Talle heideti ette hilinemist. Ülekuulamisel pidas ta kõne, mis talle pigem kahju kui kasu tõi. Eialgu kuulai tema kõnet suure innuga ning näidati poolehoidu. Hiljem märkas K., et see kõik oli vaid teesklus. Kolmas peatükk Tühjas istungisaalis. Üliõpilane. Kantseleid K. ootas uut istungikutset, kuid seda ei tulnud. Ta läks siiski pühapäeval samasse korterisse. Korteri perenaine võttis ta lahkesti vastu. Arutati, kuidas teineteist aidata. Jutuajamise ajal tuliüliõpilane, kes naise kaasa võttis ja temaga trepist üles kohtu-uurija juurde jooksis. Peagi tuli naise mees, kes töötas kohtuteenrina. Mees viis K. kantseleisid vaatama. Pööningul asuvaid kantseleisid uurival K.-l hakkas halb ning ta pandi istuma. Informaator ja kantseleis töötav tütarlaps talutasid ta välja. Värske õhu käes hakkas K.-l kohe parem. Neljas peatükk Preili Bürstneri sõbranna K
Talle heideti ette hilinemist. Ülekuulamisel pidas ta kõne, mis talle pigem kahju kui kasu tõi. Eialgu kuulai tema kõnet suure innuga ning näidati poolehoidu. Hiljem märkas K., et see kõik oli vaid teesklus. Kolmas peatükk Tühjas istungisaalis. Üliõpilane. Kantseleid K. ootas uut istungikutset, kuid seda ei tulnud. Ta läks siiski pühapäeval samasse korterisse. Korteri perenaine võttis ta lahkesti vastu. Arutati, kuidas teineteist aidata. Jutuajamise ajal tuliüliõpilane, kes naise kaasa võttis ja temaga trepist üles kohtu-uurija juurde jooksis. Peagi tuli naise mees, kes töötas kohtuteenrina. Mees viis K. kantseleisid vaatama. Pööningul asuvaid kantseleisid uurival K.-l hakkas halb ning ta pandi istuma. Informaator ja kantseleis töötav tütarlaps talutasid ta välja. Värske õhu käes hakkas K.-l kohe parem. Neljas peatükk Preili Bürstneri sõbranna K
ja pani taskusse. Ta hiilis vaikselt koju ning äratas Phoebe. Vanemad olid läinud külla ning nad said rahus rääkida. Holden laenas õelt natukene raha, sest tal endal polnud enam midagi alles. Kuigi Holden eitas, et ta koolist välja visati, sai õde sellest kohe aru. Ta seletas, miks talle Pencey kool ei meeldinud. Phoebe arvas, et Holdenile ei meeldi mitteükski asi ning lasi tal nimetada kümme asja, mis talle meeldivad. Pika mõtlemise peale nimetas Holden Allie, Phoebega jutuajamise, asjade üle järele mõtlemise ja oma ideaalseks tööks pidas ta rukkipõllul oleval kuristiku lähedal mängivate laste püüdmist, et nad kuristikku ei kukuks. Holden kinkis talle ka plaadi tükid. Hiljem helistas ta vanale inglise keele õpetajale ning too kutsus poisi külla. Öösel ärkas Holden äkki ning nägi, et õpetaja silitab ta pead. Tal hakkas hirm ning leiutas ettekäände, et peab minema jaamast kotid ära tooma. Ta magas ooteruumi pingil
Hamlet näeb aga sõprade reetlikkuse läbi. Kolmandas vaatuses kirjutab Hamlet näidendi, kus kirjeldatakse täpselt tema isa surma ja reetmist. Hamlet ja Horatio tahavad jälgida süüdlase reageeringut, et siis teada saada kas Claudius on süüdi või mitte. Näidendi esitavad rändnäitlejate trupp ja Claudius tõestabki oma käitumisega, et on süüdi. Hamleti ema ei tea salaplaanjdest midagi ja usub oma poja hullusesse. Ta soovib pojaga rääkida, kuid nende jutuajamise juures viibib salaja ka Polonius ning Hamlet tapab ta kogematta. Neljandas vaatuses on Claudius veendunud, et Hamlet teab tema süüd ning on otsustanud Hamletist lahti saada. Ta saadab Hamleti oma koolivendadega Inglismaale, et väidetavalt kaitsta Hamletit Poloniuse mõrva tagajärgede eest, kuid tegelikult annab ta kaasa kirja, kus kästakse Hamlet kohe Inglismaal hukata. Tegevus jätkub mõne nädala pärast. Hamlet saab teada kuninga kavatsustest
paberihunnik, mis laual asetses, sobis väga hästi kokku teose süzeega. Kogu ruumis valitses täielik kaos, millele viitasid juhuslikult asetatud mööblitükid. Valgustuseks oli tavaline tuli ning see sobis lavale kõige paremini. Arvan, et igasugune värvide mäng ei oleks mitte kuidagi sinna sobinud, kuna tegemist oli siiski tavalise tööpäevaga. Muusikalise poole eest vastutas Jaan Allikmaa. Näidendis kõlas kogu aja vaikne taustamuusika. Telefonikõnede ajal oli kuulda inimeste jutuajamise suminat, mis lisas kõnedele omalaadse efekti. Kokkuvõtlikult arvan, et Teplenkov on väga andekas ja koomiline näitleja, kes suudab paljude erinevate rollidega toime tulla. Jäin näidendiga täiesti rahule ning julgen seda soovitada teistelegi. Ma ei oleks osanud arvata, et üks näitleja on suuteline mängima nii lühikese ajaga nii palju eriilmelisi tegelasi. Jälgin nüüdsest Taavi Teplenkovi tegemisi teise pilguga ja võimalusel soovin vaadata veel etendusi, milles ta mängib.
ta mässumeelne ning talle ei meeldinud paljud asjad. Oma viimastel päevadel koolis käib ta võistlustel milles nende võistkond ei osalegi, sest tema, meeskonna kapten unustab kõik nende asjad metroose ja kogu tiim on ta peale sellepärast pahane, ning nad ignoreerivad teda terve tagasitee kooli. Peale seda käib ta enda hüvasti jätmas enda nüüd siis endise ajaloo õpetajaga Mr.Spenceriga kes muu jutuajamise käigus mainib talle, et elu on mäng mida tuleb mängida reegleid järgides ja kõik läheb hästi, kuid Holden arvab, et elu ongi mäng kuid selles mängus on kaks võimalust kui sa satud elumeeste seltskonda siis lähebki kõik hästi kui ei siis ei ole asjad nii kerged midagi, ennast arvas ta olevat just teises seltskonnas. Ühiselamus on ta jutuajamine Ackleyga kes elab temaga ühes toas ning on tema arust üks
Ta oli väga ärevil. Kui kell lõi 12 ilmuski Hamleti ja tema õukondlaste ette vaim. Hamletit tabas kuidagi hirm ja samas ka põnevus. Ta ei saanud niisama sõna lausumata seista ja küsis vaimult, et mida ta soovib. See peale vastas vaim et sooviks Hamletiga kahekesi rääkida. Valvurid proovisid küll Hamletit tagasi hoida, sest oli ka võimalus et tegu on kuradiga, kes suudab ennast kõigiks ja kõigeks moondada ja ka tänu sellele Hamlet lõksu püüda. Aga Hamlet läks ikkagi. Jutuajamise käigus sai Hamlet teada, et Claudius oligi see, kes oli kuninga tapnud. Kui kuningas oli aias oma lõunauinakut teinud, siis valas Claudius talle kõrva mürki, mis tappis kuninga koheselt. Siis vaim kadus. Hamlet oli väga raevunud ning hakkas kohe kättemaksu hauduma. Hamlet oli pärast vaimunägemist hullunud ning segaduses. Käitus imelikult. Selle tagajärjeks mõtles ta välja plaanid. Ta käitub nii nagu oleks ta hulluks läinud
Kuulaja sõnaline või mittesõnaline käitumine, mis annab partnerile võimaluse alustada rääkimist või jätkata seda pärast pausi: ukse avaja - kuulaja näitab üles huvi probleemi vastu ja valmisolekut kuulata kaja - korrates rääkija poolt öeldu viimast või rõhutatud fraasi saab kuulaja lisainformatsiooni julgustamine - mittesõnaliselt sellele kaasa aitamine, et rääkijal oleks hea rääkida; huvi, toetuse ülesnäitamine paus - jutuajamise käigus tekkinud vaikusehetke väljakannatamine kuulaja poolt; võib tuua kaasa olulise lisainfo saamise rääkijalt (Weebly 2010). 1.3 Kehakeele lugemine Kuna suur osa suhtlemisest on mitteverbaalne, on kehakeele lugemise oskus üks efektiivse kuulamise peamisi oskusi. Sageli püüavad inimesed oma tundeid peita, kontrollides oma mitteverbaalset keelt. Tavaliselt ei ole see nii edukas kui verbaalse
Kohvi juues kutsus Holden Sallyt endaga kaasa. Ta tahtis temaga koos ära põgeneda, aga tüdruk keeldus. See tegi Holdenile pahameelt ning ta ütles talle, et Sally käib talle kohutavalt närvidele. See ajas Sally väga vihaseks. Holden proovis küll vabandada, aga Sallyt see eriti ei kõigutanud. Holdenil oli koguaeg kehv tuju ning ta suitsetas ja jõi väga palju. Ta otsustas enda vanemate korterisse hiilida, et enda õe Pheobega juttu ajada. Jutuajamise käigus ütleb Holden, et tema unistuste töö oleks rukkipõllul mängivate laste püüdmine kuristiku serval. Peale vanemate juurest lahkumist läks ta oma endise inglise keele õpetaja juurde. Nad said omavahel hästi läbi. Õpetaja andis talle nõuandeid eluks ja lubas Holdenil ka enda juures öö veeta. Öösel ärkas Holden üles. See oli väga ebameeldiv kogemus, sest õpetaja silitas ta pead. Holden läks õpetaja juurest minema, sest ta kartis, et too võib pervert olla
Kolmanda tantsu tegevus toimus 1943. aastal. Tants algab okupatsiooniaasta sügisel viljakuivatis, kus on parajasti tärganud Jaanuse ja Vilma peagi puruneda ähvardav armastus. Kohe kui Vilma ära läks, tuli viljakuivatisse Edgar viina ja lihavõileibadega. Kaks koolivenda arutasid oma saatusest, mis üheski variandis head ei tõotanud. Järgmisel päeval ootas mõlemaid ees komisjoni ette minek, et välja uurida, kas nad peavad sõtta minema või mitte. Jutuajamise lõpetas mustlane, kelle poisid lahkelt sisse kutsusid ja põgenemisplaani rääkisid. Varsti oli platsis Käo Paul koos relvastatud talumeestega, kes otsisid kuivatist mustlast. Pärast mõningast sõnelemist lahkusid mehed, arvates, et on mustlase kätte saanud. Kinnipeetu oli aga hoopis Jaanus. Püüdjate haneks tõmbamisel oli see olnud poiste plaan tegelikule mustlasele põgenemisel edumaa anda. Neljanda tantsu tegevus toimus esimesel kolhoosiaasta sügisel 1949. aastal. Ametisse
Lõpetas aastal 1883. Võrreldes Esimese Sümfooniaga heroilisem. Dramatism avaldub teatud lakoonilisusega (Beethoveni V sümf.). 2.osa on rahustava iseloomuga. 3. osa on näide Brahmsi tüüpilisest ere- kurvast meeleolust. Osa lõpul on piinav kirglik ohe, mis loob konfliktsituatsiooni finaaliks. Finaali on viidud suhete klaarimine saatusega. IV SÜMFOONIA (1884-1885) on üks täiuslikum Brahmsi loomingus. Vaimustav algus, nagu varem alustatud hingelise jutuajamise jätk. Südamlik teema keelpillidelt (viiulid oktaavis, aldid ja tšellod arpedžeerides, puupillid imitatsiooni tertsides). See meloodia on tertsis ja sekstis, mis olid Brahmsi lemmikintervallid. Finaali teemaks on puhkpillide koraal. Sümfoonia lõppeb traagilise lahtipõimimisega. Vaatamata kõigele ei ole hing murtud ja võitlus jätkub. Brahmsil on 7 vokaal-orkestrilist teost ning kõige olulisem neist on "SAKSA REEKVIEM" sopranile, baritonile, koorile ja orkestrile
