Sell pidi oma meistri oskuste tõestamiseks tegema meistritöö. Tsunftijänes .. ebaseaduslikult meistritööd tegev persoon Vussermeister Katoliku kiri ja usupuhastus Kiriku valitsemine. Kohalik kõrgeim kirikuvõim kuulus Riia peapiiskopile. Temale allusid Tartu ja Lääne-Saare piiskopid. Piiskopi ülesanneteks oli: Valitseda majanduslikult ja politiiliselt piiskopkonda. Õnnistada ametisse vaimulikke. Õnnistada kirikuid, kabeleid ja kelli Pidada pidulikke missasi. 16 sajandiks oli piiskoppe, kes ostsid kokku maid ja maju Pidasid pidusi ja armukesi. Kiriku elu maal Igas Kihelkonnas oli kirik. Selle eest hoolitses preester Kaugematesse kihelkonna paikadesse ehitati kabeleid. selle hoolitses Vikaar Preestri ülesanneteks oli: Usutõdede õpetamine. Ristimine Pihi kuulamine/Pihtimine Iga katoliitlane pidi käima vähemalt aastas korra pihtimas Laulatamine
Romaani Avaldus ehituskunstis, markaar, ehitusmlestistest on kirikud, Enim ehitati basiilikaid, kirikuhoone hendamine tornidega, nelitis- piki- ja pikhoone ristumiskohal, Lve katsid rasked silindervlvid, . Kirikud olid kolmelvilised, ristvlvid- kahest risti asetatud silindervlvist, piilarid- 4-vi 8-nurkse lbilikega tugipostid, kapiteel oli kivikuup, Roietele e kivikaared- toetati vlve, reliikviaid- phakute silmeid , kooriruum- idaosas, poolkaares mber kooriosa rida kabeleid (kabeliteprg), poolkaarekujuline koorimbriskik., Kiriku phiplaaniks oli ladina rist, Transept- pikhoone, Nelitis- pikihoone ja pikihoone ristumiskoht, basiilika krval teinegi kirikutp kodakirik, Nt: Notre Dame La Grande kirik Poitiers's, Pisa katedraali kellatorn, Durhami katedraal, Lundi toomkirik, Speyeri toomkirik
olid nõus vabatahtlikult võtma ette üha uusi sõjaretki. Maa alistumisel rahvas ristiti ja selle tulemusena alustati kohe kirikute ehitamisega, algselt puust, kuid pikkamööda asendati need kiviehitistega. Igasse kihelkonda ehitati kirik, mille asupaigaks valiti tavaliselt kihelkonna keskpunkt, mõne vana linnamäe või pühapaiga lähedus. Keskaja jooksul lisandus kihelkonnakirikutele väiksemaid kabeleid, millest enamik on tänapäevaks jäljetult hävinud. Arvan, et esiajast keskaja ühiskonnaga kohanemine oli eestlase jaoks suur ja raske muutus. Eelkõige võttis see kaua aega, et uue olukorraga leppida, sellega harjuda. Kuid siiski olen ma kindel, et see periood oli Eesti rahva jaoks ka kasulik ristiusu vastu võtmine, käsitöö- ja kaubandusealal. Ka see, et eeslastest said talupojad, saime me aru, kui tähtis on olla iseseisev ning see kunagi tagasi võita
kõrguseks 57 meetrit. 1500. aasta paiku valminud gooti stiilis tornikiiver oli väidetavalt 159 meetri kõrgune, nii et Oleviste kirikust sai Tallinna ning kogu Mandri-Euroopa kõrgeim hoone ning maailma kõrguselt teine hoone (kõrgeim oli Lincolni katedraal). Kõrge torni ehitusajendiks oli ilmselt selle kasutamine meresõidutähisena. Kirikut ümbritses kalmistu, mis asus hilisema Oleviste tänava kohal. Ürikutes nimetatakse ka Maarja, Olause ja Laurentiuse kabeleid. 1512-21 lõuna altari poolel oli ehitataud kappel Neitsi Maarja (Bremesnkaja), idapoolel on kaupmehe kenataf.15. sajandi ümberehituse käigus lammutatud Maarja kabeli järglane ehitati aastatel 15131523. Kiriku torn on ainuke, mis on ainus säilinud torni tipp Tallinnas. Torni kõrgus aastal 1651 oli 139,3m, põles 1625, 1820 ja 1931 aastatel. Peale põlemist 1820 on ehitatud torni tipp kõrgusega 123,7m esialgne vormi reproduktsioon, kiriku kõrgus kuni 31m. 12.13. sajand
Barokile on iseloomulik piiride kaotamine maalikunsti, skulptuuri ja arhitektuuri vahel ning püüe liita need üheks tervikuks. Ehituskunstis andis barokk oma parimad taiesed kirikuarhitektuuris. Siin pandi maksma basikaalne põhiplaan, mis vastas paremini jumalateenistuse nõuetele. Barokk-kirikud on valgusküllased ja avarad. Selle saavutamiseks loobuti löövisüsteemist. Kõrvallöövide asemel ehitati pealöövi külgedele rida kabeleid. Fassaad muutus kogu välisehitise tähtsamaks osaks, kuhu rajati arvukalt dekoorielemente. Barokki ongi kerge ära tunda paarissammaste ja paarispilastrite järgi fassaadil. Barokkehitiste siseseinad kaeti sageli värvilise marmoriga, maalide ja skulptuurkaunistustega. Itaalia arhitektidest olid kõige väljapaistvamad Giovanni Lorenzo Bernini ja Francesco Borromini. Maalikunsti iseloomustavad üldjuhul rahutud pildid. Jäädvustati meelega ebatavalisi poose ja ägedaid liigutusi
Tartu piiskopkond Tartu piiskop Saare-Lääne piiskopkond Saare-Lääne piiskop Kuramaa piiskopkond Kuramaa piiskop Liiviordu alad ordumeister Riia peapiiskopkond Riia peapiiskop Roll ei olnud just väga suur, sest seal pidi otsustama nende riigikeste asju aga una seal kehtis ühehäälne nõue, siis seal tavaliselt ei jõutud kokkuleppeni. 15. sajandil oli katolik usk. Sellel ajal hakkasid eestlased panema kristliku algupäraga nimesid. Lubatud oli ka ohverdus. Ehitati palju kabeleid üle terve maa. Võeti kasutusele katoliiklik kalender. Hakati pidama ka pühapäeva, mis algul ei võtnud erilist hoogu üles. Eestlased olid teinud tõsise pingutuse, kuid alla jäänud. Jüriöö ülestõusu lõppemisega võib lugeda vabadusvõitluse lõppenuks. Peale Jüriööd müüs Taani kuningas Eestimaa hertsogkonna Saksa ordule, kes selle järgmisel aastal Liivi ordule üle andis. Harju Viru vasallide laiu õigusi see ei kärpinud, need laienesid edaspidi veelgi.
katk|Tallinnas oli 15 sajandil 7000- 8000 elanikku, Tartus 5000-6000|Kui talupoeg oli linnas olnud 1 aasta ja 1 päev siis kaitses linn tema isikut,s.t."linnaõhk tegi vabaks"|USK-Kõrgeim kohapealne kiriklik võim oli Riia peapiiskop, kellele allusid Tartu, Saare-Lääne piiskopkond| Piiskop oli oma valduses kirikuelu juht ning kiriklike süütegude asjus kõrgeim kohtunik, ta õnnistas ametisse madalamaid vaimulikke, pühitses kirikuid, kabeleid, altareid, kirikukelli ja pidas toomkirikus pidulikumaid jumalateenistusi.
Vanem rahvalaul on kriitilist laadi ja naiselik kuid uuem rahvalaul seotud meeste teemadega, kajastati ühiskondlike sündmusi nt. Viini-Türgi sõda. Väljendati pahameelt mõisnike ja teoorjust vastu. Uuema rahvalaulu tekst jagunes nelja osalisteks salmideks. Kasutati tõlketekste, meloodia oli meloodilisem. Lauldi koos, sageli pilli saatel. Kõige vanemad pillid on sarvepillid ,pajupill,parmupill,kannel,mollpill,jauram,põispill,lõõtspill. Rahastati kirikuhooneid ja kabeleid, on ehitatud ka kloostreid ja ordulinnuseid.Kirikutes hakas kõlama 1häälne Gregoriuse koraal. Koolide õppekavas oli ka kirikulaul. 1329 orel kirkikus. 1319 foiniiklaste kloostrikoolis õppisid esimesed Eesti poisid. Kirik suhtus vaenulikult rahvamuusikasse aga nt. Eesti kalendri laulude hulgas on üsna palju kristlike pühadega seotud laulud. Ilmaliku muusikaga Eestis tegeldi maal.13.saj lõpus on Baltazar Russov kirjeldanud oma kloostris Jaanipäeva pühitsemist. 16.saj jõudis
sajandi muistses vabadusvõitluses, hakati siinmail looma kiriklikku võimustruktuuri. Sellest ajast alates võibki konkreetsemalt rääkida ristiusu ehk kristluse ajaloost Eestimaal. Enne seda polnud Eestis veel kindla keskvõimuga riiklik korraldus välja kujunenud, kuid see ei takistanud ristiusu levimist meie kodumaal. Suurem küsimus on siiski see, kuidas mõjutas ristiusu levik Eesti vaimuelu tol ajal? Alistatud aladele loodi piiskopkonnad, ehitati kirikuid, kabeleid ja kloostreid - sageli paganlikesse pühakohtadesse, et rahvas võiks sujuvamalt uue usu kombestiku omaks võtta. Nõnda jäi valdav enamus maarahvast veel sajanditeks küll nime poolest kristlasteks, maailmavaateliselt aga endiselt paganateks. Ilmekaks illustratsiooniks on siin 15-16. sajandist pärinevate visitatsiooniprotokollide ohtrad teated paganlikest kommetest - surnute matmisest paganlikesse kalmetesse, nõidumisest ja abi otsimisest loodusjõududelt, laulatamata
aastal. Kirik sai nime Norra kuninga Olaf II Haraldssoni järgi. Hilisgooti stiilis ehitatud kirik oli oma 159-meetrise tornikiivriga aastatel 15491625 maailma kõrgeim ehitis. Suveperioodil on külastajail võimalik ronida mööda keerdtreppe torni vaateplatvormile linna vaadet nautima. Vaateplatvormile viib 232 trepiastet. Kirikut kasutab praegu Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Liit. Ürikutes nimetatakse ka Maarja, Olause ja Laurentiuse kabeleid. 15. sajandi ümberehituse käigus lammutatud Maarja kabeli järglane ehitati aastatel 1513 1523 Olgugi, et lõpetamata, on see üks vormirikkamaid säilinud hilisgootika näiteid Tallinnas. . Kabel jäi pooleli: puuduvad skulptuurid, friisid on lõpetamata. Saabunud reformatsioon ei vajanud enam uhket kabelit. Maarja kabeli idapoolses välisseinas asub kiriku eestseisja ja kabeli ehitustööde ehitustööde peamise toetaja Hans Pawelsi kenotaaf. See koosneb kahest osast. All
Välja-rukis,karusnahad , kalad,ehitus-ja hauakivid, lina Sissetoodud-õlu, sool , heeringas , metall , vein Kaupmehed olid ühinenud seltidesse ehk gildidesse Käsitöö Meistriks saada oli raske. 18.12.12 Katoliku kirik ja usupuhastus Kohalik kõrgeim vaimulikvõim kuulus Riia peapiiskopile. Temale allusid Tartu ja Saare-lääne piiskopid. Piiskop oli oma ala vaimulik ja majanduslik valitseja Piiskopi ülesanneteks oli:pidulike missade pidamine,õnnistas kabeleid, 16.sajandiks oli piiskope kes ostsid maid ja maju , pidasid pidusid ja armukesi Usu elu maal Igas kihelkonnas oli kirik Kihelkonna eest hoolitses preester Kaugematesse kihelkonna paikadesse ehitati kabeleid. 08.01.2012 Kabeli eest hoolitses vikaar. Preestri ülesanneteks oli : -ristimine , laulatamine , matmine , usu tõdede õpetamine,pihi kuulamine Usupuhastus 16.saj oli preestreid kes olid rumalad , ahned ja omakasupüüdlikud. 16
moodustus üksteisesse põimunud ovaalidest. Ümarad ruumiosad, kaarjad ja vonklevad jooned sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Niisugusel taustal said uudse ilme isegi vanad, varemgi tarvitatud detailid. Eriti armastati voluute; need keerdusid fassaadidel, ümbritsesid ovaalseid aknaid või imelikke sopiliste viiludega portaale. Taas tuli käibele basiilika, kuid uudselt ümberkujundatuna. Pealööv ehitati hästi avar ja valge, külglöövidest moodustati rida kabeleid, altaripoolses osas kerkis kuppel. Kirikutel võis leiduda ka fassaaditorne; neil kõrgusid veidrad paisutustega tornikiivrid. Esinduslikumate barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skulptuurkaunistuste ning maalidega. Viimaste juures taotleti petlikku ruumimõju. Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi: seinu nagu jätkanuksid ülal maalitud sammaskäigud. Lagedele maaliti rünkpilved, mille vahel hõljusid
· Lõuna Prantsusmaal Toulouse'is palverändurite kirik Saint- Sernin. · Lääne Prantsusmaal mitme kiriku löövid kaetud väikeste kuplite reaga, mõned kirikud rikkaliku skulpturaalse kujundusega. · Ida Prantsusmaal kahe olulise mungaordu keskused. Citeaux (tsitserlaste kooster, lihtne, ilma tornideta) ja Clunys(kristlik pühakoda, 5-lööviline pikihoone, kolmelööviline eelkirik, palju kabeleid, usuelu reformimise keskus.Kesklööv ja transeptid kaetud silindervõlvidega, külglöövid ristvõlvidega. Kirik lammutati Suure Prantsuse revolutsiooni ajal). Cluny kirik eeskujuks Saksamaal Reini jõe ümbruses ehitatud kirikutele (Maria Laachi kloostrikirik, Wormsi, Mainzi ja Speyeri toomkirikud). · Põhja- Prantsusmaal ja Inglismaal ehitati kahe läänetorniga ja nelitistorniga kirikuid.
