Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kainikuiga". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kainik, ebber, kohanemine, kainikuiga, kooliga, kohanemise, tahe, mürsikuiga, koolirõõm, õpiedukus, koolistress, rahuldab, fantaasia, mõtlemisvõime, tegelikkust, puberteet, puberteedi, üksikjuhtudel, arvutama, töökus, kohusetundlikkus, planet, puutub, esimesest, suuremaid, teenib, kartus, kartma, murest, närvipinge, närvihaigus, sujuvalt,,Maailma muudab õnnelikuks haritud inimsus." Pestalozzi inimloomusest: Inimese loomuse tõeline eesmärk on inimlikkus ja selle saavutamiseks on kaasinimeste mõju nimetas seda kasvatuskunstiks. Ei piisa ainult loomulikkusest ja vaja on väljaspoolt mõjutusi. Kasvatus ja haridus peavad olema loomusekohased ja laps peab saama igakülgse hariduse. Pestalozzi paigutas inimeste võimed ja anded kolme gruppi: mõte (pea) tahe, tegu (käsi) tunne (süda) Arendada tuleb kõiki kolme. Pestalozzi seos Eestiga: 1804. A paiku külastas Burgdorfi instituuti Tartu koolide inspektor Karl Anders. Neli aastat hiljem andis välja raamatu, kus kirjeldas sealset õppetööd. Tartu Ülikooli rektor G.F. Parrot saatis Pestalozzile (1804) kaks kirja ettepanekuga astuda TÜ teenistusse. Ei tulnud, aga lubas kirja teel suhela ja nõu anda. Gustav Adolf Hippiuse joonistus 1819. F
SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1. KODU JA PEREKOND KASVUKESKKONNANA....................................................... 3 1.1. Kodu kolm mõõdet......................................................................................................5 1.2. Mitu põlvkonda koos...................................................................................................6 1.3. Kodu mängunurgana................................................................................................... 7 1.4. Mänguasjad ja mängunurk.......................................................................................... 8 1.5. Kodu keelekeskkonnana..............................................................................................8 1.6. Avatud suhted perekonnas...........................................................................................9 2.
Lasteaia sotsiaalne, eetiline, emotsionaalne ja füüsiline keskkond LASTEAIA KESKKOND Inimene ei saa kasvada isolatsioonis ta vajab kasvukeskkonda ja kasvatust, et eluga toime tulla. Lisaks ümbritsevale keskkonnale avaldavad lapse arengule kahtlemata mõju ka kaasasündinud omadused. Varajane kasvukeskkond paneb aluse lapse edasisele arengule. See võib nii arendada kui pärssida laste arengu erinevaid tahkusid. Esmatähtis on lapse kodune kasvukeskkond, kuid oluline mõju on ka lasteasutuse keskkonnal. Keskkonna mõju inimesele võib olla kolmesugune: ülekoormav, alakoormav ja optimaalne (Kolga, 1998). Ülekoormavas keskkonnas ei tule laps toime info töötlemisega (lapsest läheb temale oluline informatsioon mööda). Alakoormavas keskkonnas on aga olukord vastupidine: siin on laps infopuuduses. Lihtne keskkond on lapsele pigem väsitav (igav) kui stimuleeriv ja arendav. Nende vahepealne variant on optimaalne keskkond. Iga koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluse
kasvatada, tuleb kasvatada kõigepealt vanemaid. Kirjutas raamatuid lasteevanematele. Ümbritsev maailm on lapsele mõistetav perekonna kaudu. Samas oli ta ka oma isiksuselt väga altruistli. Tema õpetus lähtus lapsest kui tervikust. Pestalozzi paigutas inimeste võimed ja anded kolme gruppi: 1. Mõte (pea) vaimseks, intellektuaalsks jõuks, mõtlemine, taju, mälu, kujutus (mõneti kognitiivsed võimed); 2. Tahe, tegu (käsi) füüsilised jõud, käelised tegevused, kunsti tegevused, praktilised tegevused. Nt lapse käsi peaks olema kaasatud keskkonna loomises, kui pole siis nt lõhutakse jne; 3. Tunne (süda) südametunnistus, kõlbelisus, tunded. Kõiki kolme gruppi tuleb võrdselt arendada, kõk on olulised. Aga kõige olulisemad on südamega seonduvad asjada. Ta oli ka isiklikult eeskujuks, tema olemus oli eeskujuks. EESKUJU ON LAPSELE OLULINE.
KOOLIEELIKUIGA Perekonna õpetuse referaat Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 3-aastane laps..............................................................................................................................5 Mida oskab kolmeaastane laps....................................................................................................6 4-aastane laps..............................................................................................................................7 Mida oskab nelja-aastane laps....................................................................................................8 5- aastane laps........................................................................................
tegevusvalmidust loovad sündmused. Psüühiline häire seevastu on märk inimese jõudu kahandavast probleemist, millest jagusaamiseks ta peab tegema inimsuhteid ja tundemaailma ahendavaid kompromisse. Psüühilise häire puhul on tegemist arengu peatumise või koguni taandumisega varasemale tasemele. ELUKAARE ETAPID: 1. SÜNNIEELNE PERIOOD 2. IMIKU E. TITEIGA 3. VARANE LAPSEIGA (MAIMIK) 1-3 4. EELKOOLIIGA 3-6 5. KESKMINE LAPSEIGA ( KAINIK (7-11) JA MÜRSIK(11-15) 6. TEISMEIGA (murdeiga 13.15-17.18) 7. TÄISKASVANUIGA - 20ndad (18-29. eluaastani noorusiga) - 30ndad ( 29 kuni 44 aastani küps iga) - 40ndad e (kuni 59 a keskiga) - 60 kuni 74 eluaastani eakas iga - 75-89 vanuriiga (raukusiga) - üle 90 eluaasta- pikaealised NB ! Õnnelik on see period, kus inimene oskab hästi kohaneda SÜNNIEELNE PERIOOD RISKIFAKTORID 1
ARENGUPSÜHHOLOOGIA KORDAMINE 1. Arengupsühholoogia põhimõisted: areng, füüsiline-motoorne, kognitiivne, sotsiaalne, külbeline, ja vaimne arend, kasvamine, küpsemine, õppimine, sensitiivne periood, kriitline periood. Areng–igasugused muutused (käitumises, kognitiivsetes protsessides, suhetes jne). Areng toimub lihtsamast keerulisemaks. Osa arengust on määratud keskkonna, osa bioloogiliste tegurite poolt. Füüsiline ja motoorne areng–kasvamine, motoorsed oskused jm. Kognitiivne (tunnetuslik) areng tunnetusprotsessid (taju, mälu, mõtlemine jt ) , kõne Sotsiaalne areng (sotsiaal- emotsionaalne, psühho -sotsiaalne)–emotsioonid, suhtlemine. Kõlbeline areng –väärtused, hoiakud, õige -vale Vaimne areng –teadmised, oskused Kasvamine– pikkuse, kaalu jm füüsiliste tunnuste suurenemine. Küpsemine–muutus, mis toimub geneetilise plaani järgi, sõltub vähe keskkonnast (nt koogamine 2-3. elukuul, sootunnuste avaldum
Steiner- ehk waldorfpedagoogika Steinerlasteaed on haridusasutus, kus peatähelepanu all on laps, kes õpib kogemise ja loomise kaudu ümbrust mõistma. Lähtutakse põhimõttest: mida enam on lapsel eelkoolieas võimalus areneda vabades fantaasiarikastes mängudes ja neid toetavates päeva-, nädala- ja aastarütmides ning kogeda mõtestatud tegevusi, seda tublim on ta edaspidi koolis teadmisi omandades. [Gustavson, 2004]. Waldorfpedagoogika õppimise protsessi kulgemine Esimesel seitsmel eluaastal on kasvatuses tähtsal kohal ka lapse kehalis-füüsiline areng ning selles eas on kõik arengusse puutuv seotud kehaga (Gustavson, 2004). Kogu õppimise protsess toimub keha kaudu ehk siis koolieelik õpib meelte vahendusel ja väljendab-kordab õpitud ning kogetut matkimise ja jäljendamise teel. Täiskasvanute ülesanne on seega kujundada arengut soodustav ümbrus, mis pakub impulsse vajalike kogemuste jaoks, soodustab sotsiaalset suhtlemist j
