50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kadri.hytt
Õppematerjali autor
Seened Seened on üks eukarüootsete organismide riikidest. Sõnaga "seen" seostuvad esimesel hetkel ikka tavaliselt jala ja kübaraga seened metsa all. Tegelikult on seeneriigi mitmekesisus palju suurem. Seened esinevad kõikjal maailmas, kuid enamik neist on tähelepandamatud nii oma väikeste mõõtmete kui varjatud eluviisi poolest. Nad elavad pinnases ning surnud ja elusates taimedes ja loomades. Sageli elavad nad sümbioosis taimede, loomade ja teiste seentega. Seeneriiki kuuluvad palja silmaga nähtamatud parasiitseened, mis tekitavad haigusi taimedel, loomadel ja inimesel. Roostevärvi laigud taimedel, jahujas valge või kergelt hallikas kirme puude ja põõsaste lehtedel on seened.
Kahvatu kärbseseen (A.lividopallescens Gillet), mille kübar on hallikasbeez, tupp on valge, kasvab lubjarikastes metsades, meil leitud Kagu-Eestist (Hanso jt. 2000). Puudub Austraalias. 1.2 Alamperekond kärbseseen (Amanita) Jalg nahkja rõngaga. Viljakehad lihakad. Kübara serv rihveljas.Eosed inamüloidsed. Eestis 5 liiki, neist 3 mürgist ja 2 mürgisuse kahtlusega. Enamik kärbseseeni on mürgised. Sellesse perekonda kuuluvad Eesti mürgisemad seened: roheline ja valge kärbseseen. Söödavad on roosa, hall, loor-, oranz, kahevärviline ja rõngata kärbseseen, kuid ka nendega tuleb ollaettevaatlik, sest värsketel seentel avalduva hemolüütilise toime tõttu on nad söödavad ainult kupatatul.Loor-kärbseseene korjamine on punasesse raamatusse kuulumise pärast keelatud. Söögiks võib kärbseseeni korjata ainult siis, kui ollakse absoluutselt veendunud, et liik on õigesti määratud ja söödav
..............................................................................................................15 KASUTATUD MATERJAL.................................................................................................... 16 3 SISSEJUHATUS Seen on vanem kui meie, õigupoolest on nad ühed vanimad Maa elanikud. Palja silmaga nähtavad seened kasvasid siin juba devoni ajastul, seega üle 400 miljoni aasta tagasi, pisiseened aga veelgi varem: ühed vanemad jäljed elust planeedil Maa jätsid ilmselt pärmilaadsed seened umbes 3,8 miljardit aastat tagasi. Seened on levinud pea igasse maakera sfääri. Neid on mullas ja puudel; õhus, järvedes, jõgedes ja meredes on miljoneid seenespoore. Neid on kuivas ja niiskes, külmas ja kuumas, kõrgel mägedes ja sügaval veekogude põhjas.
kes/mis teda lagundab, lagundamise kiiruse mädanike tekitajad: 1 sugukond ja lagundamise lõpp-produkti (muld). lehikulaatsed: põhja- külmaseen, tutt- Primaarsed, sekundaarsed ja järgnevad külmaseen, tõmmu- külmaseen, tamme- lagundajate põlvkonnad. Primaarsed- külmaseen; eestis pole, mugul- külmaseen; haigustekitajad e. Metsamädanikud. eestis pole, hiid- lehtervahelik ka Patogeensed seened, kes suudavad tungida soomusmamppel. 2 sugu mittelehikulaatsed: elus puusse, nakatada seda ning kutsuda männi-juurepess, kuuse-juur, juurepruunik, esile haigusprotsesse, mis halvemal juhul viltjas pässik, kuuse-ebapuidik. 3 sug lõpevad puu surmaga. Enne puu surma, nahkiselaatsed: verev nahkis. 4 sug tungivad puusse ka sekundaarsed vaabikulaatsed: jänesevaabik, läikvaabik. 5 lagundajad
otseselt tõestamist leidnud, on teda hilisemal ajal katseliselt kasutatud veterinaarias. Rootsis pandi leiget vett koos murumunaga kõrva kõrvavalu puhul. Astma vastu on kasutatud murumuna ja viina leotist. Hiinas tarvitatakse hiidmurumuna Lycoperdon giganteum spooritolmu mee ja veega segatult ravimina kurguvalu, palaviku ja kopsuhaiguste puhul. Veel rahvauskumusi seentest ja milleks seeni veel kasutada saab Seentega saab lõngu värvida. See käib nii, et korjad seened, kuivatad ja keedad nendest värvitõmmise. Püsiva värvi saamiseks peab lõnga ka kemikaalidega töötlema. Eestlased on lõngasid värvinud siiski pigem taimedega, seentega on lõngasid värvitud rohkem Ameerikas. 37 Eestis on arvatud, et seen ei kasva enam, kui inimese silm on teda näinud. Sama uskumuse pärast on öeldud ka, et metsast tuleb ära korjata ka väikesed seened nagunii nad enam suuremaks ei kasva.
Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies kreeka k. bios elu ja aei alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügisek
Eksamiküsimused 1. Mis on metsamaa? Metsamaa on metsaseaduse järgi, maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) on metsamaana maakatastrisse kantud; 2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti.Metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad.) 1. Mis on mets? Puude võrastiku tekkimisel (võrade liitumise tulemusena) tekib võrastiku all eriline mikrokliima: muutuvad valgus, soojus- ja niiskustingimused. Võrastiku liitumiseks peavad puud saavutama teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem - mets. 3. Mis on eraldis? 4. Mis on puistu? Puistu on üherindeline e.lihtpuistu kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase võrastikutasapinna. Ku
LUUA METSANDUSKOOL METSABOTAANIKA KOOSTAS: EVELIN SAARVA LUUA 2003 EESSÕNA Käesolev "Metsabotaanika" õpik on mõeldud Luua Metsanduskooli esimeste kursuste õpilastele metsakasvukohatüüpides kasvavate taimede tundmaõppimiseks. Õppevahendi koostamise aluseks olid Jaanus Paali ning Erich Lõhmuse metsatüpoloogiat käsitlevad monograafiad. Metsataimede tutvustamine toimub kasvukohatüüpide järgi, kusjuures lisatud on ka kasvukohatüüpide kirjeldused. Igale taimekirjeldusele on lisatud taime või sambla-sambliku joonis. Teksti olulisematele märksõnadele on joon alla tõmmatud, see hõlbustab informatsiooni kättesaamist. Lühend (K) tähistab antud kasvukoha karakterliiki, (KD) karakter-dominanti ja (D) domineerivat liiki. Metsad jaotatakse vastavalt mullastikule ja veereziimile metsa kasvukohatüüpideks (kkt). Need on enamkasutatavad üksused metsade korraldamisel, sest kasvukohatingimused määravad puistute tagav
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid