Regilaul, I laulupidu (0)

Regilaulu liigid: 1) töölaulud (vilja,künni,tubaste tööde laulud)
2)kalendritähtpäeva- ja tavandilaulud(mardi, kadri ,jaanipäeva laulud,
kiigelaulud, pulmad 3)lastehällitamise- ja mängitamiselaulud
4)isiklike tundeid väljendavad laulud
(vaeselapse,lese, neiu igatsuslaulud kallima järgi)
5)lüroeepilisedlaulud(jutustava,eepilise sisuga laulud)
Uuem rahvalaul hakab tekkima 18.saj lõpul eriti
Kesk-Eestis ja linnade lähedal maal.
Vanem rahvalaul on kriitilist laadi ja naiselik kuid uuem
rahvalaul seotud meeste teemadega, kajastati ühiskondlike sündmusi
nt. Viini-Türgi sõda. Väljendati pahameelt mõisnike ja teoorjust vastu.
Uuema rahvalaulu tekst jagunes nelja osalisteks salmideks.
Kasutati tõlketekste, meloodia oli meloodilisem.
Lauldi koos, sageli pilli saatel. Kõige vanemad pillid on sarvepillid
,pajupill, parmupill , kannel ,mollpill, jauram ,põispill,lõõtspill.
Rahastati kirikuhooneid ja kabeleid, on ehitatud ka kloostreid
ja ordulinnuseid.Kirikutes hakas kõlama 1häälne Gregoriuse koraal.
Koolide õppekavas oli ka kirikulaul . 1329 orel kirkikus.
1319 foiniiklaste kloostrikoolis õppisid esimesed Eesti poisid.
Kirik suhtus vaenulikult rahvamuusikasse aga nt. Eesti kalendri
laulude hulgas on üsna palju kristlike pühadega seotud laulud.
Ilmaliku muusikaga Eestis tegeldi maal.13.saj lõpus on Baltazar Russov
kirjeldanud oma kloostris Jaanipäeva pühitsemist. 16.saj jõudis
Liivimaale Martin Lutheri usundus.Kirikus hakas kaasa laulma ka kogudus
17.saj hakati edendama Eesti keelset haridust.
19.saj mitmehäälse koorilaulu tekkimine Eestis
1857 eestikeelse ajalehe Pärnu Postimees .
Esimesest laulupeost võtsid osa meeskoorid ja puhkpilliorkestrid.
Enamus laule olid saksa heliloojate laulud, mis olid tõlgitud Eesti-keelde.
Lauldi ka F.Baciuse „Mu isamaa mu õnn ja rõõm“
Laulupeol lauldi ainult 2 eesti oma laulu, need olid L.Koidula tekstidel
põhinevad nt. „Mu isamaa on minu arm“ „Sind surmani“
II üldlaulupidu toimus 1879 , sammuti Tartus, kus osalesid
ainult meeskoorid ja orkestrid III laulupidu 1880
1881 Tartus, kus olid ka segakoorid
V 1894 Tartu viimane laulupidu kuhu tuli koore ka naaberriikidest.
VI 1896 Tallinnas,esmakordselt võttis osa naiskoor.