Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti Metsad (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Keskkonnainfoeeenvregmain?

Lõik failist


Eesti  Metsad
Gregor  Kutateladze
Tal inna Tehnikagümnaasium
2016
Sisukord
Sissej
Sisse uha
ju
tus
hatus
1.
1.
Eesti metsade
Eesti metsad  st
est
2.
2.
M
M än
ä nik
nni ud
kud
3.
3.
Kuusi
Kuu
kud
sikud
4.
4.
Kaseme
Kase
tsad ehk
metsad ehk   kkaasiku
aasi
d
kud
5.
5.
M
M etsad
etsa e t
de  üüb
tüüb id
id
6. Kokkuvõte
Kasutatud allikad
Kasutatud allikad
Sissejuhatus
● Metsa näol on tegu ühe suurima Eesti rikkusega nii looduslikus kui ka 
majanduslikus mõttes.
● Ligi pool Eesti maismaast on mets (51 %).
● Eesti metsades kasvab ja elab üle 
       20 000 liigi elus organismi.
1.Eesti metsadest
Kogu metsadest moodustuvad :
● männikud 32%
● kuusikud 16%
●  kaasikud  32%
● segametsad 20%
2.Männikud
● Enamiku moodustavad männid.
● Eestis kasvab vaid harilik mänd. 
● Harilik mänd on Eesti metsade levinuim puu.
● 1976. a.  kaitseala   Viljandis .
3. Kuusikud
● Mandri ida osas on kuusikuid palju. 
● Lääne Eestis aga kõige vähem.
● Põlvas kasvavad ühed Eesti kõrgemaid  kuuski .
4.  Kasemetsad  ehk kaasikud
● Valdavalt  kased  
● Eestis kasvavad neli kase li ki :
arukask ;
- sookask;
- madalkask;
- maarjakask;
5. Metsade tüübid
● Loommetsad
● Nõmmemetsad
●  Palumetsad
● Laanemetsad
●  Salumetsad
● Soovikumetsad
● Rabastuvad metsad
●  Rohusoometsad
● Kõdusoometsad
●  Samblasoometsad
Kokkuvõte
Eesti on üks kõige rohkemate metsadega riik Euroopas
Metsad on vajalikud inimestele elamiseks
Metsad annavad meile vajalikku looduslikku materjale
Kasutatud allikad
●  http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?id=LO1847&mount=view
#HTTPLmyM6zNWdqwob98YxRTMkmYfIKKgyg
● www.loodusajakiri.ee
● www.teavapiltnik.ee
●  https://et.wikipedia.org/wiki/Soostunud_metsad
●  https://et.wikipedia.org/wiki/Palumetsad
●  https://www.youtube.com/watch?v=q4AQDDKglEE
Tänan kuulamast!

Document Outline



  • Slide 1

  • Sisukord

  • Sissejuhatus

  • 1.Eesti metsadest

  • 2.Männikud

  • 3. Kuusikud

  • 4. Kasemetsad ehk kaasikud

  • 5. Metsade tüübid

  • Kokkuvõte

  • Kasutatud allikad

  • Slide 11


Vasakule Paremale
Eesti Metsad #1 Eesti Metsad #2 Eesti Metsad #3 Eesti Metsad #4 Eesti Metsad #5 Eesti Metsad #6 Eesti Metsad #7 Eesti Metsad #8 Eesti Metsad #9 Eesti Metsad #10 Eesti Metsad #11
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-10-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor GreksOnLahe Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
63
ppt

Metsad

Metsadesse on koondunud 80-90% maismaa orgaanilisest ainest. Mets reguleerib ja mõjutab: õhkkonna gaasilist koostist sademete jaotust ja hulka pinnavee äravoolu aurumist maa-ala veereziimi kliimat 23% maailmast on kaetud metsaga Metsasus maailma eri piirkondades Endine NSV Liit 36% Ladina-Ameerika 34% Põhja-Ameerika (USA ja Kanada) 31% Euroopa 31% Aasia 17% Austraalia ja Okeaania 10% Aafrika 8% Metsa ajalugu Eestis Aeg Eesti metsasus 4000-3000 a. 90% Primitiivne tagasi maaviljelus 13. saj 60% 17.sajandist Ulatuslik metsade laastamine 1900. a. 14% 20. saj Metsade pindala suurenemine 20. Saj lõpp 47% 2005. a. andmed Eesti metsasuse võrdlus mõnede teiste põhjapoolkera riikidega (90ndatel) Soome 66% Kanada 27%

Geograafia
thumbnail
8
docx

Metsa kasvukohatüübid ja joonis

Metsatüüpide rühmitamine Metsade kasvukohatingimusi on mitmesuguseid, sellepärast on ka metsatüüpe palju. Alati ei ole võimalik ega ka vajalik iseloomustada metsi kasvukohatüübi täpsusega. Seepärast on vajalikud ka üldisemad, suuremahulisemad klassifikatsiooniüksused. Arvestades ainult üht metsa olulisemalt mõjutavat faktorit - veereziimi ja sellega seotud soostumisprotsessi, jagatakse metsad 2 klassi: 1) arumetsad Mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või esineb looduslikus seisundis kuni 30 cm tüseduseni (kuivendatud muldadel kuni 25 cm) 2) soometsad metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel on üle 30 cm, kuivendatud aladel üle 25 cm. Põhjavesi ulatub suuremal osal ajast maapinna lähedusse ja paljudes kohtades esineb üleujutusi. Puistute tootlikkus on mulla liigniiskuse ja vähese toitainetesisalduse tõttu madal. Enamasti IV-V boniteet. Kui põhjavesi on hea liikuvusega võib esineda ka I-III bon.

Eesti metsad
thumbnail
16
docx

Metsa kasvukohatüübid ja raied

mitmekesisus on tingitud erinevatest metsa kasvukohatingimustest. Kasvukohatingimused mõjutavad suurel määral metsa koosseisu, alustaimestiku iseloomu, puude juurdekasvu ja saadava puidu kvaliteedi. Metsade suure mitmekesisuse tõttu saab nende majandamine olla edukas vaid konkreetseid ökoloogilisi tingimusi tundes ja arvestades. Metsade majandamiseks on vaja neid klassifitseerida (jagada sarnaste kasvukohatingimuste alusel), selleks jagatakse metsad kasvukohatüüpideks (kkt). Metsade majandamine toimub Eestis suures osas kasvukohatüüpide põhiselt (erinevates kkt-ides kasvatatakse erinevaid puuliike, kasutatakse erinevaid uuendusmeetodeid jne). Et võimalikult lühidalt ja informatiivselt iseloomustada valitsevaid kasvukohatingimusi, ongi kasutusele võetud kasvukohatüüpide mõiste. Eesti metsanduses (nii praktikas, kui ka metsateaduses kasutatakse E. Lõhmuse poolt 1984.a. avaldatud kasvukohatüüpide klassifikatsiooni (nn. Lõhmuse

Eesti metsad
thumbnail
7
doc

Üldmetsakasvatuse 2. töö

Saartel, Lääne- ja Põhja-Eestis. 1.2 Nõmmemetsad (toitainetevaestel liivmuldadel, männikud, madal tootlikkus, vee- toitaine puudus, enamasti leedemullad. Sambliku kasvukohatüüp ­ kõrgematel pinnavormidel kus põhjavesi on sügaval ja muld on kuiv; keskmised ja nõrgalt leetunud leedemullad, muld on happeline; puhtmännikud, madal tootlikus, alusmets puudub tavaliselt, alustaimestik liigivaene, domineerivad samblikud. Kuivad ja tuleohtlikud metsad. Põhja-Eesti, Loode-Eesti. Kanarbiku kasvukohatüüp ­ toitainete vaesel liival kuiv kasvukoht, muld tugevalt happeline, hõredad puhtmännikud, alusmets puudub, alustaimestik liigivaene, Põhja- Eesti, saartel 1.3 Palumetsad (võrreldes nõmmemetsadega kasvavad viljakamatel muldadel, metsakõdu kuni 10cm, I-III boniteedi männikud, kaaspuuliik kuusk) Pohla kasvukohatüüp ­ kõrgematel osadel, muld nõrgalt või keskmiselt leetunud

Üldmetsakasvatus
thumbnail
16
docx

Metsaökoloogia ja majandandamine teine KT

kasvukohatüüp). Looduses esineb sageli nn „vahepealseid“ kasvukohatüüpe. Sellistel juhtudel kasutat väiksemaid üksusi- alltüüpe. Iga kasvukohatüüp jaotat nii mitmeks alltüübiks, kui mitme naabertüübiga on tal ühiseid piire. Alltüüpide nimetused on alati kaheosalised (jänesekapsa- mustika (tagumine nimetus on domineerivam)). Veerežiimiga ja sellega seotud soostumiseprotsessi alusel jagatakse metsad 2 klassi: 1. arumetsad (metsad, kus turbahorisont puudub või esineb looduslikus seisundis kuni 30cm tüsedusena (kuivendatud muldadel kuni 25cm)) 2. soometsad (metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel on üle 30cm, kuivendatud aladel üle 25cm). Põhjavesi ulatub sageli maapinna lähedusse ja paljudes kohtades esineb üleujutusi. Puistute tootlikkus on mulla liigniiskuse ja vähese toitainesisalduse tõttu madal. Enamasti IV- V bon puistud

Metsamajandus
thumbnail
18
doc

Metsaökoloogia ja majandamine II Test

Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 Sügissemester 2014/2015 II osa 1. Eesti metsakasvukohatüübid. Nende tähtsus, eraldamise alused, rühmitamine. Kasvukohatingimused mõjutavad suurel määral metsa koosseisu, puude juurdekasvu, alustaimestiku ja alusmetsa iseloomu ja saadava puidu kvaliteedi. Metsade majandamiseks on vaja neid klassifitseerida, selleks jagatakse metsad kasvukohatüüpideks. Metsa kasvukohatüüpi defineeritakse kui ühesuguse metsakasvatusliku efektiga metsamaade kogumit

Metsandus
thumbnail
16
doc

Metsatüübid

1. Loopealsed 2. Nõmmemetsad 3. Palumetsad 4. Laanemetsad 5. Salumetsad 6. Soovikumetsad 7. Rabastuvad metsad 8. Rohusoometsad 9. Samblasoometsad 10. Kõdusoometsad ALVAR FORESTS ­LOOPEALSED METSAD This groupof types includes forests of low productivity and with a peculiar xeromesophilous ground vegetation, which grow on a layer of limestone, gravel, grit or shingle. See metsa kasvukohatüüp sisaldab madala tootlikkuse ja iseloomulikult suure või keskmise kuivusnõudlikkusega alustaimestikku, mis kasvab pae-, kruusa- , peenkruusa või klibukihil. This layer is close to surface, with thickness of soil up to 30 centimetres. See rinne on

Inglise keel
thumbnail
13
docx

Metsakasvatuse arvestuse vastused

1. Eesti metsad ja metsandus. Metsakasvatus ­ on tegevus metsas toimuvate bioloogiliset protsesside mõjutamiseks, mille eesmärgiks on kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Metsakorraldus ­ esindab ökoloogilist suunda metsanduses (metsatakseerimine, majanduskavade koostamine). Metsatööstus ­ tegeletakse küsimustega, mis on seotud puidu varumise ja töötlemisega. Umbes 4000 a tagasi oli eesti metsade pindala 85%, kuid põllumajanduse arenguga hakkas metsade pindala vähenema. 18. Saj oli eesti metsasus umbes 28%, 19 saj vähenes see veelgi põhjuseks intensiivene metsakasutus (paberi- ja puidutööstuse areng). Uuesti hakkas metsade pindala suurenema pärast II MS. Põhjused: metsade pindala suurenes põllumaade arvelt, kuna palju maad jäeti sööti; algas ulatuslik metsamaade kuivendamine. 2008 a oli Eesti metsade kogupindala 2,2 milj. Ha (SMI statistilise

Metsakasvatus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun