Metallid

Aste, Anni

Metallid (2)

Keskkool - Keemia - Keemia

3 KEHV

Lõik failist

KEEMIA KT II

Leelismetallide üldiseloomustus (omadused), leidumine looduses.
*On kõige metallilisemad elemendid.
*Pehmed, kergesti lõigatavad,
*kerged (väikese tihedusega)
*madala sulamistemperatuuriga,
*hea elektri- ja soojusjuhtivusega,
*puhas metallipind on läikiv ja valdavalt hõbevalge värvusega,
*reageerivad aktiivselt hapnikuga ja enamiku teiste mittemetallidega,
*reageerivad aktiivselt veega, moodustades vastava leelise ja tõrjudes välja vesiniku,
*reageerivad tormiliselt hapetega, tõrjudes välja vesiniku.

Tähtsamad Na ja K ühendid ning nende kasutamine.
Na ühendid.-
*NaNO3- naatriumnitraat - kasutatakse väetisena
*NaCl- naatriumkloriid - kasut. toidu valmistamisel, kontsereerimisel ja kloori saamiseks.
*NaOH- naatriumhüdroksiid e. seebikivi - kasut. seebi ja kiudainete valmistamisel.
*Na2CO3- naatriumkarbonaat e. sooda - kasut. pesupulbris ja klaasi tootmisel.
* NaHCO3 -naatriumvesinikkarbonaat e. söögisooda- kasut. küpsetusainetes ja ravimites.
*Na2SO4- naatriumsulfaat - kasut. lahtistina ja ravimite koostises.
K ühendid-
*KCl- kaaliumkloriid - kasut. väetisena.
*KOH- kaaliumhüdroksiid- vedelseebi valmistamisel.
* K2CO3 -kaaliumkarbonaat e. potas - klaasi tooraine .
* KNO3 -kaaliumnitraat-lõhkaine koostises ja väetises.
*KMnO4-kaaliumberrmangaat-desifintseerimisvahendid.

II A rühma metallide üldiseloomustus (omadused), leidumine looduses.
OMADUSED:
*Mõnevõrra kõrgema sulamistemperatuuriga
*Kõvemad kui leelismetallid
*Tuumalaeng on suurem
*Ei loovuta nii kergesti elektrone.

LEIDUMINE LOODUSES:
*CaCO3-lubjakivi e. paekivi on ka kriit ja ka marmor
*CaSO4-kips(CaSO4*2H2O)
*Ca3(PO)4- fosforiit ehk apatiit
*CaCO3 · MgCO3- dolomiit
** Asbest - kasut. Eterniidi valmistamisel. (Mg)
*Rohelistes taime osades, klorofülli koostises. (Mg)
*On tähtis ka elusorganimidele. (Mg)

Tähtsamad Ca ja Mg ühendid ning nende kasutamine.
Ca ühendid-
*kustutamata lubi CaO (saadakse lubjakivi kuumutamisel
*kustutatud lubi Ca(OH)2 nimetatakse ka lubjapiimaks
saadakse CaO+H2O
lubjapiimast tekakse lubjavett (seda saadakse lubjapiima filtreerimisel ja kasutakakse CO2 kindlaks tegemisel)

Kareda vee tunnused, kus leidub karedat vett looduses, katlakivi teke ja eemaldamine.
Vee karedust põhjustavad Ca ja Mg ühendid.
* Seep ei vahuta; * keetmisel tekib katlakivi CaCO3
Looduses: kaevu - ja allikavesi, eriti aga merevesi .
Katlakivi tekib kareda vee kuumutamisel,*Mööduvat karedus saab kõrvaldada vee pikemaajalisel keetmisel, saab ka vabaneda vee destilleerimisel, vee pehmendajate abil.

Pehme vee tunnused, kus leidub pehmet vett looduses.
*Pehme vesi ei sisalda kaltsiumi- ja magneesiumioone. *Looduses: vihma või lumevesi.

Vee pehmendamise võimalused.
*Ioniitide abil.

Alamiiniumi üldiseloomustus (omadused), leidumine looduses.
Omadused:
*aktiivne metall , reageerib O2-ga
*reageerib hapete lahustega (H2SO4)
*ei reageeri kontsentreeritud hapetega.Kons. Happe toimel tekib Al pinnale tihe oksiidikiht ja reaktsiooni ei toimu st. Al passiveerub. (Temast paremale jäävad toimuvad)
Leidumine:
*alumiiniumimaak- boksiit Al2O3
*savi koostises
*korund Al2O3 (peeneteraline, tugev)
*rubiin (punane); safiir (sinine)

Tähtsamad Al ühendid, nende omadused ja kasutamine, alumiiniumiühendite amfoteersus .
*Al2O3- alumiiniumoksiid -looduses korund, erakordselt kõva ainena kasutatakse peeneteralist korundi ehk smirglit lihvimispulbrite, puhastuspastade jms koostises.Omadu:polümeerse struktuuriga, valge kristalne aine, vastupidav vee toimele, ei reag. hapetega ning

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-02-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

69 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Anni Aste Õppematerjali autor

Raskmetalli ühendid ja keskkonna saastumine nendega.
Tähtsamad rauaühendid, nende omadused ja kasutamine.
Raua üldiseloomustus (omadused), leidumine looduses.
Tähtsamad Al ühendid, nende omadused ja kasutamine, alumiiniumiühendite amfoteersus.
Alamiiniumi üldiseloomustus (omadused), leidumine looduses.
Vee pehmendamise võimalused.
Pehme vee tunnused, kus leidub pehmet vett looduses.
Kareda vee tunnused, kus leidub karedat vett looduses, katlakivi teke ja eemaldamine.
Tähtsamad Ca ja Mg ühendid ning nende kasutamine.
II A rühma metallide üldiseloomustus (omadused), leidumine looduses.
Tähtsamad Na ja K ühendid ning nende kasutamine.
Leelismetallide üldiseloomustus (omadused), leidumine looduses.

naatrium kaalium kaltsium magneesium alumiinium raud leelismetallid omadused leidumine loodus pehme vesi kasutamine keskkond

Sarnased õppematerjalid

docx

Keemia konspekt elementide ja nende omaduste kohta

s-metallid Üldised füüsikalised omadused · pehmed, suhteliselt kergelt lõigatavad · suhteliselt kerged (väikse tihedusega) · hea elektri- ja soojusjuhtivus · läikiv metallipind ja valdavalt hõbevalge värvusega Na (K) · mõnevõrra väiksem sulamistemperatuur võrreldes leelismuldmetallidega · loovutavad kergesti elektrone (aktiivsed) · puhtana looduses ei leidu, aint ühenditena · toodetakse naatriumkloriidi (NaCl) elektrolüüsil · tähtsaim ühend NaCl (keedusool), mis leiab laialdast kasutust inimeste igapäevaelus · NaOH ehk seebikivi kasutatakse seepide valmistamisel (KOH vedelseep) · Na2CO3 ehk (pesu)soodat kasutatakse pesupulbris ja klaasi valmistamisel · NaHCO3 ehk söögisooda kasutatakse taignate kergitamiseks · kaaliumühendid on vajalikud taimede kasvuks, seetõttu kasutatakse taimekasvatuses kaaliumväetisi (KCl, KNO3) · 2Na + O2 -> Na2O2 tekib naatriumperoksiid · K + O2 -> KO2 tekib kaaliumsupe

Keemia

doc

p-METALLID. ALUMIINIUM

p-METALLID. ALUMIINIUM 1. p-metallide üldiseloomustus · Metallid, mis kuuluvad p-elementide hulka. · Tuntumad ja levinumad on alumiinium (Al), tina (Sn) ja plii (Pb). · Pehmed ja plastilised metallid. Suhteliselt madalad sulamis ot. · Vastupidavad õhu ja vee suhtes (kaitsev oksiidi kiht). 2. Alumiinium · Asub 3. perioodid IIIA rühmas. · Hõbevalge, kerge ja pehme metall. · Hea elektri ja soojusjuhtivus (juhtmed). · Küllalt aktiivne (loovutab väliskihilt 3 elektroni Al3+). · Moodustab amfoteerseid ühendeid (ühendid, millel avalduvad nii happelised kui ka aluselised omadused). Näiteks: Al(OH)3. · Kõike levinum element maakoores (tähtsam mineraal boksiit põhikoostis Al2O3). Leidub savide ja paljude kivimite koostises. · Reageerib hapete ja leeliste lahustega.

Keemia

doc

p-METALLID. ALUMIINIUM

p-METALLID. ALUMIINIUM 1. p-metallide üldiseloomustus Metallid, mis kuuluvad p-elementide hulka. Tuntumad ja levinumad on alumiinium (Al), tina (Sn) ja plii (Pb). Pehmed ja plastilised metallid. Suhteliselt madalad sulamis ot. Vastupidavad õhu ja vee suhtes (kaitsev oksiidi kiht). 2. Alumiinium Asub 3. perioodid IIIA rühmas. Hõbevalge, kerge ja pehme metall. Hea elektri ja soojusjuhtivus (juhtmed). Küllalt aktiivne (loovutab väliskihilt 3 elektroni Al3+). Moodustab amfoteerseid ühendeid (ühendid, millel avalduvad nii happelised kui ka aluselised omadused). Näiteks: Al(OH)3. Kõike levinum element maakoores (tähtsam mineraal boksiit põhikoostis Al2O3). Leidub savide ja paljude kivimite koostises. Reageerib hapete ja leeliste lahustega.

Keemia

doc

Keemia aluste KT3

vastupidi. Aktiivsete metalliliste elementide oksiidid on tugevalt aluseliste omadustega, vähemaktiivsete metalliliste elementide oksiidid on enamasti nõrgalt aluseliste omadustega. Mittemetalliliste elementide oksiidid on enamasti happeliste omadustega (v.a üksikud erandid). Elementide metalliliste omaduste nõrgenedes ja mittemetalliliste omaduste tugevnedes oksiidide aluselised omadused nõrgenevad ja happelised omadused tugevnevad. Mida enam vasakul metall pingereas asub, seda: suurem on ta keemiline aktiivsus, seda kergemini ta oksüdeerub, loovutab elektrone. suurem on ta redutseerimisvõime; raskemini redutseeruvad metallioonid. Pingerea iga metall tõrjub kõik temast paremal asuvad metallid nende soolade lahustest välja. Näide: Zn + HCl ZnCl2+ H2 lahja H2SO4 ja sulfaadid väga nõrgad oksüdeerijad, oksüdeerimisvõime kasvab happesuse suurenemisega Metallid (aatomi väliskihil elektrone suht. vähe) käituvad keemilistes reaktsioonides

Keemia alused

docx

Anorgaanilised ained

Ära aja segamini, grafiit ja graniit on erinevad asjad! 12. Võrdle CO2 ja CO. 13. Peab oskama erinevate keemiliste elementide elektronvalemi koostamist ja sellest lähtuvalt selgitama, miks on erinevates ühendites just sellised keemilise elemendi oksüdatsiooniastmed. 14. Lahuse %-lise koostise ülesanne. 15. Metallide üldomadused 16. Metallide reageerimine mittemetallidega Metall+hapnik Metall+mittemetall 17. Metallide reageerimine happega 18. Metallide reageerimine alustega (amfoteersed metallid, mis need on?) 19. Metallide reageerimine sooladega 20. Metallide reageerimine veega (kuumutamisel ja ilma) 21. Metallide tootmine 22. Metallide sulamid 23. Mis on kulla proovi nr? 24. Saagise ülesanne. 25. Redoksreaktsiooni tasakaalustamine elektronbilansi meetodil. Mis on redutseerija? Mis on oksüdeerija? Mida näitab oksüdatsiooniaste? 26. Mis on korrosioon? 1. Keemilised vooluallikad on kuivelement, vask-tsink element, pliiaku ja kütuselement.

Keemia

doc

Alumiinium ja raud spikker

Füüsikalised omadused: hõbevalge, läikiv, suhteliselt väikese tihedusega, suhteliselt sulav, plastne, mehhaaniliselt hästi töödeldav, kerge ja küllaltki pehme hea elektri- ja soojusjuhtivusega metall. Tavatingimustes tänu kaitsvale oksiidikihile vastupidav õhu ja vee suhtes. Looduses ei leidu vabalt, savide, päevakivide ja mineraalide koostises. Tuntuimateks mineraalideks on boksiit (Al2O3; valge, tahke, kristalne, reageerib hapete ja leelistega) ning kaoliin. Küllaltki aktiivne metall, loovutab kõik väliskihi elektronid. Saab loovutada paadunud väliskihi elektrone s-alakihilt. Oksiididel ja hüdrooksiididel avalduvad aluseliste omaduste kõrval ka happelised omadused. Näiteks alumiiniumhüdroksiid on tüüpiline amfoteerne ühend, mis reageerib kergesti nii hapete kui leelistega. Kontsentreeritud väävel- või lämmastikhappega alumiinium passiveerub (tema pinnale tekib eriti püsiv ja hapetele vastupidav kaitsekiht)

rekursiooni- ja keerukusteooria