linna vahel, mis ta firenzelastelt oli vallutanud. See on ka üks esimesi ratsakujutisi peale antiikaega ja järgib ilmselt roomlaste triumfikäigu põhimõtet. Fogliano on maalil ühtaegu suursugune, aga must taustal ka kummituslikult üksi jäetud. Mõni aeg hiljem kuuleme temast Assisis, kus ta maalis seeria Püha Martini elust, mis ehib Püha Martini kabelit San Francesco kirikus. Elu viimased aastad saatis ta mööda Avignonis paavsti kohtu teenistuses. Ta maalis seal mitmeid kabeleid ja ruume paavsti palees. Avignonis kohtas ta ka Francesco Petrarcat. Samuti maalis ta seal praegu palju tuntust kogunud maali Madonna Laurast. On räägitud, et ta maalis Pandolfo Malatesta ülesandel ka Petrarcast endast portree, aga kui ta seda tegi, siis oma varasema külaskäigu ajal Avignoni, millest meil väga palju informatsiooni pole. Küll aga teame me tema teisest külaskäigust Avignoni, kui teda kutsus sinna Paavst Clement VI.
Olid kirikukoolid. Reformatsioonijärgsel ajal ilmus esimene eestikeelne raamat Wanradti ja Koelli katekismus b) maailmapilt mõjutas see, et Eesti jumalad jäid ristiusu jumalatele alla, vahetati välja ristiusu jumalate vastu (nt pühakud nagu Jüri ehk Georgius, Peeter ehk Peetrus jne). Siiski austati edasi väikseid haldjaid jne ning pühad loodusobjektid säilisid, kuna katoliiklus ei surunud end eriti peale. c) kunst ja arhitektuur sel ajal ehitati kirikuid, kabeleid, kloostreid ning oli ka religioosne maalikunst, nt altarimaalid. Kloostritel oli keskaegses Eestis suur tähtsus. Naiskloostritel oli oluline roll hooldusasutusena pakuti tuge nt leseks jäädud naistele. Tsistertslaste kloostrid aga edendasid majandust, kuna nende kloostrite ümber olid põllud ja nii jõudis ka maarahvani mõni uus põlluharimisviis. Kerjusmungaordude kloostritel oli suur mõju usuelule, kuna kloostrite ümber olid avarad kirikud.
oli 31 meetrit ja ühtlasi ka baltimaade kõrgeim), nagu enamik tolleaegseid Eesti linnakirikuid. Samal ajal püstitatud torn oli tollal maailma kõrgeimaid ehitisi, torni kiviosa kõrguseks oli 57 meetrit. 1500. aasta paiku valminud gooti stiilis tornikiiver ulatus 159 meetrini, muutes Oleviste kiriku keskaegses Tallinnas ning tollal kõrgeimaks kirikuehitiseks kogu Euroopas. Kesklöövi, koori ehk altariruumi ja lõunaküljel asetsevaid kabeleid katavad keerukad tähtvõlvid. 16 sajandi esimesel veerandil valminud Maarja kabeli välisseinal on kabeli ehitaja H. Pawelsi hilisgooti stiilis mälestusmärk. Tartu Jaani kirik Tartu Jaani kirik on ehitatud 14. sajandi algul 3-löövilise basiilikana, mille kesklööv o külglöövidest üle kahe korra laiem. Pikkihoone idaosas asub kesklöövi laiune hulknurkse lõpmikuga kooriruum, lääneosas pooleldi pikkihoone sisse ehitatud nelinurkne massiivne torn. Hoonel olid enne roidvõlvid.
Lõuna-Saksamaa. Tinglikult võiks seda nimetada pärisbarokiks. 5. Mis on pärisbarokki arhitektuuri sünnilinn? Paavstilinn Rooma 6. Missugune oli barokki arhitektuur? Barokk tõi muutusi ka hoonete põhiplaanidesse. Põhiplaan moodustus üksteisesse põimunud ovaalidest, ümarad ruumiosad, eriti armastati voluute,mis ümbritsesid ovaalseid aknaid. Taas tuli käibele basiilika, kuid uudselt ümberkujundatuna. Pealööv ehitati hästi avar ja valge, külglöövidest moodustati rida kabeleid, altaripoolses osas kerkis kuppel. Kirikutel võis leiduda ka fassaaditorne.Esinduslikumate barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skulptuurkaunistuste ning maalidega. Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi.Lagedele maaliti rünkpilved, mille vahel hõljusid imelikes poosides kas inglid ja pühakud või tegelased antiikmüütidest.Barokiajastul ehitati Euroopas palju suurejoonelisi losse, rajati pöetud puude ja sirgete alleedega
...............................................................6 4.SANDRO BOTTICELLI..................................................................................................7 4.1. Botticelli tööd Sixtuse kabelis..................................................................................7 2 SISSEJUHATUS Sixtuse kabel on maailma üks kuulsamaid kabeleid. Kabel on tuntud oma disaini ja freskode poolest. Kõige tuntumateks freskodeks on Michelangelo laemaal ning „Viimne kohtupäev“. Peale Michelangelo tööde on Sixtuse kabelis veel mitmete kunstnike töid. Nende hulka kuuluvad Raffael, Bernini, Sandro Boticelli ning Pietro Perugino. Esimene peatükk räägib Sixtuse kabelist üldiselt. Teises peatükis on juttu Michelangelost. Kolmas peatükk räägib Pietro Peruginost. Neljas peatükk räägib Sandro Boticellist.
Külglöövid moodustasid kooriümbriskäigu. Lääne-Prantsusmaal on mõne kiriku löövid kaetud kuplite reaga. Mõned (näiteks Poitiers) on rikkaliku skulpturaalse kujundusega. Ida-Prantsusmaal olid kahe olulise mungaordu keskused Citeaux ja Cluny. Citeaux oli tsistertlaste emaklooster ja nad nõudsid lihtsaid kirikuehitisi. Cluny, mis oli benediktlaste pühakoda, oli selle aja suurim kristlik pühakoda. Selle viielöövilisele põhiosale lisandus kolmelööviline eelkirik ja arvukalt kabeleid. Kesklööv oli kaetud silindervõlviga, külglöövid ristvõlvidega. Cluny oli eeskujuks Saksamaal Reini jõe ümbruses kirikutele (Maria Laachi kloostrikirik, Wormsi, Mainzi ja Speyeri toomkirikud). Põhja-Prantsusmaal ja Inglismaal ehitati kahe läänetorniga ja nelitsitorniga kirikuid. Põhiplaaniks olev ladina rist loi eriti pikkade harudega. Durhami katedraalis Inglismaal kasutati ristvõlve, mis olid ebaühtlase paksusega, mis saab tavaliseks gootikas. Itaalias oli tavaline kuppel
liivlaste ja lätlaste vägivaldne ristiusku pööramine jõudis 13. sajandi algul järjega eestlasteni. Millised on need ristiusu muudatused, mis mõjutasid eestlaste vaimuelu? Enne ristiusustamist peeti eestlasi eurooplaste seas, kui harimatu ja panganliku rahvana. See võis olla ületähtsustatud, sest kindlasti polnud Eesti rahvas paganlike ja kurjade kavatsustega enda ümbritseva suhtes. Peale Eesti alade vallutamisi Taani kuninga poolt loodi maale piiskopkonnad, ehitati kirikuid, kabeleid ja kloostreid. Eestlasi ristiti sunniviisiliselt ja vastu nende tahtmist. Talupoegadel olid lünklikud arusaamad kristlikest põhitõdedest, sest jumalateenistused olid ladinakeelsed ja katolik kirik pani põhirõhu just usu välisele küljele. Kui võimalik, järgisid talupojad oma vanu tavasid või segasid muinasusundiga seotud nähtusi kristlike arusaamadega. Eesti aladel tegeles neli vaimulikku ordut, millel oli munga-ja nunnakloostreid nii linnas kui maal
mille põhiplaan moodustus üksteisesse põimunud ovaalidest. Ümarad ruumiosad, kaarjad ja vonklevad jooned sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Niisugusel taustal said uudse ilme isegi vanad, varemgi tarvitatud detailid. Eriti armastati voluute; need keerdusid fassaadidel, ümbritsesid ovaalseid aknaid või imelikke sopiliste viiludega portaale. Taas tuli käibele basiilika, kuid uudselt ümberkujundatuna. Pealööv ehitati hästi avar ja valge, külglöövidest moodustati rida kabeleid, altaripoolses osas kerkis kuppel. Kirikutel võis leiduda ka fassaaditorne; neil kõrgusid veidrad paisutustega tornikiivrid. Esinduslikumate barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skulptuurkaunistuste ning maalidega. Viimaste juures taotleti petlikku ruumimõju. Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi: seinu nagu jätkanuksid ülal maalitud sammaskäigud. Lagedele maaliti rünkpilved, mille vahel hõljusid
3. Hildesheimi toomkirik Koor nii idas kui läänes, uksed pronksist. Prantsusmaa 1. Benediktlaste kloostrikirik Cluny Viielöövine pikihoone, millele liitusid ´s kolmelöövine eelkirik ja palju kabeleid. 2. Saint German des Paris Pariisi vanim kirik, säilinud on vana portaal ja torn romaani stiilis. 3. Anglouleme katedraal Fassaad kaunistatud rohkem kui 70 skulptuuriga. Itaalia 1. Püha Markuse kirik Viie kupliga tsentraalehitis. 2
Nii muutus basiilika põhiplaanilt ladina risti kujuliseks (ladina risti püstharu on pikem kui põikharu). Oli saanud tavaks austada pühakuid inimesi, kes usu nimel olid kannatanud või korda saatnud suuri tegusid. Iga kirik tundis uhkust, kui talle kuulus pühakute säilmeid - reliikviaid. Need paigutati kastikestesse, mis kujutasid endast tolleaegse kunstikäsitöö tippu. Mõnikord ehitati suurematele kirikutele reliikviakastide jaoks poolkaares ümber kooriosa rida kabeleid (kabelitepärg). Need avanesid koori poole. Et usklikel oleks parem kabelite juurde reliikviakaste vaatama pääseda, tehti kabelite ette veel poolkaarekujuline kooriümbriskäik. Lahutamatult kuulus ehitiste juurde skulptuur; eelistati just reljeefe piiblisündmuste ja pühakulegendidega. Kõige enam kaunistati kirikute sissekäike, nn. portaale, samuti esikülgi (fassaade) ja sambakapiteele. Peale kaunistamise oli reljeefidel veel teinegi ülesanne:
Et nüüd võttis jumalateenistusest osa suurem hulk vaimulikke, ehitati nende mahutamiseks kiriku idaossa veel eraldi kooriruum. Nii muutus basiilika põhiplaanilt ladina risti kujuliseks (ladina risti püstharu on pikem kui põikharu). Iga kirik tundis uhkust, kui talle kuulus pühakute säilmeid - reliikviaid. Need paigutati kastikestesse, mis kujutasid endast tolleaegse kunstikäsitöö tippu. Mõnikord ehitati suurematele kirikutele reliikviakastide jaoks poolkaares ümber kooriosa rida kabeleid (kabelitepärg). Need avanesid koori poole. kabelite ette tehti veel poolkaarekujuline kooriümbriskäik. 7. Mis on: Krüpt - Keskaegsetes kirikutes oli krüpt kooriruumi (idakoori) all paiknev maa-alune reliikviahoidla või haud. Romaani ehituskunstis arenes krüptist tihti suur mitmelööviline ruum. Tavaliselt on krüptid tugevalt võlvitud. Alates romaani stiilist, kui koori tasand tõsteti lööviga võrdseks, esineb ka akendega krüpte.
Nii muutus basiilika põhiplaanilt ladina risti kujuliseks (ladina risti püstharu on pikem kui põikharu). Oli saanud tavaks austada pühakuid inimesi, kes usu nimel olid kannatanud või korda saatnud suuri tegusid. Iga kirik tundis uhkust, kui talle kuulus pühakute säilmeid - reliikviaid. Need paigutati kastikestesse, mis kujutasid endast tolleaegse kunstikäsitöö tippu. Mõnikord ehitati suurematele kirikutele reliikviakastide jaoks poolkaares ümber kooriosa rida kabeleid (kabelitepärg). Need avanesid koori poole. Et usklikel oleks parem kabelite juurde reliikviakaste vaatama pääseda, tehti kabelite ette veel poolkaarekujuline kooriümbriskäik. Põhjapoolses Euroopas levis basiilika kõrval teinegi kirikutüüp - kodakirik. Kodakiriku kesklööv on külglöövidest ainult pisut kõrgem ja selle ülaosas aknaid ei ole. Suur osa Eesti maakirikutest on just seda tüüpi. Lahutamatult kuulus ehitiste juurde skulptuur; eelistati just reljeefe
siis said neid vabad inimesed , ehk mõisnikud ei saanud neid enam tagasi mõisasse sundida. 3. Mustpeade vennaskonda kuulusid vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid ning ajutiselt Liivimaal viibivad kaupmehed ja laevnikud. 4. Gildi traditsioonilised pidustused on: maikrahvipidu, papagoilaskmine, vastlajoodud ja jõuludjoodud. Gildid kaitsesid oma liikmete huve , korraldasid nende seltsielu ja pakkusid häda korral abi ja toetust. 5. Kirikuid ja kabeleid rajati kihelkondadesse. 6. Talupoegade koormised: Viljakümnis, hinnus ja teotöö 7. Kihelkonnakirik on kihelkonna koguduse kasutuses olev kirik. Kihelkonnakiriku preestrite ülesanded olid: armuandmine, pihilevõtmine, pulmad, matused, harimine usu teemadel. 8. Naiste roll ühiskonnas oli vähem tähtsam kui meestel. Naise ülesandeks oli kasvatada lapsi ja armastada meest. 9. Linna valitses raad. Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust, omama linna
kaubakojast basiilikast. Rooma basiilika kujutas endast sammastega kolmeks jagatud ruumi, mille keskmine osa oli kõrgem ja akendega ülal. Kirik ehitati alati läänest itta, altar idapoolsesse otsa. Pikihoone oli sammastega jagatud kolmeks või viieks lööviks. Pikihoonesse lõikus selle idapoolses osas risthoone. Sellest teisel pool jätkus pikihooe kooriruumina. Nii sai kirik ladina risti kuju. Mõnel kirikul ümbritses apsiidide rida kabeleid, mis moodustasid kabelipärja. Basiilika põhiplaan Peale basiilikate ehitati ka kodakirikuid, millel asusid kõik löövid ühe katuse all ja aknad olid vaid külglöövidel, ning ühe lööviga kirikud. Eestis ongi enamik maakirikud ühelöövilised. Kiriku tähtsamaid tunnuseid on torn või tornid. Romaani kirikul oli torne palju, neist kaks läänefassaadil. Keskajal nimetati kiriku uksi portaalideks. Sissekäik asus enamasti läänes ja portaale oli tihti
Muusikaelu ja haridus Eestis 12.-18. sajandil Eesti rahvalaulu kõrval hakkas alates 12. sajandist Eestis kõlama ka mitmesuguste võõraste kultuuride kunstmuusikat. 13. sajand, kui toimus esimene suurem ristiusustamise laine, jõudis koos Saksa ordu ja katoliku usuga siia ka gregooriuse laul. Gregooriuse laul Rooma katoliku kiriku laul, ühehäälne, laulavad mehed, ladinakeelne, keerulise meloodiaga, vaba rütmiga. Nii linnadesse kui ka maale hakati ehitama kirikuid ja kabeleid ja rahvas pidi hakkama regulaarselt missal käima (esialgu käidi vastutahtmist ja püüti säilitada vana usku ja kombeid). Kirikute juurde hakati rajama kiriku- ja kloostrikoole. Muude ainete hulgas õpetati laulmist ja orelimängu. Alates 13. sajandust levis linnades vaimuliku muusika kõrval ka võõraste maade ilmalik laul ja pillimuusika. Mängiti neid avalikel pidustustel ja laadaplatsidel. Võõraste maade muusikud sattusid Eestisse peamiselt koos kaubalaevadega. Aga 14
käitus oma idee kohaselt ja lasi 1836. aastal tuua Luxorist Prantsusmaa pealinna 260 tonni raskuse obeliski, mis oli püstitatud 13. sajandil e.Kr. Ramses II käsul. See oli kaalukas kingitus kuningas Louis- Philippe´ile Valitsejad püüdis oma aja hiilgust ja omaenda kuulsust väljendada mastaapsete ehitistega. Nii kerkis Niiluse kaldale 260 m pikkune Luxori tempel, mida ehitas mitu vaaraode põlvkonda. Nad rajasid uhkeid sammaskäike, papüürusesalu meenutavaid galeriisid, graniidist kabeleid oma pühadele veesõidukitele, jumalate ja vaaraode kujusid, reljeefe jahi- ja pidusöögistseenidega ning loomapeaga sfinkside tänava, mida mööda pääses templi juurde. Nõelakujulise obeliski tipp ütleb meile, kellele see hiigelsuur ehitis on pühendatud: "Maailma valitseja, Päike, Tõe valvur, on pannud selle maja kerkima oma isa Amoni auks..." Kõrgel Luxori templi tipus võib näha Amonile ohverdava Ramses Suure (Ramses II) kuju.
käitus oma idee kohaselt ja lasi 1836. aastal tuua Luxorist Prantsusmaa pealinna 260 tonni raskuse obeliski, mis oli püstitatud 13. sajandil e.Kr. Ramses II käsul. See oli kaalukas kingitus kuningas Louis- Philippe´ile Valitsejad püüdis oma aja hiilgust ja omaenda kuulsust väljendada mastaapsete ehitistega. Nii kerkis Niiluse kaldale 260 m pikkune Luxori tempel, mida ehitas mitu vaaraode põlvkonda. Nad rajasid uhkeid sammaskäike, papüürusesalu meenutavaid galeriisid, graniidist kabeleid oma pühadele veesõidukitele, jumalate ja vaaraode kujusid, reljeefe jahi- ja pidusöögistseenidega ning loomapeaga sfinkside tänava, mida mööda pääses templi juurde. Nõelakujulise obeliski tipp ütleb meile, kellele see hiigelsuur ehitis on pühendatud: "Maailma valitseja, Päike, Tõe valvur, on pannud selle maja kerkima oma isa Amoni auks..." Kõrgel Luxori templi tipus võib näha Amonile ohverdava Ramses Suure (Ramses II) kuju.
(põhikiri) Käsitöölised olid tähtsad, et kaupmehed ei ujutaks turgu üle importkaubaga. Tsunftid võitlesid aktiivselt tsunftijänestega ehk vussermeistritega. Kirikukorraldus Eesti alal: Kõrgeim kohapealne kiriklik võim oli Riia peapiiskop, kellele allusid Tartu, Saare-Lääne piiskopkond. Piiskop oli oma valduses kirikuelu juht ning kiriklike süütegude asjus kõrgeim kohtunik, ta õnnistas ametisse madalamaid vaimulikke, pühitses kirikuid, kabeleid, altareid, kirikukelli ja pidas toomkirikus pidulikumaid jumalateenistusi Usupuhastus ehk reformatsioon: Reformatsioon ümberkorraldused katoliku kirikus. Põhjused: 1. katoliku kiriku liigne rikkus 2. vaimulike liiga ilmalik elulaad ja harimatus 3. indulgentside (patukustutuskirjade müük) * 16. saj tekkis opositsioon paavsti juhitud kiriklikule keskvalitsusele, see vastuseis oli poliitiline ja vaimne
väljaku, muutis tunduvalt renessanssmeistrite kavandatud hoonet ja teostas sisekujunduse. Barokk tõi muutusi ka hoonete põhiplaanidesse. Tekkis ehitisi, mille põhiplaan moodustus üksteisesse põimunud ovaalidest. Ümarad ruumiosad, kaarjad ja vonklevad jooned sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Taas tuli kasutusele basiilika, kuid uudselt ümberkujundatuna pealööv ehitati hästi avar ja valge, külglöövidest moodustati rida kabeleid, altaripoolses osas kerkis kuppel. Kirikutel võis leiduda ka fassaaditorne; neil kõrgusid veidrad paisutustega tornikiivrid. Arhitektuur Itaalias Kirikutes mindi üle ladina ristile ning kirikud muutusid pikkadeks. Põhja ja lõunatiibadesse ehitati kabelid. Väga suurt tähelepanu osutati maalidele ja skulptuuridele. Nende eesmärgiks oli muuta kirik suursugusemaks. Välisvaatel tohutult dekoratsioone. Lopsakas fassaad.
Kuidas muutus basiilika põhiplaan romaani ajastul ? Millised ruumid sellele lisandusid ? Pikihoonet pikendati, tekkil 4nurkne ruum, mida nim. kooriks, Kiriku põhiplaan lähenes laidna ristile. Lisandus kabel, mida kasutati surnute matusepaigana. Milleks jaguneb basiilika pikihoone pikuti ja põigiti? transept ja nelitis MIlline oli suurim kristlik pühakoda romaani ajastul ? Clunys- selle viielöövilisele pikihoonele liitusid kolmelööviline eelkirik ja arvukalt kabeleid. Millisel maal tärkasid esimesena romaani stiili alged ? Saksamaal Milline uus teema kerkis esile skultptuuris saksam.? Kristuse kannatuslugu Kuidas olid omavahel seotud arhidektuur ja akulptuurikunst ? Tegemist oi reljeefidega kiriku fassaadil Mis on vaestepiible ? Kirikus oleva kunsti ül. oli piltlikult seletada Pühakirja kirjaoskamatutele. Seepärast hakati kirikute reljeefe nimetama "vastepiibliks" MIda pidasid kujurid oma töödes kõige olulisemaks
1. teravkaared, 2. roidvõlvid (ristroidvõlvid), 3. tugipiidad ja tugikaared. Gooti ehitised on enamasti basiilikad. Põhiplaan on umbes selline, nagu see kujunes välja romaani ajastul – selle peaosad on pikihoone, transept ja koor. Nii liituvad gooti ehitistes juba mitmed romaani arhitektuurist tuntud konstruktiivsed võtted. Kuid ruumi kogumõju on täiesti uus. Tugipiitade vahele, kiriku lõuna- ja põhjaküljele ehitatakse sageli rida kabeleid. Kui gooti kiriku välisarhitektuuri kaunistamisel rakendati väga suurel määral skulptuuri, siis ehitise sisemuses mängis suurt osa maal. On ju gooti kiriku interjööri üks peamisi võlusid tema värvilised aknad. Maali rakendati ka üksikutel ehitiseosadel (võlvidel, vööndkaartel), et nende mõjukust tõsta. GOOTI SKULPTUUR Gooti skulptuuri peaülesandeks oli endiselt ehitiste, eelkõige kirikute kaunistamine. Käsikäes
Hakati hindama itaalia ehitusmeistreid. Barokk tõi muutusi ka hoonete põhiplaanidesse. Tekkis ehitisi, mille põhiplaan moodustus üksteisesse põimunud ovaalidest. Ümarad ruumiosad, kaarjad ja vonklevad jooned sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Taas tuli käibele basiilika, kuid uudselt ümberkujundatuna. Pealööv ehitati hästi avar ja valge, külglöövidest moodustati rida kabeleid, altaripoolses osas kerkis kuppel. Kirikutel võis leiduda ka fassaaditorne; neil kõrgusid veidrad paisutustega tornikiivrid. N. Vaux-le-Vicomte loss, Santa Susanna kirik, Peetri kirik Roomas Peetri kirik 5. Iseloomusta barokk skulptuuri ja too näiteid! Lisa pilt dokumenti! Barokkskulptuurid olid mõeldud peamiselt dekoratiivse, meeleoluka lisandina hoonete ja ehitusansamblite juurde
Notre-Dame-la-Grande´i kirik o Poiters´is (Lääne-Prantusmaa) o 12. sajand o Rikkalik skulpturaalne kujundus o Reljeefid katsid kogu läänefassaadi Ida-Prantsusmaal olid kahe olulise mungaordu keskused. Citeaux oli tsisterlaste emaklooster. Lihtne ja ilma tornideta. Cluny kloostrikirik on aga benediktlaste kloostrikirik. Cluny kloostrikirik o 11. sajand o Suurim kristlik pühakoda toli ajal o Viielööviline pikihoone o Kolmelööviline eelkirik o Arvukalt kabeleid o Kesklööv ja transeptid olid kaetud silindervõlvidega o Külglöövid olid kaetud ristvõlvidega. o Lammutati Suure Prantsuse revulutsiooni ajal. Maria Laachi kirik Saksamaal. 11. sajand o Cluny kloostrikiriku järgi ehitatud Inglismaal ja Põhja-Prantsusmaal [normandias] ehitati kahe läänetorniga ja nelitistorniga kirikuid kirikuid. Põhiplaaniks oli ladina rist, mis oli eriti pikkade harudega. Durhami katedraal Inglismaal.
vaimulikke, kes olid vannutatud ametisse aga keelt ei vallanud. Nemad pidid vähemalt aastaks enda kõrvale leidma kaplani. (Põltsam 2000) Tegu on siis vaimulikuga, kes tegutseb väljaspool kirikut. Väga oluliseks pidasid vaimulikud rahvakeelt ka sellepärast, et see andis ülevaate usuelus ja aitas hoida noorkristlasi õigel teel. (Põltsam 2000) 16.sajandil said uuenduspüüdlused veelgi hoogu juurde ning Liivimaal hakati hulgaliselt asutama kabeleid ja vikaariaid. Eesti keele kasutamine kirikuelus juurdus veelgi ning rahvale sisendati, et kõik see aitab kaasa patulunastamisele, et kõigil on võimalus saada õndsaks. Kõige selle juures karmistati ka vaimulike kohusetäitmist ning seda kontrolli teostas piiskop oma kontrollkäikudega. Tundus nagu kõik läheks nii nagu plaanitud kuid siiski avaldub ühes protokollis, et vaatamata suurtele püüdlustele ei suudetud korda saata midagi suurt
üksteisesse põimunud ovaalidest. Ümarad ruumiosad, kaarjad ja vonklevad jooned sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Niisugusel taustal said uudse ilme isegi vanad, varemgi tarvitatud detailid. Eriti armastati voluute; need keerdusid fassaadidel, ümbritsesid ovaalseid aknaid või imelikke sopiliste viiludega portaale. Taas tuli käibele basiilika, kuid uudselt ümberkujundatuna. Pealööv ehitati hästi avar ja valge, külglöövidest moodustati rida kabeleid, altaripoolses osas kerkis kuppel. Kirikutel võis leiduda ka fassaaditorne; neil kõrgusid veidrad paisutustega tornikiivrid. Skulptuur:Barokkskulptuurid on hoogsad, rahutud, maalilised. Tugevaid, otsitud poosides inimesi kujutatakse lehvivates rüüdes või hoopis ilma rõivasteta. Voogavad draperiid, ülekuhjatus, ebatavalised zestid muudavad skulptuuride piirjooned sopiliseks, ebamääraselt laialivalguvaks.
