Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Saksamaa ja Mongoolia metsamajandus (0)

1 Hindamata
Punktid

Saksamaa ja  Mongoolia  
metsamajandus
Ülevaade
•  Metsavarusid  iseloomustab  metsamaa  
pindala, metsasus  ja  puiduvaru
Ülevaade
• Metsavarusid iseloomustab metsamaa 
pindala, metsasus ja puiduvaru
• Metsa võib  raiuda  sama palju, kui seda 
tagasi istutatakse, et puidutagavara ei 
väheneks
Ülevaade
• Metsavarusid iseloomustab metsamaa 
pindala, metsasus ja puiduvaru
• Metsa võib raiuda sama palju, kui seda 
tagasi istutatakse, et puidutagavara ei 
väheneks
• Puidu väärindamine tähendab puidu 
väärtuse kasvamist tema töötlemisel
Ülevaade
• Metsavarusid iseloomustab metsamaa 
pindala, metsasus ja puiduvaru
• Metsa võib raiuda sama palju, kui seda 
tagasi istutatakse, et puidutagavara ei 
väheneks
• Puidu väärindamine tähendab puidu 
väärtuse kasvamist tema töötlemisel
• Puiduklastri moodustavad metsa 
langetamine, materjali  metsast   väljavedu  
ja metsamaterjali esmane töötlemine
Ülevaade
• Metsavarusid iseloomustab metsamaa 
pindala, metsasus ja puiduvaru
• Metsa võib raiuda sama palju, kui seda 
tagasi istutatakse, et puidutagavara ei 
väheneks
• Puidu väärindamine tähendab puidu 
väärtuse kasvamist tema töötlemisel
• Puiduklastri moodustavad metsa 
langetamine, materjali metsast väljavedu 
ja metsamaterjali esmane töötlemine
• Saksamaal tõenäoliselt paremini arenenud 
puiduklaster
Puiduga varustatus
• Saksamaa – 11 076 ha, pindala muutumine:  
-0,3%
• Mongoolia – 10 898 ha, -0,7%
•  Kenya   - 3 467 ha, -0,3%
• Soome – 22 1
8057
%  ha, -0,1%
Sari 1
70%
60%
50%
40%
Sari 1
30%
20%
10%
0%
Metsatüübid
• Saksamaa – kuusikud,  männikud
nulusalud
Metsatüübid
• Saksamaa – kuusikud, männikud, 
nulusalud
• Mongoolia – männikud, nulusalud, 
tammiku
Metsatüübid
• Saksamaa – kuusikud, männikud, 
nulusalud
• Mongoolia – männikud, nulusalud, 
tammikud
•  Keenia  – Manilkara sansibarensis, 
Hymenaea verrucosa ( segametsad )
Metsatüübid
• Saksamaa – kuusikud, männikud, 
nulusalud
• Mongoolia – männikud, nulusalud, 
tammikud
• Keenia – Manilkara sansibarensis, 
Hymenaea verrucosa (segametsad)
• Soome – männikud, kuusikud, 
kaasikud
Metsatööstus  
• Arenenuim – Soome 
(tähtsaim)
Metsatööstus 
• Arenenuim – Soome (tähtsaim)
• Vähem arenenum – Mongoolia 
(sõiltub impordist)
Metsatööstus 
• Arenenuim – Soome (tähtsaim)
• Vähem arenenum – Mongoolia 
(sõiltub impordist)
100%
90%
80%
Kütus
70%
Tööstuslik 
60%
palk
50%
40%
Saematerja
30%
l
20%
Puitpaneeli
10%
d
0%
Tselluloos
Paber
Metsa probleemid
• Mongoolia – vähe metsa, 
metsatulekahjud
Metsa probleemid
• Mongoolia – vähe metsa, 
metsatulekahjud
• Keenia – (Vihma)metsi võetakse 
maha
Metsa probleemid
• Mongoolia – vähe metsa, 
metsatulekahjud
• Keenia – (Vihma)metsi võetakse maha 
• Soome – illegaalne  metsaraie
metsiste elualade  hävimine
Metsa probleemid
• Mongoolia – vähe metsa, metsatulekahjud
• Keenia – (Vihma)metsi võetakse maha 
• Soome – illegaalne metsaraie, metsiste 
elualade hävimina
• Saksamaa - happevihmad
Aitäh  kuulamast!

Document Outline

  • Slide 1
  • Ülevaade
  • Ülevaade
  • Ülevaade
  • Ülevaade
  • Ülevaade
  • Puiduga varustatus
  • Metsatüübid
  • Metsatüübid
  • Metsatüübid
  • Metsatüübid
  • Metsatööstus
  • Metsatööstus
  • Metsatööstus
  • Metsa probleemid
  • Metsa probleemid
  • Metsa probleemid
  • Metsa probleemid
  • Aitäh kuulamast!
Vasakule Paremale
Saksamaa ja Mongoolia metsamajandus #1 Saksamaa ja Mongoolia metsamajandus #2 Saksamaa ja Mongoolia metsamajandus #3 Saksamaa ja Mongoolia metsamajandus #4 Saksamaa ja Mongoolia metsamajandus #5 Saksamaa ja Mongoolia metsamajandus #6 Saksamaa ja Mongoolia metsamajandus #7 Saksamaa ja Mongoolia metsamajandus #8 Saksamaa ja Mongoolia metsamajandus #9 Saksamaa ja Mongoolia metsamajandus #10 Saksamaa ja Mongoolia metsamajandus #11 Saksamaa ja Mongoolia metsamajandus #12 Saksamaa ja Mongoolia metsamajandus #13 Saksamaa ja Mongoolia metsamajandus #14 Saksamaa ja Mongoolia metsamajandus #15 Saksamaa ja Mongoolia metsamajandus #16 Saksamaa ja Mongoolia metsamajandus #17 Saksamaa ja Mongoolia metsamajandus #18 Saksamaa ja Mongoolia metsamajandus #19
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor K L Õppematerjali autor
Saksamaa ja Mongoolia metsamajanduse võrdlus

Sarnased õppematerjalid

Metsatööstus
2
doc

Metsatööstus

Ühiskonnageograafia gümnaasiumis ARVUTITUND Kuidas hinnata metsatööstuse arengutaset? Taustinfo Igal aastal väheneb maailma metsade pindala, kuid samas kasvab pidevalt nõudlus puidu, puidutoodete ja paberi järele. Paljudes riikides laastatakse metsi röövraiega, järskudelt nõlvadelt raiutud metsade asemele kujunevad sageli erosioonist puretud jäätmaad. Palkide eksport toob kasumit küll metsaärimeestele, kuid jätab riigi ilma palju suuremast tulust, mida saaks puidu väärindamisega oma riigis. Selleks, et metsa kui olulist taastuvat loodusvara pidevalt kasutada, tuleb seda mõistlikult majandada ning raiutud puit parimal viisil ja täielikult ära kasutada. Metsaraie tagajärjel tekkinud uhtorud Madagaskaril. Vastake küsimustele

Geograafia
Maailma Metsad
14
docx

Maailma Metsad

peapõhjuseks metsade raiumine küttepuidu saamise eesmärgil. Troopiliste metsade raiumine sealse väärtpuidu saamiseks suureneb samuti. • Troopiliste metsade (vihmametsade) hävimise peapõhjuseks on nende põletamine metsade aluse maa kasutuselevõtuks põllumaana. • Rahvaarvu suurenedes arengumaades vajatakse üha enam maad toidu tootmiseks; uusi maid saadakse aga eeskätt metsade arvelt • Kahjulik metsamajandus - suveraie, mille käigus suure erisurvega masinad trambivad mulla tihedaks, vett ja õhku mitteläbilaskvaks, hävitatakse mulda toitainetega varustav metsakõdu ning halvendatakse sel teel tugevasti uue metsapõlvkonna kasvutingimusi • Kahjulik poliitika - loomakasvatusfarmide tekkest tingitud metsade langetamise peamiseks põhjuseks on poliitika, mis võimaldab lihtsat maade ostu ja toetab suurfarme. 1970. aastatel subsideeris Brasiilia põllumajanduslaene ja loomaliha eksporti

Geograafia
Maailma metsatööstus
23
ppt

Maailma metsatööstus

1. 1. 2. 2. 2. 3. 3. 4. 1. okasmets 5. 5. 5. 2. sega- ja laialehine mets 4. 3. lähistroopiline niiske mets 3. 4. troopiline 4. mets 5. ekvatoriaalne vihmamets http://library.thinkquest.org/08aug/01323/reg.html Kuidas maailma metsad jagunevad? Mitmeotstarbeline Tulundusmetsad

Metsandus
10 klassi Geograafia
9
doc

10.klassi Geograafia

Kolmandik väljapüütud kalast jõuab maailmaturule, ülejäänu tarbitakse siseturul. Suurimad kalatoodete väljavedajad on arenenud riigid. Üksikute riikide lõikes on suurimad eksportijad Norra ja Taani, ka Hiina. Suurimad importijad on Jaapan, Taani, Hispaania, USA. Maailma kalavarud vähenevad. Kalavarude vähenemise põhjused: Ülepüük Maailmamere reostumine Alammõõduliste kalade väljapüük Metsavarud ja metsatüübid Mets on taastuv loodusvara, kuid uuenemine võtab palju aega. Kui metsi õigesti majandada (hooldamine, istutamine, harvendamine, väetamine), on võimalik metsade tootlikkust mitu korda tõsta. Eestis näiteks lühendada 80 ­ 100 aastalt 60 ­ 70 aastale. Kuidas hinnata metsavarusid? Metsade suurust võib iseloomustada kahel viisil: Metsamaa pindalaga (ha) Metsasusega (%) Metsavarude hulka arvestatakse ka noor mets, võsa ja ka raiesmikud. See aga

Geograafia
Maailma metsad ja nende tähtsus
9
docx

Maailma metsad ja nende tähtsus

Märksõnad: metsatüüp, bioloogiline mitmekesisus, metsasus, puiduvaru, puidu juurdekasv, metsamajandus, jätkusuutlik ja säästlik areng. Maailma metsad ja nende tähtsus Mets on puittaimedega tihedalt kaetud ala. Metsade hulka ei arvestata aiandeid ega linnaparke. FAO andmeil on maailmas 4 mld ha ehk 40 mln km2 metsa ehk umbes neli Euroopa- suurust maatükki. Rahvastiku tiheduse ja metsasuse vahel on negatiivne seos: mida rohkem inimesi mingis piirkonnas elab, seda rohkem on seal metsa maha võetud, et saada puitu ning

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...
Metsakasvatuse arvestuse vastused
13
docx

Metsakasvatuse arvestuse vastused

klassi puude tagavarast. III klass ­ kaasvalitsevad ­ keskmise kasvuga puud, nõrgemalt arenenud tüvega ja väiksema võraga. Moodustavad u 20% puistu tagavarast. IV klass ­ allajäänud puud ­ kitsaste ja hõredate võradega puud (jagatakse kaheks IV a ­ enam vähem ühtlaselt paiknevate okstega; IV b ­ ühepoolse võraga) V klass ­ rõhutud puud ­ jagatakse kaheks Va ­ surevad puud; Vb ­ surnud puud) 5. Mets ja valgus. Valgus on oluline tegur puuvõrade kujunemisel ja tüvede laasumisel. Ebaühtlase valguse korral moodustub ebaühtlane võra ja ekstsentriline tüvi, liiga tugeva valguse korral aga pikk ja laiuv võra ning tüved jäävad okslikeks. Puud jaotatakse valgusnõudlikeks (nt lehis kask mänd haab) ja varjutaluvateks (nt kuusk, nulg pärn pöök) ja poolvarju taluvateks (nt hall lepp sanglepp toomingas). Valgusnõudlikuse üle otsustamisel tuleb lähtuda:

Metsakasvatus
Metsaökoloogia ja majandandamine teine KT
16
docx

Metsaökoloogia ja majandandamine teine KT

Vormiarv näitab puutüve mahu suhet kujutatava silindri mahtu, mille kõrgus võrdub puu kõrgusega ja läbimõõt puu rinnakõrguse läbimõõduga. Okaspuudel on see en 0,45-0,50, lehtpuudel 0,41-0,45. kui kõrgus on teada, saab hf-i vastavast tabelist. 5. puu vanuse määramine • männaste loendamise teel • juurdekasvupuuri abil Puistu takseerimine. Puistu eraldamise tunnused Eesti riigimetsad on jaotatud metskondadeks. Ühe metskonna piires jaotatakse mets kvartaliteks. Metsamassiividest raiutakse läbi sihid ning kogu metsaga ala jaotatakse ruudu või ristküliku kujulisteks osadeks e kvartaliteks. Tekib kvartalivõrgustik, mis võimaldab metsade paremat majandamist, kuid kvartali piiriks võib olla ka mõni looduslik objekt (kraav, jõgi). Kvartalivõrgustiku tähtsus: – võimaldab metsade majandamist, ligipääsu erinevatele metsaosadele – kvartalid ja eraldised on nummerdatud, seega loodud omaette koordinaatide süsteem, mis

Metsamajandus
Vääriselupaikade inventuur Eestis
18
docx

Vääriselupaikade inventuur Eestis

paljanduvad kivimid, pangad ja liivaluited, millel on elupaigaspetsialistide jaoks oluline tähtsus. Äärmuslike looduslike tingimuste tõttu ei ole inimesed neid alasid majandama kippunud. Niisugused metsaalad on pikka aega häirimatult eksisteerinud ja nende alade iseloomulikud liigid ­olgu metsale kui ökosüsteemile või kaljusele pinnasele või allikaveele kohastunud liigid ­on säilinud tänase päevani. Siit tuleneb maastikuliste võtmetunnuste tähtsus. Vahel on mets üksnes oma ökoloogiliste tingimuste järjepidevusega loonud soodsad tingimused elupaigaspetsialistidele, kellel on olnud piisavalt aega levida ja olemasolevate tingimustega kohaneda. Sellisel juhul on võtmetunnuste kasutamine puistu hindamisel keerukam. Lisaks võtmetunnustele aitavad inventeerijal ala bioloogilist mitmekesisust hinnata indikaatorliigid. Indikaatorliigi mõiste Indikaatorliik on VEP inventuuri tähenduses liik, millel

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun