Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kontrolltöö küsimused ja vastused (3)

5 VÄGA HEA
Punktid
MÕISTED:
aluminotermia- lihtaine (enamasti metallide) saamine ühenditest
alumiiniumiga redutseerimise teel
elektrolüüs-elektsivoolu läbijuhtimisel lahustest või sulatatud elektrolüüdist
elektroodidel kulgev redokreaktsioon
karbotermia -metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiidi abil
kõrgel temperatuuril keemiline vooluallikas -saade, milles
keemilises reaktsioonis vabanev energia muudetakse
vahetult elektrienergiaks.
korrosioon - metalli hävimine(oksüdeerumine) keskkonna toimel
oksüdeerija-aine, mille osakesed liidavad elektrone(ise redutseerudes)
oksüdeerumine-elektronide loovutamine redoksreaktsioonis;sellele vastab elemendi
oksüdatsiooniastme suurenemine
redutseerija -aine, mille osakesed loovutavad elektrone(ise oksüdeerudes)
redutseerumine-elektronide liitmine redoksreaktsioonis;sellele vastab elemendi
oksüdatsiooniastme vähenemine
sulam -mitmest metallist või metallist ja mittemetallist koosnev metalliliste omadustega
materjal;saadakse enamasti koostisainete kokkusulatamisel
särdamine- kuumutamine õhuhapniku juuresolekul.
maagi rikastamine -rikastamisel eraldatakse maagist suurem osa kõrvalainetest.
Maagis sisalduvate ainete üksteisest eraldamine kasutatakse enamasti ära nende
ainete füüsikaliste omaduste erinevust, näiteks, erinevat tihedust, märgavust
või magnetilisi omadusi
KEEMILINE KORROSIOON:
reageerimine kuivade gaasideg(O2;Cl) või vedelikega( bensiin ;õlid).
Intensiivsemalt kulgeb kõrgemal temperatuuril(nt.kuumtöötlemisel,
keemiatööstusaparatuuris, automootoris, ahjudes jne).
Kuivasõhus tekib põhisaadusena nn. rauatagi Fe3O4 ,
kuumutamisel kloori atmosfääristekiv 2FeCl3
NT: 3Fe+O2->Fe3O4
2Fe+3Cl2->2FeCl3
ELEKTROKEEMILINE KORROSIOON:
võib tavatingimustes intensiivselt toimuda.Ka raud on vähese
vastupidavusega. Toimumise tingimuseks on nende metallide kokkupuude
elektrolüüdilahusega. Elektrokeemiline reaktsioon kulgeb kahe omavahel seotud
(osa)reaktsioonina, mis võivad toimuda ka metalli erinevatel pindadel.
Üheks on metalli oksüdeerumine, teiseks on keskkonnas leiduvate oksüdeerijate
redutseerumine.
METALLIDE TOOTMINE JA KORROSIOON:
Korrosioonis tekivad uued ained, uued sidemed, ühendite või sidemete
moodustumisel vabaneb energia ja korrosioonil energiat kulutamata
ja see toimub iseeneslikult.
Metalli maakide lõhkumiseks on vaja lõhkuda sidemeid ja kulutada energiat.
Kui on vaja energiat juurde anda. See on eksotermiline protsess.
OKSÜDEERIJA JA REDUTSEERIJA LEIDMINE:
2Na(0) + 2h2o(1 ja -2) --> 2NaOH(1 -2 1) + H2
Oksüdeerija liidab elektrone ja oksüdatsiooniaste suureneb. Sellel juhul
on aine oksüdeerijaks.
2H(1) - 2e- --> H2(0)
Redutseerija lahutab elektrone ja oksüdatsiooniaste suureneb. Sellel
juhul on aine redutseerijaks.
Na(0) - e- -->Na
AINULT REDUTSEERIJANA VÕIB KÄITUDA
a) H - ioon
ei käitu redutseerijana
b) Ca aatom
käitub redutseerijana
c)Fe+2 - ioon
võib käituda nii redutseerijana ja ka oksüdeerijana.
Oleneb millega ta reageerib.
ANOODIL JA KATOODIL TOIMUVAD REDOKSPROTSESSIDE VÕRRANDID:
a) sulatatud kaaliumkloriid
KCl --> K+ Cl-
katood : K+ +e- --> K
Anood: 2Cl- - 2e- --> Cl2
b)hõbe(1) nitraat vesilahuses
AgNO3 --> Ag+ + NO3-
Katood:Ag+ + e- --> Ag
Anood: 2H2O - 4e- --> 4H + O2
Kontrolltöö küsimused ja vastused #1 Kontrolltöö küsimused ja vastused #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 137 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor q-minuz Õppematerjali autor
mõisted, aluminotermia + reaktsioonivõrrandid

Sarnased õppematerjalid

KEEMIA konspekt
2
docx

KEEMIA konspekt

KEEMIA KT Mõisted 1) Redutseerija on aine, mille osakesed loovutavad elektrone (ise oksüdeerudes). On metall. (KATOOD) 2) Oksüdeerija on aine, mille osakesed liidavad elektrone (ise redutseerudes). (ANOOD) 3) Metallid on kergesti töödeldavad, nad on plastilised. 4) Elektrolüüs on elektrivoolu toimel aine saamine. Aine lagundamine elektrivoolu toimel. Elektrolüüsi korral toimuvad redutseerumine ja oksüdeerumine eraldi elektroodidel. Elektroodi, millel toimub redutseerumine, nimetatakse katoodiks, elektroodi, millel toimub oksüdeerumine, nimetatakse anoodiks. 5) 6) Maagi rikastamine: rikastamisel eraldatakse maagist suurem osa kõrvalainetest. Maagis sisalduvate ainete üksteisest eraldamine kasutatakse enamasti ära nende ainete füüsikalliste omaduste erinevust, näiteks erinevat tihedust, märguvust või magnetilisi omadusi. 7) Metalli särdamine FeS2 + O2 = Fe2O3 + SO2 8) Aluminotermia Fe2O3 + Al = Al2O3 + Fe

Keemia
Keemia kontrolltöö vastused
4
docx

Keemia kontrolltöö vastused

KEEMIA KT Mõisted 1) Redutseerija on aine, mille osakesed loovutavad elektrone (ise oksüdeerudes). On metall. (KATOOD) 2) Oksüdeerija on aine, mille osakesed liidavad elektrone (ise redutseerudes). (ANOOD) 3) Metallid on kergesti töödeldavad, nad on plastilised. 4) Elektrolüüs on elektrivoolu toimel aine saamine. Aine lagundamine elektrivoolu toimel. Elektrolüüsi korral toimuvad redutseerumine ja oksüdeerumine eraldi elektroodidel. Elektroodi, millel toimub redutseerumine, nimetatakse katoodiks, elektroodi, millel toimub oksüdeerumine, nimetatakse anoodiks. 5) 6) Maagi rikastamine: rikastamisel eraldatakse maagist suurem osa kõrvalainetest. Maagis sisalduvate ainete üksteisest eraldamine kasutatakse enamasti ära nende ainete füüsikalliste omaduste erinevust, näiteks erinevat tihedust, märguvust või magnetilisi omadusi. 7) Metalli särdamine FeS2 + O2 = Fe2O3 + SO2 8) Aluminotermia Fe2O3 + Al = Al2O3 + Fe

Keemia
Redoksreaktsioonid-metallide keemilised omadused
6
docx

Redoksreaktsioonid, metallide keemilised omadused

Redoksreaktsioonid,metallide keemilised omadused, metallide leidumine ja  saamine. Materjal on õpikus lk. 19­22, 27­29, 37­43, 45­48, 151­155, töövihikus lk.14 harj. 3.9  (9,10), lk. 15 harj. 4.1, lk. 22­26, lk. 84, 85 harj.5.1. Tuleb teada:  1. Mis on:  oksüdatsiooniaste ­ elemendi aatomite oksüdeeruise astet iseloomustav suurus; võrdub  aatomi laenguga ühendis  redoksreaktsioon ­ keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühtedelt  osakestelt teistele; sellega kaasneb elementide oksüdatsiooniastme muutus oksüdeerumine ­ elektronide loovutamine redokreaktsioonis; sellele vastab elemendi  oksüdatsiooiastme suurenemine redutseerumine ­ elektronide liitumine redoksreaktsioonis; sellele vastab elemendi  oksüdatsiooniastme vähenemine oksüdeerija ­ aine, mille osakesed liidavad elektrone redutseerija ­ aine, mille osakesed loovutavad elektrone 2. Kuidas mä

Reaktsioniprotsessid
Kordamisküsimused metallid 2016
12
doc

Kordamisküsimused metallid 2016

Kordamisküsimused (kasuta vastamisel ka tabeli abi) 1) Selgita mõisteid:  leelis: vees hästilahustuv tugev alus (hüdroksiid)  redutseerumine: elektronide liitumine redoksreaktsioonis, elemendi o.a- vähenemine  sool: kristalne aine, mis koosneb aluse katioonidest ja happe anioonidest  redutseerija: aine, mille osakesed loovutavad elektrone, ise oksudeerub  oksüdeerumine: elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, elemendi o.a- suurenemine  leelismuldmetall: IIA rühma elemendid  katioon: positiivse laenguga ioon  korrosioon: metalli hävimine (oksüdeerumine) keskkonna toimel Metall oksüdeerub keskkonnas oleva oksüdeerija toimel metalliühendiks (loovutab elektrone)  oksüdeerija: aine, mille osakesed liidavad elektrone (ise r

Geograafia
METALLID-lk 121-176
6
doc

METALLID (lk.121-176)

METALLID (lk.121-176) 1. Metallide reageerimine mittemetallidega Aktiivsed metallid reageerivad halogeenide, hapniku ja väävliga energiliselt juba toatemperatuuril või nõrgal soojendamisel. Vähemaktiivsed metallid reageerivad mittemetallidega enamasti alles kuumutamisel. Väärismetallid on oksüdeerumise suhtes eriti vastupidavad, kuigi reaktsioonid võivad siiski vähesel määral toimuda. Keemilistest reaktsioonides käituvad metallid alati redutseerijana. Metalli reaktsioon mittemetalliga kui redoksreaktsioon. - Liidetud elektronide arv on alati võrdne loovutatud elektronide arvuga. Kui metallilisel elemendil esineb ühendites mitu erinevat oksüdatsiooniastet, tekib metalli reageerimisel mittemetalliga enamasti selline saadus, milles metalliline element on oma kõige iseloomulikumas oksüdatsiooniastmes. 2. Metallide reageerimine hapete lahustega Metalli reageerimisel hapet

Keemia
Harjutusi redoksreaktsioonidest ja elektrokeemiast
17
pdf

Harjutusi redoksreaktsioonidest ja elektrokeemiast

Harjutusi redoksreaktsioonidest ja elektrokeemiast Õpitust jääb meile meelde ainult see, mida me praktiliselt kasutame või harjutame. (J. W. Goethe) Redoksreaktsioonid 1. Reasta järgmised ained lämmastiku aatomite oksüdatsiooniastmete kasvu järjekorras. a) NH 4 Cl b) NO c) NaNO 2 d) NO 2 e) Al(NO 3 ) 3 f) N 2 O g) N 2 .......................................................................................................................................... 2. Ühenda õiged paarid. Selleks määra kaldkirjas olevate elementide aatomite oksüdatsiooniaste.

Keemia
Metallid 2
4
doc

Metallid 2

KEEMIA KT METALLID Metallide reageerimine mittemetallidega Aktiivsed metallid reageerivad halogeenide, hapniku ja väävliga energiliselt juba toatemperatuuril või nõrgal soojendamisel. Vähemaktiivsed metallid reageerivad mittemetallidega enamasti alles kuumutamisel. Väärismetallid reageerivad vähe. Redutseerija (aine, mille osakesed loovutavad elektrone) on metall. Redutseerimine- elektronide liitumine redoksreaktsioonis, elemendi oks. aste väheneb Oksüdeerija (aine, mille osakesed liidavad elektrone) on mittemetall. Oksüdeerimine- elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, elemendi oks.aste kasvab. Redoksreaktsioon- keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt teistele, sellega kaasneb elementide oksüdatsiooniastme muutus. Metallide reageerimisel hapnikuga tekivad oksiidid. Metallide reageerimisel väävliga tekivad sulfiidid Metallide reageerimisel halogeenidega (I2,Br2) tekivad halogeniidid. Metallid

Keemia
Enim levinud metallid ja metallide saamine
3
doc

Enim levinud metallid ja metallide saamine

Metallid Leidumine: 4/5 elementidest on metallid. Enamlevinud on Al, Fe, Ca, Na, K, Mg. Ehedana leidub väheaktiivseid metalle: Cu, Hg, Ag, Au, Pt, enamuses metallidest leiduvad ühenditena maakide koostises. Maagid võivad olla oksiidsed(Fe2O3, Al2O3), sulfiidsed( Cu2S, HgS, FeS2), kloriidsed ( NaCl, KCl), karbonaatsed, ... jt.sooladena. Aatomi ehitus ja paiknemine per. süsteemis: Per. süsteemis- vasakul all; väliskihis 1-3 elektroni, aatomiraadius suhteliselt suur; elektronegatiivsus suhteliselt väike; loovutavad elektrone; on redutseerijad; ühendites omandavad positiivse oksüdatsiooniastme. Metalliline side: Metallioonide ja "vabade elektronide" vaheline side. Füüsikalised omadused: Üldised: hea elektri .ja soojusjuhtivus, metalliline läige, plastilisus. Erinevused: 1. Läige ja peegeldumisvõime (sile poleeritud pind): parimad peegeldusvõimelt hõbe(Ag). alumiinium(Al), kuld(Au). Pulbrina enamus hallikas-m

Keemia




Kommentaarid (3)

kerx profiilipilt
Kerli Loopman: Küllaltki hea, eriti iseseisvaks õppimiseks.
16:44 25-07-2011
432561 profiilipilt
432561: Suhteliselt hea
09:48 10-05-2022
Chaosdog30 profiilipilt
Tundmatu Tuvi: hea hea
21:47 25-03-2014



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun