Eesti linnade sisekorrad (0)

Eesti linnade sisekorrad

Rae ülesanne oli

• hoolitseda linna sissetulekute eest ehk koguti makse
  
• kohtu mõistmine
  
• hoolitseda kodanike julgeoleku eest
  
• kaitsta linna huve.
  
• Soodustada käsitööd ja kaubandust
  
• Hoolitseda kirikute,koolide,haigete ning vaesete eest.
  

Kaubandus

Keskaja kaubalinnade ühenduseks oli Hansaliit . Eestis kuulusid sinna 4 linna.

• Tallinn
  
• Pärnu
  
• Tartu
  
• Viljandi
  

Hansa kontorid ülatusid üle terve Euroopa, alustades Londonist , lõpetades Novogrodis. Euroopast toodi kaupa Eestisse, sealt edasi Venemaale.

Eksport

Eestist viidi välja peamiselt

• Rukkist
  
• Ehitus ja hauakive
  
• Kala
  
• Lina
  
• Hülge rasva (vähesel määral)
  

Import

Kõige hinnalisemad tooted, mida toodi sisse olid

• Sool
  
• Raud
  
• Heeringas
  
• Vürtsid
  

Kaupmehed

Kaupmeestel olid omad ühingud, ehk gildid .
Rikkad kaupmehed kuulusid suurgildi – Näiteks Pika tänava alguses, maiasmoka kohviku vastas.

Käsitöö

Vastavalt erialale olid käsitöölised jagunenud ühingutesse ehk tsunftidesse .
Meistriks saada oli raske.

• Õpipoiss
  
• sell
  
• meister
  

Rännuaastatel pidi sell koguma raha.
Sell pidi oma meistri oskuste tõestamiseks tegema meistritöö.
Tsunftijänes .. ebaseaduslikult meistritööd tegev persoon
Vussermeister

Katoliku kiri ja usupuhastus

Kiriku valitsemine.

• Kohalik kõrgeim kirikuvõim kuulus Riia peapiiskopile.
  
• Temale allusid Tartu ja Lääne-Saare piiskopid.
  

Piiskopi ülesanneteks oli:

• Valitseda majanduslikult ja politiiliselt piiskopkonda.
  
• Õnnistada ametisse vaimulikke.
  
• Õnnistada kirikuid, kabeleid ja kelli
  
• Pidada pidulikke missasi.
  

16 sajandiks oli piiskoppe, kes ostsid kokku maid ja maju
Pidasid pidusi ja armukesi.

Kiriku elu maal

Igas Kihelkonnas oli kirik .
Selle eest hoolitses preester
Kaugematesse kihelkonna paikadesse ehitati kabeleid. – selle hoolitses Vikaar

Preestri ülesanneteks oli:

• Usutõdede õpetamine.
  
• Ristimine
  
• Pihi kuulamine / Pihtimine
  

Iga katoliitlane pidi käima vähemalt aastas korra pihtimas

• Laulatamine
  
• 16 sajandiks oli preestreid, kes olid ahned, rumalad ja omakasu püüdlikud.
  

USUPUHASTUS

16-nendaks sajandiks tekkis 2 erinevat vastasseisu
Ilmalik vastasseis ( Valitsejad tahtsid saada kiriku maid ja rikkusi.)
Vaimulik (Osad vaimulikud tahtsid algkristliku lihtsust .)
31.okt.1517 Martin Luther
Algatas usuteemalised vaidlused.
Kõige rohkem käis närvi paavsti patuandestus müük (Paber mingi patuga, mis andakse andeks)
Martin Lutheri põhimõtted olid:

• Inimene ei saa õndsaks mitte heade tegude vaid usu läbi.
  
• Kõik inimesed on võrdsed Jumala ees.
  
• Kõik risti inimesed peavad oskada lugeda
  

Usupuhastus jõudis Eestisse kiiresti.
1523’mandal aastal jõudsid siia Lutheri õpilased.
Lutheri levik oli võimalik tänu olulisele leiutisele (Trükiplaat)
Usupuhastust toetasid eelkõige linnakodanikud .
Sest, nad kuulasid ning võtsid omaks.
Võõramaa kaupmehed tulid linna, rääkisid mitmes keeles ning olid rohkem avatumad.
Usupuhastust toetasid pigem linnkodanikud, kuid ka talupojad. – Kui kõik on võrdsed, siis on elu ilus ja seksikas.
Usupuhastuse vastu: Mõisnikud; Piiskopid; Kloostrid ; ordumeistrid;
Peale ordumeistri ähvarduskirja Tallinnale, algasid linnas rahutused .
Rahvas tungis kirikutesse, rüüstas ja põletas pühakute pilte.
Pildirüüste levis ka Tartusse, Narva, Viljandisse ja Pärnusse
Johann v. Üxküll