Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

NAATRIUM JA KAALIUM (0)

1 Hindamata
Punktid
NAATRIUM JA KAALIUM
AATOMI EHITUS
AATOMI OMADUSED
NAATRIUM:
  • värvvuselt hõbevalge metall .
  • pehme, saab noaga lõigata, plastiline
  • Naatriumi tihedus on 0,97 g/cm3
  • sulamistemperatuur on 98 kraadi
  • Kõvadus 0,5 (Moshi skaalal)
    KAALIUM:
  • värvuselt sinakas-hõbevalge metall
  • pehme, saab noaga lõigata, plastiline
  • Tihedus normaaltingimustel on 0,86 g/cm3.
  • Kaaliumi sulamistemperatuur on 63 °C
  • Kõvadus 0,4 (Moshi skaalal)
    KEEMILISED OMADUSED (VÕRRANDITENA)
    Mõlemad väga aktiivsed, leelismetallid , oksüdatsiooniastmed ühendites +1. Naatrium ja kaaliumoksiidid on tugevalt aluselised.
  • Reageerivad hapnikuga, moodustub naatriumi puhul naatriumperoksiid, kaaliumiga kaaliumhüperoksiid
  • Reageerivad väga aktiivselt veega. Eksodermiline reaktsioon . Veega reageerides kuumeneb metall nii palju, et ta läheb põlema, kaalium lillaka valgusega, naatrium orantsi. Kaaliumil toimub see reaktsioon naariumist kiiremini. Reageerimisel veega moodustub leelis (naatriumhüdroksiid ja kaaliumhüdroksiid) ja eraldub vesinik . (hoitakse teda hapnikukindla kihi all, eemal veest).
  • Reageerivad halogeenidega, moodustuvad halogeniidid (reageerib ka bromiidi, iodiidi, fluoriidiga)
  • Reageerivad hapetega, mõlemad metallid lahustuvad koheselt väävelhappe lahuses
    NAATRIUM:
  • 2Na + O2 → 2Na2O2
  • Na + 2H2O → 2NaOH + H2
  • 2Na + Cl2 → NaCl
  • 2Na + H2SO4 → 2NaSO4 + H2
    KAALIUM:
  • K + O2 → KO2
  • 2K + 2H2O → 2KOH + H2
  • 2K + Cl2 → KCl
  • 2K + H2SO4 → 2KSO4 + H2
    TÄHTIS ÜHEND (LEIDUB MILLISENA)
    Neid leidub kõikides keha kudedes ja organites , peamiselt kehavedelikes ja pehmetes kudedes.
    NAARIUM:
  • Leidub rohkelt päikese ja tähtede koostises.
  • Leidub maakoores, kõige levinum leelismetall.
  • Leidub merevees, soolastes järvedes ja allikate
  • Leidub mineraalide koostises
  • Põhiline kogus naatriumist paikneb veres, suhteliselt palju on veel süljes ja mõnedes seedenõredes.
  • Naatrium on rakuvälise ruumi peamine katioon, mis osaleb vere osmolaalsuse, vee ning happe-aluse tasakaalu regulatsioonis ning neuromuskulaarses erutusjuhtes.
  • Naatriumi kontsentratsiooni muutused veres peegeldavad eelkõige keha vee ja naatriumi suhet, mitte naatriumi puudust või liiga organismis.
    KAALIUM:
  • Leidub maa koores (umbes 2 protsenti)
  • Leidub mineraalide koostises
  • Leidub väheses koguses merevees
  • Kaalium on tähtis bioelement ja seda esineb kaaliumioonina kõikides elusrakkudes. Kaaliumiühendid mõjutavad südamelihase tegevust.
  • Kaaliumi põhiliseks depooks organismis on lihaskude. Teda leidub veel vere erütrotsüütides ja raku protoplasmas.
  • Kaaliumil on oluline osa süsivesikute ja rasvade ainevahetuses vajalike ensüümide tegevuse aktiveerimisel.

  • KASUTAMINE
    NAATRIUM:
    (Metallilist naatriumi saadakse tänapäeval naatriumkloriidi elektrolüüsil)
    (Eraldi metallina kasutatakse naatriumi teiste metallide saamisel nende sooladest ja metallide puhastamiseks )
  • naatriumkloriid, tavaline keedusool, mis leiab laialdast kasutust inimeste igapäevaelus.
  • Naatriumhüdroksiidi ehk seebikivi kasutatakse seebi valmistamisel.
  • Naatriumkarbonaat ehk pesusooda on samuti üks igapäevaelus tuntud aine, mida kasutatakse pesupulbris.
  • Naatriumvesinikkarbonaat ehk söögisooda on kasutusel saiatoodete valmistamisel.
  • Naatriumiühendeid kasutatakse klaasi, paberi, tekstiili ja metallitööstuses.
  • Uuritakse naatriumi kasutuselvõttu võimalusi akuelemendina liitiumi asemel.
    KAALIUM:
  • väetised
  • Kaaliumkarbonaadist tehakse klaasi
  • Kaaliumhüdroksiidist tehakse puhastusvahendeid ja vedelseepi
  • Kasutatakse elektrolüüdina leelisbatareides
  • tuletikud
  • püssirohi
  • hapnikumaskid
  • Tervislikum keedusoola asendaja on kaaliumkloriid
  • kaaliumpermanganaat
  • NAATRIUM JA KAALIUM #1 NAATRIUM JA KAALIUM #2 NAATRIUM JA KAALIUM #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-03-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor karmenbirgit Õppematerjali autor
    Leelised

    Sarnased õppematerjalid

    Naatrium
    8
    doc

    Naatrium

    Puurmani gümnaasium Naatrium Referaadi koostaja:Kekorainen Rauno Juhendaja:Kirpu Aleksandr Klass:10 klass Puurmani 2010 1 Sissejuhatus Mina valisin naatriumi seepärast referaadi teemaks kuna seda pidi tegema ning mina leidsin selle elemendi selleks kõige sobilikuma. Selle elemendi kohta leidub infot ning on ka ise endale uusi ning huvitavaid asju teada saada. Välimuselt on naatrium hõbevalge metall. Naatrium on pehme, teda saab noaga lõigata. Naatriumi tihedus on 0,97 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 98 Celsiust. Ta on keemiliselt väga aktiivne, mistõttu hoitakse teda hapnikukindla kihi all, eemal veest. Naatrium reageerib paljude lihtainete, vee ja hapetega. Hapetest ja veest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib vastavalt sool ja hüdroksiid. Suurem osa naatriumi sooli lahustub vees hästi.Omadustelt on naatrium leelismetall

    Keemia
    IA rühma metallid-kokkuvõte
    16
    pdf

    IA rühma metallid-kokkuvõte

    1. I A RÜHMA METALLID 1.1 I A rühma metallide üldiseloomustus I A rühma metallideks on liitium, naatrium, kaalium, rubiidium, tseesium ja frantsium. I A rühma metalle nimetatakse ka leelismetallideks. Ajalooliselt tuleneb sõna leelismetall sellest, et nende metallide hüdroksiide tunti juba ammu ja neid nimetati leelisteks. Tänapäevane selgitus võiks olla lihtsalt selline, et nende metallide veega reageerimisel tekivad leelised. Leelismetallid on kõige metalsemad elemendid. Aatomi ehituselt kuuluvad nad s-elementide hulka, kuna nende aatomite välisel orbitaalil on üks elekt-

    Keemia
    Naatrium
    8
    doc

    Naatrium

    Lihtaine saamine: Naatriumi toodetakse sulatatud NaOH või NaCl elektrolüüsil: 4NaOH 4Na (katoodil) + 2H2O + O2 (anoodil) 2NaCl 2Na (katoodil) + Cl2 (anoodil) NaCl sulamistemperatuuri (801 ºC) alandamiseks lisatakse elektrolüüti KCl või CaCl2. Seejuures on sulandi temperatuur elektrolüüsiprotsessil 570 ­ 580 ºC. Naatriumi omadused: · Välimuselt on naatrium hõbevalge metall. · Naatrium on pehme, teda saab noaga lõigata. · Naatriumi tihedus on 0,97 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 98 Celsiust. · Ta on keemiliselt väga aktiivne, mistõttu hoitakse teda hapnikukindla kihi all, eemal veest. · Naatrium reageerib paljude lihtainete, vee ja hapetega. Hapetest ja veest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib vastavalt sool ja hüdroksiid. · Suurem osa naatriumi sooli lahustub vees hästi. · Omadustelt on naatrium leelismetall.

    Keemia
    Leelismetallid
    3
    docx

    Leelismetallid

    Leelismetallid, naatrium Leelismetallid asuvad IA rühmas. Leelismetallid kui aktiivseimad metallid loovutavad kergesti aatomi väliselt kihilt ainsa elektroni. Kõige tuntumad leelismetallid on kaalium ja naatrium. Veel kuuluvad sinna ka liitium, rubiidium, tseesium, frantsium. Keemiliste omaduste poolest kuuluvad leelismetallid kõige aktiivsemate elementide hulka - nad on väga tugevad redutseerijad. Naatriumi omadused Välimuselt on naatrium hõbevalge metall. Naatrium on pehme, teda saab noaga lõigata. Naatriumi tihedus on 0,97 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 98 Celsiust. Ta on keemiliselt väga aktiivne, mistõttu hoitakse teda hapnikukindla kihi all, eemal veest. Naatrium reageerib paljude lihtainete, vee ja hapetega. Hapetest ja veest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib vastavalt sool ja hüdroksiid. Suurem osa naatriumi sooli lahustub vees hästi. Omadustelt on naatrium leelismetall. Sellisena on ta oksüdatsiooniaste ühendites 1. Naatriumi