Lapsel ei vahetata mähkmeid; Lapse nutule ei reageerita; Last ei riietata vastavalt ilmastikule. (Soonets, 1997:101) Samuti on olulised lapse tervise ja hariduse eest hoolitsemine. Väikese lapsega tuleb pidevalt arstlikul kontrollil käia, täita arsti ettekirjutisi, anda lastele õiges koguses ravimeid. Täiskasvanud peaksid tähelepanu pöörama ka lapse haridusele. Vastupidisel juhul laps hilineb kooli, tal on sageli õppimata, vanemad ei taha kooliga koostööd teha ja õpetajaga rääkida, õpilane hakkab koolist põhjuseta puuduma jne. Hooletusse jätmine avaldub ka järelevalvetuses, kuid negatiivne võib- olla ka ülehoolitsus. Need kaks vastandlikku suhtumist lapsesse ilmnevad järgnevalt: Laps on pidevalt üksi; Lapse eest ei hoolitseta korralikult; Mitte keegi ei tunne huvi tema heaolu pärast; Lapsevanemad ei tea, kus nende laps asub; Laps peab oma asjadega ise hakkama saama (probleemid jne) Laps on pideva valve all;
Väike laps vajab eritiema toetust ja hoolt, armastust ja turvatunnet. Kas meie ühiskond oleks selliseks muutuseks valmis? Kindlasti on vanemaid, kellele selline muutus oleks vägagi sobilik. Mina emana seda heaks ei kiidaks. Artiklis mainitakse, et õues käiakse iga ilmaga – ka vihmaga. Selline uuendus oleks päris tore. Mulle tundub, et tänapäeva lapsed on haigustele vägagi vastuvõtlikud ja selline väike karastus mõjub ainult positiivselt. Ka varajasest east loomadega kohanemine on põnev idee. See aitab lapse oma hirmudest looma ees juba varakult vabaneda. Kuigi meie inimestele oleks see võõras ja ühiskond ei oleks ilmselt selliseid uuendusi läbi viima veel valmis. Tervisekaitse seisukoht on selles küsimuses hetkel kindlasti tõrjuv. Sama peab vist tõdema öiste lasteaia rühmade kohta. Soovijaid ilmselt oleks, kuid kas me oleme sellisteks muutusteks ka valmis? Ilmselt katse-eksituse meetodil võiks mõni selline rühm
• Intelligentsusiga 9-12 aastat, IQ 52-67 • Intelligentsusea (psüühilise vanuse) ja intelligentsuskvoodi IQ • Võimelised enamikes eluvaldkondades iseseisvalt toime alusel saab vaimse alaarengu jagada eri tasemeteks. tulema • Isiku sotsiaalne toimetulek on keskse tähtsusega. • Kergesti mõjutatavad ja altid ühinema asotsiaalse tegevusega • Vaimsed võimed ja sotsiaalne kohanemine võivad aja jooksul • Igapäevaste toimingutega saavad iseseisvalt hakkama muutuda. • Raha kasutamise oskus on puudulik • Diagnoos peaks põhinema praeguse hetke võimete tasemel. Mõõdukas vaimne alaareng • Intelligentsusiga 6-9 aastat, IQ 36-51
➧Lugemise ja arvutamise eeloskused. ➧Minapildi kujunemine ja enesehinnang. Lapsed oskavad iseloomustada ennast mõnede psühholoogiliste tunnuste kaudu ja räägivad enda huvidest. Vanus 7-10 aastat: ➧Teisesed eneseteenindusoskused. Kooli minnes saab enamus lapsi peaaegu täiesti iseseisvalt hakkama esmase eneseteenindusega ja väga oluliseks muutuvad nüüd teisesed eneseteenindusoskused - hoida korras oma asjad ja õppida iseseisvalt organiseerima oma kooliga seotud tegevusi (nt et kotti saaksid just homme vajaminevad asjad). ➧Tunnetustegevus. Juhtivaks tunnetusprotsessiks on mälu, millele toetudes lapsed omandavad uusi oskusi-teadmisi üsna lihtsalt. Valdavaks mõtlemisvormiks on veel kaemuslik-kujundiline, kuid lapsed on uudse teabe mõtestamises oskuslikumad kui enne kooli. Samas opereeritakse põhiliselt konkreetse infoga ja abstraktse info töötlemine pole väga tulemuslik. ➧Õpioskused, metatunnetuse ja eneseregulatsiooni kujunemine