Mõõtmed suurenesid. Hoone üksikuid osasid lasti eenduda. Fassaadil nisid, pilastrid, petikaknad ja uksed. Rohkesti kasutati skulptuure. Lemmikmotiiviks voluut (teokarpi meenutav), krooniks kolmnurkne viil. Sisearhitektuuris pulbitsev toredus. Itaalia: ()Tekkis ka ovaalidest moodustunud põhiplaaniga ehitisi, taas tuli käibele basiilika, kuid ümberkujutatuna. Pealööv oli avar ja valge, külglöövidest moodustati rida kabeleid, altaripoolses otsas kerkis kuppel. Esinduslikumate barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skulptuurkaunistuste ning maalidega. Laemaalides kasutati perspektiivi. Lagedele maaliti rünkpilved, mille vahel hõljusid inglid, pühakud või tegelased antiikmüütidest(taevani ulatuv ruum). Borromini ehitisi domineerisid eenduvad ja taanduvad osad, lainelised jooned nii fassaadil, kui põhiplaanis. Äärmuslikum suund. Bermini, Maderna: Santa Susanna kiriku fassaad
kaunistusena täita suure osa leheküljest. Karolingid Lääne- Euroopas oli üldine kultuuri tase väga madal. Kirjaoskajaid oli mõni tuhat. Karl Suure valitsusajal muutus Frangi riik suurriigiks. Paralleelselt vallutustega kasvas aadlike huvi Rooma impeeriumi kultuuripärandi vastu. Karl Suur oli kirjaoskamatu kuid hindas kultuuri kõrgelt. Koondas enda õukonda kirjanikke, kunstnikke, käsikirjade kirjutajaid jne. Uuesti õpiti püstitama kivihooneid, säilinud on losse ja kabeleid. Tuntuim on Aacheni lossikabel.(siseruum on kaheksatahuline ja välisring kuueteisttahuline.) Valitsevaks kirikutüübiks jäi basiilika. Arhitektuur oli tagasihoidlik, võlve ja kupleid ehitada ei osatud. Altarite alla hakati ehitama krüpte- ruum pühade säilmete hoidmiseks või tähtsate isikute matmiseks. Kujutavas kunstis jäi juhtivale kohale miniatuurmaal. Initsiaalide kaunistamiseks segunesid inimeste ja loomade kujutised. Püüti edasi anda liikumist ja kujutada ruume ja maastikke
Toomkirik piiskopkonna peakirik, katedraal Vaimulik kirikuelu tegelane, kes on pühendanud oma elu jumala teenimisele; usukultuse teostaja Paavst katoliku kiriku pea, kõrgeim vaimulik, selle juht, keda peetakse Kristuse maapealseks asemikuks Piiskop kristliku kiriku kõrgem vaimulik, kes korraldas usuelu mingil maa-alal või riigis. Oli oma valdustes kirikuelu juht ja kiriklike süütegude asjus kõrgeim kohtunik - õnnistas ametisse madalamaid vaimulikke - pühitses kirikuid, kabeleid, altareid jm - juhtisid kirikuelu ka piiskopkonnast väljapoole jääval ordualal Toomkapiitel kõrgem vaimulike kolleegium, mis tegutses toomkiriku juures - koosnes enamasti kaheteistkümnest toomhärrast ehk kanoonikust - kapiitel oli nõuandvaks ja kaasaotsustavaks organiks piiskopiriigi juhtimisel, maaala valitsemisel - kapiitli liikmed määras osalt piiskop, osalt oli tal endal koopteerimisõigus - kanoonikutel oli õigus piiskoppi valida
Päris palju elemente pärandkultuurist on üritatud hävitada, sest kardetakse, et nad toovad halva õnne inimestele või muutuvad kuidagi moodi ohtlikeks. Näiteks kunagi toodi ohvriteks inimesi, sest usuti, et see aitab neid. Need kohad olid Eestlaste jaoks pühad kohad, kus käidi ohverdamas. Hävitamisega alustati tegelikult juba üsnagi varakult, kuskilt 12. saj. alguses. Ristiusustamisega hakati hiise hävitama, katoliku kirik üritas nende asemele oma riste ja kabeleid püstitada ning luteri kirik üritas hiikohtade ja puude pühaks pidamist täiselikult välja juurida. Ka ohvrikive on üritatud hävitada ning ilmselt pole ka neid eriti palju alles, kuid ohvrikivide hävitamine on ilmselt keerulisem kui hiiete hävitamine. Ohvriallikate ära kaotamisest pole ma midagi kuulnud, aga pigem on nad oma tähtsus lihtsalt kaotanud. Kalmesi on risustatud, et saada
aktiivne ja liikvel, et hoida ära vastaste rünnakuid. Karl Suur, allikas: http://historydoc.edu.ru/catalog.asp?cat_ob_no=12184&ob_no=12322 Karl suure troonile tulekuga ei laienenud ainult Frangi riik, vaid ka avati uuesti koolid, õpiti jälle üle 2 sajandi haridust ning hakkati rohkem usulisi talitsusi tegema. Loodi palju kirikuid, kabeleid ning paluti paavstidel minna nendesse õpetama haridust ja palvetama. Prantsusmaal toimus renessans 14.-16. sajandil. See oli kunstiline murrang Prantsusmaa ajaloos. Sõjaretkedel Itaaliasse nägid Prantsuse kuningad seal uuelaadset kunsti ning soovides ka omal maal midagi taolist saavutada, kutsusid nad Prantsusmaale itaallastest kunstnikke ja arhitekte. Nii jõudis sinna ka Leonardo da Vinci, kes veetis oma viimased eluaastad kuningas Francois I õukonnas
jälgendamist. Klassitsism jäljendas ainult antiiki. Historitsismil on palju vormistiile eesliitega neo- (nt neogootika, neorenessanss, neobarokk jne). Levib peamiselt alates 1820.aastatest. Neogootika Levis peamisel Inglismaal, Saksamaal, hiljem ka Prantsusmaal. Selle stiiliga püüti rahvuslikku eneseteadvust suurendada. Selles stiilis hoonete tellijateks olid aristokraadid, valitsused ja kirik. Inglise parkidesse hakati rajama eksootiliste lisadena kabeleid ja kunstlikke varemeid. Vaesemate aadlike ja linlaste lemmikud olid neorenessanss ja neobarokk. Inglismaal Londoni parlamendihoone (Barry)- erikõrgustega tornid ja teravkaar. Saksamaal Kölni toomkirik Prantsusmaal restaureeriti gootihooneid, s.h. Pariisi Jumalaema kirik. Eestis: J.W Krause ehitas Tartu toomkiriku varemetesse raamatukogu hoone (praegu TÜ muuseum). Neogootika näidetakse on veel mitmed mõisahooned, nt Alatskivi ja Sangaste. Tallinnas Toompeal Aleksander Nevski katedraal.
hiis... ohvripaigad...kohad, kus tehti ohverdusi pühade ajal või suuremate ettevõtmiste eel. maagia...asjade ja nähtuste vahel võivad olla omavahelised seosed. Põua ajal tuli puhastada nõ "ilmaallikat",et hakkaks vihma sadama.Pikaajalise saju puhul tuli vastavat allikat isegi umbe ajada. ristiusu mõjud 11. saj. ...Põletusmatuste kõrval levis ka laibamatmise komme//peaga lääne poole matmine//pronksristikesed(ehted)...võis leiduda ka kirikuid või kabeleid/läänemeremaade piiskop munk Hiltinus(teda ei saatnud edu)...munk Fulco/abiline eestlasest munk Nicolaus...esimene ristitud eestlane Pudiviru vanem Tabelinus///vaen ristiusu vastu puudus...pingeliseks muutis olukorra aga selle pealesurumine 13.sajandil. KAARDID nr. 1 ja 2 kontuurkaartide kogumikust.
teistele üleloomulikele jõududele, keda usuti asuvat hiies või hiiepuudes. Arvati, et hiied võivad ka rännata ja asukohta vahetada. Ohverdati ka üksikult seisvatele pühadele puudele ja kividele, mis arvatavasti samuti olid kuulunud kunagi hiite juurde. Ristiusustamisega algas hiite hävitamine. Katoliku kirik püstitas hiite kohale oma riste ja kabeleid, luteri kirik aga püüdis vanade hiite, hiiekohtade ja puude pühaks pidamist ja ohverdamiskommet täielikult välja juurida. Sellest hoolimata on hiitesse maetud surnuid veel 17. – 18. sajandil. Hiite ja pühade puude kummardamine lakkas 19. sajandi algul. Rahvapärimuses säilisid mälestused vanadest hiiekohtadest ja puudest 20. sajandi alguseni, enamasti PõhjaEestis ja mujal, kus külaasustus oli üldine
*Raad pidas ka kohut. KIRIKUKORRALDUS EESTI ALAL: · Kõrgeim kohapealne kiriklik võim oli Riia peapiiskop, kellele allusid Tartu, SaareLääne piiskopkond. · Piiskop oli oma valduses kirikuelu juht ning kiriklike süütegude asjus kõrgeim kohtunik , ta õnnistas ametisse madalamaid vaimulikke, pühitses kirikuid, kabeleid, altareid, kirikukelli ja pidas toomkirikus pidulikumaid jumalateenistusi, · Vaimulikku järelvalvet teostati sinodite (vaimulike koosolekud) ja visitatsioonide (kirikukatsumised, mille käigus kontrolliti, kuidas on preestrid suutnud kohapeal usutõdesid levitada) kaudu. · Toomkapiitel kõrgem vaimulike kogu, koosnes reeglina 12 toomhärrast ehk kanoonikust, eesotsas oli praost (juhatas piiskopkonna majanduselu ja kapiitli istungeid)
moodustus üksteisesse põimunud ovaalidest. Ümarad ruumiosad, kaarjad ja vonklevad jooned sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Niisugusel taustal said uudse ilme isegi vanad, varemgi tarvitatud detailid. Eriti armastati voluute; need keerdusid fassaadidel, ümbritsesid ovaalseid aknaid või imelikke sopiliste viiludega portaale. Taas tuli käibele basiilika, kuid uudselt ümberkujundatuna. Pealööv ehitati hästi avar ja valge, külglöövidest moodustati rida kabeleid, altaripoolses osas kerkis kuppel. Kirikutel võis leiduda ka fassaaditorne; neil kõrgusid veidrad paisutustega tornikiivrid. Esinduslikumate barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skulptuurkaunistuste ning maalidega. Viimaste juures taotleti petlikku ruumimõju. Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi: seinu nagu jätkanuksid ülal maalitud sammaskäigud. Lagedele maaliti rünkpilved, mille vahel hõljusid imelikes poosides kas inglid
Nii muutus basiilika põhiplaanilt ladina risti kujuliseks (ladina risti püstharu on pikem kui põikharu). . Oli saanud tavaks austada pühakuid inimesi, kes usu nimel olid kannatanud või korda saatnud suuri tegusid. Iga kirik tundis uhkust, kui talle kuulus pühakute säilmeid - reliikviaid. Need paigutati kastikestesse, mis kujutasid endast tolleaegse kunstikäsitöö tippu. Mõnikord ehitati suurematele kirikutele reliikviakastide jaoks poolkaares ümber kooriosa rida kabeleid (kabelitepärg). Need avanesid koori poole. Et usklikel oleks parem kabelite juurde reliikviakaste vaatama pääseda, tehti kabelite ette veel poolkaarekujuline kooriümbriskäik. Romaani kirik on reeglina osa suurest tervikust, kloostrikavatisest. Kloostrihooned olid kavandatud sulushoonestusena, kirikuga olid nad ühendatud ristikäigu abil. Ristikäik kujutas endast võlv- või talalaega galeriitaolist ringteed, mis ümbritses kloostri
· Kui talupoeg oli linnas olnud 1 aasta ja 1 päev siis kaitses linn tema isikut,s.t."linnaõhk tegi vabaks" Katoliku kirik ja usupuhastus: Kirikukorraldus Eesti alal: · Kõrgeim kohapealne kiriklik võim oli Riia peapiiskop, kellele allusid Tartu, Saare-Lääne piiskopkond. · Piiskop oli oma valduses kirikuelu juht ning kiriklike süütegude asjus kõrgeim kohtunik, ta õnnistas ametisse madalamaid vaimulikke, pühitses kirikuid, kabeleid, altareid, kirikukelli ja pidas toomkirikus pidulikumaid jumalateenistusi, · Vaimulikku järelvalvet teostati sinodite (vaimulike koosolekud) ja visitatsioonide (kirikukatsumised, mille käigus kontrolliti, kuidas on preestrid suutnud kohapeal usutõdesid levitada) kaudu. · Toomkapiitel kõrgem vaimulike kogu, koosnes reeglina 12 toomhärrast ehk kanoonikust, eesotsas oli praost (juhatas piiskopkonna majanduselu ja kapiitli istungeid)
annaabi.ee 