    Keemia
    Naatriumi kokkuvõte ning omadused
    11
    pptx

    Naatriumi kokkuvõte ning omadused

    nende sooladest ja metallide puhastamiseks Palju laiem on naatriumiühendite kasutus: 1)Naatriumkloriid, tavaline keedusool, mis leiab laialdast kasutust inimeste igapäevaelus 2)Naatriumhüdroksiidi ehk seebikivi kasutatakse seebi valmistamisel 3)Naatriumkarbonaat ehk pesusooda on samuti üks igapäevaelus tuntud aine, mida kasutatakse pesupulbris 4)Naatriumvesinikkarbonaat ehk söögisooda on kasutusel saiatoodete valmistamisel Naatrium organismis Naatriumi leidub peaaegu kõikides toitudes, kuid enim sisaldab seda sool Suurimateks naatriumi allikateks on keedusool, puljongipulber, valmistoidud, konservid, soolatud ja suitsutatud tooted, juust, leib, lihasaadused, oliivid, kartulikrõpsud Naatriumi on vaja: normaalse veevahetuse tagamiseks vere- ja koerakkude vahel; happe-tasakaalu säilitamisel organismis; närviimpulsside edasikandmisel; lihaskontraktsioonide tagamiseks

    Keemia
    Metallilised elemendid lihtainetena
    7
    doc

    Metallilised elemendid lihtainetena

    süüdata; kasutatakse õhu puhastamiseks, näiteks allveelaevades, sest seovad süsihappegaasi ja eraldavad hapnikku 4 KO2 +2 CO2 =2 K2CO3 + 3O2 Leelismetallid paiknevad pingerea alguses ja seega tõrjuvad nad vesiniku välja moodustades leelise. Hüdroksiidid on vees hästi lahustuvad tahked ained ja kõik tugevad alused. Selles reaktsioonis ilmneb leelismetallide erinev aktiivsus. Liitium reageerib rahulikult, naatrium tavaliselt ei sütti, kaalium süttib alati 2 Na + 2H2O = 2NaOH + H2 Veega reageerimise põhjal võib väita, et leelismetallide keemiline aktiivsus suureneb rühmas Aktiivsete metallidena nad reageerivad hapetega - võimalikud on plahvatused 6K+ 2H3PO4 = 2K3PO4 + 3H2 kaaliumfosfaat !!! kuigi leelismetallid on pingerea alguses ei sobi nad sooladest metallide välja tõrjumiseks, sest reageerivad veega . Vask(II)sulfaadi ja naatriumi vaheline reaktsioon kulgeks järgnevalt 2Na + CuSO4 +2H2O = Cu(OH)2 + Na2SO4 + H2

    Keemia
    I A rühma metallid
    3
    doc

    I A rühma metallid

    KORDAMISKÜSIMUSED: I A rühma metallid 1)Selgita mõisteid: *Leelismetall I A rühma metallid. Neid nimetatakse leelismetallideks asjaolu tõttu, et nende vette asetades annavad nad saadusena leelise. *Aktiivne metall leelis ja leelismuldmetallid, metallid mis loovutavad kergelt elektrone *Leekreaktsioon reaktsioon, mille käigus on võimalik leelismetalle kindlaks teha leegi värvuse põhjal. *Leelis tugev alus, I ja II A rühma, alates Ca'st metallide hüdroksiidid *Seebikivi naatriumhüdroksiidi rahvapärane nimetus, sest naatriumihüdroksiidist ja rasvadest on võimalik keeta seepi. Valge värvusega vees hästi lahustuv, tahke kristalne ja väga sööbivate omadustega aine. *Antiseptiline omadus baktereid ja mikroobe hävitavad omadused *Must püssirohi õiges vahekorras võetud väävli, kaaliumnitraadi ja söe segu, mis oli pikka aega üheks peamiseks lõhkeaineks *Füsioloogiline lahus 0,9 %line vesinikkloriidhappe lahus, millega on võimalik mõneks ajaks ve

    Keemia
    Keemia aluste KT3
    29
    doc

    Keemia aluste KT3

    Olulisemad ühendid on vesi ja vesinikperoksiid H2O2saamine: BaO2+H2SO4=BaSO4 (nool alla)+H2O2. Valguse käes või katalüsaatorite toimel laguneb: 2H2O22H2O+O2. Tugev oksüdeerija nii happelises kui aluselises kk-s 2KI+H2O2I2+2KOH võib esineda ka redutseerijana. 9. Leelismetallid (Li, Na, K): leidumine, lihtainete saamine, omadused ja kasutamine. Perioodilisussüsteemi 1. rühma liikmed leelismetallid (liitium, naatrium, kaalium, rubiidium, tseesium ja frantsium) on väga sarnaste omadustega. Leelismetalliaatomite valentskihi elektronkonfiguratsioon on ns1. Leelismetallide omadused tulenevad nende madalast ionisatsioonienergiast.Keemilise aktiivsuse (kõige reakts võimelisemad) tõttu esinevad looduses ainult ühenditena. Lito- ja hüdrosfääris on levinumad Na- ja K-ühendid, teiste leelismetallide ühendid on palju haruldasemad. Tähtsamaks esinemiskujuks looduses on halogeniidid (kloriid, sulfaat, silikaat,

    Keemia alused




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun