Keemia igapäevaelus ja tööstuses (0)

Süsinikoksiid, CO
Süsinikoksiid tekib kütuste mittetäielikul põlemisel. Süsinikoksiidi heitkogused sõltuvad kasutatavast kütusest ja põlemise tingimustest. Suurimad süsinikoksiidi eriheited on tahkete kütuste põlemisel ja kõige väiksemad maagaasi põlemisel. maagaasi põlemisel on süsinikoksiidi eriheide ca 60 g/GJ, puitkütuste põlemisel 250 - 300 g/GJ. Maalähedases õhukihis on süsinikoksiid inimesele ohtlik, vähendades vere hapnikusidumisvõimet ja tekitades kudede hapnikuvaegust. Troposfääri sattunud süsinikoksiid soodustab kaudselt osooni teket, mis mõjutab Maa soojusbilanssi. Süsinikoksiidi heitkoguseid on võimalik vähendada kütuse põlemisprotsessi reguleerimisega ja juhtimisega.
Süsinikdioksiid, CO2
Süsinikdioksiid esineb looduslikult atmosfääriõhus ja on vajalik taimede ja ka loomade eluks. Kasvamisel seovad taimed atmosfääriõhus olevat süsinikdioksiidi fotosünteesi protsessis. Süsinikdioksiid eraldub atmosfääri fossiilsete kui ka biokütuste põletamisel. Fossiilsetes kütustes ( nafta , kivisüsi, maagaas) sisalduva süsiniku on loodus ammu atmosfääri käibest kõrvaldanud ja maha matnud . Nende kütuste põletamine toob aga süsiniku süsinikdioksiidi näol uuesti atmosfääri tagasi. Biokütuse (nt. puitkütuse) põletamisel vabanev CO2 seotakse aga taimede, puude kasvamisel.
CO2 on inimesele neutraalne, kuid mitte looduskeskkonna suhtes. CO2 heitmed kui keskkonna probleem on tõsise tähelepanu all, kuna CO2 kuulub kasvuhoonegaaside hulka, millised on kasvuhooneefekti põhjustajateks.. kasvuhooneefekt on globaalse kliima soojenemise põhjustajaks kardetakse kasvuhooneefekti jätkuvat kasvu fossiilsete kütuste põletamise tagajärjel kui atmosfääri paisatakse täiendavaid koguseid süsinikdioksiidi.
Lämmastikoksiidid moodustuvad õhulämmastiku oksüdeerumise tõttu põlemisel või kütteaines olevast orgaanilisest lämmastikust. Saaste sisaldab mõlemat ühendit, kuid atmosfääris muutub NO kiiresti NO2-ksNO ja NO2 mille tähtsamad tekkekolded on liiklus ja energiatootmine.
Lämmastikoksiidid tekivad süsi ja õli põletamisel elektrijaamades ja bensiini põlemisel autodes. Lämmastikoksiidide looduslikud allikad on näiteks välk, muld ja kahjutuled. Välgu läheduses olev kõrge temperatuur põhjustab hapniku ja lämmastiku reageerimist tekitades lämmastikoksiidi.
N2 + O2 --> NO
Lämmastikoksiid reageerib kiirelt veel hapnikuga ja moodustab lämmastikdioksiidi.
NO + O2 --> NO2 Ammoniaagisaaste vähendab sademete happesust, kuid suurendab mulla ja vee hapestumise ohtu. Ammoniaagi peamised allikad on loomasõnnik ja kunstväetised, kust NH3 kergesti lendub. Ta lendub ka loodusliku mulla orgaanilise aine lagunemisel. Puhas ränidioksiid esineb looduses peamiselt mineraal kvartsina.
samuti ka klaasina. Mineraale, mille struktuuri kuulub ränidioksiid, nimetatakse silikaatideks. Ränidioksiid võib esineda looduses kristallidena ( kvarts ), Ränidioksiidist ehitavad oma koja mitmed organismid, näiteks ränivetikad. Ränidioksiid on väga vastupidav keemilisele murenemisele. Seetõttu on liiv, mis koosneb peamiselt ränidioksiidist, väga levinud sete . Väävelhape on tugev, kaheprootoniline hapnikhape, mis eraldab happejäägina liitaniooni SO42 –. Väävelhape külmub temperatuuril 10 kraadi ja keeb temperatuuril 280 kraadi Celsiuse järgi.. Väävelhape on tugev hape ja tema käsitsemisel tuleb olla ettevaatlik. Väävelhape on kõikide sulfaatide lähtehape. Väävelhapet tuntakse ka lõngaõli ja akuhappena. Väävelhappe soolad kandsid eesti rahva hulgas nimesid kübaramust ja sinine silmakivi. Naatriumkloriidi toodetakse kaevandustes ning looduslikku vett külmutades või aurutades. Et loodusest saadud naatriumkloriid sisaldab lisaaineid nagu naatriumsulfaati ja magneesiumi soolasid, töödeldakse seda neist vabanemiseks laiemalt kaltsiumkloriidi ja -hüdroksiidiga või rakendatakse ioonivahetust. Kõige laiemalt tuntakse naatriumkloriidi kui söögisoola, mida kasutatakse toiduvalmistamisel maitseainena ning konserveerimisel säilitusainenaNaatriumkloriid on tooraineks kloori, naatriumi ja naatriumhüdroksiidi tootmisel; seda kasutatakse keemiatööstuses näiteks riidevärvide, pestitsiidide ja mitmete tänapäevaste materjalide, nagu näiteks PVC valmistamisel. Naatriumhüdroksiid ehk seebikivi on keemiline ühend valemiga NaOH . Keetmisel rasvaga moodustab naatriumhüdroksiid seebi.Sulamis temp. On 318 kraadi ja keemis temp on 1390 kraadi. 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2
Ta on valge, tahke ja väga hügroskoopne (imab niiskust) söövitava toimega aine. Naatriumhüdroksiid söövitab nahka, puitu, siidi, villa ja paberit. Teda kasutatakse tööstuses seebi keetmisel rasvadest, naftatööstuses bensiini puhastamisel, kunstsiidi tootmisel jne.
Väävli põlemisel tekib vääveldioksiid,
S + O2 = SO2 Vääveldioksiid on tikupõlemise lõhnaga mürgine gaas Vääveldioksiid on happeline oksiid . Kuna ta on vahepealse oks.astmega ühend - 
võib ta olla nii oksüdeerija kui redutseerija . 
Hapete toimel sulfitid lagunevad
  CaSO3 + H2SO4 = CaSO4 + H2SO3 = CaSO4 + SO2 + H2O SO2 on happeline oksiid
veega annab väävlishappe  H2O + SO2 = H2SO3 , leelistega annab sulfiteid 2NaOH + SO2 = Na2SO3 + H2O SO2 on tavaliselt redutseerija

• oksüdeerub VI –ni (sulfaadiks)  NO2 + SO2 = NO + SO3 see  reaktsioon on oluline happevihmade tekkes  2SO + O2 = 2SO3     KCl – kaaliumkloriid – kaaliumväetis; Ammoniaak –NH3.füüsikalised omadused : terava lõhnaga, värvuseta, gaas, õhust 2 korda kergem, vees väga hästi lahustuv, veeldub 33 kraadi juures NO
  

* värvusetu, mürgine gaas, tekib õhus äikese ajal (N2 + O2 –äike---> 2NO (neutr oks)
* Saamine
- Tööstuslikult saadakse ammoniaagi katalüütilisel oksüdeerimisel

• 2NO + O22NO2 NO2
  

* Punakaspruun , terava lõhnaga, mürgine gaas, põhjustab happesademeid
* Saamine
- tööstsuses/looduses
2NO + O2
2NO2 . kaaliumnitraat ehk salpeeter , india salpeeter on valge ja lõhnatu, tahke kristalliline Aine ei pôle, kuid on tugev oksüdeerija. Kokkupuude süttivate ja redutseerivate materjalidega vôib pôhjustada pôlengut. Pôlemisel termilise lagunemise käigus tekivad väga mürgised gaasid. Suletud konteinerid vôivad kuumenemisel puruneda.
Ärritava toimega.Vôib pôhjustada neerude kahjustust, môjub kahjustavalt vere koostisele .alla neelamisel pôhjustab seedetrakti ärritust, iiveldust, oksendamist. sissehingamisel Vôib pôhjustada hingamisteede ärritust, sümptomideks köha, valus kurk ja hingamisraskused. Aine kuumenedes vôivad moodustuvad kahjulikud laguproduktid nagu lämmastikoksiidid ja toksiline suits ja gaas, hapnik.
Kustutamisel kasutada kuivi kemikaale, CO2, pihustatud vett.juhul, kui kustutamiseks kasutatakse vett, tuleb seda rakendada võimalikult kaugelt. naatriumnitraat ehk tšiili salpeeter Ei ole tuleohtlik, kuid olles on tugev oksüdeerija võib kuumutamisel või kokkupuutel redutseerivate või kergestisüttivate ainetega põhjustada süttimist. Kahjulik alla neelamisel , võib põhjustada ärritust nahale, silmadele ja hingamisteedele.plahvatusohtlik kuumutamise , löögi või hõõrdumise tagajärjel.laguneb plahvatuslikult kuumutamisel üle 538 kraadi.tundlik mehaanilise mõjutamise suhtes.
Kustutamine:Vesi vôi pihustatud vesi tulekahju varases staadiumis. Kasutatakse ka lõhkekehades
Samuti vaht, kuid vältida kustutamisel kemikaalide kasutamist, mis vôivad NaNO2-ga reageerida. Lõhnatu, valge kuni kollakas , tahke kristalliline. Ammooniumhüdroksiid ehk nuuskpiiritus Aine on sööbiv,kuid ise ei põle Kokkupuutel nahaga on söövitava toimega: punetus , põletus, valu, villid. Reaktsioonil metallidega eraldub plahvatusohtlik gaas: vesinik. Moodustab paljude sooladega (nt. KNO3) plahvatusohtlike segusid.
Aine on keskkonnaohtlik.
Aine aurustub lahusest, põhjustades ümbruskonna saastumist. 25% ammoniaakvesi on tugevatoimeline lämmastikväetis, mis mahavalgununa kahjustab taimestikku ning veekogusse sattununa mürgitab sealset elukeskkonda Vedelikust eraldunud ammoniaagi plahvatuse tagajärjel tekkinud tulekahju kustutamiseks kautada vett, vahtu, süsihappegaasi või lämmastikku aine on vedelik, selge, värvitu, lõhn terav ja ärritav.naatriumkarbonaat ehk pesusooda Aine ei ole tule ega plahvatusohtlik.reageerib ägedalt hapetega Võib olla kahjulik sissehingamisel: Auru sissehingamine vôib pôhjustada hingamisteede ärritust ja põletust, valu kurgus , köha, raskenenud hingamist, kopsukahjustusi.
Võib olla kahjulik allaneelamisel põhjustades seedetrakti ärritust.
Tulekustutuseks või aine lahjendamiseks kasutatud vesi võib kahjustada keskkonda. Kuumenemisel eraldub süsihappegaas.aine on vedelik, läbipaistev või kergelt hägune, lõhnatu.lahustub vees, vältida kuumust
Naatriumvesinikkarbonaat ehk söögisooda on kasutusel saiatoodete valmistamisel

Lihtsoolad - need on soolad, kus ei ole vesinikiooni(H+) n. Na2CO3 e. pesusooda

Vesiniksoolad - need on soolad, kus on vesinikioon . n. NaHCO3 e. söögisooda
CaSO4 · 2H2O ehk kips - kasutatakse luude fikseerimisel