10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-05-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Patch
Õppematerjali autor
Kloor - Cl Kadri Talvik Miina Härma Gümnaasium 2012 Paiknemine perioodilisustabelis: · Kloor on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VIIA rühma element ja ta asub kolmandas perioodis. · Kloori järjenumber on 17 ning aatommass 35,453. · Kloor on mittemetall ja oma keemilistelt omadustelt on ta halogeen. · Kloori prootonite ja elektronide arv on 17, neutronite arv 18. · Tema oksüdatsiooniastmed ühendites võivad olla I, 0, I, III...VII. · Kloori elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p5 · Kloori elektronskeem: Cl:+17|2)8)7) Kloori saamine: · Sulatatud kloriidide või nende vesilahuste elektrolüüsil: 2NaCl + 2H2O --------® 2NaOH + H2 - + Cl2 - ·
KLOOR LIHTAINETE OMADUSED VIIA rühma mittemetall Järjekorranumber on 17 Aatommass on 35,453 Halogeen Rohekaskollane, terava, lämmatava lõhnaga gaas Chloros- kahvaturoheline Reageerib kergesti peaaegu kõikide keemiliste elementidega Enamlevinud ühendiks on keedusool 2,5 korda raskem kui õhk Sulamistemperatuur on -100,98 °C Keemistemperatuur -34,6 °C Kloor lahustub vees halvasti Cl2 + H2O HCl + HOCl Ei reageeri ainult väärisgaasidega KLOORI AVASTAMINE 1648. aastal sai J. Glauber niiske keedusoola kuumutamisel ja eraldunud suitsu kondenseerimisel tugeva happe, mida ta nimetas “soolapiirituseks” J. Priestley nimetas selle soolhappeks 1774. aastal leidis Scheele, et soolhape annab kuumutamisel mangaanperoksiidiga kollakasrohelise gaasi – kloori. 1811
Kloor (Cl2) Orissaare Gümnaasium 10. Klass Hanna Vahter Cl2 üldandmed VIIA rühma (nn halogeen) ja 3. perioodi kuuluv element Aatomnumber 17 Mittemetall Molekul koosneb kahest üksiku kovalentse sidemega ühendatud aatomist Stabiilseim oksüdatsiooniaste on -1 Cl2 leidumine looduses Looduses lihtainena ei leidu, ühenditena aga väga levinud Ioonidena esineb peamiselt veres, maomahlas, sapis ja koevedelikes NaCl ja KCl leidub merede ja ookeanide vees Leidub samuti maakoores soolalademetena Cl2 kasutamine Joogi- ja basseinivee steriliseerimiseks Valgendajate, plastmasside, pestitsiidide, solventide, sünteetiliste kiudude ja kautsuki valmistamiseks Pleegitajana paberi- ja tekstiilitööstuses Farmaatsiatööstuses Keemiatööstuses orgaaniliste ühendite tootmisel Kloori tabletid Cl2 saamine Naatriumkloriidi lahuse elektrolüüsil Vesinikk
......................................................................7 Kokkuvõte........................................................................................................................8 Kasutatud allikad..............................................................................................................9 Sissejuhatus Mina teen oma referaadi kloorist ning kuna see on üks aktiivsemaid keemilisi elemente, siis on kindlasti huvitav ja kasulik tema kohta rohkem uurida. Kloor on VIIA rühma 3. perioodi mittemetall. Kloori tähis on Cl ning ta kuulub halogeenide hulka. Kloor on rohekaskollase värvusega gaas. Töö käigus sooviksin kloorist rohkem teada saada. Kavatsen uurida tema kasutusaladest, lihtaine omadustest ning kindlasti oleks huvitav rohkem teada tema funktsioonidest inimorganismis. Samuti tahaksin rohkem teada kloori ühenditest. 2 Kloori avastamine Sõna "kloor" tuleb kreekakeelsest
Halogeenid Halogeenid Sõna halogeen tuleneb kreeka keelest ja tähendab soolatekitajaid Halogeenid on VII A rühma elemendid Halogeenid kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka Looduses leidub halogeenidest kõige rohkem ühendina fluori ja talle järgneb kloor Broomi- ja joodiühendid on palju vähem levinud ning astaati leidub üldse maakoores vaid mõnikümmend milligrammi Halogeenid Halogeenid lihtainena koosnevad kahe aatomilistest molekulidest Koik halogeenid, eriti fluor ja kloor on lihtainena tugevalt murgised. Halogeeniaurud on terava lohnaga ja kahjustavad hingamisteid. Seetottu tuleb koik halogeenidega tehtavad katsed sooritada tootava tombega tombekapis. Fluor Fluori avastamine: Esimest korda saadi vaba fluori 1886
Halogeenid Sissejuhatus. Mittemetallilised elemendid võtavad enda alla vähem kui veerandi perioodilisus süsteemi tabelist. Võrreldes metallidega on mittemetallid oma ehituselt ja omadustelt palju vähem sarnased. Halogeenid on aga omavahel tunduvalt sarnasemad, kui teiste rühmade mittemetallid. Nimetust halogeenid kasutatakse VII A rühma mittemetallide fluor, kloor, broom ja jood kohta. Halogeenide hulka loetakse ka radioaktiivne element astaat, kuid tema omadusi tuntakse vähe. Füüsikalised omadused halogeenidel: 1) F2 ( Flour ) - helekollane mürgine gaas Leidumine ja saamine: Fluor on levinuim halogeen maakoores ja oli elemendina ühendite koostises tuntud juba 18. sajandil. Esimest korda saadi vaba fluori 1886. aastal vesinikfluoriidi elektrolüüsil Prantsusmaa keemiku Henry Moissani poolt.
Rõhu all olev hapnik võib süüdata õli ja rasva ning põhjustada plahvatusliku põlemise. Vedela hapnikuga immutatud põlevaineid nimetatakse oksülikviitideks ja neid kasutatakse lõhkainetena: nende eeliseks on see, et kui nad ei lõhke, siis aurab hapnik aja jooksul ära ja plahvatusoht kaob. Seetõttu on vedel õhk kokkupuutel põlevainetega ohtlik. 8 O 15,9994 6 Hapnik 2 Kloor Kloor on keemiline element aatomnumbriga 17. Perioodilisustabelis asub see VIIA rühmas ning 3. perioodis. Kloori aatommass on 35,453 ning see on mittemetall, mis keemiliste omaduste poolest on halogeen. Kloor on raske rohekaskollane, terava, lämmatava lõhnaga gaas, mis on väga mürgine kõige elusa suhtes. Samuti on kloor väga aktiivne. Ta reageerib kergesti peaaegu kõikide keemiliste elementidega. Kloori
Petrooleumi kasutatakse lennukikütusena, samuti kodustes küttekehades. Diisliõli ehk gaasiõli on samuti primaarsel destillatsioonil saadav vedel fraktsioon, mille molekulides on 12 25 või rohkem süsiniku aatomit, keemistemperatuuriga 250 kraadi ja rohkem. Diisliõli kasutatakse kütusena diiselmootorites. III Arvestus HALOGEENÜHENDID Halogeenid on perioodilisussüsteemi VII rühma peaalarühma elemendid fluor, kloor, broom, jood ja astaat. Sõna halogeen tähendab soolatekitajat. Moodustavad ju halogeenid palju ühendeid, mille hulgas on rohkesti sooli. Astaat on radioaktiivne element. Kõik halogeenid on keemiliselt väga aktiivsed mittemetallid. Seejuures nõrgenevad mittemetallilised omadused reas F Cl Br I joodi suunas. Samas suunas suureneb nende elementide aatomiraadius. Seega on halogeenidest fluor kõige mittemetallilisem, joodil võib täheldada aga metallilisi omadusi.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid