kinnitas 1223. aastal. Frantsisklasi iseloomustas halastustegevus, seetõttu olid nad rahva seas väga populaarsed. Nende põhimõte oli, et munk peab pidama rahva seas jutlusi, seega pidid nad oskama ka kohalikku keelt. Kandsid pruunikas-halli rüüd. Kloostrid rajati tihti linnadesse, Eestis näiteks Tartus ja Rakveres. Dominiiklaste ordu, samuti kerjusmungaordu, rajas hispaania vaimulik Dominicus. Kuna ta oli väga haritud, oli haridus dominiiklaste seas väga tähtis. Nad jutlustasid palju (oskasid seega samuti kohalikku keelt) ja püüdsid viia usku rahvale lähemale. Kuulsad ka oma koolide poolest. Olid rahva seas austatud. Rüü must, Eestis klooster Tallinnas. Augustiinlaste ordu rajas Augustinus. Nad liikusid samuti rahva seas, jutlustasid palju. Näiteks Martin Luther oli samuti augustiinlane. Kandsid must-valget rüüd. Klooster Pirital.
· Kanti valget rüüd · Lähtuti Benedictuse reeglitest · Nõuti luksusest loobumist · Karmimad kombed · Järjekindel füüsiline töö Fransisklased · 13. Sajand · Franciscus · Kandsid jämedakoelist pruuni või hallikat rüüd · Idealiseeriti kasinust · Lihtne eluviis · Kuulutasid jumalasõna · Hakati rõhku pöörama haridusele Dominiiklased · 13. Sajand · Dominicus · Kanti musta rüüd · Jutlustasid õige usu kaitseks · Seetõttu teati neid jutlustajavendadena · Suurt rõhku pöörati haridusele
kloostrikool tegeles tulevaste vaimulike ettevalmistamisega Dominiiklased Esimesed dominiiklased tulid siia õige varakult koos Taani kuninga väega Tallinnasse asusid dominiiklased 1229, Tartusse 1300, mõnevõrra hiljem ka Narva Oskasid hästi eesti keelt, olid seetõttu maarahva ja linnaeestlaste seas populaarsed Tegelesid hariduse andmisega Nõudsid munkadelt eesti (kohaliku) keele oskamist Rändasid igal pool maal ringi ja jutlustasid, tegid misjonitööd Kloostrite asukoht rajati eranditult linnadesse kloostrid paiknesid linnaservas keset vaestekvartaleid kirikud olid suured jutlusruumid KESKAEGSETE KLOOSTRITE LOEND Kärkna klooster Tallinna Mihkli klooster Lihula klooster Tartu Püha Katariina klooster Padise klooster Püha Katariina klooster Tartu Maarja Magdaleena klooster Püha Anna klooster Viljandi klooster Püha Mihkli klooster
Itaalia majandus oli pärast sõda kaoses, valitses suur tööpuudus, mida nõrgad koalitsioonivalitsused ei suutnud leevendada. Üha rohkem tekkis tööliste ja muude rahulolematute väljaastumisi, mida torkisid tagant kommunistid. Sellises olukorras kerkis Itaalias esile 1918. aasta lõpus Benito Mussolini poolt rajatud rühmitus "Fascio di Combattimento", kuhu põhiliselt kuulusid armeest demobiliseerunud ja töötuks jäänud mehed. Rahvas hakkas neid kutsuma fashistideks. Fasistid jutlustasid tugevast riigist, pidasid kommunistidega lööminguid ja suutsid paljudele kriisi käes vaevlejatele jätta endast mulje kui ainsast majanduskaosest välja viivast jõust. Mussolini lubas taastada Itaalia kunagise võimsuse. Mussolini õpetuses on kesksel kohal rahvus. Kõik indiviidi- ja klassihuvid tuleb allutada rahvuslikele huvidele, üksikisikul pole rahvuse kõrval mingit tähtsust. Rahvuse heaolu kõrval on oluline ka Itaalia kui suurriigi võimsuse taastamine. 1921.a
Itaalia majandus oli pärast sõda kaoses, valitses suur tööpuudus, mida nõrgad koalitsioonivalitsused ei suutnud leevendada. Üha rohkem tekkis tööliste ja muude rahulolematute väljaastumisi, mida torkisid tagant kommunistid. Sellises olukorras kerkis Itaalias esile fasistlik liikumine, mille eesotsas oli Benito Amilcare Andrea Mussolini, mis ühendas endisi sõdureid ja töötuid. Fasistid, keda nende mustade särkide järgi hakati kutsuma mustsärklasteks, jutlustasid tugevast riigist, pidasid kommunistidega lööminguid ja suutsid paljudele kriisi käes vaevlejatele jätta endast mulje kui ainsast majanduskaosest välja viivast jõust. Mussolini lubas taastada Itaalia kunagise võimsuse. Mussolini õpetuses on kesksel kohal rahvus. Kõik indiviidi- ja klassihuvid tuleb allutada rahvuslikele huvidele, üksikisikul pole rahvuse kõrval mingit tähtsust. Rahvuse heaolu kõrval on oluline ka Itaalia kui suurriigi võimsuse taastamine. 1921
ridadesse üksnes aadlikke. b) Dominiiklaste ordu Majandus: tahtsid suuremat avatust, ei omanud suuri maavaldusi. Haridus: pidid oskama kohalikku keelt, suur rõhk haridusele. Sotsiaalne hoolekanne: võtsid vastu linlasi, rahva vaimulik hooldamine c) Frantsisklaste ordu Majandus: tegid lihtsat tööd, ei omanud suuri maavaldusi. Haridus: õpetasid lihtrahvale usutõdesid, jutlustasid, viisid läbi sakramente. Sotsiaalne hoolekanne: ordusse läksid vaesed ja väheharitud inimesed, pidid elama vaesuses, koguma annetusi, ei omanud suuri maavaldusi. 8. Mille poolest erineb reformeeritud kirik katoliku kirikust? a) Reformeeritud kirik: 2 sakramenti ristimine, armulaud Pühakute kultuse eitamine Emakeelne pühakiri Rahvakeelne jumalateenistus Õndsaks sai usu läbi b) Katoliku kirik
aja kohta küllalti head haridust ja selle lõpetas kokku umbes 160 eesti talupoega, kelles said köstris ja kooliõpetajad. Nende ülesandeks oli maakoolides ka muusika õpetamine (kirikulaulud). 18.sajandi alguses oli Põhjasõda (1700-1721). Peale sõda kuulus Eesti Venemaa alla. Maal võitsid rahva poolehoiu hernhuutlased ehk vennastekoguduse liikmed. Hernhuutlased olid kerjusmungad, kes rändasid külast külla ja jutlustasid inimestele, et kõik inimesed on vabad, võrdsed, kõigil on õigus elada jm. Hernhuutlaste liikumine oli tekkinud Saksamaal, aga Eestisse tulles õppisid nad ära kohaliku keele, seletasid eestlastele piiblisõnumit, õpetasid meditsiini saladusi ja aitasid talutööde tegemistel. On teada, et hernhuutlased laulsid ka oma pühasid laule, nad laulsid ka mitmehäälselt ja samuti mängisid pille, eriti viiulit. Nende tegevuse miinuseks tuleb pidada seda, et nad
14) Võrrelge XI-XIII sajandil tekkinud mungaordude eesmärke ja meetodeid. Milliseid erinevusi ja sarnasusi märkate? · Tsistertslased nõudsid füüsilist tööd, rajasid kloostrid asustamata paikadesse kus harisid ise maad ja ehitasid kloostrihooneid · Tsistertslaste kloostritest kujunesid suured majanduskeskused, mis rikastusid oma toodangu müügist · Frantsisklased levitasid jumalasõna lihtrahva seas, lihtsad ja vähenõudlikud · Dominiiklased jutlustasid usu kaitseks, panid suurt rõhku haridusele 15) Millega on põhjendatav ja kuidas avaldus pühakute kultus? · Pühakutes nähti surelike kaitsjaid ja eestkostjaid nii maises elus kui pärast surma · Pühakud vahendasid Jumala armu ja pühadust 16) Miks leidis katarite liikumine katoliku kiriku hukkamõistu? Arutlege, kes oli ketser. · Katarite liikumine pidas katoliku kirikut saatana kätetööks
15. Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus. Benediktlased.- loodi 15 saj. Rajajaks oli Benedictus, iseloomulikuks riietuseks oli must kuub, nende elu jagunes töö ja palvete vahel. Tsistertslased- 11.saj, valge kuub, rajasid aedu, kasvatasid lambaid, rajasid põlde ja palvetasid. Fransisklased- 12.saj lõpp, rajas franciscus assists, riietuseks oli jämepruunikas või hall vöötatud kareda nööriga kuub. Kerjasid ja jutlustasid Dominiiklased--12.saj lõpp, rajas dominicus, must kuub, jutlustasid ja kerjasid. Nende haridussüssteem oli üks parimatest keskajal Kerjusordud elasid vaesuses, neil oli võimalus ringi rännata, nad ei pidanud koguaeg viibima maailmast eralduses. Kloostrisse mindi ,sest sealt sai korraliku hariduse , kloostritest saadi ka paremad rõivad,suveks ja talveks eraldi. Kloostrites elavate nunnade ja munkade eluiga oli kõrgem, sest neil olid kindlad toidukorrad ja korralik söök, füüsilist tööd tehti jõule
quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika). Lihtsama rahva jaoks hakati koole rajama alates 15. sajandist Eesti linnades. Nendeks olid linnakoolid, mis harilikult koosnesid alamastmest, niinimetatud saksa koolist, ent võisid olla ka ülemad astmed osades koolides. Viimaseid nimetati omal ajal ladina kooliks. Talupoegade hulgas oli haridust saanud inimesi väga vähe, praktiliselt üldse mitte. Nemad said oma õpetuse maad mööda ringi rändavate vaimulike käest, kes jutlustasid – koguneti näiteks mingisse kindlasse paika, kuskile avarale platsile enamasti, rahvas vaimuliku ümber, ja kuulati erinevaid tarkusi. Väga tähtsal kohal olid kloostrid. Just tollal Tallinnas silmapaistev dominiiklaste klooster rajas Tallinna linnakooli ja pidas seda mõnda aega. Tegelikult oli dominiiklaste põhimõtteks tunda ka kohaliku rahva keelt, seega oma Tallinna kloostris pidasid nad jumalateenistusi nii saksa kui ka eesti keeles. Tsistertslaste ordu oli pisut suletum
Esialgu olid kristlasteks pealmiselt kehvikud ja orjad. Ristiusu levikule aitasid eriti kaasa rändjutlustajad. Jeesuse kaaslane ja õpilane apostel Peetrus pani aluse Rooma kristlikule kogudusele ja teda loetakse esimeseks Rooma piiskopiks. Kõige enam tegi ristiusu levitamiseks apostel Paulus, kes tegutses Aasia aladel. Paulus pidas eri maade kristlastega kirjavahetust ja rõhutas Jeesuse õpetuse kõiki rahvaid hõlmavat tähendust. Kristlased ühinesid kogudusteks, kus jutlustasid ja palvetasid, korraldasid ühiseid söömaaegu ja aitasid üksteisel tööd leida. Kogudused pidasid koos oma pühasid. Need pühad olid olemas vanades usundites, kuid sobitati uue usuga. Kogudused astusid läbikäimisse teiste kogudustega. Apostlite tegevuse tagajärjel kujunes päris tihe kogu impeeriumi hõlmav ristiusukoguduste võrk. Kogudus valis enda keskelt juhi piiskopi. Selleks sai mõni jõukam ja lugupeetum koguduseliige, kelle majas koos käidi. 1.
Kloostrit ei tohtinud vahetada, mungad pidid osalema jumalateenistustel ja töötama kloostri majapidamises ja harima end raamatuid lugedes. Kloostrites olid ravilad, nad aitasid vaeseid ja inimesi, kes hakkama ei saanud, samuti müüdi kloostrites valmistatud asju. Tsisterlaste ordu tekkis 11. sajandil ja selle peakloostriks oli Citeaux. Kombed olid karmimad ja tehti palju füüsilist tööd, valge mungarüü. Dominiiklaste ordu tekkis 13. sajandil ja seal olid rikkamad ja jõukamad, kes jutlustasid õige usu kaitseks. Pandi suurt rõhku haridusele. Fransisklaste ordu tekkis samuti 13. sajand ja selle lõi Franciscus. Neil oli lihtsam eluviis, kuid rõhutatud alandlikkus. Pöörasid samuti suurt rõhku haridusele. Vaimulikud rüütliordud tekkisid 12. Sajandil, need olid professionaalsete sõjameeste organisatsioonid, kelle eesmärgiks oli võitlus muhameedlaste vastu. Nad ei sõltunud ilmalikest valitsejatest ja tegutsesid iseseisvalt.
Juba 12.-13. sajandi vahetusel oli paljude munkade kutse tulla kloostriseinte vahel välja, et aktiivselt jutlustama hakta. Nad püüdsid uut moodi organiseeruda, tegeledes aktiivselt misjoni- ja kuulutustööga. Ka kerjusordud valisid uue eluviisi: otse vastupidiselt benediktlikule stabilitas loci ideaalile, s.t. vandetõotusele jääda kogu eluks mingisse kindlasse kloostrisse, liikusid nad ringi linnades ja jutlustasid seal, kus nägid misjonivajadust. (,,Kristlike ordude kultuurilugu" P.Dinzelbacher, J.L.Hogg lk 21) 3
aastal. Frantsisklasi iseloomustas halastustegevus, seetõttu olid nad rahva seas väga populaarsed. Nende põhimõte oli, et munk peab pidama rahva seas jutlusi, seega pidid nad oskama ka kohalikku keelt. Kandsid pruunikas-halli rüüd. Kloostrid rajati tihti linnadesse, Eestis näiteks Tartus ja Rakveres. Dominiiklaste ordu, samuti kerjusmungaordu, rajas hispaania vaimulik Dominicus. Kuna ta oli väga haritud, oli haridus dominiiklaste seas väga tähtis. Nad jutlustasid palju (oskasid seega samuti kohalikku keelt) ja püüdsid viia usku rahvale lähemale. Kuulsad ka oma koolide poolest. Olid rahva seas austatud. Rüü must, Eestis klooster Tallinnas. Augustiinlaste ordu rajas Augustinus. Nad liikusid samuti rahva seas, jutlustasid palju. Näiteks Martin Luther oli samuti augustiinlane. Kandsid must-valget rüüd. Klooster Pirital. GREGORIUSE REFORMID By Oll©®TM 2004
Eestimaal lisandus senisele 4le maakonnale Paldiski maakond. Liivimaal tekkis 2 maakonna asemele 4:Pärnu, Tartu ning uued Viljandimaa ja Võrumaa. Kõik maakonnakeskused said linnaõigused. Baltisaksa vaimuelu; Vabadus vaimuelus. · Pietism Luterluse alaliik, mis rõhutab jumalale kuulekumist ning vagalust. · Hernhuutlus - pietismi rahvapärane variant levis talupoegade seas ning ühendas neid. Rõhutas samuti kuulekust. Pidasid palvekoosolekuid ning jutlustasid ise. Esimene võimalus midagi ise organiseerida. · Ratsionalism rõhutas mõistuspärast tegutsemist. Võitlesid rõugete vastu, mõtlesid lahenduse, mis tuleks kõigile kasuks. Puuviljade kuivatamine. Mõlemad levisid baltisakslaste seas. Mõisamajanduse õitseng; Mõisnikud rikastusid tänu viina müümisele talurahvale ja sõjaväele. Tegeleti ka viinapõletusega, millest äji alles praak, mis söödeti nuumhärgadele. Talupoegade olukord 18.sajandil;
tööd, rajasid kloostrid asustamata paikadesse kus harisid ise maad ja ehitasid kloostrihooneid · Tsistertslaste kloostritest kujunesid suured majanduskeskused, mis rikastusid oma toodangu müügist · Bernard Clairvaux`st õhutas ristiretki ja jutlustas jumala sõna jõudmist inimeseni müstilise meditatsiooni kaudu · 25.2 XIII sajand frantsisklased ja dominiiklased · Frantsisklased levitasid jumalasõna lihtrahva seas, lihtsad ja vähenõudlikud · Dominiiklased jutlustasid usu kaitseks, panid suurt rõhku haridusele · Kerjusmungaordud rajati linnadesse, tsistertslased rajasid kloostrid maale · Kõik pidasid oluliseks ustavust ja alandlikkust · 25.3 · Pühakutes nähti surelike kaitsjaid ja eestkostjaid nii maises elus kui pärast surma · Pühakud vahendasid Jumala armu ja pühadust · Pühakutega seotud esemed (reliikviad) arvati kandvat jumalikku väge, neid hoiti kloostrites ja kirikutes · Pühakute matusepaikadesse ja
6. sajandil kehtestas Püha Benedictus kloostrireeglid. Kasinus, kuulekus (abtile või abtsissile), vaesus. Päev tuli võrdselt jagada palvetamise ja töö vahel. Tegeleti põllundusega, loomakasvatusega, aiandusega. Tähtsamad ordud olid benediktlased ja tsistertslased. Inimesed läksid kloostrisse, sest lootsid saada lunastust või haridust. Kerjusmungaordude teke oli vastukaaluks jõukuse kasvamisele. Rajati linnadesse. Elatasid ennast kerjamisest. Jutlustasid. Frantsisklased ja dominiiklased. Ülikoolide teke Algul kirikukoolid ja kloostrikoolid. Õpiti seitset vaba kunsti: grammatika (ladina keel), retoorika (kõnekunst), dialektika (väitluskunst), aritmeetika (, geomeetria, muusika, astronoomia (ka liikuvad kirikupühad). Esimeste ülikoolide teke jääb 11-13 sajandisse. 1119 Bologna ülikooli asutamise ürik vmi. Eestis sellel ajal piirdus haridus kodus õpitu ja nähtuga. Ülikoolis kunstiteadus, arstiteadus, õigusteadus, usuteadus
peamiselt kehvikud ja orjad. Ristiusu levikule aitasid eriti kaasas rändjutlustajad - apostlid (kreeka keeles saadik). Jeesuse kaaslane ja õpilane apostel Peetrus pani aluse Rooma kristlikule kogudusele ja teda loetakse esimeseks Rooma piiskopiks. Kõige enam tegi ristiusu levitamiseks apostel Paulus, kes tegutses Aasia aladel. Paulus pidas eri maade kristlastega kirjavahetust ja rõhutas Jeesuse õpetuse kõiki rahvaid hõlmavat tähendust. Kristlased ühinesid kogudusteks, kus jutlustasid ja palvetasid, korraldasid ühiseid söömaaegu ja aitasid üksteisel tööd leida. Kogudused pidasid koos oma pühasid. Need pühad olid olemas vanades usundites, kuid sobitati uue usuga. Kogudused astusid läbikäimisse teiste kogudustega. Apostlite tegevuse tagajärjel kujunes päris tihe kogu impeeriumi hõlmav ristiusukoguduste võrk. Kogudus valis enda keskelt juhi - piiskopi (kreeka keeles episkopos - ülevaataja) või presbüteri (vanema)
Paulusel raiuti pea maha Rooma müüride taga umbes 67. aasta paiku pKr. Tema hukkamise stseenid lähtuvad enamasti apokrüüfsetest allikatest. Seotud silmadega Paulust on kujutatud ka koos Peetrusega märtrisurma suremas. Kõige enam tegi ristiusu levitamiseks apostel Paulus, kes tegutses Aasia aladel. Paulus pidas eri maade kristlastega kirjavahetust ja rõhutas Jeesuse õpetuse kõiki rahvaid hõlmavat tähendust. Kristlased ühinesid kogudusteks, kus jutlustasid ja palvetasid, korraldasid ühiseid söömaaegu ja aitasid üksteisel tööd leida. Kogudused pidasid koos oma pühasid. Need pühad olid olemas vanades usundites, kuid sobitati uue usuga. 25. jaanuar on paavlipäev - Sauluse ristiusku pööramise päev, mil ikka ja jälle võib küsida: "Kas võib Saulist Paulus saada?" Pauluse atribuudid: raamat või pärgamendirull tema kirjadega ning mõõk, mis märgib martüüriumi. Paulus on telgivalmistajate patroon, temalt palutakse abi mürkmadude
pealmiselt kehvikud ja orjad. Ristiusu levikule aitasid eriti kaasa rändjutlustajad apostlid (kreeka keeles saadik). Jeesuse kaaslane ja õpilane apostel Peetrus pani aluse Rooma kristlikule kogudusele ja teda loetakse esimeseks Rooma piiskopiks. Kõige enam tegi ristiusu levitamiseks apostel Paulus, kes tegutses Aasia aladel. Paulus pidas eri maade kristlastega kirjavahetust ja rõhutas Jeesuse õpetuse kõiki rahvaid hõlmavat tähendust. Kristlased ühinesid kogudusteks, kus jutlustasid ja palvetasid, korraldasid ühiseid söömaaegu ja aitasid üksteisel tööd leida. Kogudused pidasid koos oma pühasid. Need pühad olid olemas vanades usundites, kuid sobitati uue usuga. Kogudused astusid läbikäimisse teiste kogudustega. Apostlite tegevuse tagajärjel kujunes päris tihe kogu impeeriumi hõlmav ristiusukoguduste võrk. Kogudus valis enda keskelt juhi piiskopi (kreeka keeles episkopos ülevaataja) või presbüteri vanema). Selleks sai mõni
Pankade tekkimise eeldused: · inimeste säästutegevus · säästude säilitamise ebapiisav turvalisus · säästude parem kasutamine Hiina ja Egiptuse tsivilisatsioonid tundsid pankasid kui: · hoiuste võtjaid · laenude andjaid · raha vermijaid · raha vahetajaid Esipangad olid templid ja pühakojad, mis: · pakkusid garantiisid säästudele · olid ümbritsetud paksude müüridega, mis kaitsesid vaenlaste rünnakute eest · preestrid ja mungad jutlustasid aususest ja õiglusest, mistõttu nende endi aususesse usuti Usutegelaste seas oli levinud kirjaoskus, mis võimaldas raha hoiustamisega tekkivaid võla ja/või omandisuhteid fikseerida Pühapaikadega oli seotud uskumus, et nende rüvetajaid karistab jumala viha Pankade baasteenused nii iidsetel aegadel kui tänapäeval: · klientide rahafondide turvalisuse tagamine · klientide laenuvajaduste rahuldamine
Templi pühitsemisel tunnistab Saalomon, et ükski ehitis ei suudaks mahutada kõikvõimsat Jumalat.See on Saalomoni inimlik ülestunnistus Jumala KÕIKSUSEST. Ühtlasi tõestab Saalomon, et ka iga inimese südames on olemas jumalikkus. . Kes on prohvetid? Mis on ülesanded? Ettekuulutaja. Prohvet kuulutab jumalikku tõde kõikide EES, ta seisab nende ees, kellele läkitus on mõeldud, ja teeb selle avalikult teatavaks. Prohvetite esmaseks ülesandeks on olla jutlustaja. Enamasti jutlustasid nad tänavail ja turgudel, sest jumalateenistuseks neil templit polnud. Mis on apokriiva raamat? Juuditi lugu! Niisuguse üldnimetusega kirjad arvati olevat kahtlase algupära ja sisuga ning neid hoiti laia üldsuse eest eemal. Katolik kirik nimetab apokrüüfe, mille sisu ei ühti täielikult ametliku usuõpetusega ja mida seetõttu ei peeta pühadeks raamatuteks.Juuditi raamatus on kirjas, et Uus-Babüloonia