Sajandeid tagasi kasutasid mehed kilpi, et kaitsta end vaenlaste odade ja nuiade eest. Tänapäeval pruugib tsiviliseeritud mees iga kättejuhtuvat eset sümboolse kilbina, millega kaitseb end füüsilise või sõnalise kallaletungi puhul. Selleks võib olla plank, toa- või autouks, aga ka tooliseljatugi, kui ta ise toolil ratsa istub. Seljatugi on kaitsevahend ja see võib muuta mehe üsnagi sõjakaks. Enamik toolil ratsa istuda tavatsevaid mehi kuulub nn. Valitsevasse tüüpi, kes jutuajamise teemast tüdinenult püüavad partnereid omatahtsi juhtida. Seljatugi on neile hea kaitsevahend igasuguste teistelt lähtuvate rünnakute puhuks. Kui inimene pole nõus teiste arvamuse või suhtumisega, ent ei söanda oma arvamust avaldada, teeb ta liigutusi, mida nimetatakse tõrjumiszestideks. Üks niisugune liigutus on olematute ebemete noppimine oma rõivastelt. Ebemenoppija istub tavaliselt teistest kõrvalepöördunult, vaatab maha ja samal ajal näpitseb
mille poole pöördutakse. Vaata, isa, nii see käibki! Kas te soovite kohvi, härra? Üte eraldatakse muust lausest alati Tulge siia, poisid ja tüdrukud, koma(de)ga. ning viige praht jalamaid välja. Lõpetame, härrad, selle jutuajamise. 8. LISAN nimetavas käändes Kadri Kask, Kuku raadio D direktor, on väga hea diktsiooniga. omastavas käändes Katrini, minu praeguse pinginaabri ema on haiglas. osastavas käändes Päts, Eesti omariikluse
tema ema. Kuninganna tahab lahkuda, kuid Hamlet ei lase ja tahab kõik lõpuni selgeks teha. Ilmub Hamleti isa vaim. Hamlet räägib vaimuga, kuid ema ei näe midagi ja paneb Hamleti nägemused hulluse arvele. Hamlet süüdistab ema, et see soovib tema hullust,et mitte tunnistada oma süüd. Hamlet soovitab emal süüd kahetseda ja kuningaga sängi jagamine lõpetada. Samas avaldab Hamlet arvamust, et ema jätkab kuningaga kokkumängu ja kannab talle ette kõik jutuajamise üksikasjad. (lk 75-78) Mis juhtub P-ga? Miks? Polonius reedab end vaiba taga ja Hamlet torkab ta mõõgaga surnuks. Shakespear "Hamlet"- 2. küsimused 1. Kus ja millal toimub teose tegevus? Teose tegevus toimub 12.sajandil Taanimaal Helsingöri lossis. 2. Nimeta olulisemad tegelased. 1. Claudius, Taanimaa kuningas. 2. Hamlet Taanimaa prints, kadunud kuninga poeg, praeguse vennapoeg. 3. Polonius, kansler. 4. Horatio, Hamleti sõber. 5. Laertes Poloniuse poeg. 6
Lõpetas aastal 1883. Võrreldes Esimese Sümfooniaga heroilisem. Dramatism avaldub teatud lakoonilisusega (Beethoveni V sümf.). 2.osa on rahustava iseloomuga. 3. osa on näide Brahmsi tüüpilisest ere-kurvast meeleolust. Osa lõpul on piinav kirglik ohe, mis loob konfliktsituatsiooni finaaliks. Finaali on viidud suhete klaarimine saatusega. IV SÜMFOONIA (1884-1885) on üks täiuslikum Brahmsi loomingus. Vaimustav algus, nagu varem alustatud hingelise jutuajamise jätk. Südamlik teema keelpillidelt (viiulid oktaavis, aldid ja tsellod arpedzeerides, puupillid imitatsiooni tertsides). See meloodia on tertsis ja sekstis, mis olid Brahmsi lemmikintervallid. Finaali teemaks on puhkpillide koraal. Sümfoonia lõppeb traagilise lahtipõimimisega. Vaatamata kõigele ei ole hing murtud ja võitlus jätkub. Brahmsil on 7 vokaal-orkestrilist teost ning kõige olulisem neist on "SAKSA REEKVIEM" sopranile, baritonile, koorile ja orkestrile
mis annab partnerile võimaluse alustada rääkimist või jätkata seda pärast pausi: · ukse avaja- kuulaja näitab üles huvi probleemi vastu ja valmisolekut kuulata · kaja- korrates rääkija poolt öeldu viimast või rõhutatud fraasi saab kuulaja lisainformatsiooni · julgustamine- mittesõnaliselt sellele kaasa aitamine, et rääkijal oleks hea rääkida; huvi, toetuse ülesnäitamine · paus- jutuajamise käigus tekkinud vaikusehetke väljakannatamine kuulaja poolt; võib tuua kaasa olulise lisainfo saamise rääkijalt 4. Ümbersõnastamine, aktiivse tagasiside andmine kuulajalt rääkijale: · sisu ümbersõnastamine- sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, et kontrollida arusaamise täpsust. Oluline on anda edasi rääkija sõnade mõte, mitte lisada omapoolset suhtumist või hinnangut. Sisu ümbersõnastamine
,,Phaidon" on üks Platoni dialoogidest, milles Platon jutustab Echekratesele Sokratese viimasest elupäevast. Sokrates veetis oma viimase elupäeva koos oma õpilastega ning ,,Phaidon" annab edasi peetud jutuajamise sisu. Sokrates arutas oma õpilastega hinge olemuse üle ja püüdis tõestada, et hing on surematu. Platoni teoses arvatakse, et kõik sünnib vastanditest, ühed sünnivad teistest ja saadakse vastastikku teineteist, näiteks sünnib tugevamast nõrgem ja aeglasemast kiirem, ning nende vahel on kaks saamist ühest teise ja teisest esimesse. Samuti on ka elamisega, mille vastandiks on surnud-olemine, nad sünnivad üksteisest ja nende vahel on kaks saamist: suremine ja uuestielustumine
Holden hiilis venna tuppa ning kohtaski Phoebe`t. Ta andis õele plaadi tükid. Phoebe sai peagi aru, et Holden on koolist välja visatud. Holden käis elutoas ning võttis endale sigareid. Kahekümne teine peatükk Kui ta Phoebe juurde tagasi tuli jätkasid nad vestlust. Holden seletas, miks talle Pencley kool ei meeldinud. Phoebe arvas, et Holdenile ei meeldi mitteükski asi ning lasi tal nimetada kümme asja, mis talle meeldivad. Pika mõtlemise peale nimetas Holden Allie, Phoebega jutuajamise, asjade üle järele mõtlemise ja oma ideaalseks tööks pidas ta rukkipõllul oleval kuristiku lähedal mängivate laste püüdmist, et nad kuristikku ei kukuks. Holden helistas endisele inglise keele õpetajale mr. Antoline`le. Kahekümne kolmas peatükk Mr. Antoline kutsus Holdeni külla. Kui ta Phoebe juurde tagasi läks oli õde muusika vaikselt mängima pannud ning nad tantsisid 4 tantsu. Vanemad tulid koju ning Holden pidi kappi peitu pugema
vaim. Hamletit tabas nii hirm kui ka põnevus. Ta ei saanud niisama sõna lausumata seista ja küsis vaimult, et mida ta soovib. Seepeale vastanud vaim, et ta soovib Hamletiga omavahel rääkida. Valvurid proovisid küll Hamletit tagasi hoida, sest oli ka võimalus, et tegu on kuradiga, kes suudab moondada ennast ükskõik kelleks või ükskõik milleks ja seeläbi Hamleti lõksu püüda. Kuid Hamlet sellest ei hoolinud ja ta läkski vaimuga kaasa, et omavahel rääkida. Jutuajamise käigus sai Hamlet teada, et Claudius oligi see, kes olla tapnud kuninga. Kui kuningas Hamlet olnud aias oma lõunauinakut tegemas, siis Claudius olla ta mürgitanud / talle mürki kõrva valanud, mis olla tapnud kuninga koheselt. Vaim nõudis, et poeg mõrtsukale kätte maksaks ja peale seda vaim kadus. Pärast vaimu nägemist oli Hamlet väga raevunud. Ta tõotas Claudiusele kätte maksta ja hakkaski kohe kättemaksu hauduma. Et Claudius ja
B. toas, kui venda kodus ei olnud. Holden hiilis venna tuppa ning kohtaski Phoebe`t. Ta andis õele plaadi tükid. Phoebe sai peagi aru, et Holden on koolist välja visatud. Holden käis elutoas ning võttis endale sigareid. Kui ta Phoebe juurde tagasi tuli jätkasid nad vestlust. Holden seletas, miks talle Pencley kool ei meeldinud. Phoebe arvas, et Holdenile ei meeldi mitte ükski asi ning lasi tal nimetada kümme asja, mis talle meeldivad. Pika mõtlemise peale nimetas Holden Allie, Phoebega jutuajamise, asjade üle järele mõtlemise ja oma ideaalseks tööks pidas ta rukkipõllul oleval kuristiku lähedal mängivate laste püüdmist, et nad kuristikku ei kukuks. Holden helistas endisele inglise keele õpetajale mr. Antoline`le. Mr. Antoline kutsus Holdeni külla. Kui ta Phoebe juurde tagasi läks oli õde muusika vaikselt mängima pannud ning nad tantsisid 4 tantsu. Vanemad tulid koju ning Holden pidi kappi peitu pugema. Kui vanemad Phoebe toast lahkusid tuli ta välja
Seejuures võib... * ... olla ukse avaja- kuulaja näitab üles huvi probleemi vastu ja valmisolekut kuulata; * ... olla kaja korrates rääkija poolt öeldu viimast või rõhutatud fraasi saab kuulaja lisainformatsiooni; * ... julgustada mittesõnaliselt sellele kaasa aitamine, et rääkijal oleks hea rääkida ning huvi, toetuse ülesnäitamine; * ... teha pausi jutuajamise käigus tekkinud vaikusehetke väljakannatamine kuulaja poolt võib tuua kaasa olulise lisainfo saamise rääkijalt. (Antsov, 2005) 2.4 Ümbersõnastamine Neljanda kuulamistehnikana toob suhtlemispsühholoogia välja ümbersõnastamise ehk aktiivse tagasiside andmise kuulajalt rääkijale. Sellele aitab kaasa: * sisu ümbersõnastamine sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, et kontrollida arusaamise täpsust
4.1. Tervitamine Tervitamisel võidakse olla tundeküllased. Alguses on käepigistused, kuid kui on juba ärisuhe, siis kallistused. Viisakas on suruda kõigi kätt nii saabudes kui lahkudes. Kui kellegil on au- või ametinimi, näiteks doktor, siis tulebki seda kasutada. Teiste ärituttavate puhul kasutada perekonnanime. Iinimesed võivad ennast vahel tutvustada aunimetuse ja eesnimega. 4.2. Zestid Suheldes ei hoia brasiillased peaaegu üldse distantsi. Pikema jutuajamise jooksul haaratakse ilmtingimata kinni kas käest, käsivarrest või õlast. Sellisel juhul ei tohiks tõmbuda eemale. Kui soovite kedagi enda poole kutsuda, siis tuleb käe peopesa allapoole pöörata ja siis näpuga teha enda poole kutsuvaid liigutusi. Näpuotste nipsutamine lõua all tähendab ,et nipsutaja ei oska küsimusele vastata 4.3. Rõivastus Brasiilia on troopikamaa, seetõttu on soovitav kanda naturaalsest kiust kangaid. Brasiilias on südatalv juulis, ja südasuvi jaanuaris.
Hamletit tabas nii hirm kui ka põnevus. Ta ei saanud niisama sõna lausumata seista ja küsis vaimult, et mida ta soovib. Seepeale vastanud vaim, et ta soovib Hamletiga omavahel rääkida. Valvurid proovisid küll Hamletit tagasi hoida, sest oli ka võimalus, et tegu on kuradiga, kes suudab moondada ennast ükskõik kelleks või ükskõik milleks ja seeläbi Hamleti lõksu püüda. Kuid Hamlet sellest ei hoolinud ja ta läkski vaimuga kaasa, et omavahel rääkida. Jutuajamise käigus sai Hamlet teada, et Claudius oligi see, kes olla tapnud kuninga. Kui kuningas Hamlet olnud aias oma lõunauinakut tegemas, siis Claudius olla ta mürgitanud / talle mürki kõrva valanud, mis olla tapnud kuninga koheselt. Vaim nõudis, et poeg mõrtsukale kätte maksaks ja peale seda vaim kadus. Pärast vaimu nägemist oli Hamlet väga raevunud. Ta tõotas Claudiusele kätte maksta ja hakkaski kohe kättemaksu hauduma.
ainult siis, kui tema, Joonatan, seda ise teha tahab. Joonatan ei helistanud terve kuu. Naised läksid Tartusse potte tooma, et pottsepal oleks kõik vajaminev sobival hetkel juba olemas. Pottide vedamiseks kulus neil kolm otsa. Kuna teekond oli pikk, pidid nad ühe öö ühes Tartu hotellis veetma. Kui nad lõpuks tagasi Tallinnasse jõudsid, tahtis Joonatan Veronikaga rääkida. Kuna Veronika oli võidust väsinud, lükkas ta selle jutuajamise homse peale. Aga Veronikal polnud mingit tahet suhet uuesti üles soojendada. Lähenes vana-aastaõhtu. Pidu toimus Klara juures. Kohale tulid Kalev ja Veronika. Õhtul tuli külla ka metsaülem Hardi, ainult esialgu oli ta näärivana rollis. Hiljem tuli ta metsaülem Hardi kujul peole. Peol kutsus ta kõiki enda juurde, peolised olid nõus. Raamat lõppes Tuudami talus nurgakivi panekuga. Kõik tähtsamad tegelased raamatust olid kohal, ka Joonatan. Kõik said
partnerile võimaluse alustada rääkimist või jätkata seda pärast pausi: · ukse avaja- kuulaja näitab üles huvi probleemi vastu ja valmisolekut kuulata · kaja- korrates rääkija poolt öeldu viimast või rõhutatud fraasi saab kuulaja lisainformatsiooni · julgustamine- mittesõnaliselt sellele kaasa aitamine, et rääkijal oleks hea rääkida; huvi, toetuse ülesnäitamine · paus- jutuajamise käigus tekkinud vaikusehetke väljakannatamine kuulaja poolt; võib tuua kaasa olulise lisainfo saamise rääkijalt Ümbersõnastamine, aktiivse tagasiside andmine kuulajalt rääkijale: · sisu ümbersõnastamine- sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, et kontrollida arusaamise täpsust. Oluline on anda edasi rääkija sõnade mõte, mitte lisada omapoolset suhtumist või hinnangut. Sisu ümbersõnastamine võimaldab rääkijal
tegusõnast sõltuvaid elemente. (määrus). ÜTE Üte on lausesse kiilutatud sõna/fraas/nimi, mis näitab, kelle või mille poole pöördutakse. Teie, poisid, jätke see auto juba rahule! Vaata, isa, nii see käibki! Kas te soovite kohvi, härra? Üte eraldatakse muust lausest alati koma(de)ga. Tulge siia, poisid ja tüdrukud, ning viige praht jalamaid välja. Lõpetame, härrad, selle jutuajamise. LISAND Lisand on nimisõnaline täiend (lisandus/täpsustus), mis tähistab sedasama olendit, eset või nähtust mis põhigi, kuid teiste sõnadega. põhi lisand Mart martinson, 11. klassi liider, otsustas küsimuse omapäi. Lisand võib seista lauses nii põhja ees kui ka järel. vormiliselt võib järellisand olla 1) nimetavas käändes Kadri Kask, Kuku raadio direktor, on väga hea diktsiooniga. 2) omastavas käändes
saaks seda lähemalt uurida ja siis ravimit soovitada. Ta soovitab mandragora tõmmist, mille ise kokku segab ning lisab siis, et esimene, kes naisega öö veedab, sureb, kuna mandragora mürgid imbuvad mehesse. Seejärel tehakse plaan, mille kohaselt Nicia joodab naisele lahuse, tänavalt püütakse suvaline kerjus, kes on naisega öö ära ning siis saab Nicia ka endale järeltulija. Et naist plaanis veenda, tuuakse sisse preester Timoteo, kes saab jutuajamise eest kirikuannetusi. Tema ülesandeks on rääkida Lucrezia ja ta emaga, kui hea on selline plaan ning ema soovitusel Lucrezia nõustub. Mandragora tõmmise asemel joodetakse Lucreziale hõõgveini. Tänavalt kinnipüütavaks kerjuseks riietatakse hoopis Callimaco, kelle Nicia ise naise juurde talutab ning seal öö veeta käsib. Öö jooksul avaldab Callimaco Lucreziale armastust, mille peale naine lubab mehel nende vaderiks hakata ning nii saavad nad abielust hoolimata kogu aeg koos
saaks seda lähemalt uurida ja siis ravimit soovitada. Ta soovitab mandragora tõmmist, mille ise kokku segab ning lisab siis, et esimene, kes naisega öö veedab, sureb, kuna mandragora mürgid imbuvad mehesse. Seejärel tehakse plaan, mille kohaselt Nicia joodab naisele lahuse, tänavalt püütakse suvaline kerjus, kes on naisega öö ära ning siis saab Nicia ka endale järeltulija. Et naist plaanis veenda, tuuakse sisse preester Timoteo, kes saab jutuajamise eest kirikuannetusi. Tema ülesandeks on rääkida Lucrezia ja ta emaga, kui hea on selline plaan ning ema soovitusel Lucrezia nõustub. Mandragora tõmmise asemel joodetakse Lucreziale hõõgveini. Tänavalt kinnipüütavaks kerjuseks riietatakse hoopis Callimaco, kelle Nicia ise naise juurde talutab ning seal öö veeta käsib. Öö jooksul avaldab Callimaco Lucreziale armastust, mille peale naine lubab mehel nende vaderiks hakata ning nii saavad nad abielust hoolimata kogu aeg koos
Krogstadist olevat nüüd lesk saanud, koos suure hulga lastega. (Doktor Rank tuleb Helmeri kabinetist.) Vahetatakse viisakussõnu. Rank jätab endast kui sümpaatse inimese mulje. Krogstadist räägib aga kahtlevalt, et pole nagu hea inimene. Nora pakub mandlikooki, öeldes, et need sai ta Lindelt, kes on silmnähtavalt üllatunud. (Helmer, palitu käe peal ja kübar käes, tuleb oma kabinetist.) Nora kostab Linde eest, et tal läheks tööd vaja. Helmer on nõus aitama. (Üldise jutuajamise saatel minnakse esikusse. Väljast trepilt kostab laste hääli. Lapsehoidja Anne-Marie tuleb lastega. Doktor Rank, Helmer ja proua Linde lähevad trepist alla. Lapsehoidja tuleb lastega tuppa. Samuti Nora, sulgedes esikusse viiva ukse.) Nora hellitab lapsi ning asub nendega mängima. Teda segab Krogstad. Hüppab karjatades üles ning küsib, et mida teine tahab temast. Mees räägib, et ta on pangast minema kihutatud ning tema koha on saanud endale proua Linde
25 LK 18 Valga ühtsus lammutas liidritest kubiseva Kalevi 2 26 LK 19 Katsevõistlus jättis küsimärgid õhku 2 27 LK 19 Rajal ja Taimsool kõrged eesmärgid 2 28 LK 19 Komarov: ühe väravaga ei saa võita 2 16 29 LK 20 Eksamilt tulnud Tartu tegi Flora elu raskeks 2 Sergei Pareiko jäi treeneriga tõsise jutuajamise järel 30 LK 20 2 Tomi esinumbriks 31 LK 20 Taaramäe tõusis Cofidise esinumbriks 2 Tabel 3 Mis hakkab silma, on see, et enamus sellesse tabelisse sattunud lugusid puudutab poliitikat, majandust ja sporti. Osalenud märkisid, et seekordses lehes ei olnud spordiuudised lihtsalt neile meelepärased. Muidu loevad nad neid huviga. Kultuurile
Ta oli väga ärevil. Kui kell lõi 12 ilmuski Hamleti ja tema õukondlaste ette vaim. Hamletit tabas hirm ja samas ka põnevus. Ta ei saanud niisama sõna lausumata seista ja küsis vaimult, et mida ta soovib. See peale vastas vaim et sooviks Hamletiga kahekesi rääkida. Valvurid proovisid küll Hamletit tagasi hoida, sest oli ka võimalus et tegu on kuradiga, kes suudab ennast kõigeks moondada ja ka tänu sellele Hamlet lõksu püüda. Aga Hamlet läks ikkagi. Jutuajamise käigus sai Hamlet teada, et Claudius oligi see, kes oli kuninga tapnud. Kui kuningas oli aias oma lõunauinakut teinud, siis valas Claudius talle kõrva mürki, mis tappis kuninga koheselt. Siis vaim kadus. Hamlet oli väga raevunud ning hakkas kohe kättemaksu hauduma. Hamlet oli pärast vaimunägemist hullunud ning segaduses. Käitus imelikult. Selle tagajärjeks mõtles ta välja plaanid. Ta käitub nii nagu oleks ta hulluks läinud. Sel juhul ei aimaks Claudius ja
Kindlasti on kõige tähtsam kiri see, mille Krogstad oli pannud Torvaldi postkasti ning milles oli kirjutatud Nora saladusest ja ebaseaduslikust tegevusest. See kiri pani punkti näidendile, sest peale saladuse väljarääkimist mõistis Nora, et ta ei taha Helmeriga enam abielus olla, seega nüüd tunnistas Nora Helmerile, et tema arvates ei armasta Helmer teda vaid on armunud mõtesse, et armastab teda. See kiri põhjustas Nora ja Helmeri ainsa tõsise jutuajamise nende abielu jooksul. 6. Kuidas mõistad Nora kodust lahkumist? Tsiteeri tema mõtteid Helmerile. Nora ütleb, et ta saab aru, et on lapsemeelne ega tea maailmast midagi. Ta tunneb end nii religioonis kui seadustes võhikuna ning soovib ise maailma avastada, minnes kodust ära ja õppides, kuidas ise elada oma elu, olenemata sellest, kas tema tunded saavad olla õigustatud või mitte. Kui Torvald vingub Norale, et Nora teda enam ei armasta, ütleb Nora, et see väide vastab tõele
käitumine, mis annab partnerile võimaluse alustada rääkimist või jätkata seda pärast pausi: · ukse avaja- kuulaja näitab üles huvi probleemi vastu ja valmisolekut kuulata · kaja- korrates rääkija poolt öeldu viimast või rõhutatud fraasi saab kuulaja lisainformatsiooni · julgustamine- mittesõnaliselt sellele kaasa aitamine, et rääkijal oleks hea rääkida; huvi, toetuse ülesnäitamine · paus- jutuajamise käigus tekkinud vaikusehetke väljakannatamine kuulaja poolt; võib tuua kaasa olulise lisainfo saamise rääkijalt. Neljanda kuulamistehnikana toob suhtlemispsühholoogia välja ümbersõnastamise ehk aktiivse tagasiside andmise kuulajalt rääkijale: · sisu ümbersõnastamine- sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, et kontrollida arusaamise täpsust. Oluline on anda edasi rääkija sõnade mõte, mitte lisada omapoolset suhtumist või hinnangut. Sisu ümbersõnastamine
Lõpetas aastal 1883. See sümf. on võrreldes 1.- sümf.-iga heroilisem. Dramatism avaldub teatud lakoonilisusega (Beethoveni 5. sümf.). 2.-osa on rahustava iseloomuga. 3.-osa on näide Brahmsi tüüpilisest ere-kurvast meeleolust. Osa lõpul on piinav kirglik ohe, mis loob konfliktsituatsiooni finaaliks. Finaali on viidud suhete klaarimine saatusega. 4. SÜMFOONIA (1884-1885) on üks täiuslikum Brahmsi loomingus. Vaimustav algus, nagu varem alustatud hingelise jutuajamise jätk. Südamlik teema keelpillidelt (viiulid oktaavis, aldid ja tsellod arpedzeerides, puupillid imitatsiooni tertsides). See meloodia on tertsis ja sekstis, mis olid Brahmsi lemmikintervallid. Harmoonilise mazoori kasutamine annab heroilisele teemale häiriva noodi. See teema ilmub umbes 10 korda, alati ootamatult ja annab stiimuli muusikalise arengu aktiviseerimiseks. 2.- osa algus on romantiline: mõtlik metsasarvede monoloog früügia laadis. Finaali teemaks on puhkpillide koraal
Tiit vihjas siis, sellele, et ta tahab kellegagi nendest probleemidest rääkida. Ta tuli minu juurde, kuna ma tundsin teda. Rääkis oma jutu ära üksikasjadeni, et mida ta plaaninud on ja kuidas ta selle mõrvaplaani täide mõttes viia. Tema ei küsinud minu käest, et kas mul on talle raha laenata ja mina ei pakkunud ka, ma kuulasin. Ma olin vait, ma vahepeal noogutasin, vaatasin talle otsa ja kasutasin muid positiivseid kehakeele mooduseid. Mis siis toimus? Jutuajamise lõpus küsis Tiit, et kas mu mehel on metsa kedagi vaja appi tööle. Ma ütlsein, et ei tea. Tegelikult ma teadsin, et mu mehel pole kedagi sinna appi vaja, aga mu mees võttis Tiidu endale appi. Tiit sai oma asjadega järje peale, ta maksis oma võlad ja sai eluga edasi minna. Tegelikult tal oli vaja kedagi, kes kuulaks. Viimased sõnad olid tal, et ta ei taha sinna vanglasse tagasi minna, seal ikka jama olla küll. Me peame kuulama selliseid asju, mis meile tegelikult ei meeldi
Ta nimetab Claudiust mõrtsukaks ja kelmiks, tühiseks krooni-näppajaks. Ilmub Hamleti isa vaim. Hamlet räägib vaimuga, kuid ema ei näe midagi ja paneb Hamleti nägemused hulluse arvele. Hamlet süüdistab ema, et see soovib tema hullust,et mitte tunnistada oma süüd. Hamlet soovitab emal süüd kahetseda ja kuningaga sängi jagamine lõpetada. Samas avaldab Hamlet arvamust, et ema jätkab kuningaga kokkumängu ja kannab talle ette kõik jutuajamise üksikasjad. Hamlet meenutab, et peab Inglismaale sõitma. Mainib, et kaaslasteks saadetud koolivendi usaldab ta nagu rästikuid. Neljas vaatus I stseen: Kuninganna räägib kuningale, et hamlet tappis hulluses Poloniuse. Hamlet soovitakse ruttu laevale toimetda. Kuningas tahab arukate sõpradega juhtunut arutada, et oma nime määrimise eest kaitsta. II stseen: Hamlet pareerib Rosencranzi ja Guildensterni küsimused Poloniuse laiba asukoha kohta.
Baar, kus ta sõbraga kohtub on talle tegelikult veidi vastumeelne, kuna seal käivad tema arust kergatsid. Ta mõtleb sõbrast ja tolle kombest rääkida igasugustest seksuaalsetest kalduvustest (Holden ei pea ka teda ennast päris normaalseks). Oodates joob Holden soti viskit soodaveega. Sõber tuleb ja teatab, et on ainult paariks minutiks. Holden hakkab teda küsimustega pommitama, kuid sõber ei võta eriti vedu, tal pole eriti tuju ,,caufieldliku jutuajamise" jaoks. Holden küsib temalt igasugu asju (armuelu ja psühhoanalüüsi kohta), kuid sõbral pole eriti tuju ja ta lahkub varsti. Holden joob üksi edasi ja leiab, et sõber on üsna tark, kuigi veidi imelik. Holden jääb lõpuks maani täis ja hakkab jälle ette kujutama, et on haavatud. Ta tuigerdab telefoniputkasse. Alguses tahab ta helistada Janele, kuid helistab siis Sallyle 5
Baar, kus ta sõbraga kohtub on talle tegelikult veidi vastumeelne, kuna seal käivad tema arust kergatsid. Ta mõtleb sõbrast ja tolle kombest rääkida igasugustest seksuaalsetest kalduvustest (Holden ei pea ka teda ennast päris normaalseks). Oodates joob Holden soti viskit soodaveega. Sõber tuleb ja teatab, et on ainult paariks minutiks. Holden hakkab teda küsimustega pommitama, kuid sõber ei võta eriti vedu, tal pole eriti tuju ,,caufieldliku jutuajamise" jaoks. Holden küsib temalt igasugu asju (armuelu ja psühhoanalüüsi kohta), kuid sõbral pole eriti tuju ja ta lahkub varsti. Holden joob üksi edasi ja leiab, et sõber on üsna tark, kuigi veidi imelik. Holden jääb lõpuks maani täis ja hakkab jälle ette kujutama, et on haavatud. Ta tuigerdab telefoniputkasse. Alguses tahab ta helistada Janele, kuid helistab siis Sallyle ja küsib, kas võib homme kuuske ehtima tulla. Peale seda tuigub ta tagasi
Baar, kus ta sõbraga kohtub on talle tegelikult veidi vastumeelne, kuna seal käivad tema arust kergatsid. Ta mõtleb sõbrast ja tolle kombest rääkida igasugustest seksuaalsetest kalduvustest (Holden ei pea ka teda ennast päris normaalseks). Oodates joob Holden soti viskit soodaveega. Sõber tuleb ja teatab, et on ainult paariks minutiks. Holden hakkab teda küsimustega pommitama, kuid sõber ei võta eriti vedu, tal pole eriti tuju ,,caufieldliku jutuajamise" jaoks. Holden küsib temalt igasugu asju (armuelu ja psühhoanalüüsi kohta), kuid sõbral pole eriti tuju ja ta lahkub varsti. Holden joob üksi edasi ja leiab, et sõber on üsna tark, kuigi veidi imelik. Holden jääb lõpuks maani täis ja hakkab jälle ette kujutama, et on haavatud. Ta tuigerdab telefoniputkasse. Alguses tahab ta helistada Janele, kuid helistab siis Sallyle ja küsib, kas võib homme kuuske ehtima tulla. Peale seda tuigub ta tagasi
vastumeelsem, kui sõda ise. Baar, kus ta sõbraga kohtub on talle tegelikult veidi vastumeelne, kuna seal käivad tema arust kergatsid. Ta mõtleb sõbrast ja tolle kombest rääkida igasugustest seksuaalsetest kalduvustest (Holden ei pea ka teda ennast päris normaalseks). Oodates joob Holden soti viskit soodaveega. Sõber tuleb ja teatab, et on ainult paariks minutiks. Holden hakkab teda küsimustega pommitama, kuid sõber ei võta eriti vedu, tal pole eriti tuju ,,caufieldliku jutuajamise" jaoks. Holden küsib temalt igasugu asju (armuelu ja psühhoanalüüsi kohta), kuid sõbral pole eriti tuju ja ta lahkub varsti. Holden joob üksi edasi ja leiab, et sõber on üsna tark, kuigi veidi imelik. Holden jääb lõpuks maani täis ja hakkab jälle ette kujutama, et on haavatud. Ta tuigerdab telefoniputkasse. Alguses tahab ta helistada Janele, kuid helistab siis Sallyle ja küsib, kas võib homme kuuske ehtima tulla. Peale seda tuigub ta tagasi baari tualetti ja kohtub seal
Ta rääkis sellest kui ta sveitsis ühes külas oli. Seal oli üks tüdruk Marie , kes oli vaene ja teda pidas üleval tema ema. Kord võrgutas üks kaupmees Marie ära ja nad lahkusid linnast, kuid üsna pea jättis kaupmees Marie maha. Kui Marie tagasi linna tuli , siis hakkasid kõik teda vihkama ta taga kiusama. Kuid Vürst , kes õpetas seal lapsi, rääkis lastega ja lapsed leppisid ära Mariega... Lõpus ütles Vürst ka , mida ta tütarte nägudest välja luges. 7. Vürst lõpetas oma jutuajamise. Kindrali proua käis peale et ta ka noorima tütre kohta iseloomustuseks midagi ütleks, sest ta oli pere kõige ilusam tütar. Vürstil ei jäänud muud üle kui seda soovi rahuldada.Vürst võrdles teda Nastasjaga ja rääkis kogemata välja fakti , et Kindralile oli saadetud Nastasja pilt. Kindraliproua ja tütred tahtsid seda näha ja saatsid Vürsti sellele järele. Kui Vürst kindrali ruumi sisenes , siis oli Ganja - kindrali sõber ja ametnik, paberitesse süvenenud
siis on sellel jaatav tähendus. Huvitav poos on harali pöialdega käe ristamine rinnal. Niisugune poos räägib eitavast suhtumisest või kaitseasendist (ristatud käed), aga ka lisaks üleolekutundest (pöialde esiletõstmine). Isiku valmisolekuväljendus. Valmisolekut väljendavad liigutused, mis annavad märku soovist vestlus või kohtumine lõpetada. Sel puhul keha kallutatakse ette, kusjuures mõlemad käed asuvad põlvedel või toetuvad toolipõhjale. Kui jutuajamise käigus vestluspartner võtab sellise asendi, ei taha ta enam teiega rääkida. Sel juhul on arukas teha ise ettepanek vestlus lõpetada. Olematute ebemete noppimine. Kui inimene pole teiega või teie arvamusega nõus, ent ei söanda oma arvamust avaldada, teeb ta nn tõrjumiszestideks nimetatavaid liigutusi nagu nt olematute ebemete noppimine rõivastelt. Tavaliselt istub ebemenoppija teistest kõrvalepöördunult, vaatab maha ja samal ajal näpib oma riideid
Terve 3 peva mis oli enne matuseid ji Scott ainult ja oli langenud suurde masendusse. [IMG]http://i35.tinypic.com/6gk3ky.png[/IMG] Kes oli naiste matused. Mlemad mehed, Scott ja Sammy panid endale selga musta likonna ja ostsid 2 valget roosi. Naised mateti perekond Costra hauaplatsile. Matustele oli kokku tulnud terve suur Costra suguvsa. Neid oli vga palju. Scott seisis helpool hauda ja Sammy teiselpool. Tpselt siis kui preester oli lpetanud oma jutuajamise ja aulasud olid klanud vaatas Scott Burcele silma. Ta vaatas Sammyle le minuti silma, Sammy vaatas ka Scotti ja siis lausus Scott ilma hleta "Me maksame neile ktte". Scott viskas mlema tdruku hauda he valge roosi ja kndis minema. [IMG]http://i35.tinypic.com/14w4v8y.png[/IMG] Nd oli ndal aega mdas tdrukute matustest. Sammy ja Scott olid rahunenud ja olid saanud rkida omavahel. Scott kutsus kokku perekonna koosoleku. Koosoleku oli tielikult ettevalmistatud, kohal olid kik rikkamad
Tihtipeale leiab see aset rahvarohkes haiglas, kodus või mõnes avalikus kohas, kus omava- heline vestlus võib olla raskendatud. 1) Esimene samm – leida sobiv paik, kus on võimalik omaette vestelda. 2) Järgmine samm – varuda aeg. Suitsidaalsed inimesed vajavad tavaliselt oma koormast vabanemiseks palju aega ja nende kuulaja peab olema selleks valmis. 3) Kõige tähtsam on inimest hoolega kuulata – see vähendab oluliselt enesetapule viivat meeleheidet. Jutuajamise eesmärk on ehitada sild üle umbusust, meeleheitest ja lootu setusest põhjustatud kuristiku ning anda inimesele lootust, et elu võib pöör- duda paremuse poole. Suhtlemine peab olema taktitundeline: • kuula tähelepanelikult, ole rahulik; • püüa mõista vestluspartneri tundeid (ole kaastundlik); • näita oma poolehoidu ja lugupidamist mitte üksnes sõnades vaid ka välises käitumises (kehakeeles); • austa partneri arvamusi ja väärtushinnanguid;
Baar, kus ta sõbraga kohtub on talle tegelikult veidi vastumeelne, kuna seal käivad tema arust kergatsid. Ta mõtleb sõbrast ja tolle kombest rääkida igasugustest seksuaalsetest kalduvustest (Holden ei pea ka teda ennast päris normaalseks). Oodates joob Holden soti viskit soodaveega. Sõber tuleb ja teatab, et on ainult paariks minutiks. Holden hakkab teda küsimustega pommitama, kuid sõber ei võta eriti vedu, tal pole eriti tuju ,,caufieldliku jutuajamise" jaoks. Holden küsib temalt igasugu asju (armuelu ja psühhoanalüüsi kohta), kuid sõbral pole eriti tuju ja ta lahkub varsti. Holden joob üksi edasi ja leiab, et sõber on üsna tark, kuigi veidi imelik. Holden jääb lõpuks maani täis ja hakkab jälle ette kujutama, et on haavatud. Ta tuigerdab telefoniputkasse. Alguses tahab ta helistada Janele, kuid helistab siis Sallyle ja küsib, kas võib homme kuuske ehtima tulla. Peale seda tuigub ta tagasi baari tualetti ja kohtub seal baaris
partnerile võimaluse alustada rääkimist või jätkata seda pärast pausi: · ukse avaja- kuulaja näitab üles huvi probleemi vastu ja valmisolekut kuulata · kaja- korrates rääkija poolt öeldu viimast või rõhutatud fraasi saab kuulaja lisainformatsiooni · julgustamine- mittesõnaliselt sellele kaasa aitamine, et rääkijal oleks hea rääkida; huvi, toetuse ülesnäitamine · paus- jutuajamise käigus tekkinud vaikusehetke väljakannatamine kuulaja poolt; võib tuua kaasa olulise lisainfo saamise rääkijalt 4. Ümbersõnastamine, aktiivse tagasiside andmine kuulajalt rääkijale: · sisu ümbersõnastamine- sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, et kontrollida arusaamise täpsust. Oluline on anda edasi rääkija sõnade mõte, mitte lisada omapoolset suhtumist või hinnangut. Sisu ümbersõnastamine võimaldab rääkijal
kuningas, euro, Aasia keeled, Euroopa keeled, eesti keel Kirjavahemärgid ÜTE Üte on lausesse kiilutatud sõna/fraas/nimi, mis näitab, kelle või mille poole pöördutakse. Teie, poisid, jätke see auto juba rahule! Vaata, isa, nii see käibki! Kas te soovite kohvi, härra? Üte eraldatakse muust lausest alati koma(de)ga. Tulge siia, poisid ja tüdrukud, ning viige praht jalamaid välja. Lõpetame, härrad, selle jutuajamise. LISAND Lisand on nimisõnaline täiend (lisandus/täpsustus), mis tähistab sedasama olendit, eset või nähtust mis põhigi, kuid teiste sõnadega. põhi lisand Mart Martinson, 11. klassi liider, otsustas küsimuse omapäi. Lisand võib seista lauses nii põhja ees kui ka järel. vormiliselt võib järellisand olla 1) nimetavas käändes Kadri Kask, Kuku raadio direktor, on väga hea diktsiooniga. 2) omastavas käändes
mis annab partnerile võimaluse alustada rääkimist või jätkata seda pärast pausi: ukse avaja- kuulaja näitab üles huvi probleemi vastu ja valmisolekut kuulata kaja- korrates rääkija poolt öeldu viimast või rõhutatud fraasi saab kuulaja lisainformatsiooni julgustamine- mittesõnaliselt sellele kaasa aitamine, et rääkijal oleks hea rääkida; huvi, toetuse ülesnäitamine paus- jutuajamise käigus tekkinud vaikusehetke väljakannatamine kuulaja poolt; võib tuua kaasa olulise lisainfo saamise rääkijalt 4. Ümbersõnastamine, aktiivse tagasiside andmine kuulajalt rääkijale: sisu ümbersõnastamine- sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, et kontrollida arusaamise täpsust. Oluline on anda edasi rääkija sõnade mõte, mitte lisada omapoolset suhtumist või hinnangut. Sisu ümbersõnastamine
osalejaid. Kõneaktid on nüüd situatiivsed- tihedalt seotud selle konkreetse olukorraga, kus suhtlus toimub. Dialoogilne kõne on kontekstiline. Nt üksikud väited, ütlused, hinnangud on tihedalt seotud teistega. 12 Elavas suhtluses esitatud väide, märkus või hinnang omandab oma tegeliku tähenduse vastavalt jutuajamise iseloomule. Dialoogi vormist võib paljust niigi selgest loobuda. See lubab kõne kokku suruda ja kõige ülemäärase- seletuste, kirjelduste, põhjenduste hinnangute- vältimise arvel aega kokku hoida. Elavas suhtluses asendavad, rõhutavad või täiendavad sõnu sageli zestid ja miimika. Mõnikord avab öeldu sügavama tähenduse üksnes hääletoon või pilgu keel. Üksikul repliikidel võib olla dialoogis
distantsi kui jaapanlased või eestlased. Inimene, kes jääb araablasega suheldes väljapoole haistmisala, tekitab umbusaldust ja tundub salalik. Eurooplased ja ameeriklased peavad distantsi, kus kaasvestleja hingeõhk on tuntav, häirivaks, seda näidatakse välja, tõmbudes kaasvestlejast eemale. Isiklikku kultuuriruumi tungimist peetakse isegi agressiivsuse märgiks. Lõunamaarahvad on suure kontaktivajadusega, nad ei hoia suheldes üldse distantsi, pikema jutuajamise jooksul haaravad nad teil ilmtingimata kinni kas käest, käsivarrest või õlast. Nende jaoks peab distants võimaldama haistmist ja puudutamist ning üks distantsiseadmise mehhanismidest on haistmine. Nad hingavad inimese peale, kui temaga räägivad. Jäädes väljapoole haistmistsooni, võib jääda neile mulje, et neist ei hoolita või isegi ignoreeritakse. USA-s ja Lääne-Euroopas õpetatakse lapsi otsa vaatama, silmavaatamine väljendab huvi ja tähelepanu
annaabi.ee 
