Liivimaa ristisõda- pöördepunkt Eesti ajaloos? (0)

Liivimaa ristisõda- pöördepunkt Eesti ajaloos?
Liivimaa ristisõda oli Euroopast lähtuv sõda Baltimaade rahvaste ristiusustamiseks. See sõda toimus 13. sajandi alguses. Kas Liivimaa ristisõda oli pöördepunktiks Eesti rahva ajaloos?
Mina arvan, et Liivimaa ristisõda oli Eesti rahva ajaloos pöördepunktiks, sest väga palju asju muutus, kuid palju jäi ka samaks. Püsima jäi näiteks naturaalmajandus, kus kõik elus vajalik toodetakse ühe mõisa piires ning ostetakse ainult soola ja rauda. Tegeldi ka põllumajanduse ja kalandusega, sest ilma nendeta ei saa. Nüüd hakkas maa kuuluma maaisandale ja talupoeg rentis seda ning kandis selle eest koormisi. Talupoegade koormisteks olid teorent, kümnis( 10% saagist mõisnikule) ning vakuste pidamine.
Pärast ristisõda jäi ühiskonnas samaks varanduslik ebavõrdsus. Valitseva kihi moodustasid rikkad suurmaaomanikud. Elanike põhiosa moodustasid talupojad-maaomanikud, kes pidid ülikule tasuma andamit. Samaks jäid ka kihelkonnad ja maakonnad . Teatud piirkonnad moodustasid kihelkonna, mis oli tähtsaimaks haldusüksuseks. Eestis võis olla umbes 45 kihelkonda ja 8 maakonda. Muutus see, et võimuliidriteks said sakslased ning ülikkkond saksastus. Ära kadusid malevad, mis olid maakonnast moodustatud põhiline väeüksus. See koosnes nii ratsa - kui ka jalameestest.
Kolmandaks toimusid muudatused linnades. Tekkisid hansalinnad ehk kaubanduslinnad. Liivimaa linnade kaubanduslik suunitlus tulenes äärmiselt soodsast asendist Kirde-Euroopa kaubateede võrgus. Hansakaupmeeste tugipunktidena spetsialiseerusid suuremad Eesti linnad juba algusest peale ida-lääne transiitkaubandusele. Lisaks tekkis veel raad , mille ülesandeks oli linna sissetulekute ja heakorra kindlustamine, talle kuulus kõrgeim kohtuvõim nii tsiviil- kui ka kriminaalasjus. Samuti sekkus linna raad üsna tugevalt kodanike isiklikku ellu, et panna piir liigsele priiskamisele. Tekkisid ka tsunftid ehk käsitööliste ühendused ja gildid ehk kaupmeeste ühendused. Tsunftidesse koondusid linnakodanikud ametialade järgi. Tsunftide raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu ning kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti.
Neljandaks toimusid muutused ka usuelus. Tekkisid ordud ja naisklooster. Eestis rajasid mungad oma kloostrid Padisele ja Tartu lähistele Kärknasse. Need asusid eraldatud paigas ja olid tugevasti kindlustatud. Kloostrite ümber laiusid põllud, heina- ja aiamaad, kalatiigid , sest ordu põhimõtete järgi pidid mungad elama lihtsat elu ja end ise oma tööga toitma. Naiskloostrid täitsid äärmiselt vajalikku hooldusasutuse funktsiooni. Alguse sai laipmatus ja ristiusk , kirikutes olid preestrid ja jutlusi viidi läbi ladina keeles ning algas ka reformatsioon .
Viiendaks muutus ka kultuur. Tekkisid uued sõnad, ärksamad eestlased said mungakloostritesse õppima minna, haudadele hakati panema kiviriste ja hakati tegema kiviehitisi . Pärast sõda jäid samaks elutingimused. Elati edasi rehielamutes. Samuti jäi samaks veel meeste käsitöö ning ehete edasi andmine põlvest põlve.
Kokkuvõtteks võib öelda, et Liivimaa ristisõda oli pöördepunktisk Eesti ajaloos, sest pärast sõda muutus väga palju.