Lühike Egiptuse kunsti ajalugu (2)

Egiptuse kunst
Egiptus on kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. Egiptlaste usk teispoolsesse maailma oli nii suur, et mõjutas peaaegu igat kunsti liiki. Kunsti üks põhilisi eesmärke oli teispoolsuses inimese elu sisustamine . Ei peetud tähtsaks losse põhirõhk oli templitel ja hauakambritel.
Egiptlaste elamu oli mõeldud ühekorraga inimesele, hingele ja surnule kelle pärast tehti mattidega kaetud hauakamber . Tähelepanu all olid valitsejate haudehitised , kuna usuti heale õnnele seeläbi. Varaseim ülikute haudehitis oli piklik längusküljeline kasti taoline mastaba, mille all paiknes hauakamber sarkofaagiga. Peale mastabasid hakati astmikpüramiide ehitama kõrguse tõttu, et vaaraod saaksid peale surma rahval paremini silma peal hoida. Umbes 2650 aastat eKr ehitas arhitekt Imhotep vaarao Dšoserile astmikpüramiidi, mis meenutas oma väliskujult kuut kahanevas suuruses mastabat üksteise peal. Püramiidi kuju võeti kasututsele umbes 27. sajandil eKr ning see võis olla tingitud päikese jumal Ra kultusest . Kõige monumentaasem püramiid ehitati 26. sajandil eKr Kairo lähedal Giza väljakule, neist vanim ja suurim on vaarao Hufu ehk Cheopsi püramiid mis on kõrgeim: kõrgus 146 meetrit küljepikkus 232 meetrit ja keskmise kaaluga on liiva plokk 2,5 tonni. Tänapäevalgi levib mitmeid erinevaid teooriaid , et kuidas saadi ilma kaasaegse tehnikata vanal ajal selliseid raskusi liigutada. Levinuim on see, et ümber püramiidi ehitati midagi tänapäeva tellingute laadset mis läks sujuvalt ümber püramiidi ja kerkis, mida möõda lohistati kiviplokid paika. Niisuguseid haudehitisi hakati rüüstama mis tõttu hakati 18. dünastia vaaraost Thutmosis 1. alates vaaraosid matma kaljuhaudadesse. Nendest haudadest on mõned tänapäevanigi veel rüüstamatta jäänud.
Egiptuse templi klassikaline tüüp kujunes välja Uue riigi ajastul Pühalikkust ja aukartust tekitas templisse minejas juba sfinkside allee, mis võis olla kuni kaks meetrit pikk. Tihti oli lõvikehga sfinksidel vaarao nägu. Mõne templi ees seisid päikesejumalale pühendatud obeliskid. Suurimad ja kuulsamad templid asuvad Karnakis ja Luksoris, mõlemad on pühendatud jumal Amonile. Neid ehitati kokku ligi poolteist tuhat aastat.
Kaljuhaudade juures asuvatest kaljutamplitest on arhitektuuriliselt kõiga paeluvam 16-15. sajandit eKr ehitatud kuninganna Hatšepsuti tempel Dair al-Bahris. Samuti kuulus on Ramses teise kaljutempel Abu Simbelis Nuubias.
Egiptuse skulptuuril, reljeefil ja maalil oli samuti kultuslik tähendus. Temaatika keerles eeskätt vaarao elu ümber. lahingud, palvetamised, ohverdamised.
Egiptuse jumalate, valitsejate ja ülikute kujud on suuremõõdulised ja ranged ning nende pdulik monumentaalsus täies kooskõlas suurejoonelise ja süngevõitu arhitektuuriga. Asendeid on kujudel ainult kaks. Istuv jalad koos käed põlvedel või seisev vasak jalg ees käed küljel rusikas harva üks käsi rinnale tõstetud. Pead olid alati sirgelt püsti, pilk suunatud kaugusesse.
Cheopsi püramiid.
Sfinks Giza väljakul.