Millal on inimene kasvatatav? Kuna kasvatuse lähtekohaks on inimese kasvatamine jõudmaks teatavale iseseisma toimetuleku saavutamine elus, siis peaks kasvatusega olema teatud kasvatusiga täiskasvanud küpsuseni jõudmine iseseiva toimetuleku saavutamine oma iseseisvas elus. Kasvatuse põhifunktsiooniks on toetada kasvandiku iseseisava enesesuunamiseni ona tegevuses käitumises = kasvandiku ettevalmistamist iseseisvaks toimetulekuks elus. Toimetulek on inimese teadlik tahe hakkama saada ja tähendab enda jõupingutusi. Rollide omandamine, mis tähendab täiskasvanuks saamist: Majanduslik iseseisev roll, püsiva elukaaslase rolli omandamine, sotsiaalne elukutse. Kasvatus või enesekasvatus? Kumb on muna, kumb kana? Enesekasvatus on muna Enesekasvatus on inimese teadlik ja sihipärane töö, mille eesmärgiks on isiksuse täiendamine. Isiksus inimese individuaalse eripära ?????? rollide kooslus? Kasvatus eelneb enesekasvatusele.
Õpetaja koolis ja ühiskonnas. Elukestev õpe. Kogu elu jooksul läbitav õpe, mille eesmärgiks on süvendada oma teadmisi ja oskusi ning tõsta kompetentsi taset vastavuses isiklike, kodaniku, ühiskonna ja/või tööturu huvidega. Euroopa Komisjon, 2001 Elukestva õppimise eesmärgid EL-i dokumentides * enesearendamine * aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine * sotsiaalse tõrjutuse vähendamine * konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul Lissaboni strateegia üldeesmärgid hariduses. 1.tõsta hariduse kvaliteeti(õpetajahariduse parandamine). 2.Lihtsustada õppimisele ligipääsu(kaasata õppimise laiem elanikkond ja muuta õppimine atraktiivsemaks). 3.Teadmusõhiskonnas vajalike baasoskuste määratlemine(eelkõige IKT ja isikuomaduste osas). 4.Avada haridus nii lokaalselt (vanemad, ettevõtted...) kui globaalselt (võõrkeeleõpe ja koostöö välismaiste institutsioonidega). 5
Erivajadustega laste arendustegevust planeerides ja läbi viies tuleb arvestada: üldiste iseärasustega; puudespetsiifiliste iseärasustega; lapse individuaalsete iseärasustega; tugineda lapse arengulisele vanusele; seada jõukohased ülesanded, raskusaste; määratleda arendamist vajavad valdkonna ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGUPROBLEEMID 1. Kõigile erivajadustega lastele on omased üldised ja spetsiifilised arenguprobleemid. 2. Üldised probleemid: sotsiaalse kohanemise raskused; psüühiliste protsesside (taju, mälu, mõtlemine) ja kõne madalam arengutase; tunde- ja tahteelu haired; nõrk motivatsioon; motoorika mahajäämus. AEV LASTE ÕPETAMISE JA ABISTAMISVÕTETE SÜSTEEM 1. koostegevus (lapse käte juhtimine), 2. osutava viipe kasutamine, 3. täiskasvanu tegevuse jäljendamine, 4. näidise kasutamine, 5. sõnalise kirjelduse või korralduse kasutamine. Lapse iseseisvus peab järjest suurenema ning abivajadus vähenema.
- Terviklikkus, vastustunne, eesmärkideni püüdlemine - Psühhopatoloogia aluseks julguse kaotamine. - Inimene saab käsitleda sotsiaalses keskkonnas. - Aristoteles on suur mõjutaja. Alaväärsustunne, mis kujuneb lapsepõlves ja läbi suhete vanematega. Tunnetame oma ebatäiuslikkust. Ülesaamiseks on tarvis võimutahe, mis annab teiste üleolemist ja arendada selleks oskusi. Võimu tahe - > ühtsus teistega Vastavad neg. domineerimine teistele silmapaistmine. Sünni järjekord, mitmendana laps sünnib perre sõltub milline on ta hiljem sotsiaalses keskkonnas. ( 1 laps- neurootik, kõige andekam; 2 laps karjääri himuline, soovib ületada esimest; Viimane laps on probleemne soovib palju tähelepanu, sotsiaalselt liiga hästi ära koolitatud, kuid ei suuda oma emotsioone kontrollida.
Ellen Key sõnul on laps loodusolend, kes teab instinktiivselt, mis on talle vajalik. Kasvatus on võimalik vaid siis, kui vanemad ise lapseks muutuvad, lasevad loodusel oma tööd teha ega püüagi kasvatada. Ellen Key oli lasteaedade vastu, ent kui olude sunnil on hädatarvilik laps lasteaeda panna, siis peaksid lapsed seal mängima kui kassipojad ja koerakutsikad; kasvataja peab olema täiesti passiivne olukorra jälgija. Ta ei olnud rahul traditsioonilise kooliga, kus on õnnestunud see, mis loodusseaduste järgi näib võimatu olevat - hävitada olemasolev aine. Tahtmine teada saada, iseseisvus, vaatlusvõime kõik see, mida lapsed kooli kaasa tõid, kadus, muutumata teadmisteks või huvideks. Ellen Key arvates tulnuks suure revolutsiooniga purustada kogu olemasolev süsteem, nii et kivi ei jää kivi peale. Tulema oleks pidanud pedagoogiline veeuputus, kus Noa laeva pääseks
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Pole tähtsad vaimsed seisundid, sisemised protsessid, introspektsioon. Lähenemine, milles teadusliku psühholoogia uurimisobjektiks tunnistatakse ainult otseselt jälgitav väline käitumine. J. B. Watson (1878-1958) Sisend -> Must kast -> Väljund1920, “Väikese Alberti” eksperiment lapse ja rotiga. - Humanism – rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle. Inimene on oma olemuselt hea, tal on vaba tahe ja autonoomsus, võimeline tegema oma valikuid, tal on soov pürgida oma potentsiaali täieliku saavutamise poole, inimese arengupotentsiaal on piiramatu. - PSühhodünaamika – Sigmund Freud ja tema järglased oletasid, et käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. Vaade, mis tunnistab teadvustamata protsesside ja käitumismehhanismide
Traditsioonilised lähenemised ei too esile ega mõõda vaimseid protsesse, mis käivituvad meie arukal tegevusel. Nad ei suuda teha vahet, kas testitav ei teadnud analoogiate leidimisel vajaliku sõna tähendust ega osanud seepärast õigesti vastata või ei suutnud tõesti näha seost. 9)Praktilise intelligentsuse mõõtmine. Mõõtmine on keeruline. Sternberg soovitab selleks kasutada igapäevaolduses kohanemise võimet. Ühed inimesed valdavalt adapteeruvad keskkonnaga, teised kujundavad seda. Edukad inimesed kipuvad olema kujundajad. 10) R. Sternbergi triaadiline intelligentsusteooria, selle põhiolemus. Hindamise aluseks on ekspertide arvamus. Ta eristab intelligentsusel kolm tahku: • Kontseptuaalne ehk analüütiline tahk – informatsiooni töötlemise oskus. • Kreatiivne ehk loominguline tahk – uute ideede genereerimine. Teoorial on kaks komponenti: uudsus ja automaatsus.
