Eestlane-kes ta on (0)

Eestlane – kes ta on?
Eestlased on väga pika ajalooga rahvas. Nad on läbi elanud alates muinasajast kuni tänapäevani nii raskemaid kui ka kergemaid aegu. Aja jooksul on välja kujunenud eestlaste iseloom. Kuna ellu jäid ainult tugevamad ja töökamad, nõrgemad surid, siis muutus ka nende karakter. Seetõttu on eesti ka väike maa, mis on saanud omariiklust vaid natuke üle 90 aasta nautida. Kuigi enamus maailma inimesi ei tea, kus meie riik paikneb, siis enamikule, kes ikkagi on eestlastega kokku puutunud, on jäänud meist hea mulje Kuid milline on ikkagi tüüpiline eestlane ?
Esimene iseloomulik joon, mis meenub, on tagasihoidlikkus. Eestlased on läbi ajaloo harjunud pidevalt elama vaikselt , kellegi teise võimu all, ning tegelikult täielik sõnavabadus pole meile osaks saanud veel 30 aastatki.
Teine tüüpiline eestlaste joon on tahtmine olla vaba.Läbi aegade on eestlased palju erinevatele võimudele vastu astunud . Mäletame nende muistset vabadusvõitlust, kus kaitsti ligi 20 aastat kestnud sõja vältel oma maad ja rahvast nii, nagu osati ja suudeti. Kuna sõjaline ülekaal oli vastase pool, tuli alla vanduda.Ka Jüriöö ülestõus 1343.a. näitas eestlaste püüet vabadusele. See oli relvastatud mäss, kus põletati mõisaid ja kirikuid, tapeti kätte sattunud sakslasi.Üle tuli elada ka Saksa ja Vene okupatsioon . Sõja ajal võitlesid metsavennad vabaduse eest, kaugemaks sihiks oli kodumaa vabastamine ja iseseisvuse taastamine. Kuid kõik need raskused ei suutnud murda eeslaste vabadusearmastust: kuulati Ameerika Häält, peideti sini-must-valget lippu lootuses, etselle saab kord jälle lehvima panna. Mõned inimesed olid usu vabadusse kaotanud, rasketel aegadel läksid üle vastaspoolele, kuid enamus eestlasi jäid truuks oma põhimõtetele.Väga suur tähtsus oli ka Balti ketil, mille pikkus oli 600 km ja selles osales ligi 2 miljonit inimest, kes nõudsid Baltikumile vabadust.Kõik see näitab suurt eestlaste ühtekuuluvust.
Kolmandaks võib lugeda seda ,et eestlane on alati olnud tubli töömees, kes ei löö reegline risti ette millegi ees. Juba väikeste lastena pidid nad karjas käima, hiljem heinamaal ja põllutöödel. Peres oli palju lapsi, kellest loodeti abilisi. Ka vanemad rügasid varavalgest hilisõhtuni ning igaüks soovis oma lastele kergemat elu kui neil endil.See kunagine suur usinus on nüüd ka vilja toonud , siinkohal võivad paljud eestlased tunda kerget eelist tööturul venelaste ees, kuna tahe midagi teha ,oleks justkui kaasa sündinud.Töö on ikkagi see mis tegi ahvist inimese.
Seetõttu asi, mida aga iga eestlane elus kõrgelt hindab, on korraliku palgaga töökoht ja karjäär. Sellele on tubli panuse andnud ka Eesti riik. Sealkohal saab määravaks just inimese enda tahe ja soov kuhugi jõuda. Teatavasti aga muljetavaldavat karjääri on raske saavutada piisava hariduseta ning seega võib öelda, et õppimine on Eestis praegu moes.
Eestlast iseloomustab ka kodumaa-armastus. Väliseestlased hoiavad oma sidet kodumaaga, teevad ülemaailmseid kokkutulekuid. On ka eestlasi, kes on siia tagasi tulnud. Ka praegu läheb nooremaid eestlasi välismaale tööle, aga enamus siiski ajutiselt .
Samas aga võib mõnede eestlaste puhul tunnetada teatud ihnust teise kaasmaalase vastu. Teadupärast on kirjanduses levinud lause, et eestlase lemmik söök on teine eestlane. Selles osas on üheks põhjuseks kindlasti ka soov edasi pürgida ning alati proovida ikkagi teistest parem olla. Seetõttu on paljudel ka ebameeldiv näha kuidas kellelgi läheb väga hästi, kuigi endal asjad võib-olla kõige paremas korras ei ole. Kahjurõõm aga minu arvates põhineb reeglina siiski hetkeemotsioonil ning hoolikamalt süvenedes ei soovi ükski eestlane sisimas teisele ikkagi halba.
Kuigi eestlaste ajalugu võtab kohkuma nii mõnegi välismaalase, oleme me siiski sitkelt suutnud vastu pidada ning kujunenud seeläbi ka rahvuseks, kes me täna oleme Minu arvates on eestlane nii sihikindel, edasipüüdlik ja vabadust armastav, kes on nii kaua suutnud vastu pidanud igasugustele katsumustele.