Kaltsiumsulfaat e. kips (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

14

pdf

Mineraalid ja kivimid liigitus

Esinemise vorm ja koht: Kaltsiiti leidub ka tardkivimites, mõnedes karbonatiitides on ta peamine mineraal. Samuti esineb kaltsiiti koos maakmineraalidega ning liivakivides tsemendina. Paljud merelised organismid ehitavad oma koja kaltsiidist või selle polümorfsest erimist aragoniidist. Sulfaadid kips Kips Kips barüüt Kuju: plaatjad kristallid, pääsusaba kaksikud; teralised, massiivsed, kiudjad agregaadid  Kõvadus: 2 Värvus: valge, värvitu, hall, puna-, pruuni-, kollakas Läige: klaasjas, siidjas Iseloomulikud tunnused: pehme, saab küünega kriipida

Materjaliõpetus

13

doc

Ehitusmaterjalide referaat

Reaalainete keskus Koostaja H Täht 1 Kei Tallinn 2004  TTK Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................................2 Kips.......................................................................................................................................................................3 Kipsi tooraine............................................................................................................................................................3 Gyproc-kipsplaadid ja ­plaadikonstruktsioonid................................................................................................... 3

Ehitusmaterjalid

18

ppt

Kivimid, mineraalid

Koostajad: Pillemai Pihlak Aivo Joost MINERAAL Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga loodus- likult esinev anorgaaniline tahke aine. Mineraale eristab kivimitest see, et neil on kindel või kindlates piirides muutuv keemiline koostis Kivimid koosnevad mineraalidest Mineraal peab esinema looduses. Näiteks tööstuslikult toodetud teemante ei loeta mineraalide hulka kuuluvaiks. Mineraalid koosnevad keemilistest elementidest ja nende ühenditest, mida hoiavad koos keemilised sidemed. KIVIM Kivim on looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. Kivimid ei pea olema tingimata kristallilisel kujul. Kivimitest koosneb maakoor ja vahevöö. Kivimid koosnevad enamasti mitmest, harvemini ühest mineraalist. Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimid kolme rühma: tardkivimid, settekivimid ja moondekivimid. Kivimite hulka ei loeta tehiskive (näiteks bet

Geograafia

3

docx

Keemiatehnoloogia esimene KT

erineb sisuliselt selle poolest, et reaktsiooni esimes väljakristallumine, sest varustatud trumlis. staadiumis tekkinud fosforhape tuleb kiiresti välja naatriumbikarbonaadi lahustuvus on väiksem, kui Kips filtrida, enne kui ta maagiga edasi hakkab ammooniumkloriidil. Kui teda kergelt kuumutada, kuni (120-150 °C), näiteks reageerima. Saadava happe kontsentratsioon on 30- 4) Kaltsineerimine pöördahjus, siis kulgeb järgmine reaktsioon: 32% P2O5

Keemia ja säästev tehnoloogia

24

docx

Materjaliõpetuse konspekt Sirle Künnapas

- Kasutamine teistes tootmisharudes (paberi-, tekstiili-, puidu jne.) 6.3. EHITUSKIPS *Kipssideaineteks nimetatakse peeneks jahvatatud tehislikust või looduslikust kaltsiumsulfaati sisaldavast toorainest põletatud produkte, mis veega segamisel kivinevad õhus. Omadused(saadakse põületamisel erinevate temperatuuride juures): -Madalatemperatuursed kipssideained põletust0 <130...1800C. Neile on iseloomulik kiire kivinemine. Sideained: ehituskips, vormikips, kõrgtugev kips. -Kõrgtemperatuursed kipssideained põletust0 =600...10000C. Neile on omane aeglane kivinemine. Sideained: kõrgpõletatud kips- vajavad kivinemiseks aktivaatoreid (põlevkivituhad, kõrgahjuräbud, leelised). Toorained *Looduslik kips CaSO4·2H2O. Kvaliteetse kipssideaine saamiseks looduslikust kipsist piiratakse lisandite hulka tooraines. Lisanditena looduslikus kipsis võivad esineda dolomiit, paekivi ja savikad lisandid. Maksimaalselt võib lisandeid olla 2...5% kuni 10..

Materjaliõpetus

16

doc

MITTEMETALLID

MITTEMETALLID Mittemetallide üldiseloomustus. Mittemetalle on 22. Lihtainetena esinevad nad gaaside (H2, O2, N2, F2, Cl2, väärisgaasid), vedeliku (Br2) või tahketena (B, Si, C, P, S, I2 jt.). Perioodilisuse süsteemis paiknevad mittemetallid perioodide lõpus. Mittemetallide aatomite väliselektronkihil on enamikul juhtudesl üle kolme elektroni. Mittemetalli aatomitele on iseloomulik liita keemiliste reaktsioonide käigus elektrone. Seejuures aktiivsemad mittemetallid moodustavad negatiivselt laetud ioone (halogeniidioonid). Neil juhtudel esinevad mittemetallid oksüdeerijatena. Elementide aatomite omadus liita elektrone suureneb perioodis väärisgaasi suunas; rühmas suureneb alt ülespoole (aatomiraadiuse vähenemise suunas). Kõige aktiivsem mittemetall on fluor. Mittemetallide elektronnegatiivsus ning keemiline aktiivsus väheneb reas: F, O, Cl, N, Br, I, S, C, H, P, Si, Xe Tüüpiliste mittemetallide reageerimisel metallidega m

Keemia

32

doc

Eksami küsimuste vastused

Diatomiit ja treepel koosnevad amorfsest kvartsist. Kaoliniit on savide peamine koostisosa. Samuti esineb teda liiva- ning lubjakivides. Puhas kaoliinsavi on valge. Kaltsiit on lubjakivide põhikomponent. Ta on kristallilise ehitusega, kõvadusarv 3. Lisandina esineb teda savides. Magnesiit on kaltsiidist veidi kõvem ja raskem, ning ta on samanimelise kivimi koostisosa. Lisandina esineb teda ka lubjakivides. Dolomiit sarnaneb kaltsiidi ja magnesiidiga. Ta on dolomiitkivimi peamine koostisosa. Kips on väga pehme mineraal. Esineb ka veeta kipsi-anhüdriiti. 13 Looduslikust kivist materjalid- murtud ja korrapärased materjalid MURTUD KIVIMATERJALID Murtud kivimaterjalid saadakse karjäärist kaevandatud toorme purustamisel kivipurustis või kiiludega murdmisel väiksemateks tükkideks. Nad kujutavad endast korrapäratuid kivitükke. Killustikku tehakse Eestis peamiselt lubjakivist, dolomiidist ja graniidist. Killustikku kasutatakse betooni

Ehitusmaterjalid

13

docx

Sissejuhatus keskkonnakeemiasse, keemia.

 Lämmastikoksiid, osoon ja monohapnik võib reageerida õhus leiduva veeauruga ja orgaaniliste ühenditega, tekivad toksilised ained. Happevihmad Tekib fosiilsete kütuste põlemise tagajärjel. SO2 oksüdeerub väävelhappeks, kus väävelhape astub reaktsioon kaltsimkarbonaadiga, mille tõttu ka marmorimst ja paekivi hoonetel tekivad suured kahjustused. H2SO4+CaCO3+H2O->CO2+CaSO4*H2O lubjakivi kips Väävel Väävlil on 4 stabiilset isotoopi, massiarvudega 32, 33, 34 ja 36. Väävel on mittemetall. Tal on rohkelt allotroopseid vorme. Tavatingimustes on stabiilne rombiline väävel. See on kollane, rabe, elektrit mittejuhtiv kristalne aine tihedusega 1,96 g/cm³. Vees kristalne väävel ei lahustu, vähesel määral lahustub orgaanilistes lahustites nagu benseen ja etanool. Lisaks halvale elektrijuhtivusele on väävel ka halb soojusjuht. Väävli hõõrumisel naha vastu omandab ta

Keemia

Meedia

Kommentaarid (0)