▪ partneri leidmine (abielu) ▪ lapsed ◦ võimalikud sündmused ▪ lahutus ▪ otsus olla üksi ◦ Keskiga (40-65) ▪ kriisi tulek sõltub inimese mõtlemisest rohkem satuvad kriisi inimesed, kelle jaoks on välimus väga oluline (eriti naised) mõtlemine sellest, kui edukas on elu olnud, kui palju saavutatud (eriti mehed) toimuvad muutused füüsilises ja vaimses võimekuses, nendega kohanemine võib tekitada raskusi ja kriisi võimalused muutustega toimetulekuks: ◦ pole keskeakriisi – inimene lepib muutustega rahulikult ◦ hetkeline segadus – inimene mõtleb järele ja siis läheb edasi ◦ inimese elu pidev kriis – mitte ainult keskeas, vaid pidevalt kohanemisraskused ◦ keskeakriis – tekib pikemaajaline kriis, vaja ka järele mõtlemist ▪ Füüsiline areng: nägemisteravuse langus 40-50-aastastes
On olemas ka skeemides ja funktsioonide puhul võimalik rääkida kõrgematasemelised skeemid. Funktsioonides võime ka teostada operatsioone. Operatsioon on kõrgema taseme skeem. Operatsioonid võimaldavad manipuleerida ideedega vastavalt reeglitele. Kõrgematasemelistel skeemidel igale operatsioonile vastab teine operatsioon, mis võimaldab esimese tegevuse tühistada. SEE EI OLE ENAM SKEEM, see on funktsioon!!! Mis on adaptatsioon? Kohanemine. Areng toimub kahe protsessi, assimilatsiooni ja akommodatsiooni abil: Assimilatsioon- väliste keskkonna elementide integreerimist kognitiivsesse struktuuri. (rinna imemine, mäng). Kuidas muuta keskkonda enda huvitde järgi. Akommodatsioon- kognitiivse struktuuri muutmine keskkonna elementidele kohasemaks. Nt matkimine. Vaatab kuidas teised ees ja teeb siis järgi. Piaget ütleb, et alguses on neid kahte eristada keerukas, eristamine käib teise eluaasta alguses.
intellektipuude - toimetulekuõpe (I kooliaste juhtiv on taju, arenemas on praktiline mõtlemine; II kooliaste juhtiv on taju, valdav on praktiline mõtlemine, III kooliaste juhtiv on taju, arenemas on kujundiline mõtlemine), raske ja sügav intellektipuude hooldusõpe (I kooliaste orienteerumine iseendas ja ümbritsevas aistingute tasandil; II kooliaste tervikutajule toetudes ümbritsevaga kohanemine, III kooliaste juhtiv on analüütiline taju, praktiline mõtlemine). Intellektipuudega lapsed ei arene teisiti, etapid on samad, kuid nad on arengus maas. Mida sügavam puue, seda väiksema lapse tasemele areng vastab. Soovitus vaadata õppekavasid, seal on oskused lahti kirjutatud. Täiskasvanuiga o Kerge intellektipuue verbaalse mõtlemise elemendid. Võimaldab omandada kutseõpet. o Mõõdukas intellektipuue juhtiv on mälu
Imikustaadium (sünd-2.a) kogeb meelte abil meeldivat ja ebameeldivat ->dualism 2.Varane lapsepõlv (2-12)-ise hakkamasaamise periood, laps hakkab põhjuseid taipama 3.Hiline lapsepõlv (12-15)-laps suudab lahendada ka abstraktseid/teaduslikke probleeme, kuid ei suuda arendada teoreetilist mõtlemist. 4.Noorus (15-...) Charles Darwin Evolutsiooni teooria ,,liikide tekkimine", Artikkel poeg Tody arengust, 1877. Oluline on väljendus võime ja mängu lust. Metodoloogia olulisus! Areng on pidev kohanemine keskkonnaga. 1877.a andis Darwin välja lühikese artikli, kus kirjeldas oma imikueas poja Doddy arengut. Darwin rõhutas kahte olulist näitajat: mängulust ja väljendusvõime. Mängima õpetavad isad. Esimene teema, milles hakati last vaatlema oli Mäng. Areng on pidev kohanemine keskkonnaga (evolutsiooniteooriast tuleneb). Teadusliku uurimismeetodite rakendamine. Darwinism tekitas inimeste seas huvi inimloomuse bioloogilise päritolu vastu ja
See ei alane vanusega. Nt probleemide analüüsimine, seoste loomine. Seostub formaalse haridustaseme ja kultuuriga. Sternbergi kolmene intelligentsuse teooria Põhineb alateooriatele: 1) Komponendi alateooria tähtsad on sooritus ja teadmiste omandamise komponendid, meta komponendid (meta) 2) Kontekstuaalne alateooria millised on seesmised ja välimised protsessid ning kuidas kohaneda. Missugune on minu moraal ja mis on välismaailma nõue, sellega kohanemine. 3) Kogemuslik alateooria millised kogemused või ülesandetüübid nõuavad intelligentsust. Seotud infotöötlusmudeliga. Gardner - mitmene intelligentsus, st inimesel on mitmed pksteised sõltuvad võimed. Nt mõni oskab end hästi keeleliselt väljendada, teisel on ruumiline intelligentsus, loogilis- matemaatiline, musikaalne, kehalis-kinesteetiline (nt sportlane, tantsija). Isiksuslik intelligentsus suudab end teostada, sotsiaalselt edukas
seotud funktsioonid. On olemas ka skeemides ja funktsioonide puhul võimalik rääkida kõrgematasemelised skeemid. Funktsioonides võime ka teostada operatsioone. Operatsioon on kõrgema taseme skeem. Operatsioonid võimaldavad manipuleerida ideedega vastavalt reeglitele. Kõrgematasemelistel skeemidel igale operatsioonile vastab teine operatsioon, mis võimaldab esimese tegevuse tühistada. SEE EI OLE ENAM SKEEM, see on funktsioon!!! Mis on adaptatsioon? Kohanemine. Assimilatsioon- väliste keskkonna elementide integreerimist kognitiivsesse struktuuri. (rinna imemine, mäng). Kuidas muuta keskkonda enda huvitde järgi. Akommodatsioon- kognitiivse struktuuri muutmine keskkonna elementidele kohasemaks. Nt matkimine. Vaatab kuidas teised ees ja teeb siis järgi. Areng toimub kahe protsessi, assimilatsiooni ja akommodatsiooni abil. Piaget ütleb, et alguses on neid kahte eristada keerukas, eristamine käib teise eluaasta alguses.
sellest mõtlemist. Kognitiivne psühholoogia pühendub kõrgemate psüühiliste protsesside, sealhulgas mõtlemise, keele, mälu, ülesannete lahendamise, teadmise, loogilise järeldamise, hindamise ja otsuste vastuvõtmise analüüsimisele. Käitumisgeneetika ehk psühhogeneetika uurib pärilikkuse ja keskkonna osa psühholoogiliste omaduste kujunemises. Nõustamispsühholoogia keskendub hariduse, sotsiaalsete suhete ja elukutse vallas kohanemise probleemidele. Psühhosemiootika uurib psüühilisi protsesse kui märgiprotsesse ja rakendab semiootilist lähenemist ning semiootilisi mudeleid psühholoogias. 3. Teaduslik meetod psühholoogia. Reliaablus ja valiidsus. Psühholoogia uurimismeetodid eksperiment, vaatlus, intervjuu, küsimustik jne Teaduslik psühholoogia kõige hilisema tekkeajaga. Teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete
Mõned väljalangevuse põhjused: · klassikursuse kordamine · põhjuseta puudumine · ranged reeglid ja distsipliin koolis · mitterahuldavad hinded · reaalained tekitasid raskusi · suhted õpetajatega Koolist väljalangevuse ennetamine: huvitegevuse õhutamine, põhjuseta puudumistega tegelemine. Koolist väljalangevuse tekkeprotsess: · Osalus-identifikatsiooni mudel - osalemise puudumine koolis, ei identifitseeri end kooliga ja see viib koolist väljalangemiseni. · Frustratsiooni-enesehinnangu mudel - enesehinnang muutub madalaks, tekib tõrjutus koolis ja siis koolist väljalangevus koolist. Õpilase puudumine (pupils absenteeism) Koolist keelduv käitumine (school refusal behavior) - koolihirm Põhjuseta puudumine (truancy) Laps puudub koolist kuna... ... Vanemad pole teadlikud (last pole kodus või on laps kodus, kui vanemad pole kodus) poputegemine, põhjuseta puudumine. ..
Vastsündinule laksu andmist. Sünnitus peab toimuma vaikses ruumis, nabanöör peab jääma ühendatuks mitmeks minutiks, vastsündinu tuleks asetada ema kõhule ja seejärel sooja vanni. Sünni viimastel momentidel eritub vastsündinul verre adrenaliin ja noradrenaliin, mis leevendab hapnikuvaegust ja valmistab ette kopsude kaudu hingamist. Kuidas suhtuda narkoosis sünnitamisse? Enneaegsed. Enne 37 rasedusnädalat ja alla 2,5 kg. Peavad tegeme läbi erilise kohanemise ja mõjud võivad kesta läbi kogu lapseea. Probleem:Beebid ja vanemad võivad olla raskustes kohese sideme loomisel, kuna nad on haiglas lahutatud ja kuna laps on võimetu signaliseerima stressist ja rahuldust välja näitama. Sündimisel piiratud hulk tingimatuid reflekse: o pupillirefleks- vahetult peale sündimist o Babinsky refleks- jalatalla puudutamisel ajab varbad laiali o imemisrefleks- esimesed imemisliigutused 18-ndal looteea nädalal
Tunnetusprotsessideks ehk kognitiivseteks protsessideks nimetatakse neid psüühilisi protsesse, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. 14. Aistingud (nimeta, millised aistingud on). Nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis ja kompe- ehk puuteaisting. 15. Daltonism. Daltonismi korral ei suuda inimene eristada punast ja rohelist värvust, need näivad talle ühtviisi hallikad. 16. Mis on adapstsioon? See on ärritajaga kohanemine. (näiteks päikesevalguse käest tuppa minnes ei näe eriti midagi, peagi suudab inimene aga näha korrektselt). 17. Taju omadused. Püsivus ehk konstantsus (N: tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte). Valivus ehk selektiivsus. Mõtestatus. (tajub paremini neid objekte, mille silmis inimesel on mingi töhendus või mõte). Kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõju. 18. Nimeta erinevaid taju liike. Isikutaju ehk sotsiaalne taju. Ruumitaju. Liikumistaju
Ben on õppinud trepist alla minema, asju maha pillamata kaasas kandma ning uksi avama. Kombineerides kolme operatsiooni, saab ta oma vanaemale viia ajalehed keldrikorrusele. Teiste sõnadega, iga eraldiseisev operatsioon kombineeritakse uue käitumisega, mis on komplekssem kui eelmised käitumised kokku. Akommodatsiooni protsessis õppis laps midagi mänguasja raskuse, suuruse ja kuju ning kauguse kohta. See viib meid Piaget' teise invariantse funktsioonini - kohanemine. Kohanemise all mõtleb Piaget organismi püüdlemist tasakaalu poole. Tasakaal saavutatakse assimilatsiooni ja akommodatsiooni komplementaarsete protsesside kaudu. Assimilatsiooni teel laps "võtab sisse" uue kogemuse ning sobitab selle olemasolevasse skeemi. Näiteks on laps ära õppinud sõnad "koer" ja "auto". Mõnda aega ütleb laps kõikide loomade kohta "koer" (s.t erinevad loomad on sisestatud skeemi, mis on seotud lapse arusaamaga koerast) või kõikide neljarattaliste sõidukite kohta "auto"
sisuga mänge, üritatakse imiteerida seksuaalvahekorda. Uudishimu, seksuaalsuse kogemine, poistel võib olla ka grupiviisilise masturbeerimise kogemus. Uuringute kohaselt sel hiljem lapse seksuaalsusele negatiivset mõju ei avalda. Arstimägud. Sugu pannakse paika väliste suguorganite järgi. Vanem saab õpetada, missugustes kohtades on kohane alasti olla ja millistes mitte. - Kainikuiga (6-10/11) huvi kandub seksuaalsusega seonduvalt täiskasvanute poole ("Miks sellel tädil niii suured tissid on?" jne). Ka armutakse täiskasvanusse. Õdede-vendade vaheline seksuaalsus (vaatame-mis-juhtub mäng). Teada saades ei tohiks karistada, vaid pigem selgeid reegleid seada. Identifitseeritakse end sama sugupoole vanemaga. Saadakse üha teadlikumaks ka vastassugupoole soorollist. Omaks võetakse soostereotüüp. Põhiline
annaabi.ee 
