............................................................... 4 1.2 Elektriküte.........................................................................................................................5 1.3 Kesk- ja kombineeritud küte.............................................................................................7 1.3.1 Keskküte.....................................................................................................................7 1.3.2. Kombineeritud küttesüsteemid................................................................................. 8 1.4 Päikeseküte......................................................................................................................10 1.5 Soojuspumbad.................................................................................................................12 1.6.1 Õhksoojuspump....................................................................................................... 13 1.6
Kombineeritud küttesüsteemid Kombineeritud küttesüsteem aitab ühe süsteemi puudused korvata teise eelistega. Kombineerimise lisakulu võib olla väike, kuid võit küttekuludes ning mugavuses samas suur. Tulemuseks automaatne kütmine ja suurem mugavus. Järgnevalt räägin kahest erinevast kombineerimis võimalusest. Kamin/ahi/pliit ja elekterküte Kõige enam kombineeritud küttesüsteemid. Elekterkütte abil hoitakse ruumis miinimumtemperatuuri. Köetakse kaminat (või ahju, pliiti), mis võtab endale põhilise soojatootmise rolli. Elekter kütab ruume ka siis, kui ollakse pikemat aega ära (et vältida torustiku lõhkikülmumist) või tahetakse, et koju jõudes ootaks soe tuba. Selline tegevus võib viia paratamatul elektriarvete kasvule. Selline varjant sobib elektriküttest loobujatele või neile, kes tahavad ahikütte kõrvale mugavamat alternatiivi.
gaaslahendus- nim. elektrivoolu gaasides,kaasneb valguse eraldumine,Laengukandjad:elektronid ja ioonid.ioniseerimine-ioonide tek. gaasis,tekib kui gaasides tekitada elektriväli ja tavaliselt tekitatakse see elektroodidele rakendatava pinge abil, mille tulemusena gaas ioniseerub, gaas hakkab elektrit juhtima sõltuv-sõltub ionisaatori olemasolust sõltumatu-ioonid tekivad ise säde-kõrge pinge,normaalrõhk (välk,bensiinimootori süütesüsteem)põrkeionisatsioon-nähtus, mille korral laengukandjad omandavad elektriväljas kiirenevalt liikudes energia, mis on piisav neutraalosakeste ioniseerimiseks põrgetel nendega. pooljuht-aine,puuduvad vabad laengukandjad,on kerge tekitada(jäävad kahe vahele), (räni,germaanium)tavaolekus-elektronid on seotud paaridesse,vabu laengukandjaid pole omajuhitavus-Ideaalses pooljuhis on elektrivool põhjustatud ühesuguse arvu elektronide ja aukude liikumisest ja seda nimetatakse pooljuhtide omajuhtivuseks.(augud+ ja elek...
2012/2013 LAEVAEHITUS Loengute teemad ja eksamiküsimused . MM, MK, KS Loengud 32, harjutused 24, iseseisev töö 48 , Kokku 104h Eksamipiletis on kolm küsimust: 1. Esimene küsimus puudutab laevade liigitust, klassifitseerimist, laeva teooria aluste temaatikat loengutes läbi võetud materjali ulatuses 2. Teine on laeva osade konstruktsiooni, seadme või süsteemi kohta käiv küsimus 3. Kolmas on lastiskaala abil ülesannete lahendamine, viib läbi I. Golovin 1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. 2. Universaalsed kuivlastilaevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. 3. Puistlastilaevad e. bulkerid, maagiveolaevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus 4. Konteinerlaevad Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. 5. Õlitankerid. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetava...
See arvamus on osaliselt õige, kuid see kehtib ainult talvekuudele. Märtsist kuni oktoobrini on päike täiesti arvestatav energiaallikas. Kuna meie päikesekiirguseressursid on küllaltki väikesed ning ebaregulaarsed, siis on võimalik kasutada päikesekütet ühendatult koos teiste soojusallikatega. Eestis pole täpseid uuringuid päikeseenergia kasutamise kohta tehtud, kuid võib väita, et päikeseenergial toimivad küttesüsteemid on võimelised katma umbes poole eramaja aastasest sooja vee vajadusest. Nii saab hoida kokku kütteõli või elektrit. Selle võrra on võimalik säilitada elukeskkond puhtamana. Kõige vähem on Eestis kasutusel hüdroenergiat. Viimasel ajal on tihti kuulda arvamust, et hüdroenergia tekitab loodusele suurt kahju. Eelmisel kümnendil ei peetud hüdroenergiat Eestis mitte mingil määral loodusele kahjulikuks, sest see oli tookord ainus alternatiivne energialiik, mis aitas
Alternatiivenergia kasutamine Eestis Alternatiivenergia areng oleks Eesti jaoks suur samm tuleviku poole. Muidugi oleks see hea ka atmosfäärile üldiselt. Kahjuks on Eesti energeetiliselt sõltuvam kui paljud teised arenenud riigid. Taastuvatest energiaressurssidest on Eestis kasutusel nii mõnedki. Kuna alternatiivenergia tootmiseks on vaja erilisi seadmeid, mille paigaldamist on kulukaks peetud, siis ei ole Eestis just eriti palju taastuvaid energiaressursse kasutusel. Eestis pole suure energiahulga salvestamiseks sobivaid jaamu. Taastuvatest energiaallikatest on Eestis ülekaalukalt esikohal puit. Puidu tootmisel ja kasutamisel ilmastik järske toodangumahtude muutusi ei põhjusta, kuid turbakütuse tootmist võib vihmane ja ebasoodus suvi mitmekordselt vähendada. Elektrienergia tootmiseks kasutatakse puidujäänused: saepuru, höövlilaaste jne. ,,Miks mitte kasutada t...
Auru maht on 1500 korda suurem kui vee maht ja see erimahu vähenemine küttekehades loobki tingimused tsirkulatisooniks. Tekitab vajaliku rõhkude vahe. Õhkkütte süsteemid Õhk juhitakse vastava temp-ni(60-70 kraadi), see juhitakse otse 22 ruumidesse läbi õhu jagajate(sissepuhke restid). Õhk seguneb ruumi õhuga ja saavutab vajaliku temp-i. Ruumile ülekandmise viisi järgi küttesüsteemid liigitakse · kiirguslik küte. · konvektiivne küte. Kiirguslik küte Konvektiiv küttekorral soojeneb õhk põhiliselt kokkupuute tagajärjel küttepinnaga. Põhiline osa antakse konvektsiooni teel. Suuremosa küttekehasi soendavad ruumi korraga kiirguse ja konvektsiooni teel. Kasutusviisist sõltuvalt liigitatakse järgmiselt: · pidev küte · perioodiline küte · ajutine küte Küttekehade järgi: · Radiaator küte · Konvektor küte
koos nende juurde kuuluvate seadmete, mahutite ja muude süsteemielementidega. Veevarustussüsteemide hulka kuuluvad joogivee-, pesuvee- ja merevee süsteemid. Joogiveega varustatakse kambüüs, nõudepesuruum, baar, kõik kraanikausid. Pesuvett kasutatakse dussides, saunas ja pesumasinates. Merevett kasutatakse loputusveena tualettides, jahutusveena jahutites jne. Joogivett varutakse kaldalt. Merevesi võetakse vahetult kingstoni magistraalist. Ventilatsiooni- ja küttesüsteemid. Ventilatsiooni süsteemid peavad kindlustama normaalse koostisega õhu laeva ruumides õhuvahetuse teel, mille käigus välisõhk suunatakse ventileeritavatesse ruumidesse ja koos kasutatud õhuga eemaldatakse neist kahjulikud gaasid, liigne niiskus ja soojus. Kasutatakse sundventilatsioonisüsteemi, mille koostisosadeks on tsentrifugaalventilaatorid, õhutorustikud, siibrid, õhujagamis- ja suunamisseadmed, õhuvõtu- ja väljajuhtimisseadmed, filtrid, summutid ja automaatjuhtimisseadmed
Kõrgelt austatud oli sõjajumal Mars. Kodukolde jumalanna Vesta. I Puunia sõda (264- 241) peeti merel ja Sitsiili saarel. Roomal puudus laevastik. II Puunia sõda (218 201) Kartaago pealik Hannibal tungis Hisp. läbi. III Puunia sõda (146 eKr) Roomlased vallutasid ja hävitasid Kartaago. Roomlased olid head ehituskunstis. Võtsid kasutusele sambad. Rajasid kivist teid ja sildu. Kasutasid enamasti tellist. Rajasid akvedukte mis varustasid linnu joogiveega. Majades põrandaalused küttesüsteemid. Kreeka kultuuri mõjul hakati haridusele rohkem tähelepanu pöörama ja seda tähtsaks pidama. Hakati saatma oma lapsi(enamasti poegi) kooli kirikutarkust õppima, rikkamatel olid koduõpetajad. Erinevalt Kreekast, oli Roomas rohkem levinud komöödiad. Välisilmelt oli Rooma teater üsna sarnane Kreeka omale, aga erinevalt Kreekast puudus Rooma etendustest koor. Ka üksikud naised tegid hiljem etendustes kaasa. Vergilius ,,Aeneis"
paneele või teisi energiaallikaid. Päikene Eestis. Arvamine, et meil on liialt vähe päikesevalgust kasutamaks päikesekütet, on osalt õige, kuid see kehtib ainult talvekuudele ehk November, Detsember ja Jaanuar. Ülejäänud aeg aastast on päike aga arvestatavalt tõsine energiaallikas ja annab väga olulise osa vee soojendamisel. Eestis pole täpseid uuringuid päikeseenergia kasutamise kohta tehtud, kuid võib väita, et päikeseenergial toimivad küttesüsteemid on võimelised katma umbes poole eramaja aastasest sooja vee vajadusest, hoides kokku kütteõli või elektrit ning säilitades selle võrra ka elukeskkonna puhtamana. Eestisse on paigaldatud vaid paarkümmend vett soojendavat kollektorit ning paarikümne majaka ja meremärgi valgustuse tagamiseks kasutatakse elektrit tootvaid päikesekollektoreid.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetool Iseseisev töö aines HOONETE KONSTRUKTSIOONID TERVISESPORDIKESKUSE HOONE EHITUSPROJEKT Üliõpilane: Indrek Matson Matr. Nr. 074014 Juhendaja: T. Kalamees Töö esitatud: Töö arvestatud: Tallinn 2009 a. Sisukord: Seletuskiri: 1.Tehnilised näitajad 2.Üldosa 3.Arhitektuurne osa 4.Konstruktiivne osa 5.Elektrisüsteem 6.Vee- ja kanalisatsioonisüsteem 7.Kütesüsteem ja ventilatsioon 8.Korsten 9.Tuleohutus 10.Haljastus ja heakorrastus 11.Energiasäästlikkus ja tarindite soojajuhtivus 12.Erinõuded Joonised: 1.Vaade kagust M 1:50 2.Vaade edelast M 1:50 3.Lõige 1-1 M 1:50 4.Hoo...
oli väga erinev, sisserännanud, üldine kõnekeel oli ladinakeel, keisririigi ajal hakati linna sihipärasemalt ehitama, ehitati hipodroome, amfiteatreid, templeid, triumfikaari, obeliske. Kujunes välja kanalisatsiooni süsteem, avalikest saunadest-termidest-kujunesid puhkeasutused. Ehitati korruselamuid vaesemate jaoks. Ehituskunst-väga arenenud, rajati kivist sildu, teid, monumentaalseid veejuhtmeid(akvedukte), linnades oli veevarustus ja kanalisatsioon, majades põrandaalused küttesüsteemid. Peamiselt kasutati tellist, kaeti marmoriga, lubjamördi abil saadi teha võlve, kaari, kupleid. Interjööri kaunistas sambad ja poolsambad. Traditsioon ja võõrmõjud-loodi ajalooteemalisi eeposeid. teatris, kõnekunstis, ajalookirjutistes võeti eeskuju kreekast. Kujundati järkjärgult oma originaalne kirjandus. Templiehituse põhijooned võeti omaks kreeklastelt, linnaehituses aga etruskildelt.
metsadesse kui ka puhkekohtadesse. Prügi rikub looduslikku maapinda ja raskendab taimede kasvamist. Samuti muudab prügi linna üldpildi koledamaks. Taolist saastatust üritatakse vältida ,,Teeme ära" aktsiooniga. 2.1 Graafik Võrumaa pinnasest 3. Õhk Võru linna õhk saastub iga päevaga järjest enam, seda just sõidukitest pärit õhuheidete kaudu. Uuringute järgi on õhu üldine kvaliteet linnas siiski paranenud. Enamustessse katlamajadesse on kasutusele võetud ökonoomsemad küttesüsteemid, mis väiksemate küttekoguste juures ka saastavad vähem. Samuti on paljud ettevõtted kasutusele võtnud elektrikütte. Saastatust põhjustavad enim autode heitegaasid ja tööstusettevõtted. Heitegaasid muudavad õhu reostatuks, viies õhku tolmu ja muid ohtlikke gaase. Võrreldes teiste linnadega on Võru õhusaaste oluliselt väiksem, kuna linna pindala on väiksem ja liikuvate saasteallikate mõju samuti väiksem. Sissehingatav õhk on siiski värskem, kui teistes suurlinnades.
ebameeldivuste kõrvaldamiseks Ebaühtlane Üldvalgustuse ja töökoha Parendada valgustust (vajadusel lisada tehis- ja valgustatus valgustuses on suured kohtvalgusteid); lisavalgusti olmenurka erinevused Korraldada valgustiheduse mõõtmine Valgustihedust ei ole mõõdetud, eeldatavalt nõrk Tuleoht Küttesüsteemid Tuleb viia remonditööd lõpule ebakvaliteetsed Vastavalt struktuuriüksuse majanduslikele võimalustele suunata töötajad, kes töötavad Töötajatel esineb silmade Pidev töö ereda vähemalt poole tööajast tervisekontrolli väsimust, ülepinget,
tõttu. Malmist valmistatakse tihti haudepotte, panne, vokke, grille, küpsetusplaate. Tavaliselt on uued malmnõud kaetud roostetamist takistava läbipaistva kaitsekihiga, milleks võib olla näiteks vaha, mis tuleb aga enne kasutust kuuma küpsetusõli abil eemaldada. Ka küpsetamise ettevalmistamiseks tuleb roostekihi vältimiseks tavaliselt panni pinda mitu korda töödelda kuuma küpsetusõliga. Malmi võib katta ka erinevat värvi emailkihiga. 2.2 Küttesüsteemid Malmist valatakse hoonete küttesüsteemidele radiaatorid, katlad ja pliidirauad. 2.3 Kanalisatsioon Vanematel majadel on kanalisatsioonid toristikud tehtud malmist. 2.4 Vannid Nõukogude Liidu ajal ehitatud kortermajades on pesuruumides kasutusel malmvannid. 8 Kokkuvõte Malm on väga tähtis raud- süsinik sulam. Tal on väga palju erinevaid omadusi- nii halbu, kui ka häid
põhiplaan muutus (varem oli 4-kandiline): tekkisid hoonete tiivad, vahele jäi siseõu, välisfassaad kaunistati, sisekujundus samuti väga paljude ornamentidega, palju peegleid, kulda-karda, välditi sirgjoont, laed maalitud, et tekiks avatud lae tunne ja vaatad taevasse, kõikide losside ümber oli väga kaunilt kujundatud aiad, mille kujundus väga selgepiiriline ja väljajoonistatud, purskkaeve palju, aias kaunistatud paviljonid, millel oli ka väga ilus valgustus, küttesüsteemid muutusid, puhtad ahjud, lõõrisüsteemid, mis olid hästi suletavad, ruumid olid soojad ja puhtad tuhast/tolmud, seina kattematerjal muutusid kalliks ja peeneks. Suur tähelepanu oli nipsasjadel (peened küünlajalad, kujukesed, toosid/topsid). Talvepalee Peterburis, sinna lähedale rajati Tsaari Küla: ehitati tsaarile ja tema perele, avatud merele, puhas barokk. 17 sajandil hakkas igal pool maad võtma absolutism. Tekkisid suured õukonnad,
normaalse ruumitemperatuuri, siis soojuspumpadega on küll teatud võtetega võimalik vee temperatuur tõsta näiteks +70°C tasemeni, kuid see toimub soojuspumba kasuteguri arvel. Soojuspumba jaoks on normaalne vee temperatuuri tõstmine kuni +50°C tasemeni. Soojuspumba efektiivsus on seda suurem, mida madalam on soojendatava vee temperatuur. Seega on efektiivsemad põrandaküttega küttesüsteemid, kus on kasutusel madalamad temperatuurid kui küttekehadega küttesüsteemide juures. Üldiselt tuleks soojuspumba efektiivsust hinnata mitte arvutusliku hetkeefektiivsusteguri (COP) alusel, vaid Eesti olude kogu kütteperioodi jooksul kujuneva efektiivsusteguri alusel. Nimetatud efektiivsustegurid näitavad saadava soojuse energiaühiku (kWh) suhet kulutatud elektri energiaühiku (kWh) kohta
selline temperatuur tagas normaalse ruumitemperatuuri, siis soojuspumpadega on küll teatud võtetega võimalik vee temperatuur tõsta näiteks +70°C tasemeni, kuid see toimub soojuspumba kasuteguri arvel. Soojuspumba jaoks on normaalne vee temperatuuri tõstmine kuni +50°C tasemeni. Soojuspumba efektiivsus on seda suurem, mida madalam on soojendatava vee temperatuur. Seega on efektiivsemad põrandaküttega küttesüsteemid, kus on kasutusel madalamad temperatuurid kui küttekehadega küttesüsteemide juures. Üldiselt tuleks soojuspumba efektiivsust hinnata mitte arvutusliku hetkeefektiivsusteguri (COP) alusel, vaid Eesti olude kogu kütteperioodi jooksul kujuneva efektiivsusteguri alusel. Nimetatud efektiivsustegurid näitavad saadava soojuse energiaühiku (kWh) suhet kulutatud elektri energiaühiku (kWh) kohta
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut ELAMU Põhiprojekt Teostas: Sirje Kangur Juhendas: H.Tilk EH Kaug 4 Tartu 2011 SISUKORD SELETUSKIRI..................................................................................................................3 1.ÜLDOSA, ASUKOHT JA ASENDIPLAANILINE LAHEDUS.................................. 3 2. ARHITEKTUURNE LAHENDUS...............................................................................3 5. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON.................................................................5 6. KÜTE JA VENTILATSIOON......................................................................................5 7. ELEKTRIVARUSTU...
Kaitseklapp-ette nähtud, et kaitsta torustikku purunemise eest.Töö printsiip:Taldrik on surutud sadulale vedruga, mille survet reguleerib spetsiaalne seade,kui rõhk torustikus ületab 10-20 töörõhust surutakse taldrik sadulast eemale ja klapp avaneb.Peale osa koonukeskkonna väljajooksmist ja rõhu alanemist 80-90% töörõhust surub vedru taldriku sadulale ja klapp sulgub. Reduktsiooniga(rõhu paigal hoidmine mingi kindlal rõhul) Kolb reduktsiooniklapp Membraan reduktsioonklapp Trosseli klapp-ülessandeks läbi tema voolava keskkonna rõhu vähendamine.Taldrik on kinnitatud spingli külge, taldriku tõstmisel tekkiv kere ja taldriku vahele pilu rõhk klapi taga alaneb klappi läbiva keskkonna kiiruse alanemise tagajärjel.Vajaliku rõhu saavutamisel fikseeritakse spindel pidurdusmutri abil.Selle klapi abil saab rõhku sujuvalt reguleerida suures diaba tsoonis kuid ta ei hoia rõhku automaatselt keskkonna tööreziimi muutudes. Klapikarbid-kujutavad endast ...
(pool)looduslikelt kooslustelt, märgaladelt (pilliroog). Jäätmete ressurss 13. Fotosünteesi olemus ning selle vajalikkus Looduses toimuva fotosünteesi käigus seovad taimed õhus leiduva süsinikdioksiidi ja eraldavad hapnikku atmosfääri. Puu kõdunemisel või põletamisel süsinik aga vabaneb uuesti. Seega puidu kasutamisel kütteks täiendavat CO2 emissiooni ei toimu. Biomassil põhinevad küttesüsteemid aga emiteerivad vähesel määral täiendavat CO2 atmosfääri. See toimub varumise, transpordi, töötlemise ja katlaehituse jms operatsioonide käigus, kui kasutatakse nn fossiilset energiat (fossiilkütuseid ja nende baasil genereeritud elektrit). Kogu heterotroofse elu (orgaanilisest ainest toituvad organismid) rikkalikkusele ja keerukale inimtsivilisatsioonile annab energiat fotosüntees. Tänu sellele on meil olemas nii fossiilsed kui taastuvad biokütused
Termid olid avalikud saunad. Nendest kujunesid puhkeasutused, isegi vaesed olid seal teretulnud. Korruselamud olid odavad, varem puust, siis kivist. Üürimajad olid vaeste majutamiseks. Allkorrusel olid poed, töökojad ja söögikohad. Üleval üürikorterid. Üürimajad olid ehitatud kiirustades, ohutusnõudeid järgimata. 4.3 Ehituskunst: Vabariigi ajal olid kivist teed ja sillad, aveduktid(varustasid linnu joogiveega). Monumeltaalsed veejuhtmed. Põrandaalused küttesüsteemid. Võeti õppust Kreeka ehitusknstist, keisririigi ajal saavutati tipp, mis oli kõrgemal tasemel kui Kreekas. Pidulikud ehitised kaeti marmoriga. Lubjamördi kasutuselevõtt kaarte, võlvide, kuplite ehituses. Välispind ja interjöör kaunistati sammaste ja poolsammastega. 4.4 Religioon: Oli sarnane kreeklastele ja etruskitele. Iga asi oli hingestatud. Igal majal olid kaitsevaimud, laarid, kes kehastasid esivanemate hingi. Igal perel oli maokujuline
Kõik see on lahendatav kasutades päevavalgust! Vaakumtoru päikesekollektor on erinevatest paneelitüüpidest kõige enam tootlikum, andes aastas energiat ca 700 KWh ulatuses kollektori tööpinna ühe ruutmetri kohta. 3 Päikesekollektorid Eestis pole täpseid uuringuid päikeseenergia kasutamise kohta tehtud, kuid võib väita, et päikeseenergial toimivad küttesüsteemid on võimelised katma umbes poole eramaja aastasest sooja vee vajadusest, hoides kokku kütteõli või elektrit ning säilitades selle võrra ka elukeskkonna puhtamana. Päikesekiirguse intensiivsus ja kestvus sõltuvad laiuskraadist, kohaliku kliima iseärasustest, aastaajast, ööpäevast ning õhu puhtusest. Meie laiuskraadidel on võimalik kasutada päikesekütet kombineeritult koos teiste soojusallikatega, kuna meie päikesekiirguse ressursid on küllaltki väikesed ning mitteregulaarsed
Iseseisev töö aines EPJ 3770 KINNISVARAÖKONOOMIKA K O RT E R M A J A R E N O V E E R I M I S P L A A N Asukoht: Läänemere tee 45, Tallinn, Harjumaa Üliõpilane: Juhendaja: Tiina Nuuter Tallinn, 2012 1.1 Sissejuhatus 1.2 Töö eesmärk Töö eesmärgiks on välja arvutada kortermaja renoveerimiskulud ning pakkuda välja plaan renoveerimise teostamiseks. 1.3 Valiku põhjendus Mina olen antud kortermaja üheks elanikuks ning seetõttu olen huvitatud selle maja korrashoiust ning püsimisest. Sellesse majja sai korter soetatud 1988. aastal. Hetkeseisuga vajab maja vundament soojustamist, kütte- ja ventilatsioonisüsteem projekteerimist ja väljavahetamist. Lisaks vajab uuendamist trepikoja viimitlus. 1.4 Hoone üldandmed Hoone asub Tallinnas, Lasnamäe linnaosas, ja on ehitatud 1987....
lepingus (nt rikub lepingut, kui kirjas et maja vastab lepingutingimustele elamiseks, ülendmis-vastuvõtmis akt on puhas, kuid majas on vamm). Müüja võib nõuda kahjusumma vähendamist §139 lg 1 alusel kui ka ostja on süüdi. Kahjusumma määratakse kohase ja mittekohase täitmise vahe järgi st tuleb määrata asja hind kohasel ja mittekohasel täitmisel. Näide: eraisikust ostja võib müügilepingust taganeda, kui ostab maja elamiseks, kuid küttesüsteemid ei tööta ja müüja ei teavitanud ostjat puudustest. Ostja peab mõistliku aja jooksul (aeg võib olla sätestatud lepingus) teavitama puudustest ja nõudma, et müüja tagaks asja lepingutingimustele vastavuse, kui ta seda ei tee või see pole võimalik on ostjal õigus lepingust taganeda tehes avalduse mõistliku aja jooksul alates teada saamisest, et puudusi ei kõrvaldata. Viivis
Ehitatud kiirustades, ohutusnõudeid järgimata. Palju leidus Ostias. Aatriumelamud rikaste mugavad ja madalad elamud. Pompei Lõuna-Itaalias. 79. aastal mattus vulkaanilise tuha alla, leitud kivistunud inimesi, loomi. Olemas olid kõik linna heaolu ja kultuuritaseme tunnused, kuig tegu oli väikelinnaga. · Ehituskunst: vabariigi ajal kivist teed ja sillad, aveduktid(varustasid linnu joogiveega). Monumeltaalsed veejuhtmed. Põrandaalused küttesüsteemid. Võeti õppust Kreeka ehitusknstist, keisririigi ajal saavutati tipp, mis kõrgemal tasemel kui Kreekas. Pidulikud ehitised kaeti marmoriga. Lubjamördi kasutuselevõtt kaarte, võlvide, kuplite ehitus. Välispind ja interjöör kaunistati sammaste ja poolsammastega. · Religioon: sarnane kreeklastele ja etruskitele. Iga asi oli hingestatud, migi jõud e nuumen. Igal majal olid kaitsevaimud, laarid, kes kehastasid esivanemate hingi.
Võimalusel arvestada nende osade säilitamisega mis on tehniliselt korras ja millede eluiga on samaväärne uuega. Tualett ja pesu ( ka kätepesu sööklas) ruumides näha ette normidega nõutud vajalik kogus WC potte ja kraanikausse. Veevarustuse projekteerimisel arvestada olemasoleva veevarustuse süsteemiga. Küte, ventilatsioon Küttesüsteem peab olema efektiivne ja säästlik. Soojasõlm peab omama vajaliku automaatikat ehk töötama automaatselt. Ehitatud soojasõlm ja küttesüsteemid peavad vastama kõigile käesoleval ajal kehtivatele normidele, standardile ja seadustele. Ventilatsiooni osas tuleb arvestada tsentraalse soojustagastusega sund sissepuhke- väljatõmbe ventilatsioonisüsteemiga. Hoonesse projekteeritud ventilatsioonsüsteem peab vastama käesoleval ajal kehtivatele standardile ja seadustele. Sealhulgas süsteem peab tagama normatiivse õhuvahetuse ja SM määrusega kehtestatud "Tervisekaitse nõuded koolidele" CO2 taseme
Hipodroomid, teatrid, amfiteatrid, triumfikaared (lubjamört!), obeliskid, kõigi jumalate tempel Panteon, paleed. Rajati kuivenduskanaleid, millest arenes välja kanalisatsioon. Käidi avalikes saunades, kus olid ka raamatukogu ja lugemisruumid. Hakati ehitama korruselamuid (tellised+lubjamört+betoon), kus puudus siiski kanalisatsioon. Majad olid ehitatud kiirustades lohakad ja ebaturvalised. Hakati rajama veejuhtmeid akvedukte, mis varustasid linnu joogiveega. Küttesüsteemid. Ületati kreeklasi ja saavutati kõrge tase ehituskunstis. Peatükk 25 Jumalad Igal asjal/elusolendil oli mingi jõud, mida nimetati nuumeniks. Igal majal olid kaitsevaimud, tähtsaimad olid laarid, kes kehastasid esivanemate hingi. Tähtpäevadel toodi neile annetusi. Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim geenius, kes edendas soojätkamist. Jupiter Zeus taeva-, pikse-, tormijumalad Mars Ares - sõjajumalad Juno Hera Poseidon Neptunus Hades Pluto Riik ja religioon
Hipodroomid, teatrid, amfiteatrid, triumfikaared (lubjamört!), obeliskid, kõigi jumalate tempel Panteon, paleed. Rajati kuivenduskanaleid, millest arenes välja kanalisatsioon. Käidi avalikes saunades, kus olid ka raamatukogu ja lugemisruumid. Hakati ehitama korruselamuid (tellised+lubjamört+betoon), kus puudus siiski kanalisatsioon. Majad olid ehitatud kiirustades lohakad ja ebaturvalised. Hakati rajama veejuhtmeid akvedukte, mis varustasid linnu joogiveega. Küttesüsteemid. Ületati kreeklasi ja saavutati kõrge tase ehituskunstis. Peatükk 25 Jumalad Igal asjal/elusolendil oli mingi jõud, mida nimetati nuumeniks. Igal majal olid kaitsevaimud, tähtsaimad olid laarid, kes kehastasid esivanemate hingi. Tähtpäevadel toodi neile annetusi. Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim geenius, kes edendas soojätkamist. Jupiter Zeus taeva-, pikse-, tormijumalad Mars Ares - sõjajumalad Juno Hera Poseidon Neptunus Hades Pluto Riik ja religioon
mis omased ka väikelinnadele. · Jõukate aatriumelamud kaunistatud maalingutega. 2. Ehituskunst a. Kõrgem tase kui Vana-Kreekas: · Uudseks oli nn Rooma betoon lubjamört kivide sidumiseks. · Võlvid, kaared ja kuplid. · Peamiselt põletatud tellis, välisvooderduseks marmor. b. Kivist sillad ja akveduktid suured veejuhtmed linnade varustamiseks joogiveega. c. Linnades veevarustus ja kanalisatsioon ning põrandaalused küttesüsteemid. d. Arenenud teedeehitus: · "Kõik teed viivad Rooma!" u 80 tuhane km pikkune teedevõrk, mida mööda marssisid leegionid ühest impeeriumi otsast teise. · Via Appia tänapäevalgi kasutatav kivitee Roomast lõunasse. 3. Skulptuur a. Kreeka kujude koopiad, mille järgi tunneme hävinud originaale. b. Marmorportreed loomutruud inimkujud, mille aluseks on surimask: · Augustuse kuju õnnestunuim portree c
elementaarseid tehnika- ja füüsikateadmisi. Kellel soe, kellel külm Korteriühistute liidu korraldatud seminaridel ja foorumitel, samuti raadiosaadetes on korduvalt räägitud, et Põhjamaades (Soome, Rootsi) on energiakulu kilovatt-tundides ruutmeetri kohta aastas ligi kolm korda või enamgi väiksem kui meil. Eriti mainitakse Taanit, kus see suhe ulatub koguni kümneni. Kus on siis väljapääs? Esiteks teha korda küttesüsteemid. Minna üle ühetorusüsteemilt kahetorusüsteemile, nii et radiaatorid on ühendatud paralleelselt senise järjestikühenduse asemel. See võimaldab igal korteril oma toa temperatuuri reguleerida nii on igal pool Lääne-Euroopa riikides. Pealegi võivad radiaatoritel olla termostaatventiilid, mis ka päikesepaistelise ilmaga automaatselt kütet vähendavad. Räägitakse püstakute tasakaalustusventiilidest, kuid see ei aita, sest korterid on soojapidavuselt
Masinaruumis segunevad pilsiveed naftaproduktidega. Naftane pilsivesi kogutakse, puhastatakse (separeeritakse) ja eemaldatakse eraldi. Naftareostuse vältimise konventsioon MARPOL. Eritsoonid: Läänemeri, Must meri, Vahemeri. Separaator puhastab vähemalt 15 ppM. ,,Naftaraamat" Pilsiveesüsteem; . 1- ; 2- 2- ; 3- 3- ; 4- 4- 38. Laeva eluotstarbesüsteemid (joogi-, pesu-, mereveesüsteem). Reo- ja heitveesüsteemid. Ventilatsiooni-, küttesüsteemid Eluotstarbesüsteemid on vajalikud normaalsete elutingimuste loomiseks. · veevarustus: joogi- pesu- ja mereveesüsteem; · kanalisatsioon: reo- ja heitvee ning piigatisüsteem, reovee kogumispaagid; · küte: aur-, vesi-, õhk- ja elekterküttesüsteem; · üld- ja kohtventilatsioon: eluruumid, trümmid, masin · õhu konditsioneerimissüsteemid Veevarustussüsteemid: · -joogivesi: kambüüsid, sööklad, medruumid, nõudepesuruumid, kõik kraanikausid (50ltr)
paisutus masinas (detanduris) või trosserseadmes. Kui kasutatakse tetandurit, siis toimib keha paisumine (adjabaatne protsess). Külmutus/jahutus protsessid Aurukompressor külmutusseadme põhimõtte skeem ja ringprotsess (S_2.27.03.06) Soojuspumba põhimõtteskeem (Skeem 17.04.06_1) Soojuspumbadeks nim. seadmeid mis on mõledud soojuse üleviimiseks keskkonna temperatuurilt või veidi kõrgemalt temperatuurilt kõrgemale temperatuurile. Põhilisteks tarbijateks on küttesüsteemid ja paraleelselt saab toota ka kuuma tarbevett. Soojuspump töötab pöördringprotsessi alusel nii nagu külmutuseade ja kulutab energiat ja soojushulk q2 võetakse ära kas looduslikust veeallikast või maapinnast jm. Selle soojuse arvel aurustis soojustub arustusagents A. Ringprotsess TS diagrammil on samasugune nagu arustusprotsessis vt. sealt. Soojuspumba töö efektiivsust iseloomustatakse soojusteguriga q q +l
Masinaruumist vee ära pumpamiseks saab kasutada ka peamasinate jahutusvee pumpasid Veeärastussüsteemide torustikud on sõltumatud kuivendussüstemide torustikest ja viidud igasse sektsiooni Torustiku vigastuse korral ei tohi vesi laeva tungida (sulgearmatuur eraldab vigase osa torustikust, tagasilöögi sulgventiilid) 38. Laeva eluotstarbesüsteemid (joogi-, pesu-, mereveesüsteem). Reo- ja heitveesüsteemid. Ventilatsiooni-, küttesüsteemid Veevarustussüsteemid: -joogivesi: kambüüsid, sööklad, medruumid, nõudepesuruumid, kõik kraanikausid (50ltr) -pesuvesi: dusid, saunad, pesumasinad(100) -merevesi: loputusvesi WC, masinate jahutusvesi Joogivee jaoks eraldi mahutid, süsteemid. Joogiveemahutid (2tk) ei tohi külgneda välispardaga, ega vedelikke sisaldavate tankidega, ei tohi asuda masinaruumis, samas ruumis heitvee kogumispaakidega, seadmed taseme määramiseks. Õhutoru tekil otsas tihe võrk, ujukklapp
315 27.10.2004 Puitkonstruktsioonid EVS 1995-1-2:2003 .Osa 1.2. Tulepüsivus ET- 1 0113-0361 EVS 1995-1-2:2003 Puitkonstruktsioonid. Osa 1-2: Tulepüsivus EVS 620-6:2003 Tuleohutus. Tekstiilsed sisustusmaterjalid EVS 620-8:2003 Tuleohutus. Põrandakattematerjalid. Põlevus EVS 620-9:2003 Tuleohutus. Katusekattematerjalid. Põlevus EVS 812-1:2005 Ehitiste tuleohutus. Osa 1: Sõnavara EVS 812-2:2005 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid EVS 812-3:2007 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid EVS 812-4:2005 Ehitiste tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohooned EVS 812-5:2005 Ehitiste tuleohutus. Osa 5: Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus EVS 812-6:2005 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus EVS 871:2003 Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine EVS-EN 13501 Ehitustoodete ja -elementide tuleohutusalane klassifikatsioon (5 osa) EVS-EN 1991-1-2:2006 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-2: Üldkoormused. Tulekahju koormus
315 27.10.2004 Puitkonstruktsioonid EVS 1995-1-2:2003 .Osa 1.2. Tulepüsivus ET- 1 0113-0361 EVS 1995-1-2:2003 Puitkonstruktsioonid. Osa 1-2: Tulepüsivus EVS 620-6:2003 Tuleohutus. Tekstiilsed sisustusmaterjalid EVS 620-8:2003 Tuleohutus. Põrandakattematerjalid. Põlevus EVS 620-9:2003 Tuleohutus. Katusekattematerjalid. Põlevus EVS 812-1:2005 Ehitiste tuleohutus. Osa 1: Sõnavara EVS 812-2:2005 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid EVS 812-3:2007 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid EVS 812-4:2005 Ehitiste tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohooned EVS 812-5:2005 Ehitiste tuleohutus. Osa 5: Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus EVS 812-6:2005 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus EVS 871:2003 Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine EVS-EN 13501 Ehitustoodete ja -elementide tuleohutusalane klassifikatsioon (5 osa) EVS-EN 1991-1-2:2006 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-2: Üldkoormused. Tulekahju koormus
Piigatisüsteem Süsteemide Süsteemide Süsteemid grupid alagrupid Kunstliku Loomulik ventilatsioon mikrokliima Ventilatsioonisüsteemid Kunstliku- ja sundventilatsiooni süsteemid süsteemid Aurukütte süsteem Küttesüsteemid Vesiküttesüsteem Õhkküttesüsteem Õhujahutus spetsruumides Jahutus- ja külmutus- Õhu jahutus proviandiruumides süsteemid Lastiruumide külmutusseadmete s. Sorbentidel põhinev kuivendussüst.
Piigatisüsteem Süsteemide Süsteemide Süsteemid grupid alagrupid Kunstliku Loomulik ventilatsioon Ventilatsioonisüsteemid mikrokliima Kunstliku- ja sundventilatsiooni süsteemid süsteemid Aurukütte süsteem Küttesüsteemid Vesiküttesüsteem Õhkküttesüsteem Õhujahutus spetsruumides Jahutus- ja külmutus- Õhu jahutus proviandiruumides süsteemid Lastiruumide külmutusseadmete s.
Piigatisüsteem Süsteemide Süsteemide Süsteemid grupid alagrupid Kunstliku Loomulik ventilatsioon mikrokliima Ventilatsioonisüsteemid Kunstliku- ja sundventilatsiooni süsteemid süsteemid Aurukütte süsteem Küttesüsteemid Vesiküttesüsteem Õhkküttesüsteem Õhujahutus spetsruumides Jahutus- ja külmutus- Õhu jahutus proviandiruumides süsteemid Lastiruumide külmutusseadmete s. Sorbentidel põhinev kuivendussüst.
Ehituskunst. Rooma kui antiikaja suurlinn. Ladina keel ja tähestik. Rooma õigus. Rooma ehituskunst - Rooma tsivilisatsioon saavutas kõrge tehnoloogilise taseme.Rajati kivist teid,sildu ja monumentaalseid advedukte (tugedel asetsev veejuhe).Keisririigi ajal levisid need ehitised kõikjal impeeriumis.Ehituskunsti tipp saavutati keisririigi ajal.Peamiselt kasutati tellist,lubjamörti. Sealt on alguse saanud lubimörd kaared, kuplid, võlvid; äravoolukanalid; põrandaalused küttesüsteemid. Rooma linn - Roomast sai vabariigi lõpul ja keisririigi ajal vahemere maade suurim linn.Sinna asus inimesi üle kogu impeeriumi.Sisserändajaid oli palju.Foorum oli linna sümboolne keskus.Lisati tempel Panteon.Hakati rajama korruselamuid. Ladina keel ja tähestik- ladina kel ehk Rooma riigikel muutuus üldkasutatavaks Lääne-Euroopas ja baasil tekkisid romaani keeled. Ladina tähestik on olnud u 500 keele alus tähestikuks. Rooma õigus - Rooma riik toimis seaduslikul alusel
1. Mis on võistupakkumine. Pakkumissüsteemi põhiprintsiibid Mitmel töövõtjal palutakse teha pakkumused projekti kogusummale, võttes aluseks tellija poolt koostatud töömahtude loendid. Eduka töövõtja pakkumus saab aluseks projekti finantsjuhtimisele: seega üks dokument (töömahtude loend) on aluseks nii töövõtja valikul, hinna määramisel kui lepingu juhtimisel. Selline lepingutüüp annab tõenäoselt madalaima hinna, kuigi pole õige lugeda seda moodust parimaks, sest ka tema pole vaba puudustest. Siiski on see lepingutüüp koos töömahtude loendiga dokumendiks, mis annab enamiku andmeid maksumusanalüüsiks ja muidugi tagab kontrolli pakkumuste üle. Pakkumissüsteemi põhiprintsiibid: - kõigile pakkujatele võrdsed algandmed - õiglane konkurents (ilma hinna kokkulepeteta) Võistupakkumise korraldab tellija või tema poolt volitatud juriidiline isik. Tellija huvides on, et pretendentide arv ei oleks liiga väike, sest siis ei tule välja madalam pakku...
rõivastuse vajaliku soojuspidavust, arvestades nii sisekliimat ja väljas külma talevilmaga kui ka füüsilise töö intensiivsust. Nii, et peale moekunstnike võib erineda kuni 7 korda töö rõivaste kavandamisel, tuleb mõnikord kasutada ka inseneriteadmisi. Üha suurem osa inimesi veedab põhilise aja ööpäevast siseruumides. Ka liiklusvahendite küttesüsteemid on võimelised tagama siseruumi soojuse. Olukorda, kus organismi termoregulatsiooni mehhanism peaks ennast pingutama, jääb üha vähemaks. Seetõttu termoregulatsiooni mehhanismi treenitus väheneb ja üha väiksemad kõrvalekalded organismile sobivast soojusest tunduvad märgatavalt ebameeldivatena. Uurimused on näidanud, et polegi sellist ruumi, kus kõik ruumis viibijad hindaksid soojusolukorda ideaalseks. Ka kõige optimaalsemates tingimustes pole 5 6% inimestest soojusolukorraga rahul
Termid olid avalikud saunad. Nendest kujunesid puhkeasutused, isegi vaesed olid seal teretulnud. Korruselamud olid odavad, varem puust, siis kivist. Üürimajad olid vaeste majutamiseks. Allkorrusel olid poed, töökojad ja söögikohad. Üleval üürikorterid. Üürimajad olid ehitatud kiirustades, ohutusnõudeid järgimata. 4.3 Ehituskunst: Vabariigi ajal olid kivist teed ja sillad, aveduktid(varustasid linnu joogiveega). Monumeltaalsed veejuhtmed. Põrandaalused küttesüsteemid. Võeti õppust Kreeka ehitusknstist, keisririigi ajal saavutati tipp, mis oli kõrgemal tasemel kui Kreekas. Pidulikud ehitised kaeti marmoriga. Lubjamördi kasutuselevõtt kaarte, võlvide, kuplite ehituses. Välispind ja interjöör kaunistati sammaste ja poolsammastega. 4.4 Religioon: Oli sarnane kreeklastele ja etruskitele. Iga asi oli hingestatud. Igal majal olid kaitsevaimud, laarid, kes kehastasid esivanemate hingi. Igal perel oli maokujuline kaitsevaim ehk geenius, kes
on võimalik tagada spetsialiseerunud ettevõtjate (hooldustöövõtja) poolt. Hooldussertifikaat ei ole üldine kõigile hooldustöödele, vaid antakse alati konkreetse/konkreetsete hooldustööde valdkonna või valdkondade kohta, kus põhilisteks on: Krundihooldus; Sisekoristus-puhastus; Ehitise põhikonstruktsioonide hooldus; Tehnosüsteemide hooldus (vee-ja kanalisatsiooniseadmed, küttesüsteemid, ventilatsioonisüsteemid, elektrisüsteemid, liftid, erisüsteemid jne.). Kasutatud kirjandus Elamuseadus Eluruumide erastamise seadus Kinnisvarahalduri käsiraamat. Tallinn, TTÜ kirjastus, 2007, 338 lk. Kinnisvara hooldaja käsiraamat. Tallinn, TTÜ kirjastus, 2008, 204 lk. Kinnisvara korrashoiu tagamise tegevused. Eesti standard EVS 807:2004 Korteriomandiseadus Korteriühistuseadus Kährik A. Eluasemepoliitika Euroopas ja Eestis. Poliitikauuringute
Pärast väljakaevamisi (18.sajandil) ettekujutus arhitektuurisaavutustest, mis omased ka väikelinnadele. Jõukate aatriumelamud kaunistatud maalingutega. Ehituskunst Kõrgem tase kui Vana-Kreekas: Uudseks oli nn Rooma betoon lubjamört kivide sidumiseks. Võlvid, kaared ja kuplid. Peamiselt põletatud tellis, välisvooderduseks marmor. Kivist sillad ja akveduktid suured veejuhtmed linnade varustamiseks joogiveega. Linnades veevarustus ja kanalisatsioon ning põrandaalused küttesüsteemid. Arenenud teedeehitus: "Kõik teed viivad Rooma!" u 80 tuhane km pikkune teedevõrk, mida mööda marssisid leegionid ühest impeeriumi otsast teise. Via Appia tänapäevalgi kasutatav kivitee Roomast lõunasse. Skulptuur Kreeka kujude koopiad, mille järgi tunneme hävinud originaale. Marmorportreed loomutruud inimkujud, mille aluseks on surimask: Augustuse kuju õnnestunuim portree Maailma esimesed pronksist ratsakujud keisritest, väejuhtidest:
Pärast väljakaevamisi (18.sajandil) ettekujutus arhitektuurisaavutustest, mis omased ka väikelinnadele. Jõukate aatriumelamud kaunistatud maalingutega. 2.Ehituskunst a)Kõrgem tase kui Vana-Kreekas: Uudseks oli nn Rooma betoon lubjamört kivide sidumiseks. Võlvid, kaared ja kuplid. Peamiselt põletatud tellis, välisvooderduseks marmor. Kivist sillad ja akveduktid suured veejuhtmed linnade varustamiseks joogiveega. Linnades veevarustus ja kanalisatsioon ning põrandaalused küttesüsteemid. d)Arenenud teedeehitus: "Kõik teed viivad Rooma!" u 80 tuhane km pikkune teedevõrk, mida mööda marssisid leegionid ühest impeeriumi otsast teise. Via Appia tänapäevalgi kasutatav kivitee Roomast lõunasse. 3.)Skulptuur a)Kreeka kujude koopiad, mille järgi tunneme hävinud originaale. b)Marmorportreed loomutruud inimkujud, mille aluseks on surimask: Augustuse kuju õnnestunuim portree c)Maailma esimesed pronksist ratsakujud keisritest, väejuhtidest:
Pärast väljakaevamisi (18.sajandil) ettekujutus arhitektuurisaavutustest, mis omased ka väikelinnadele. Jõukate aatriumelamud kaunistatud maalingutega. 2.Ehituskunst a)Kõrgem tase kui Vana-Kreekas: Uudseks oli nn Rooma betoon – lubjamört kivide sidumiseks. Võlvid, kaared ja kuplid. Peamiselt põletatud tellis, välisvooderduseks marmor. Kivist sillad ja akveduktid – suured veejuhtmed linnade varustamiseks joogiveega. Linnades veevarustus ja kanalisatsioon ning põrandaalused küttesüsteemid. d)Arenenud teedeehitus: “Kõik teed viivad Rooma!” – u 80 tuhane km pikkune teedevõrk, mida mööda marssisid leegionid ühest impeeriumi otsast teise. Via Appia – tänapäevalgi kasutatav kivitee Roomast lõunasse. 3.)Skulptuur a)Kreeka kujude koopiad, mille järgi tunneme hävinud originaale. b)Marmorportreed – loomutruud inimkujud, mille aluseks on surimask: Augustuse kuju – õnnestunuim portree c)Maailma esimesed pronksist ratsakujud keisritest, väejuhtidest:
Hoone uuendati, mille tulemusel sai hoonest välimuselt eeskujulikust renoveeritud puitelamu. Renoveerimistööde käigus jäeti vana fassaadilaudis alles, mistõttu ei olnud lisasoojustuse paigaldamine palgist väljapoole võimalik. Hoone soojustati seestpoolt. Lisaks välitöödele (uus katus, alumise palgirea osaline vahetus, fassaadi värvimine, akende vahetus) uuendati ka siseruumide lahendusi: uued vahelaed, küttesüsteemid (ahi, pliit, elekterküte, gaasiküte), põrandad, siseseinad jne. Praktiliselt oli tegemist hoone kapitaalremondiga, kus esialgsest lahendusest säilisid vundament, välisseinad, väline laudvooder, korstnad ja osa katusekonstruktsioone. Hoone elanikud olid väga vastutulelikud ja nõustusid lahkelt, et varemplaneeritud seespoolse lisasoojustusega palkseinal tehakse soojus- ja niiskustehnilisi võrdlusmõõtmisi jälgimisuuringu vormis. 5.1.1.2 Mõõtmismeetodid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
