1. Pärisorjuse kujunemine XIV-XVI sajandil: pärisorjuse mõiste ja selle tunnusjooned; kuidas on pärisorjuse süvenemine Vana-Liivimaal seotud majandusliku (eelkõige linnade) arenguga Euroopas. 2. Talupoegade kihid keskajal ja nende iseloomustus: adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad ja maavabad; träälid. 3. Vana-Liivimaa siseolud pärast Jüriöö ülestõusu. Piiskopkondade (katoliku kiriku) ja Liivi ordu konfliktid; Danzigi kongress ja Jungingeni armukiri aastast 1397; millal ja miks hakati Vana-Liivimaal kokku kutsima Maapäevi, kus need reeglina toimusid ja millised poliitilised jõud olid seal esindatud. Dietrich Damerow, vitaalivennad (kes nad olid ja kuidas on seotud Eesti ajalooga). 4. Vana-Liivimaa välispolitiline olukord XIV-XVI sajandil: miks see halvenes, miks oli Vana-Liivimaa naabermaadele kerge saak; Wolter von Plettenberg ja tema koht ajaloos; Ivan III ja tema tegevus Vana-
Wolter von Plettenberg-liiivima ordumeister, ühendas vana liivimaa sõjajõude Adratalupoeg pidid maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid ja kandma teokoormist. Kõige arvukam kiht. Vabatalupoeg ei pidanud teotööd tegema, vaid maksis oma koormised rahas Bürgermeister rae vanema liikme või linnapea ametinimetus Raad linna võimuorgan Linnaõigus-juriidiline dokument keskajal, mis fikseeris linna olemasolu. Linnafoogt maahärra esindus rae juures Jungingeni armukiri-1397. aastal Saksa Ordu kõrgmeistri Konrad von Jungingeni poolt välja antud akt, mille järgi said Harju-Viru vasallid oma mõisaid pärandada viienda põlveni, ka naisliini pidi. Danzigi kongress-1397 24. juuni-15. juuli toimus Danzigis kongress Saksa ordu ja Liivimaa opositsiooni vaheliste tüliküsimuste lahendamiseks. Võeti vastu otsus, et Riia peapiiskop peab edaspidi olema ordu liige. Ordu omalt poolt loobus õigusest nõuda piiskopkondade ja nende
saj iseseisvuma. 2) Riia peapiiskopkond 3) Tartu piiskopkond 4) Saare-Lääne piiskopkond valdused killustatud 5) Kuramaa piiskopkond inkorporeeritud Maaisandad ja läänimehed Talupoegade haritud maa > maaisanda domeen ja läänivaldused. Vasallide õiguslik seisund muutus kindlamaks. 1315 Taani kuninga vasallid Valdemar-Eeriku linnaõigus > lääni pärandamine isalt pojale 1329 ka tütrele 1397 Jungingeni armukiri > Harju-Virus päritavus mõlemale soole ja kõrvalsugulusastmetele 5. põlveni 1450 Tartus Jungingeni armukirja soodustused 1524 Saare-Lääne piiskopkond Ordu alal keskaja lõpuni mittepäritavus 14. saj kohtuvõim läks üle vasallidele. Rüütlid ja junkrud (vasallid) oma seisus. Palgasõjaväe tähtsuse kasv > läänistati majanduslikel kaalutlusetel (tasuti teenete eest, renditi, müüdi ja panditi) Läänistamata maade haldamine ja majandamine > ametkonnad (suured
Jaotati eraldi vakusteks (4-6küla). 3. Liivimaa sisesuhted Mõõgavendade ordu lakkas eksisteerimast, kui leedukatega võitles. Halvad suhted, ordu ei saanud läbi kirikuga(vaen, Riia piiskopi vastu) Kodusõjad kogu keskajal. Riia piiskop ei suuda vastu panna ordule, hiljem tuleb valitsema Tartu piiskop(Damerow). 1397.a.Danzigi kongress (poola, tol ajal saksa ala) Saksa ordu kõrgmeister Jungingen. Võitjana piiskopid välja(võeti ära mõned kohustused). Ordu hakkas nõrgenema. Jungingeni armukiri annab harju-viru vasallidele igavesest ajast igavese ajani lõpliku maa pärandamise õiguse nii nais-, kui ka meesliinil. Kodusõjad jätkuvad. 4. Liivimaa välissuhted Venemaa 1942 rajab suurvürst Ivangorodi linnuse(Jaanilinn), sõjaline valmisolek Poola-Leedu 14.sajandi lõpus ühtne riik, 1410.-Grünvaldi lahing Skandinaaviamaad Rootsi, Taani, Norra Kalmari unioon(1397). Tugevad naabrid tekivad samal ajal.
Liivimiaad vallutada, piiskopid olid selle vastu. Välis:halvaks läheb 15, 16 saj. Naaberriigid tugevnevad ja ühinevad. Liivimaa jäi nõrgaks ja oli kergeks saagiks teiste riikidele. 9.Naaberriigid tegevnesid. 10.Liiviordu pidi maksama venemaale makse.. ja nad alati jäid hiljaks nendega.. ja siis Ivan Julmel oli õigus hakata pihta sõjaga.. 11)Riia peapiiskopkond inkorporeeriti ordusse, ordu loobus piiskoppide vasalle sõjateenistusse kutusmast ja Harju-Viru rüütelkond sai Jungingeni armukirja. 12.Neil arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, püüti lahendada omavahelisi tülisid, määrati maksud, astuti samme talurahva pagemise vastu. 13.Riia piiskop ja ülejäänud vaimulikud,ordumeister koos orduametnikutega, vasalkondade esindajad nende seas juhtivalt Harju- Viru omad, linnade esindajad. 14.Reformatsioon- usupuhastus, kirik korraldati ümber. 15.Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi. 16.Tsunfti põhikiri e skraa reguleeris nii
peamiselt toiduaineid. Tõnn oli taluhaldjas, keda iga pere omaette kummardas. 13. Dietrich Damerow ja tema roll Eesti ajaloos Oli Tartu peapiiskop aastatel 1379-1400. Nõudis ordult ise läänivannet ja lõi laialdase orduvastase koalitisiooni, kuhu kuulusid Mecklenburgi hertsog Albrecht (kes oli samaaegselt ka Rootsi kuningas), Leedu suurvürst Vytautas ja Inglise kuningas. 14. Jungingeni armukiri - Jungingeni armukiri oli 13. juulil 1397. aastal Saksa Ordu kõrgmeistri Konrad von Jungingeni poolt välja antud akt, mille järgi said Harju-Viru vasallid (Harju-Viru rüütelkond) oma mõisaid pärandada viienda põlveni, ka naisliini pidi. 15. Vana Liivimaa maapäevad - 1421.aastast alates hakati neid pidama iga aasta. Neil arutati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi ning lahendati omavahelisi tülisid, määrati maksud, lahendati talurahva pagemise küsimusi jne. 1435.a jagunesid maapäeval
gild-tsunftide ühendus, tsunft-käsitööliste ühendus, bürgermeister-rae juhatuse liikme nimetus, linnafoogt-esindas maahärrat rae juures, skraa-tsunfti põhikiri, missa-jumalateenistus, visitatsioon-kirikukatsumine/piiskoplik ül, pildirüüste-katoliku kirikute rüüstamine ning pühapiltide hävitamine, sündik-jurist, kes tundis seadusi hästi, agul-eeslinn, kus elas vaesem rahvas, liturgia-muusikalis-sõnaline osa missal, jungingeni armukiri-vasall andis õiguse pärandada oma valdused kuni 5nda põlveni, k.a naisliinis. M. Wilhelm- paavsti legaat, kes moodustasViru-, Järve- ja Läänemaast otse Rooma paavtile allutatud vaheriigi. W. von Plettenberg- Liivi ordumeister, kes suutis ajutiselt Vana-Liivimaa sõjajõudusid ühendada ja venelasi lüüa. Nii õnnestus tal kindlustada mitmekümneaastane rahu Liivimaa piiridel. M. Hoffmann- pop. jutustaja, kes oli Saksast pärit kasuksepp, tema juhtulisel
1237- Liivi Ordu rajamine Mõõgavendade ordu riismetest 1238- Stensby leping, millega Taani sai tagasi Tallinna, Viru- ja Harjumaa 1242- Jäälahing Peipsi järvel, kus Liivimaa sai lüüa hävitavalt 23. Aprill 1343-Jüriöö ülestõus 1397- Danzigi kongress ja Jungingeni kiri ja muudeti pärandamine viienda põlveni. 1507- Võeti talupoegadelt relvakandmise õigus. 1783-1796- Pearahamaks ja hingeloendused Eesti keskaega nimetatakse: · Feodaalse killustuse ajajärk · Ordu aeg · Vana-Liivimaa-aeg · Eesti keskaeg Liivi Orduriik moodustati 1237 Mõõgavendade ordu jäänustest. Ordut juhtis ordumeister, kes allus Saksa kõrgordumeistrile. Vaimulikuks keskuseks oli Riia ja Riia peapiiskopile allus Saare-, Lääne- ja Ordu piiskopkond.
osalesid: vasallid, piiskoppide esindajad, ordu esindajad, linnade esindajad. Ordumeister- ordu kõrge ametnik; 1435-st Valgas maapäevad regulaarsed. Otsused pidid olema üksmeelsed. Kokkuleppeöe tavaliselt ei jõutud. Jõuti üksmeelele venema sõjakäigu suhtes ja mida teha talupoegadega. Arutati: tülid, kohalikud probleemid, välispoliitika Danzigi lepingu ajalooline taust ja tähtsus. - Saksa ordu kõrgmeister K.V Jungingner 1) piiskop on ordu liige, aga sõjakäikudel ei pea osalema 2)Jungingeni armukiri vasall võis oma lääni pojale pärandada. 1410- Grünwaldi lahing 3 kõige arvukamat talupoegade kihti. - adratalupojad, (~10 ha maad), üksjalg (1 jalamehe päev), vabatalupoeg(maksud rahas), maavaba Kuidas õnnestus osal talupoegadel säilitada vabatalupoegade seisus? - Sest nad olid ülikute järeltulijad, sõlmiti vasallileping, maksid maksud rahas, võisid olla kõrtsi või veskipidajad. 3 olulisemat keskaja rahvastikuprotsesse mõjutanud tegurid. - Sõjad, katk, nälg
Rootsi alasid tunti Eestimaa Hertsogkonnana ning see oli jagatud Harju-, Lääne-, Viru- ja Järvamaaks ning ka Hiiumaa kuulus sinna alla. Maa oli jagatud 1/5 riigimõisadele, 4/5 eramõisadele. * Õige/Vale: -) Õige Adratalupojad = arvukam osa keskaja talupoegkonnast. -) Vale Vana-Liivimaa adelkond = ordu aladelt. Õige = Taani ja piiskopkondade aladelt. -) Vale Jungingeni armukirjaga nõrgenes vasallide seisund. Õige = tugevnes. -) Õige Eesti linnad said jõukaks vahendades kaubandust Venemaaga. -) Vale 1421, kui tulid Maapäevad, lõppesid vastuolud ja sõjad Vana-Liivimaa riikide vahel. -) Vale Mõõgavendade ordu tegutses kuni Liivi sõjani. * Lääne-Euroopas hakkasid tekkima manufaktuurid, linnaelanike arv Lääne-Euroopas kasvas koos vajadusega teravilja järele, vasallid asusid elama Vanal Liivimaal maale, kus rajati mõisapõllud
Riia peapiiskopkond seoti tihedalt Saksa orduga. Vastutasuks tegi ordu piiskoppidele ja vasallidele suuri järelandmisi.Ordumeister loobus õigusest nõuda piiskoppide vasallide osalemist ordu sõjakäikudel ja maa kaitsel. See otsus nõrgendas ordu ja Liivimaa sõjalist jõudu. Mille poolest erines Harju-Viru vasallide õiguslik seisund ülejäänud Liivimaa aadlike omast? Harju-Virus oli vasallide osakaal suurem ja nende sõna maksis kõige rohkem. Danzigi kongressi otsused, Jungingeni armukiri Danzigi kongressil pandi paika võimusuhted. Ordu võim vähenes . Liivimaa poliitilised jõud tunnustasid ordule Roomast antud privileegid, mille alusel Riia peapiiskopkond seoti tihedalt Saksa orduga. Vastutasuks tegi ordu piiskoppidele ja vasallidele suuri järelandmisi.Ordumeister loobus õigusest nõuda piiskoppide vasallide osalemist ordu sõjakäikudel ja maa kaitsel. Jungingeni
Vastseliinasse. Pihkvalased põletasid Kirumpää ja tapsid kohalikke. · 1396 - sõda Tartu piiskopi Dietrich Damerowi ja ordumeister Wennemar von Brüggenei vahel. Võitis ordu, sest Damerowi organioseeritud rahvusvaheline koalitsioon lagunes koost. · 1397 - Teine Danzigi kongress: Riia peapiiskopkond inkorporeeriti ordusse, ordu loobus piiskoppide vasalle sõjateenistusse kutusmast ja Harju-Viru rüütelkond sai Jungingeni armukirja. · 1406 - Pihkva vürstide sõjakäik Liivimaale, Vastseliina ja Kirumpääni. · 1407 - Pirita kloostri asutamine. 29. juunil tungisid pihkvalased vürst Konstantini ja Roman Sidorovi juhatusel üle Narva jõe Virumaale, rüüstavad palju külasid ja pöördusid rikkaliku röövsaagiga tagasi. · 14211422 - hakati pidama Liivimaa Maapäevi · 1435 - Valga konföderatsiooni sõlmimine. · 1442 - Tartu ja Tallinn said ametlikult Hansa