- kujunes kollektiivseks mõisnikuks oma maavaldustega (talupoegade maksud, teotöö) - tõid Eesti alale palju kasulikke uuendusi (uued maaharimisviisid, viljapuu- ja aedviljasordid, uued käsitööoskused, vesiveski, ravimisvõtted jm) - hariduse edendamine (kloostrikoolid) mungaordud - Eestis tegutsesid birgitiinlaste, tsistertslaste, frantsisklaste, augustiinlaste ja dominiiklaste ordud, neist viimane olid populaarseim just seetõttu, et jutlustasid eesti keeles ja pidasid üleval koole. - tsistertslased - dominiiklased - frantsisklased - augustiinlased Isikud, nende tegevus (M. Luther, Bernt Notke, Hermen Rode, Hans Susi, Melchior Hoffmann, Balthasar Russow). M.Luther saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, tema seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning ta on oluliselt mõjutanud protestantismi ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust. Ta kutsus kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde.
Neil tekkis vajadus kasutada panku, et säilitada oma raha turvaliselt. Raskustesse sattudes olid nemad esimesed esipankade laenukliendid. Esipankadeks kujunesid templid ja pühakojad. Selliseks kujunemiseks oli vaja mitmete asjaolude ja põhjuste kokkulangemist. Tavaliselt olid pühamud ehitatud kvaliteetselt ja nende kaitsmine rünnakute eest oli hästi läbimõeldud. Pühamud oskasid ennast kaitsta nii paksude müüridega kui ka tõhusalt kaitsva ideoloogiaga. Paljud uskusid ja pühamehed jutlustasid , et pühakoda rünnanud ja rüüstanud inimene saab jumalalt karistada. Üks kindel põhjus oli usujuhtide parem haritus ja kirjaoskus, mis lubas tekkivaid võla või omandisuhteid kirjalikult fikseerida. Rahalise rikkuse kasvades ja rahasuhete laienedes hakkasid pangateenuseid kasutama ka teised varandusomanikud: valitsejad, kaupmehed jne. Raha hoiustamine koondas pankurite kätte suuri vahendeid, mida nad said välja laenata. Rahasüsteemi tekkimine
oma kloostreid, liikusid lihtrahva hulgas, abistades neid kõikvõimalike taudide ja muude hädade puhul. Eestis tegutsesid tsistertslaste, dominiiklaste, frantsisklaste ja augustiinlaste ordud. Kloostrid omandasid küll maavaldusi ning nöörisid oma talupoegi nagu mõisnikud muiste, kuid samas ei põlanud mungad ja nunnad ise kehalist tööd, kloostriaedadest aga jõudsid meie maale paljud senitundmatud aedviljad, viljapuud ja -põõsad. Rahva seas olid populaarsemad dominiiklased, kes jutlustasid ka eesti keeles ja pidasid ülal koole. HARIDUSOLUD. Keskajal olid haridus ja teadus kiriku kontrolli all. Kooliharidust saadi kiriku- ja kloostrikoolides. Alama astme vaimulikke valmistati ette toomkoolides. Nendes koolides õppisid lisaks vaimulikukutseks valmistujaile aadlike ja jõukamate linlaste lapsed. Talurahva lastele koole polnud, neile tüübiti vaid sundkorras pähe tähtsamad ladinakeelsed palved ja muu hingeõnnistuseks hädavajalik miinimum
- Naised võisid ka usuga liituda. · Range askees,taimetoitlus, füüsilist tööd ei tohi teha ega pesta- ainult niimoodi saab valguse vabastada. · Jumala valguseohus kahjustamist ei anta andeks 02.11 Jaan Lahe Levik ja popullaarsus · Manilus levis juba Mani eluajal. Mani viis läbi misjoni erinevates riikides - Maniluse levitamisel, misjonärid jutlustasid manilusest võimalikult sarnaselt kohalikule usundile · Kristlus võitles aktiivselt maniluse vastu · Manilased taunisid abiellumist, laste saamist - Iga eostamisega lükati edasi valguse vabastamist · Maniluse levimine lõppes 13 saj mongolite vallutustega · 762-840 riigiusundiks Ida-Turkestani Khaganaadis · On leitud palju manilusega seotud käsikirju · Manilus oli väga popullaarne just sp, et:
kasutusele mõiste animalkulid. Avaldab oma avastuse 1676. Raku esmakirjeldaja (korgis) siiski väidetavalt juba 1665. a Robert Hooke (Micrographia), kes võtab kasutusele termini cell. Itaallane Marcello Malphigi (1628-1694) käis peatselt välja idee, et kõik taimede lehed ja juured koosnevad rakkudest. Rakkude avastamine andis mõneks ajaks tuge teooriaile, mis nähes (õigustatult) silda elus- ja eluta looduse vahel, käsitlesid küsimust paraku liiga mehhanitsistlikult, teisiõnu jutlustasid elu isetekkimist. 18.-19. sajandil viidi lõpule organismi tundmaõppimine meetodite abil, mida võimaldasid paljas silm ja skalpell. Prantuse anatoom Marie-Francois Bichat (1771- 1802) loob õpetuse kudedest. Eristas viimaseid inimorganismis 21. Kudesid iseloomustanuks tema arvates kaks üldist omadust kontraktsioon ja lõõgastumine. Bichat leiab, et haigused on kudede patoloogia (hiljem Virchow läheb sellest edasi, leides, et haigus on rakkude patoloogia.)
mõista, lootis ja kartis kõikvõimast kõikenägevat, karmi ja halastajat Jumalat. Kristliku õpetuse järgi on kirik inimkooslus, keda ühendab autoriteedi võim. Esimeste kristlaste seisundist tulenes sotsiaalne demokratism: nende hulgas ei olnud vaimulikke ega ilmalikke ameteid, igaüks võis jutlustada või ennustada. Nii vaba inimene kui ka ori olid Jumala ees võrdsed, ning igaüks pidi oma saatusega rahul olema. Esialgu jutlustasid riitusi kogukondade vaimulikud ehk prohvetid. Kogukonnasiseselt austati iidse juudi kombe kohaselt kõige vanemaid ja auväärsemaid liikmeid ehk prosviitreid. Diakon oli algul sulane, tema funktsioonidest kujunes diakoni kui piiskopi abilise amet. Laeka (seal hoiti annetusi ja kingitusi) ühisvara valvureid kutsuti piiskoppideks ehk vardjateks. Oli tuntud mõiste vaimne abielu, kus askeedid võtsid endale majapidamise eest
o raha vahetajad Pankade baasteenused nii iidsetel aegadel kui tänapäeval: - klientide rahafondide turvalisuse tagamine - klientide laenuvajaduste rahuldamine Pangad ainult rikastele, vaestel polnud panka asja. Esipangad templid ja pühakojad: o pakkusid garantiisid säästudele o ümbritsetud paksude müüridega, mis kaitsesid vaenlaste rünnakute eest o pühapaikadega seotud uskumus, et nende rüvetajaid karistab jumala viha o preestrid ja mungad jutlustasid aususest ja õiglusest, mistõttu nende endi aususesse usuti o usutegelaste seas oli levinud kirjaoskus, mis võimaldas raha hoiustamisega tekkivaid võla/omandisuhteid fikseerida Raha hoiustamine pankuritel raha, mida välja laenata pantide ja võlakohustuste vastu. Rahasüsteemi tekkimine, turgude areng ja integratsioon pankadel rahavahetuse kohustus. Tänapäeva pangad hakkasid tekkima 14. ja 15. saj. Itaalia kaubalinnades (Veneetsia, Genua). Pank itaalia k
mõista, lootis ja kartis kõikvõimast kõikenägevat, karmi ja halastajat Jumalat. Kristliku õpetuse järgi on kirik inimkooslus, keda ühendab autoriteedi võim. Esimeste kristlaste seisundist tulenes sotsiaalne demokratism: nende hulgas ei olnud vaimulikke ega ilmalikke ameteid, igaüks võis jutlustada või ennustada. Nii vaba inimene kui ka ori olid Jumala ees võrdsed, ning igaüks pidi oma saatusega rahul olema. Esialgu jutlustasid riitusi kogukondade vaimulikud ehk prohvetid. Kogukonnasiseselt austati iidse juudi kombe kohaselt kõige vanemaid ja auväärsemaid liikmeid ehk prosviitreid. Diakon oli algul sulane, tema funktsioonidest kujunes diakoni kui piiskopi abilise amet. Laeka (seal hoiti annetusi ja kingitusi) ühisvara valvureid kutsuti piiskoppideks ehk vardjateks. Oli tuntud mõiste vaimne abielu, kus askeedid võtsid endale majapidamise eest
Avaldab oma avastuse 1676. Raku esmakirjeldaja (korgis) siiski väidetavalt juba 1665. a Robert Hooke (Micrographia), kes võtab kasutusele termini cell. Itaallane Marcello Malphigi (1628-1694) käis peatselt välja idee, et kõik taimede lehed ja juured koosnevad rakkudest. Rakkude avastamine andis mõneks ajaks tuge teooriaile, mis nähes (õigustatult) silda elus- ja eluta looduse vahel, käsitlesid küsimust paraku liiga mehhanitsistlikult, teisiõnu jutlustasid elu isetekkimist 1805 arvab Lorenz Oken (1779-1851), et kõik elusolendid koosnevad ja pärinevad rakkudest (kuju hakkab võtma rakuteooria oma lõplikul kujul) Rakuteooria (printsiibid, õpetlased, mõju) Rakuteooria on kontseptsioon, mille kohaselt kõik elusorganismid koosnevad rakkudest ja nende elutegevuse produktidest. Rakuteooria sünd paigutatakse aastaisse 1838, mil Matthias Schleiden (1804-1881) teatas, et kõik taimede osad koosnevad rakkudest, lisaks rakkude produktid
IV Ilusa poeg. Taotledes Gascogne'i hertsogina Prantsusmaa trooni, alustas ta sõda (Saja-aastane sõda), kus saavutas alguses edu (Crécy lahing), kuid valitsemisaja lõpuks kaotas kõik oma Prantsusmaa-valdused peale väheste rannikulinnade. Piiras tugevalt paavsti mõju Inglismaal. Lollardid Katoliku kirikut arvustavad rändjutlustajad Lääne-Euroopas 14.-15. sajand. Lollardite liikumine algas 1300 Antverpenis ja levis 14.sajandil eriti Inglismaal, kus nad jutlustasid J. Wyclif'i õpetust ja täiendasid seda sotsiaalse võrdsuse nõudega. Lollardid valmistasid ette Wat Tyleri ülestõusu (1381) ja reformatsiooni. Rüüstati mõise ja kloostreid, tapeti vaimmulikke ja feodaale. Jõuti Londonini, kus nõuti pärisorjuse ja teokoormiste kaotamist. Kuningas lubas need nõudmised rahuldada, kuid pettis peagi talupoegi ja surus julmalt ülestõusu maha. Aastast 1401 jälitati neid Inglismaal kui ketsereid, paljud pagesid mandrile või Sotimaale.
sajandil peatati üldiselt epideemiad, 19. sajandil hakati pidurdama endeemiliste haiguste levikut. Kui oldi võitu saadud laastavatest taudidest, saadi aru, et ees seisavad uued probleemid südamehaigused, vähk ja lõppude-lõpuks vanadus! 20. sajandil sai haiguse mõiste juurde nii sotsiaalse, statistilise, psühholoogilise isegi poliitilise dimensiooni. Darvinistlik hüsteeria tekitas tervishoiutemaatikat juurde. Nii Natsi-Saksa, fasistlik Itaalia kui kommunistlik Vene jutlustasid tervist, macho-töölisi ja viljakaid emasid. Jõuti seisukohale, et kui vajatakse tervet bioloogiliselt määratletud ühiskonda, tuleb mitte ainult tervishoid, vaid ka tervis, inimkeha, teatavas mõttes natsionaliseerida. Kordamisküsimused · Tervishoiupoliitikate (riikliku meditsiini) kujunemise põhjused ja tagamaad 32 XVII. 8. LOENG Evolutsiooniõpetus ja geneetika (arstiteaduse arengus).
poeg. Taotledes Gascogne'i hertsogina Prantsusmaa trooni, alustas ta sõda (Saja-aastane sõda), kus saavutas alguses edu (Crécy lahing), kuid valitsemisaja lõpuks kaotas kõik oma Prantsusmaa-valdused peale väheste rannikulinnade. Piiras tugevalt paavsti mõju Inglismaal. Lollardid Katoliku kirikut arvustavad rändjutlustajad Lääne-Euroopas 14.-15. sajand. Lollardite liikumine algas 1300 Antverpenis ja levis 14.sajandil eriti Inglismaal, kus nad jutlustasid J. Wyclif'i õpetust ja täiendasid seda sotsiaalse võrdsuse nõudega. Lollardid valmistasid ette Wat Tyleri ülestõusu (1381) ja reformatsiooni. Rüüstati mõise ja kloostreid, tapeti vaimmulikke ja feodaale. Jõuti Londonini, kus nõuti pärisorjuse ja teokoormiste kaotamist. Kuningas lubas need nõudmised rahuldada, kuid pettis peagi talupoegi ja surus julmalt ülestõusu maha. Aastast 1401 jälitati neid Inglismaal kui ketsereid, paljud pagesid mandrile või Sotimaale.
5. aquino thomas- ta oli tähtis teoloog. 6. suur skisma katoliku kiriku lõhenemine toimus sel ajal. Oli 2 paavsti ja kumbgi ei tahtnud trooilt lahkuda et liita kirikut. Lõpuks aga valiti uus paavst . Ketserlus 11saj hakkasid lääne eu levima algkristluse ideaalidele toetuvad rahva liikumised. Põhiline keskus oli prantsusmaal. Albilased olid prantsusmaal rahvaliikujad. Soovisid vaest kirikut ja võrdset vara. Eitasid patukustutus kirju ja reliikviate austamist. Jutlustasid vaesust ja askeetlikku eluviisi. ,,inimene saab õntsaks üksnes usu ja tegude kaudu,vaimulikke pole vaja". 1209 kuulutas paavst nende vastu välja ristisõja. Inokentius 3 mas kutsus kokku 1215 keskaja suurima kiriku kogu, et süvendada võitlust ketserite vastu. Iga katoliiklane peab vähemalt korra aastas armulaual ja pihil, vastasel juhul kuulutatakse ketseriks. Kuna ketserid õigustasid oma vaateid piibli abil, keelas paavst 1231a ilmalikel piibli lugemise.
Kerjusordud 13. sajandi alguses, üleminekul kõrkeskajal hiliskeskajale, algass munkluse ajaloos taas uus ajastu. Tekkisid poolreligioossus ja kerjusordud (mendikandid), kellest tähtsaimad olid dominiiklased ja frantsisklased. Nad leidsid viisi kuidas tollal uued rahva- ja vagadusliikumised siduda kirikuga. Kerjusordud valisid uue eluviisi: vastupidiselt benediktlastele, kes omasid vandetõetust, et jäävad eluksajaks ühte kloostrisse, siis mungaordud liikusid ringi linnades ja jutlustasid seal, kus nägid misjonivajadust. Kloostrid rajati linnadesse, samal ajal kui varasemalt oli eelistatud üksildust. See oli kardinaalne muutus: vendadele oli küll esmatähtis ensepühitsemine, kuid mitte enam niivõrd liturilise Jumalakiitmise või sisekaemuse, vaid pigem ligimese õpetliku toetamise kaudu. Dominiiklased kastiinlane Domingo de Guzman (1170-1221) rajas jutustaja vendade ordu 1215.aastal, mida alates 15. sajandist nimetatakse dominiiklaste orduks.
rohkem kui sõjaline lüüasaamine, sõlmis kiiresti preislastega rahu. Valitsusjuht oli Adolphe Thiers, kes pidi vastu võtma mitmeid ebapopulaarseid otsuseid. Valitsus otsustas Pariisi rahvuskaardi laiali saata ning neile palga maksmise lõpetada ja see viiski Pariisi kommuunini. Pariisi kommuun ja kommunaarid (uus jakobiinid, Louis Blanqui-blankistid, proudhonistid, Gambetta vabariiklased). Kommuunasse kuulusid blankistid, proudhonistid, bakunistid. jakobiinlased, kes jutlustasid 1793 a. Suure Prantsuse revolutsioon vaateid. Balanqui- blankuism. Karbonaaride liige oli ka. Osales mitmetel ülestõusel ja õhutas revolutsioone. Ta valiti ka Pariisi kommuuni presidendiks, kuid ta ei saanud tegutseda, sest ta oli kinni peetud Thiersi poolt. Ideoloogia kohaselt peaks revolutsiooni korraldama väikesed grupid, kes kehtestavad ajutise diktatuuri. Pärast üeminekuperiodi antakse võib inimestele tagasi. Proudhonistid on pm anarhistid? Gabetta- ta oli Pariisi kommuuni vastu
vaimulikurüü ja kuulutas end olevat abielus ,,proua Vaesusega". Rändjutlustajana pidas Franciscus oma missiooniks päästa vaeste inimeste hingi ning jagada nendega eluraskusi. Tema esimesed jüngrid olid lapsepõlvesõbrad ja head tuttavad, kes pidid andma vaesustõotuse. Ümbruskonnas tunti neid kui Friars Minor - ,,väikesi munki", hallide rüüde tõttu ka kui ,,halle munki", kes kerjasid toitu, jutlustasid vaesusest ja vabadusest. Franciscus taaselustas Jeesuse sündimisloo (Jeesus sündis laudas loomade keskel) ja pani aluse legendile jõululapse sõimest. 1209. aastal said frantsiskaanid ametlikult orduks, Franciscus ordineeriti diakoniks ja järgmisel aastal tunnustas paavst Innocentius III (1198- 29 1216) nende põhikirja. Frantsisklaste ordu liikmeteks olid ,,vennad" ehk kerjusmungad,
samuti nii. A: Kas maailm teab teda. On temast midagi kuulda olnud? D: Ainult piiratud ringis. Aeg pole veel küps, et teda kuulataks. Kuid see tuleb õige pea. A: Kas ta hakkab kuulutama uuest Messiast? D: Jah. A: Jeesusest? D: See. kes tuleb kui Valgustaja, valdab paljusid aspekte sellest, kes oli Jeesusena. Kuigi, tõtt rääkides, te varastasite ta. Kuid tal on ka teised aspektid teiste kõrgemate olendite, kes siin elasid. A: Sa räägid neist, kes jutlustasid Tõde Aegade jooksul? D: Jah. Nendest, kes avasid Tõe. See, kes tuleb, valdab kõiki neid omadusi. A: Kas ta on juba siin? Kas ta on sündinud? D: Ta ei sünni. Keha, millesse ta tuleb, on praegu siin. Kuid ta pole praegu selles. A: See tähendab, et ta siseneb kehasse, mis on juba Maal olemas? D: Jah. A: See keha on Rumeenias? D: Jah. A: Kas võid öelda, kus? D: Ei, sest ma ei tea seda. Seda infot valdab ainult Maatriks. Ja muidugi Looja. Ma tean ainult seda, mis toimub
(bütsantslikud sibulkuplid). Õelad kriitikud väidavad aga, et puhta luterluse asemel on Eestis hoopis mingi segu paganlikest, luterlikest ja bütsantsi eluväärtustest, millele on andnud värvingu jesuiitide poolt üles ehitatud Eesti haridussüsteem. Alates Tartu Ülikoolist ja lõpetades lihtrahva koolidega on seal juures jesuiitide ordu lõhn. Kuigi jesuiitide ordu pühendus võitlusele luterluse leviku vastu, jutlustasid mõlemad põhimõtteliselt samu väärtusi: kasinust, tööarmastust, kokkuhoidlikkust, pühendumist ja jumal teab mida veel. Mitmete asjade (erastamiste, “valitsus- 97 kriiside” jms) puhul on torganudki Eestis silma pigem bütsantslik intriigitsemine kui luterlik korraarmastus. 1.5. Majanduspoliitika kandjad 1.5.1. Majanduspoliitika kandjate üldiseloomustus Põhimõtteliselt võib majanduspoliitika kandjaid (majanduspoliitilised institutsioonid) jagada ka-
annaabi.ee 
