVA KULTUUR Koostaja : Marju Neemrand Juhendaja : Annemari Vaas SISSEJUHATUS Eestlane on olnud maarahvas. Viistuhat aastat on eestlased Läänemere kaldal elanud. Nad on püsima jäänud tänu maale ja metsale. Metsade keskele rajas ta oma talu. Mets varjas teda vaenlaste eest. Talus kasvas eestlane kokku maaga Eestlased olid põlistest aegadest põlluharijad. Talupoja aastaring, tähtpäevad ja uskumused olid oluliselt seotud põllu ja karjaga. Peatoidus saadi põllult. Muinasajast alates on pere ja kodu olnud kesksel kohal nii eestlaste majanduselus kui ilmavaates ja usundis. Vanemas eesti keeles tähendas "pere" üldiselt sedasama, mis talu. Esiaja ühiskonna algüksuseks oli perekond. Naabermaadega võrreldes oli külakultuur Eestis suhteliselt nõrk. Suurem osa rahvast elas taluperedes
Sakala ilmudes tuli ajakirjandusse teravam ühiskonnakriitika, varasemad poleemikad väljarändamise ja kooliolude teemadel olid saksa ajakirjanduse seisukohtade vastu. Jakobson tõmbas aga vaidlustesse eestlased isekeskis. Siiski algas tegelik poliitilise sisuga ajakirjandusperiood 19.-20. sajandi vahetusel revolutsioonieelsetes meeleoludes. Aatemeeste (Tõnisson, Postimees) ja majandusmeeste (Päts, Teataja) omavahelistes vaidlustes otsiti, millist teed eestlane peaks käima. Parteilise ajakirjanduse periood kestis Eestis 1930. aastate alguseni, mil see autokraatliku reziimi kehtima hakates lihtsalt välja suretati. Varasem ajakirjanik Eestis Varaseimad eestikeelsed väljaanded olid väikesemahulised, ilmusid suhteliselt harva. Nende kokkuseadmine, toimetamine ja kirjastamine nõudsid veel küllalt vähe aega ja tööjõudu. Eesti ajakirjanduse hälliperioodil polnud ühtki ajalehetoimetajat, kellele see
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid