Alternatiivenergiate kasutamine Eestis (1)

Alternatiivenergia kasutamine Eestis
Alternatiivenergia areng oleks Eesti jaoks suur samm tuleviku poole. Muidugi oleks see hea ka atmosfäärile üldiselt. Kahjuks on Eesti energeetiliselt sõltuvam kui paljud teised arenenud riigid.
Taastuvatest energiaressurssidest on Eestis kasutusel nii mõnedki. Kuna alternatiivenergia tootmiseks on vaja erilisi seadmeid, mille paigaldamist on kulukaks peetud, siis ei ole Eestis just eriti palju taastuvaid energiaressursse kasutusel. Eestis pole suure energiahulga salvestamiseks sobivaid jaamu.
Taastuvatest energiaallikatest on Eestis ülekaalukalt esikohal puit. Puidu tootmisel ja kasutamisel ilmastik järske toodangumahtude muutusi ei põhjusta, kuid turbakütuse tootmist võib vihmane ja ebasoodus suvi mitmekordselt vähendada. Elektrienergia tootmiseks kasutatakse puidujäänused: saepuru , höövlilaaste jne.
„Miks mitte kasutada tuult raha teenimiseks - muu maailm ju teeb nii,” küsib Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Vello Selg, keda peetakse Eesti üheks suurimaks tuuleelektrijaamade fanaatikuks.
Tuules peituvat energiat kasutatakse üldiselt neil aladel, kus aasta keskmine tuulekiirus 10 m kõrgusel maapinnast on üle 4 m/s. Eesti saarte rannikualadel ületab aasta keskmine tuulekiirus 5 m/s ning seetõttu peaks tuuleenergia tootmine olema majanduslikult otstarbekas. Eesti esimene tuulepark on Tahkunas Hiiumaal, mis kahjuks pole enam töökorras. 2009. aasta kevadel valmis Baltikumi suurim tuulepark. Selleks on Aulepa tuulepark, mis asub Noarootsi vallas.
Eestis on vähesel määral kasutusel ka päikeseenergiat. Päikeseenergia kasutamine on veel lähiaastatel kallis. Arvatakse ka, et Eestis ei ole piisavalt päikesevalgust, et kasutada päikeseenergiat. See arvamus on osaliselt õige, kuid see kehtib ainult talvekuudele. Märtsist kuni oktoobrini on päike täiesti arvestatav energiaallikas . Kuna meie päikesekiirguseressursid on küllaltki väikesed ning ebaregulaarsed, siis on võimalik kasutada päikesekütet ühendatult koos teiste soojusallikatega. Eestis pole täpseid uuringuid päikeseenergia kasutamise kohta tehtud, kuid võib väita, et päikeseenergial toimivad küttesüsteemid on võimelised katma umbes poole eramaja aastasest sooja vee vajadusest. Nii saab hoida kokku kütteõli või elektrit. Selle võrra on võimalik säilitada elukeskkond puhtamana.
Kõige vähem on Eestis kasutusel hüdroenergiat. Viimasel ajal on tihti kuulda arvamust, et hüdroenergia tekitab loodusele suurt kahju. Eelmisel kümnendil ei peetud hüdroenergiat Eestis mitte mingil määral loodusele kahjulikuks, sest see oli tookord ainus alternatiivne energialiik, mis aitas vähendada põlevkivienergeetikast tulenevat saastamist. Hüdroenergia hoiab põlevkivi kokku. Keila -Joa hüdroelektrijaam on ehitatud Keila jõele Keila Joa kõrvale. Hüdrojaam on ühendatud energiasüsteemiga läbi Keila-Joa. Peale Keila-Joa hüdroelektrijaama on Eestis ka näiteks Linnamäe hüdroelektrijaam.
Eesti tulevikuks peetakse energia salvestamist metanooli abil, Peipsi tuuleparki. Metanooli saab kasutada teatud kütuseelementides elektritootmisel, samuti õnnestub metanoolist kütusetanklas odavalt vesinikku sünteesida. Metanooli-kütuseelementide areng on algusfaasis, aga on huvipakkuv selle poolest, et nendes toimuv keemiline protsess on põhimõtteliselt pööratav – metanoolist toodetakse elektrit ning teisalt on võimalik elektri abiga süsihappegaasist ja veest metanooli toota. Metanooli omakorda õnnestub lihtsasti muuta dimetüüleetriks, mida saab kasutada saastevaba kütusena diiselmootoris, samuti saab metanooli lisada bensiinile.
Lisaks on võimalik Peipsi järve põhjaossa ehitada tuulepark, mille aastane elektritoodang oleks 1,5TWh. Seal paiknevad ka head ühendused põhivõrku.
Eesti olukord alternatiivenergia kasutuse suhtes võiks kindlasti parem olla. Loodetavasti on varsti käes aeg, kui loobutakse kivipõletamise-energeetikast ja kasutatakse rohkem alternatiivenergiat. Asi on seda väärt, et selle poole püüelda. Muidugi on see väga pikaajaline protsess Eesti jaoks.
Hardi Link 10R