ajahetkeil. Diskreetsignaalidel on lõplik arv olekuid. Diskreetsignaal saadakse analoogsignaalist selle väärtuse mõõtmise teel teatud kindlate ajavahemike järel. Nii saadud näite (mõõteväärtusi) nimetatakse diskreetideks (ingl sample) ja näiduvõtusagedust diskreetimissageduseks (ingl sampling rate, sampling frequency). Diskreetimine on esimene samm analoogsignaalist digitaalsignaali saamisel. Edasiseks töötlemiseks muudetakse diskreetsignaali üksikväärtuste (diskreetide) järjend enamasti diskreedihoidelülituse (ingl sample and hold) abil pidevaks astmeliseks (trepikujuliseks) signaaliks. Siinuselise kandevõnkumise amplituudmoduleerimine (AM) ja sagedusmoduleerimine (FM) Amplituudmodulatsioon (lühend AM, inglise amplitude modulation) on raadio- ja sidetehnikas kõrgsagedusliku elektrivõnkumise (kandesignaali) või impulsijada mingi parameetri muutmine tunduvalt madalama sagedusega moduleeriva signaali m(t) rütmis.
* Ekraani suurus * Kaadrisagedus * Ekraanelementide vahekaugus 12.Nimeta erinevat tüüpi printereid. * Maatriksprinter * Tindiprinter * Laserprinter * Termoprinter 13.Mida tähendab 1MHz ja 1GHz? MHz (1megaherts) GHz (1gigaherts=1miljard lülitusimpulssi sekundis) 14.Nimeta emaplaadil paiknevad komponente. * mikroprotsessor * püsimälu ROM (Read-Only Memory) * muutmälu RAM (Random Access Memory) 15.Mis on arvutiprogramm? * arvutiprogramm on arvutikäskude korrastatud järjend, mille täitmise korral arvuti käitub ettemääratud viisil 16.Mida nim. tarkvaraks? * arvuti programmvarustust nimetatakse tarkvaraks (software) 17.Mida nim. riistvaraks * seadmeid nimetatakse riistvaraks (hardware) 18.Kuidas jaotatakse programme otstarbe järgi. 19.Nimeta operatsioonsüsteeme (üksikkasutajele, mitmele kasutajele) *üksikkasutajale: DOS, Windows 95, Windows 98, Windows..., Linux *mitmele kasutajale: Windows NT, Unix 20.Nimeta operatsioonisüsteemi ül.
Siis tipu juurdetekitamine viimase taseme lõppu on keskmise keerukusega O(1). 1 Kahendkuhjad 21 1.2 Järjestamise kuhjameetod Järjestamise kuhjameetod 1 Kahendkuhjad 22 1.2 Järjestamise kuhjameetod Kuhjastamine Ülesanne: tekitada kahendkuhi, milles oleksid parajasti samad kirjed nagu antud järjendis. Sisend: järjend. Väljund: samade kirjetega kahendkuhi. 1 Kahendkuhjad 23 1.2 Järjestamise kuhjameetod "Jaga ja valitse" lahendusalgoritm Esiteks tekitada kompaktne kahendpuu, milles oleksid parajasti samad kirjed nagu antud järjendis. (St paigutada tipud kompaktse kahendpuu struktuuri järgi.) Seejärel muuta puu kuhjaks "jaga ja valitse" strateegiaga: muuta kuhjaks kumbki haru samal viisil; viia juure kirje mullina alla
FONOLOOGIA häälikulise struktuuri uurimine FONEETIKA päris häälikulise substantsi ning selle tootmise ning vastuvõtu uurimine LEKSIKON sõnavara, kinnistunud sõnade allsüsteem MORFOLOOGIA sõnade sisestruktuuri allsüsteem SÜNTAKS lauseehituse allsüsteem ELEMENT üksuste, kategooriate ja nende realisatsioonide ühine nimetus INHERTNE iseloomulik DISTRIBUTSIOON jaotumine RELATSIOON suhe SÜNTAGMA ühe tasandi elementide järjend PARADIGMA asendusseoses olevad elemendid FUNKTSIONINAALNE ehk DISTINKTIIVNE eristav KORPUS lausung ehk tekstilause INTROSPEKTSIOON uurimismeetod, kus uurija toetub oma keeleoskusele ja hindamisvõimele LOOMULIK NORM reegel KEELEVASTANE mittegrammatiline UNIVERSAAL keelte võimalikud ühised omadused ja struktuurid LINGVISTIKA keeleteadus, keeleuurimine loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev teadus
protsessi Tähendus Ferdinand de Saussure "Cours de linguistique générale " (`üldkeeleteaduse kursus') (1913) Keel on märgisüsteem Sõnad on (keele)märgid sõna = häälikujada + tähendus tähistaja tähistatav Märk ja referents Märk: puu Objekt: puu Puu mõiste tähistata v referents PUU hääliku- järjend tähistaja referent Tähenduse koostisosad ·Nominatiivne tähendus on keelendi vahetult tegelikkuse esemete, olendite, nähtuste jm-ga seotud põhitähendus. ·Ekspressiivne tähendus on keelendi põhitähendusele toetuv emotsionaalselt värvitud tähendus. ·Assotsiatiivne tähendus - lisatähendus, mis tuleneb sotsiaalsest, kultuurilisest jms taustast Tähenduse liigid
välja suust või suust ja ninast 8. Kirjelda vokaale kolme artikulatoorse mõõtmega (lähtuvalt keele ja huulte asendist). Vokaale saab kirjeldada kolme artikulatoorse mõõtmega (keele ja huulte asendiga): 1. keele kõrgus 2. keele ees-tagapoolsus 3. huulte ümardatus 9. Mis on diftong, millised vokaalid võivad olla diftongi esikomponendiks, millised järelkomponendiks? · Diftong e kaksiktäishäälik on ühte silpikuuluva kahe kvaliteedilt erineva vokaalfoneemi järjend nt lau-lud, mäed, õu-nad, päev, prae-gu · Hääldamisel on oluline diftongi mõlemad osised välja hääldada nt köetakse, öeldakse, päevitama · Diftongi esikomponendiks võivad olla kõik vokaalid (a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü) nt sai, pea, kiunuma, koer, kuiv, sõel,käima, köis, süit · Diftongi järelkomponendiks võivad olla ainult i, e, a, o, u nt lai, soe, vead, teod, au · Eesti kirjakeele omasõnades, kodunenud laensõnades esineb 26 diftongi:
5. Kontaminatsioon ehk kahe või enama väljendi või motiivi ühtesulamine: suits+udu=sudu. 6. Väljamõtlemine: laup, relv, mõrv. 7. Reduplikatsioon: susapusa, sigrimigri. 8. Deskriptsioon ehk kirjeldusele tuginev: vulisema, mühisema, mürts, põmm. Tüved väljendavad leksikaalset tähendust. Tüved on iga sõna koostisosa. Nad võivad koosneda ühest morfeemist (kivi, vesi), kuid enamasti on tüvi siiski kahe või enama morfeemi järjend, nt: o Kaks või enam juurmorfeemi maamaja, jõeäär o Juurmorfeem koos ühe tuletusliitega laul+ja o Juurmorfeem koos mitme tuletusafiksiga laul+ja+nna o Mitu juurmorfeemi koos tuletusafiksi(te)ga: talu+poeg+kond Vastavalt sellele, kas tüvi võib esineda iseseisva sõnana või ainult koos mõne teise morfeemiga, on tüvi, kas vaba või seotud. Protsessinähtuste korral on tüvi sageli pigem seotud kui vaba, esineb koos järgneva vormitunnuse või tuletusafiksiga. Ning
Mõisted suuliseks arvestuseks 1. Arvjada kui igale naturaalarvule n (alates 1-st) seatakse vastavusse üks kindel arv an, siis saadakse arvjada (arvude järjend, mis võib koosneda kas lõplikust või lõpmatust hulgast arvudest; selle saab kui seada ritta ükskõik mis arve). 2. Aritmeetiline jada jada, milles teisest liikmest alates on iga liikme ja sellele eelneva liikme vahe konstante (jada, kus iga kahe järjestikuse liikme vahe on võrdne). *Jada nimetatakse hääbuvaks ehk nullile lähenevaks, kui jadas järjest kaugemale minnes selle jada liikmed erinevad arvust 0 kui tahes vähe. 3
Produktsioonid
1. Generatiivne grammatika
Produktsioon e ümberkirjutusreegel.
Alustame lähtesümbolist
Iga kaar on määratud kahe tipuga. Orienteeritud graaf: kaared on järjestatud tipupaarid. Def: Graaf on paar (V,E), kus V on mittetühi hulk ning E hulk, mille elementideks on hulga V kaheelemendilised alamhulgad. Näide lk 47 (Palm) Tipu aste tipust väljuvate servade arv. Teoreem: Igas graafis on kõigi tippude astmete summa võrdne servade arvu kahekordsega. Järeldus: Igas graafis on paaritu astemga tippe paarisarv. Ahel graafis tippude järjend, kus iga kaks järjestikust tippu on servaga ühendatud (esimene ja viimane on otstipud vahepeal sisetipud). Ahela pikkus on k kui selles on k+1 tippu. Ahel võib läbida mõnda tippu mitu korda. Lihtahel kõik tipud läbitakse üks kord. Tippude u ja v vaheline kaugus - tippude u ja v vahelise lihtahela pikkus Tsükkel ahel mis lõpeb samas tipus kus algab. Sidus graaf iga kahe tipu vahel leidub ahel. Euleri tsükkel tsükkel mis läbib kõik graafi servad täpselt üks kord
). Lahtri aadress A1 jne Lahtriplokk Märgistatud lahtrid Aktiivne lahter kus sa praegu asetsed Valem - on Exceli eriline moodus teha arvutusi, kasutades seejuures teistes lahtrites asuvaid andmeid. Funktsioon Funktsioon on lühidalt öeldes eeldefineeritud valem teatud kindlat tüüpi tegevuse (enamasti arvutuste) sooritamiseks. Liigendtabel risttabel. Risttabelite abil saad teha algandmete alusel mitmesuguseid koondeid, analüüse ja aruandeid Makro - makro on käskude järjend, makro käivitamisel täidetakse ükshaaval makrosse kitjutatud käsud Iseloomusta exceli töökeskkonda: Tabeliprogramm on tõeliselt interaktiivne keskkond, mis laseb sul töötada numbrite ja tekstiga suures lahtritejadas. Töölehel olevate andmete põhjal koostab Excel ka diagramme ja kaarte ning töötab kirjete või väljadena üles ehitatud andmebaasiga. Töö failidega uus fail, faili avamine, salvestamine, mallid: Uue faili saab file menüüst New (Ctrl+N)
õnn>õnnetu (muutederivatsioon) Tüvi: · Iga sõna koostisosa · Muutuvates sõnades seisab tüvi üksi või eelneb muutemorfeemi(de)le · Muutumatutes sõnads on tüvi ja sõna samad · Tüvi väljendab sõna leksikaalset tähendust · Tüvi võib koosneda vaid ühest morfeemist e juurest. Juurtüvelised sõnad on: kivi, kuu, vesi, paber, taevas. · Enamasti on tüvi siiski kahe või rohkema morfeemi järjend. · Asjade, olendite, omaduste ja arvu märkimiseks on eesti keeles harilikult vabad tüved:raamat, poiss, tore, sada · Protsessitähenduse korral on tüvi sageli pigem seotud kui vaba, esineb koos järgneva vormitunnuse või tuletusafiksiga: maga+ma, maga+n, maga+v, maga+mine Tuletusliide e afiks seotud morfeem, mille ülesandeks on uute tüvede moodustamine. Liitsõna kokkuvormistus mis tahes ümbruses ja põhiosa mis tahes vormi korral.
1) dissimilatsioon üks häälik või silp muutub teisest osaliselt või täielikult erinevaks. Kahest kõrvu või lähestikku esinevast samasugusest (r ja r, l ja l) või sarnanevast (m ja n) ühe muutumine mingiks teiseks häälikuks. Dissimilatsioon võib olla progressiivne (rööve>röövel) või regressiivne (koridor>kolidor) 2) haploloogia dissimilatoorne kadu, kus dissimilatsiooni tõttu jääb hääldamata kahe või enama teineteisele sarnase hääliku järjend või silp (inimesesse > inimesse) 3) metatees häälikute järjekorra muutumine sõnas või sõnaühendis (kellelegi>kellelegi) 33. Miks tekivad siirdehäälikud? Siirdehäälikud on lisahäälikud, mis hääldatakse kahe kõrvuti asetseva konsonandi vahele. Svaavokaal kahe kõrvuti oleva konsonandi vaheline vokaal, mis tekib seetõttu, et enne teise konsonandi hääldamist hääldatakse esimene konsonant lõpuni. 34
kaugus): kõrgus IPA: kõrge (close), keskkõrge (closemid), keskmadal (openmid), madal (open) Ameerika traditsioon: kõrge (high), keskkõrge (mid), madal (low) Huulte asend: labiaalsus ümardatud/labiaalsed (rounded) ümardamata/illabiaalsed (unrounded) 20. Mis on iseloomulik diftongidele ja kuidas saab diftonge liigitada? Tooge näiteid! Vokaalid moodustavad diftonge (kr di `kaks', phthongos `heli, häälik') kahe teineteise järel asetseva laadilt erineva vokaali järjend, mis kuulub ühte silpi. Pearõhulises silbis on eesti keeles 36 diftongi: esimeseks osiseks kõik 9 vokaali teiseks 5 vokaali: a, e, i, o, u (ä-, ü-, ö-, õ-lõpulised murretes) 26 diftongi omasõnades või vanemates laensõnades 18 esinevad vältevahelduses, nii Q2-s kui Q3-s (i-, e-, u-lõpulised); need saavad esineda ka 1-silbilistes sõnades 8 tekib laadivahelduse tulemusel, ainult Q3-s: öe, öa, õa, oa, eo, äo, õo, ao 10 diftongi esineb vaid võõrsõnades
See on pärit masinkoodi aegadest (suunamiskäsud), kõrgkeeltest kannab seda ideed näiteks Basic. Raskesti jälgitav/hallatav. 2. Struktuurne lähenemine. Algoritm pannakse kokku lihtkäskudest ja juhtimisstruktuuridest. Iga juhtimisstruktuuri tervikuna saab vaadelda kui lihtkäsku, samuti võib iga juhtimisstruktuuri koostisosa olla kas lihtkäsk või omakorda juhtimisstruktuur. Tüüpilisteks juhtimisstruktuurideks on: · järjend, plokk - mingi hulk samme võetakse kokku üheks sammuks · valik - vastavalt mingi tingimuse täidetusele valitakse üks alternatiivsetest variantidest · jadatsükkel - etteantud tegevust korratakse etteantud lõpliku jada kõigi elementide jaoks · jätkamistingimusega tsükkel - etteantud tegevust korratakse niikaua, kui nn. jätkamistingimus on tõene · katkestiga tsükkel - etteantud tegevust korratakse niikaua, kuni nn. väljumistingimus
1. Morfoloogia e vormiõpetuse aine ja uurimisobjekt - on grammatika osa, mis tegeleb sõnavormidega – nende moodustamisega ja nendest arusaamisega. Kahesuunalised protsessid: sünteesi- ja analüüsiprotsessid. Vormimoodustus ehk morfoloogiline süntees - vormimoodustuse tulemuseks on korrektne sõnavorm ehk leksikaalset ja grammatilist tähendust kandev fonoloogiline järjend. Morfoloogiline analüüs - . . . vastupidises suunas toimuv protsess: mingi fonoloogilise järjendi leksikaalse ja grammatilise tähenduse tuvastamine ehk kindlaks tegemine. Seega tegeleb morfoloogiline analüüs sõnavormidest arusaamisega. Morfoloogiline analüüs on keerukam kui süntees, sest analüüsil mängib kaasa ka kontekst, nt homonüümsete sõnavormide tuled ja tuled tuvastamisel kord verbivormina
deontiline modaalsus- viitab välisele sunnile, kohustusele või loale determinatiivsed liitsõnad- liitsõna, millel on erineva tähtsusega osad, põhiosa ja täiendosa diakrooniline käsitlus- ajaloolisi arenguetappe jälgiv dialektsed teisendid- inimesest endast ja tema taustast tingitud variatiivsus üksikisikute vahel diatüüpsed teisendid- kui sama inimese keel varieerub sõltuvalt olukorrast diftong- kahe samasse silpi kuuluva vokaali järjend distinktiivne funktsioon- tähendust eristav funktsioon distributsioon- jaotumine dünaamiline modaalsus- viitab subjekti enda võimalusele, võimele või sisesunnile eksotsentriline tarind- subjektist ja predikaadist või kaassõnast ja selle põhisõnast koosnev tarind ekstensioon- lause tõeväärtus, mis selgitatakse välja nii, nii et võrreldakse väidetud olukorda keelevälises maailmas valitseva olukorraga
REFERENT KEELELINE SÜMBOL SÜMBOL TÄHENDUS e mõiste 'canis familiaris' nimetab, viitab VORM KOER e häälikujärjend Ka foneemijärjendi, nt koer suhe võimaliku referendiga ei ole kuidagi loomulikult määratud, st et järjend koer ei meenuta tegelikkuses ju koera. Kui kuuleme sõna koer, tekivad assotsatsioonid küll, seda aga ainult seetõttu, et teame, et meie keeles tähistab koer just seda looma. Seega tähendust ei saa tuletada sõna häälikkoosseisust. Sümboli vormi suhe sõna potentsiaalsetesse referentidesse... ... on arbitraarne e meelevaldne (motiveerimatu suhe). Seega võiks nt koer olla eesti keeles ka reok, keor, sedur, mude vms.
· Zoom - ekraanipildi suuruse muutmine · View Manager - dokumendile vaadete lisamine, kustutamine; dokumendi vaatamine eri vaadetes (vaade - ekraanipilt, s.t. kuidas dokumenti ekraanil näidatakse) Insert menüüs on järgmised käsud: · Cells - lahtrite, ridade ja veergude lisamine · Rows - rea lisamine · Columns - veeru lisamine · Worksheet - uue töölehe lisamine · Chart - diagrammi tegemine · Macro - makrode tegemine (makro on käskude järjend, makro käivitamisel täidetakse ükshaaval makrosse kitjutatud käsud) · Page Break - saab mingis kindlas kohas lehekülje vahetust teha · Function - funktsioonide lisamine · Name - mingile tabeli piirkonnale nime andmine · Note - mingi tabeli piirkonna kohta märkuse kirjutamine · Picture - saab dokumenti pilte lisada · Object - saab dokumenti mingi teise programmi toodangut lisada
ilmnevad sõnapiirid täielikult hajutada (mis on mis son). Sellised sandhinähtused on tuntud mitmetes keeltes. Näiteks prantsuse keele foneetika tüüpiline joon on liesoon ehk seostus. Ortograafiliste sõnade äratundmine on lihtsam, vähemalt nendes keeltes, mis kasutavad häälik-täht kirjaviisi. Ortograafilised sõnad koosnevad põhiliselt tähtedest ehk grafeemidest (tegelikult nende esindajatest allograafidest). Tüüpiline ortograafiline sõna on tähemärkide järjend, mille kummalgi poolel on vahe, kirjavahemärk, lause absoluutne algus või eelnevate kombinatsioon. Kirjavahemärke ei peeta tavaliselt ortograafiliste sõnade osaks. Ortograafiliste sõnade määratlemisel on seega tähtis roll vahel ehk tühikul. Kui liitsõnadel on aga vahe on olemas, siis ei ole tegemist enam liitsõna, vaid fraasiga. Lühendid on oma täisvormidega võrreldes sekundaarsed, vrd nt TÜ Tartu Ülikool, ja neid võib nimetada sekundaarseteks ortograafilisteks sõnadeks
harilikule moodustuskohale lisandub moodustuskoht kõval suulael. 31. Mis on dissimilatsioon (lisaks ka haploloogia ja metatees)? Tooge näiteid! Ehk eristumine: üks silp või häälik muutub teisest osaliselt või täielikult erinevaks. Kahest kõrvu või lähestikku esinevast samasugusest või sarnanevast ühe muutumine mingiks teiseks häälikuks (rüüter rüütel). Haploloogia: dissimilatsiooni tõttu jääb hääldamata kahe või enama teineteisele sarnase hääliku järjend või silp ( tuhandendik tuhandik; karjalalainen karjalainen). Metatees: häälikute järjekorra muutumine sõnas või sõnaühendis ( laiha lahja; paergu praegu). 32. Miks tekivad siirdehäälikud? Kahe konsonandi hääldamisel, mille moodustamisel kasutatakse erinevaid häälduselundeid. Ühelt häälikult teisele üleminekuks hääldatakse vahele siirdehäälik. Kui üks häälik hääldatakse lõpuni enne, kui teisega alustatakse
38. Missuguseid prosoodianähtusi tead? Rõhk, kvantiteet, kõnemeloodia. 39. Kuidas võib määratleda silpi? Millistest osadest silp koosneb? Näited. Silp on häälikutest koosnev tähtede rida. Silp on hääldusliku pingutuse periood. Silp on häälikute intensiivsuse vaheldumine: silbipiir langeb vähima intensiivsuse kohale. Silp = silbi algus + silbi tuum + silbi lõpp 40. Kuidas me kõnet liigendame? Mis iseloomustab eesti keele kõnetakti? Kõnetakt on silpide järjend, kus I silp on alati rõhuline, II (või teised) rõhutud. Eesti keele kõnetakt koosneb 1-3 silbist. Silbi ja kõnetaktiga on seotud prosoodianähtused. 41. Mis on rõhk ja millised on tema ülesanded? Rõhk on prosoodianähtus. Rõhu ülesanne on rütmi kujundada, kõnet liigendada, kõneüksusi tervikuks liita, uut infot eristada, sõnapiiri tähistada, sõnade tähendusi eristada. 42. Millised on kolm rõhulisuse astet eesti keeles? Näited.
oli. 32. Mis on dissimilatsioon, haploloogia ja metatees? Tooge näiteid! · Dissimilatsioon ehk eristumine üks häälik või silp muutub teisest osaliselt või täielikult erinevaks. Tavaliselt dissimileeruvad kaks lähestikku olevat häälikut. Nt hää > hea. · Hapoloogia on dissimilatoorne kadu, kus dissimilatsiooni tõttu jääb hääldamata kahe või enama teineteisele sarnase hääliku järjend või silp. Nt kirjutatakse > kirjutakse, inimesesse > inimesse. · Metatees on häälikute järjekorra muutumine sõnas või sõnaühendis. Nt kellelegi > kellegile. 33. Miks tekivad siirdehäälikud? · Siirdehäälikud on lisahäälikud, mis hääldatakse kahe kõrvuti asetseva konsonandi vahele. Tekivad seetõttu, et oleks lihtsam hääldada. Nt leh e m, vih e m, ansambl > ansamb e l. 34
alates kursori positsioonist. Teksti teisaldamist ja kopeerimist saab teha ka ilma menüüsid avamata. Märgistada tekst ja: teisaldamine samasse dokumenti vedada hiirega uude kohta; teisaldamine samasse või teise dokumenti - SHIFT + vedada hiirega uude kohta; kopeerimine samasse või teise dokumenti - CTRL + vedada uude kohta. Teksti otsimine ja asendamine (Edit -> Replace) Otsitav ja asendatav tekst: Find What: - siia tuleb trükkida sümbolite järjend, mida Te soovite leida või asendada. Replace With: - siia tuleb trükkida sümbolite järjend, millega Te otsitava teksti asendate. Valikud: Match Case - saab valida, kas eristatakse suur- ja väiketähti (kui valik on sisse lülitatud, siis eristatakse) Find Whole Words Only - saab valida, kas asendatakse ainult terved sõnad või ka sõnaosad. Käsunupud: Find Next - otsida reale Find What: trükitud teksti.
next()); } String aine = (String)ained.remove ("MTAT.03.022"); System.out.println (aine); koodid = ained.keySet().iterator(); String kood; while (koodid.hasNext()) { kood = (String)koodid.next(); System.out.println (kood + " " + (String)ained.get (kood)); } Näide. Maksimumi leidmine /** * Maksimaalse elemendi leidmine järjendist. * @param a järjend * (rahuldab liidest java.util.List, * elemendid rahuldavad liidest java.lang.Comparable). * @return järjendi maksimaalne element. * @throws IndexOutOfBoundsException kui järjend on tühi. */ static public Comparable maksimum (List a) { Comparable maks; if (a.size() < 1) throw new IndexOutOfBoundsException (" maksimumi leidmisel"); maks = (Comparable)a.get (0);
karjala, aunuse, lüüdi, vepsa), mordva keeled (ersa, mokša), mari/tšeremissi keeled, permi keeled (udmurdi, permikomi, sürjakomi), ugri keeled (ungari, mansi/voguli, handi/ostjaki), samojeedi keeled (nganassaani/tavgi, eenetsi/jenisseisamojeedi, juratsi, neenetsi/juraki, sölkupi/ostjakisamojeedi, kamassi, matoori). Lk 107-147 mõisted Ortograafiline sõne - sõnamärkide järjend Kongruents – süntaktiline ühildumine Morfoloogia – vormiõpetus, mis uurib sõnade ehitust morfeemidest lähtudes. Morfeem – väikseim tähendusega üksus Morfotaktika – morfeemide järjestuse uurimine Operatsioonitest – sõna omadus üksi esineda Permutatsioonitest – sõna omadus kohta vahetada Kohesioon – sõna terviklikkus Inkorporatsioon – sõnast saab teise sõna osa Sõne – sõnavormi konkreetne esinemine tekstis Lekseem – sõnaraamatusõna, leksikaalne sõna
Seejuures võtame iga serva arvesse kaks korda: üks kord ühe, teine kord teise otstipu servade hulgas. Seega on tippude astmete summa parajasti kaks korda suurem kui servade arv c. Järeldus. Igas graafis on paaritu astmega tippe paarisarv. c.i. Tõestus. Selleks, et kõigi tippude astmete summa tuleks paarisarv, peab summas esinema paarisarv paaritut liidetavat. 33) a. Ahel graafis G on selline tippude järjend v0, v1, ..., vk, kus iga kaks järjestikust tippu on servaga ühendatud. Tippe v0 ja vk nimetatakse ahela otstippudeks, ahela ülejäänud tipud v1, ..., vk-1 on sisetipud. b. Kui kõik ahela tipud on erinevad, siis nimetatakse ahelat lihtahelaks. c. Teoreem. Kui graafis G leidub ahel tipust u tippu v, siis leidub graafis G ka lihtahel tipust u tippu v. c.i. Tõestus. https://moodle.ut.ee/mod/url/view.php?id=107318 lk 52. d
milles element võib esineda. Distributsiooni vaatlemisel selgitatakse elemendi teist tüüpi elementidega koosesinemise võimalusi, vaadeldakse elemendi suhteid ehk relatsioone. Substantiivide jaotumusega on tegemis ka siis, kui väidame, et needo n sõnad, mis sobivad lünkadesse mingis kindlas kontekstis ehk lauseraamis. Elemendid on süntagmaatilistes suhetes nende elementidega, millega neid saab ühendada lineaarseks järjendiks. Ühe tasandi elementide järjend on süntagma. Näiteks, hunt on neljast foneemist koosnev süntagma, hunt ulub kahesõnaline süntagma. Elemendid on pragmaatilistes suhetes nende elementidega, millega ta on asendatav. Sellist teoreetilist asendusoperatsiooni nimetatakse kommutatsiooniks. Näiteks ,,...uu" ( puu, luu, muu, suu, kuu...). Asendussuhetes olevad elemendid moodustavad paradigma. Näiteks foneemiparadigma. Vaadeldavad nähtused on alati mingil määral varieeruvad. Üksikjuhtu nimetatakse esinemisjuhuks
o Järeldus: kui n-tipulisel graafil on rohkem kui 2 serva, siis see graaf on sidus Graafe G=(V,E) ja G1=(V1, E1) nimetatakse isomorfseteks, kui leidub bijektsioon f: V->V1 nii, et graafis G on serv tippude u ja v vahel parajasti siis, kui graafis G1 on serv tippude f(u) ja f(v) vahel o Näitamaks, et kaks graafi ei ole isomorfsed: näitame, et kas tippude arv, servade arv, tipuastmete järjend, lühima tsükli pikkus või erinevate lihtahelate arv kahe tipu vahel on erinevad o Neid suurusi nimetatakse invariantideks Tsüklit, mis sisaldab kõiki graafi tippe ja läbib graafi kõik servad täpselt üks kord, nimetatakse Euleri tsükliks Graafi, kus leidub Euleri tsükkel, nimetatakse Euleri graafiks (nt ümbriku joonistamine ühe joonega) Euleri tsükli leidumise kriteerium: graafis leidub Euleri tsükkel
Mehhanisme: ELUS ELUTUT ASENDAMAS ''loen tammsaaret mitte tõde ja õigust'' KONKREETNE ASENDAB ABSTRAKTSET nähtav objekt asendab tegevust v tunnet Pea suu; ta on südametu; läheb kõrvust mööda; nahka päästma Tähenduse kujunemine Grammatiseerumine Ülekannete süstemaatilisus Kognitiivsed~tunnetuslikud põhisuhted *inklusioon *identsus *separatsioon *assotsiatsioon +aktiivtsoonid: Punkt Joon Pind (välispind, ülapind, alapind, sisepind) --siin on joonis-- Järjend Sisu (sisemus) Serv~äär Ümbrus... Näiteid semantilistest metakeeltest... tüdruk sai noorelt mehele Semantilised primitiivid..mingi pdf fail peaks kuskil olema. Kuju ja käed NSM is Kuju -liik asju mida inimesed võivad teada asjadest Kui isik näeb midagi Käed- iniku keha 2 osa Üks osa nagu teine Isik võib teha palju asju nendega Need liiguvad vastavalt tahtele Polüseemia (Lyons) Semantika klassik John Lyons: polüseemia seletused homonüümia kaudu: pearõhk homonüümia
5. Strukturalismi mõisted: 1. keeleüksus e -element ühe keele kategooria esindaja; 2. distributsioon e jaotumine mingi elemendi kõikide kontekstide summa; 1. distributsioon on kas distinktiivne (tunnused ei sõltu kontekstist) või komplementaarne (tunnused sõltuvad kontekstist); 3. süntagma sama tasandi keeleüksuste (foneemide, sõnade, tähenduste ...) järjend 4. paradigma sama tasandi keeleüksuste kogum, mida saab antud kontekstis üksteisega asendada 6. Strukturalismi edasiarenguid: 1. deskriptivism (Bloomfield 1933, USA): sõnastada reeglid võõra keele jaoks 2. generativism (Chomsky 1957) d) Noam Chomsky 1. 1957 ,,Süntaktilised struktuurid" (,,Syntactic Structures") 2. Generativismi põhiteesid: 1
Sõnavormid e sõnade esinemisjuhud (sõne e sõnavormi konkreetne esinemisjuht tekstis) Lekseem e algvorm e sõnaraamatuvorm. Muutevormid e lekseemi teisendid e sõna eri vormid Fonoloogilised sõnad - sõnavormid, mille sõnaks klassifitseefimisel kasutatakse fonoloogilisi kriteeriume Morfoloogiline junktuur e morfoloogiline piir Liesoon e seostus (nr prantsuse keeles sõnad on kõnes justkui seotud omavahel) Ortograafilised sõnad - koosnevad põhiliselt tähtedest, tähemärkide järjend, mille kummalgi pooolel on vahe/kirjavahemärk/lause algus või nende kombinatsioon. Sekundaarsed ortograafilised sõnad - lühendid Kui arvestatakse nii tavaliste sõnade kui sekundaarsete sõnadega on märgijärjend. Grammatiline sõna - fonoloogiline või ortograafiline sõna, mida on tõlgendatud vastava keele morfoloogilistele kategooriatele. Homonüümia - struktuuriline mitmetähenduslikkus 19. Morf, morfeem, allomorf.
käände-ja pöördelõpp). Leksikaalne tähendus, grammatiline tähendus. Formatiiv. Morfoloogia e vormiõpetuse aine ja uurimisobjekt - On grammatika osa, mis tegeleb sõnavormidega – nende moodustamisega ja nendest arusaamisega. Kahesuunalised protsessid: sünteesi- ja analüüsiprotsessid. Vormimoodustus ehk morfoloogiline süntees - Vormimoodustuse tulemuseks on korrektne sõnavorm ehk leksikaalset ja grammatilist tähendust kandev fonoloogiline järjend. Morfoloogiline analüüs - vastupidises suunas toimuv protsess: mingi fonoloogilise järjendi leksikaalse ja grammatilise tähenduse tuvastamine ehk kindlaks tegemine. Seega tegeleb morfoloogiline analüüs sõnavormidest arusaamisega. Morfoloogiline analüüs on keerukam kui süntees, sest analüüsil mängib kaasa ka kontekst, nt homonüümsete sõnavormide tuled ja tuled tuvastamisel. Morfeem - keelesüsteemi väikseim tähenduslik osa
2. konkreetne asendab abstrakset (ta on südametu, pea suus etc) tähenduste kujunemine -grammatiseerumine (arenemise suund on konrk. - abstraksemaks ee - ees - eemal) -ülekannete süstemaatilisus kognitiivsed-tunnetuslikud põhisuhted (langacker, talmy) -inklusioon -identsus -separatsioon (eristus) -assotsatsioon (seoses mingi tingimuse alusel) + aktiivstsoonid: punkt, joon, pind (välis-, üla-, ala-, sisepind) järjend sisu (sisemus) serv~äär ümbrus metakeele näide : wierzbica semantilised primitiidid (defineerimatud, jagamatud - selle primitiimide hulgaga saab kirjelda ära kogu keele) - Natural Semantic Language polüseemia semantika klassik (J. Lyons - 1977) polüseemia seletused homonüümia kaudu: pearõhk homonüümia-polüseemia eristamisel lyonsil polüseem "one lexem with different senses" ; ent "polüseem" = polüseemiline sõna, üksus.
Veel näiteid: abielus vallaline, rääkima vaikima, ostma müüma, alistama alistuma, lõpp algus, jah ei, hästi halvasti, rohkem vähem. Antonüümid pole seega sugugi sõnad, mis on tähenduselt teineteisest võimalikult erinevad. Nt sõnadel riigikogu ja küülik, kalkun ja tango tähenduslik ühisosa puudub ning nad ei ole antonüümid. 19. Lause ja süntagma - süntagma sama tasandi keeleüksuste (foneemide, sõnade, tähenduste ...) järjend. Lause on keeleüksus, mis on grammatiliselt ja intonatsiooniliselt vormistatud ning kannab terviklikku mõtet. Lause on grammatiliselt sõltumatu teksti osa, süntaksi põhiüksus. Lause peamine tunnus on teate edastamine vastuvõtjale. 20. Süntaktilised seosed ja lauseliikmed - Lauses kindlaid semantilisi ja pragmaatilisi funktsioone täitvad moodustajad esinevad lauseliikmetena. Lauseliikmetel on kindel vorm ja süntaktilised (käitumis) omadused
number. Iga registermasinal realiseeritav f.-n on osaliselt rekursiivne f.-n. Osaliselt rekursiivsete funktsioonide hulk langeb kokku Turingi mõttes arvutatavate funktsioonide hulgaga see tähendab, et ainult osaliselt rekursiivsed f.-nid on raalil arvutatavad. Ainult neile on võimalik koostada programm. 27. Cantori funktsioonid. Arvutatava funktsiooni ühekohalised esindajad. Korteez on elementide lõplik järjend. Kohati on vaja täielikku vastavust korteezhide ja naturaalarvude hulga vahel (täielikku järjestust). Cantori f.-n (sellele eksisteerib ka pöördf.-n): c(x,y) = 0.5(x+y)(x+y+1) + x pöördf.-n c1 = l(n) annab esimese argumendi c2 = r(n) annab teise argumendi Kolmekohaliste korteerzhide jaoks c3(x,y,x) = c(x,c(y,z)) I-kohaliste jaoks analoogne rekursiivne lahendus. Cantori f.n ja selle pöördf.-n on lihtrekursiivsed.
Teoreem sisendastme ja väljundastme summast o Teoreem. Igas suunatud graafis on tippude sisendastmete summa võrdne tippude väljundastmete summaga. o Kui suunatud graafi alusgraaf ei ole sidus, siis kehtib teoreem ka alusgraafi iga sidusa komponendi kohta eraldi. 50. Suunatud ahel, suunatud tsükkel, lihtahel ja lihttsükkel. Suunatud graafide isomorfism. Isomorfismi ja mitteisomorfismi näitamine. [2] Suunatud ahel o DEF: Suunatud ahel on tippude järjend v0v1…vk, kus iga kaks järjestikust tippu vi ja vi+1 on ühendatud kaarega vivi+1. Suunatud tsükkel o DEF: Suunatud tsükkel on suunatud ahel, mis algab ja lõpeb samas tipus. 51. Tugev ja nõrk sidusus. Näited. Tugeva sidususe komponendid. [2] Tugev sidusus o Suunatud graafi nimetatakse tugevalt sidusaks, kui iga kahe tipu u ja v korral leidub suunatud ahel tipust u tippu v. o Tugevalt sidusaks loeme ka ühetipulist suunatud graafi. Nõrk siusus
Valdkonnad, mille suhtes me mõistetama. Nende valdkondade ja nende referendite suhted on tunnetuslikud põhisuhted. (Langacker tema joonistab neid jooniseid ring ringi sees jne. Kui kirjeldad grammatikat grammatika abil siis it's a mess ja asi ei saagi selgeks, Talmy) Inklusioon Identsus Separatsioon Assotsiatsioon + Aktiivtsoonid: punkt, joon, pind (välispind, ülapind, alapind, sisepind), järjend, sisu (sisemus), serv~äär, ümbrus ... Polüseemia seletused homonüümia (eritähenduslikkuse) kaudu: pearõhk on homonüümia ja polüseemia eristamisel. Polüseem sama alekseem millel on erinev tähendus Tähendus kognitiivses keeleteaduses: tähendus on mõistestus, mis määratletakse lokatsioonina või konfiguratsioonina semantilises ruumis, mis jaguneb tunnetusvaldkondadeks;
Lause: Cauchy- Lause Funktsiooni f(x) Fourier’ rida koondub keskmiselt funktsiooniks f(x) parajasti siis, kui funktsiooni f(x) korral x = (x1, . . . , xn) määrab ära sama järjend (x1, . . . , xn) .Ruumi Rn vektorite x = (x1, . . . , xn) ja y = (y1, . . . , yn) Bunjakovski võrratus muutub võrduseks parajasti siis, kui vektorid 𝑎⃗ ja 𝑏⃗⃗ on kollineaarsed. Tõestus: Tarvlikkus. Olgu kehtib Parsevali võrdus. skalaarkorrutis
command AutoCAD-käsu täitmine 47 pause ooteaja organiseerimine 39 cond paljuharuline hargnemine 49 pi arv 3.1415926 39 cons listi ette elemendi lisamine 43 polar punkt polaarkoordinaatides 44 cos koosinus 41 princ info saatmine käsureale/faili 45 defun funktsiooni kirjeldamine 38 progn lausete järjend üheks lauseks 50 distance kahe punkti vaheline kaugus 44 prompt teksti kirjutamine käsureale 45 entlast viimasena loodud objekt 47 read andmete lugemine sõnest 52 equal võrdlemine tolerantsi piires 48 readchar märgi lugemine failist 52 exp eksponentfunktsioon 41 readline rea lugemine failist 52
paarisarvude jada ehk aritmeetiline jada vahega kaks suvaline lõplik üheksaliikmeline täisarvude jada lõpmatu konstantne jada arvule π lähenev ratsionaalarvude jada geomeetriline jada teguriga kolm Fibonacci arvude jada Jada ongi tavaline arvude järjend, mis võib koosneda kas lõplikust hulgast arvudest või lausa lõpmatult paljudest. Kui hakkad lihtsalt arve ritta seadma, ongi tulemu- seks arvujada. Igaüks võib muidugi kirja panna oma lemmikjada ja kinkida selle südamekaaslasele sünnipäevaks ning kui ka seda juhtub harva, on jadad siiski nii päriselus kui matemaatikas levinud ja olulised objektid.
Nt liitmisfunktsiooni väärtus ei muutu, kui argumendid ara vahetada. Ent see ei tähenda, et neid ei esitata kindlas järjekorras. 2 + 3 annab sama tulemuse, mis 3 + 2, ent ometi liidetakse esimesel juhul kolmele kaks ja teisel juhul kahele kolm. Kolme muutuja funktsiooni korral on tegemist argumentide väärtuste järjestatud kolmikuga jne. Need kõik on erijuhtumid lõplikust jadast. Olgu n suvaline naturaalarv. Lõplik jada pikkusega n kannab nimetusi järjend ehk n-korteež ehk järjestatud ennik (n-tuple). Lauseloogikat on võimalik õppida kasutades ära ettekujutust koolialgebrast ja sealsetest tehetest. Algebraline tehe on funktsioon, mis on defineeritud ühe hulga põhjal ning seda nimetatakse kõnealuse algebra kandvaks hulgaks. See hulk on funktsiooni kõikide argumentide määramispiirkonnaks ning funktsiooni sihthulgaks. Kui defineeritakse mingi algebraline
Nt liitmisfunktsiooni väärtus ei muutu, kui argumendid ara vahetada. Ent see ei tähenda, et neid ei esitata kindlas järjekorras. 2 + 3 annab sama tulemuse, mis 3 + 2, ent ometi liidetakse esimesel juhul kolmele kaks ja teisel juhul kahele kolm. Kolme muutuja funktsiooni korral on tegemist argumentide väärtuste järjestatud kolmikuga jne. Need kõik on erijuhtumid lõplikust jadast. Olgu n suvaline naturaalarv. Lõplik jada pikkusega n kannab nimetusi järjend ehk n-korteez ehk järjestatud ennik (n-tuple). Lauseloogikat on võimalik õppida kasutades ära ettekujutust koolialgebrast ja sealsetest tehetest. Algebraline tehe on funktsioon, mis on defineeritud ühe hulga põhjal ning seda nimetatakse kõnealuse algebra kandvaks hulgaks. See hulk on funktsiooni kõikide argumentide määramispiirkonnaks ning funktsiooni sihthulgaks. Kui defineeritakse mingi algebraline
annaabi.ee 
