Muistse Egiptuse panus maailma ajalukku (2)

Muistse Egiptuse panus maailma ajalukku
Egiptus paikneb Niiluse kesk – ja alamjooksul, varasemad põlluharijate asulad Niiluse ääres pärinevad juba umbes 5000 eKr. Sajanditega tihenes asustus ja kerkisid esile suuremad keskused. Seejärel tekkisid kaks suurt teineteisest sõltumatut riiki Alam – ja Ülem- Egiptus . Ning 3000 aastat eKr liitis need üheks ühtseks riigiks Ülem-Egiptuse valitseja Menes . Hieroglüüfid kujunesid neljanda ja kolmanda aastatuhande vahetusel, seejärel võeti kasutusele vask ning ehitati Džoseri astmikpüramiid.
Rääkides lähemalt Egiptusest, siis on Egiptus kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. Umbes 2650 . aastal eKr ehitas arhitekt, astronoom ja arst Imhotep vaarao Džoserile astmikpüramiidi, mis meenutab oma väliskujult kuut kahanevas suuruses mastabat üksteise peal. Giza püramiidid on kõige monumentaalsemad püramiidid, mis ehitati 26. sajandil eKr. Egiptuses oli väga väljaarenenud ehituskunst, mis tagas püramiidide ja templite ehitust. Püramiididel on tänapäeval suur osatähtsus turisminduses. Kõige silmapaistvamad olid egiptlaste teadmised arstiteaduse vallas, see aitas kaasa inimkeha tundma õppimise ja säilitamise osas. Tänu muistsete egiptlaste inimkeha tundma õppimisele on nende panus arstiteadusesse suur. Egiptuse kirjandusest suur osa on seotud religiooniga. Hümnid, püramiidiraamatud, surnute raamatud ja muud tekstid järgivad eeskätt usulisi tõekspidamisi. Lühijuttude seast on kuulsaim „Sinuhe jutustus“. Sinuhe on vaaraode õukondlane, kes kirjutas oma raamatu enda ettekujutuse järgi, ning selle järgi, kuidas tema seda elu seal nägi. Egiptlaste jaoks oli väga tähtis ja vajalik geomeetria , mida nad said kasutada ehitustegevuses. Nad oskasid arvutada kolmnurga ja ringi pindala ning püramiidi ja silindri ruumala. Kuna nad oskasid arvutada ringi pindala, siis nad tundsid ka pii väärtust. Võime oletada, et nende järgi on ka meil võetud kasutusele suurus pii ning see ongi nende panus geomeetria seisukohalt tänapäeva. Egiptuses olid kõige haritumad preestrid ning nemad olid ka õpetajad, koolid asusid templite lähedal ja õpilasteks oli mingi protsent elanikkonnast. Kiri tekkis umbes 5000 aastat tagasi. Kuna hieroglüüfid meenutavad väliselt piltkirja ja kirja põhimõte oli üsna keeruline ja nõudis suurt hulka märke(ligi tuhat hieroglüüfi), siis oli neid raske mõista. Kirjaoskus oli Egiptuses privileeg, mis sai osaks ainult paarile protsendile kogu
elanikkonnast. Kirjaoskus on andnud väga suure panuse tänapäeva haridusse.
Tänu Egiptuse suurepärastele teadmistele ja oskustele arstiteaduse valdkonnas, nende kirjaoskusele ja nende väljaarenenud ehituskunstile on Egiptuse panus maailma ajalukku minu arust tähelepanuväärne.