Kuningat esindas kohapeal asehaldur keda abistas umbes viieteist liikmeline maanõukogu. Keskus oli Tallinn. Tähtsamad linnused: Toompea, Rakvere, Narva. 1343-1345 - Jüriöö Ülestõus. 2 1346 - Taani müüs oma Põhja-Eesti valdused Saksa ordule (keskus Marienburgi linnus). 1347 - Saksa ordu andis Eesti Liivi ordule. Liivi ordu juht oli ordu meister. Saksa ordut juhtis kõrgmeister. 1397 sai Harju-Viru vasallid " Jungingeni armukirjaga" suuremad õigused kui varem. Eestis oli alles 3 vÄikeriiki, mis päsisid Liivi sõjani. 1558-1583 Liivi sõda. Sõda alustas Vene tsaar Ivan IV, kes vallutas alguses enamuse Eestist. Septembris 1559 müüs Saare- Lääne piiskop VON MÜNCHAUSEN oma valdused Taani Kuningale, Frederic II-le. See andis S-L PK oma vennale - Magunusele. 1560 - Magnus jõudis oma laevastikuga Kuressaarde. 1563 sai Kuressaare linna õigused.
Tüli tõi kaasa Danzigi kongressi 1397 aastal. See määras ja muutis palju.Oli oluline, sest pandi paika võimusuhted. Ordu võim vähenes.(Oli üleüldine Saksa ordu, mis jagunes harudeks. Siinne ordu oli Saksa ordu Liivimaa haru.) Saksa ordut juhtis sellel ajal kõrgmeister, kes Danzigi kongressi ajal oli Konrad von Jungingen. Sisusliselt ka meie Liivi ordu tähtsaim liige, ordumeister allus temale. Saksa ordu ja Jungingen ise vähendasid Liivi ordu võimu. ''Jungingeni armukiri''- Harju Viru vasallid, ekkele Taani aladel oli maad läänistatud ja neil olid suhteliselt suured privileegid Taani aladel, sest Taani kuningas oli kaugel ja seadustest vaadati mööda. Ordu ajal ei olnud see enam võimalik. Selliste privileegide kärpimise vastu olid vasallid ja Danzigi kongressil võtsid nad sõna ja armukirja näol andis Jungingen neile privileegid. Vasallidel oli pärandamisõigus, senjöör võis vasalli surma korral maa edasi anda, ei pidanud minema
Ordu arvas, et pärast seda on teiste pk-de inkorp ainult aja küsimus ja tegi järeleandmisi, mis edaspidi suurte tagajärgedega. · Ordu loobus õigusest nõuda pk-i ja nende vasalle osa võtma sõjakäikudest ja otsest maakistest-vähendas Ordu pol kaalu nii sise kui välisasjades, nõrgendas nii ordu kui ka kogu Liivim sõj jõudu. · Järeleandmine Harju-Viru rüütelkonnale- nn kõrgmeister Konrad von Jungingeni arm-uus pärandiõigus läänide suhtes laienes mõleale sugupoolele, see andis vasallide maavaldustele senisest palju kindlama põhialuse ja vähendas Ordu ülimusõigusi, see ahvatles ka teiste alade vasalle. · Riia ppk orduvaenuliku vasallid said tagasi oma end õigused 11)Liivimaa poliitiline ajalugu 15.saj 2: 175-185, 189-192, 196-209 45: 50-53 Vasallide aktiivsus ja osatähtsus suurenes.
Selleks, et lahendada sisepingeid, kutsuti 1397 kokku Danzigi kongress saksa ordumeister von Jungingen. Kongressi otsused: · Riia peapiiskop peab olema Liivi ordu liige. Sellega taheti ära hoida ordu vastaseid liite. Tülide võimalus väheneb. · Kohalikud piiskopid ja nende vasallid ei pea osalema ordu sõjakäikudel. · Vasallide pärandamisõigus laienes. Vasallid said pärandada oma maavaldust viienda sugulusastmeni välja nii mees- kui ka naisliinis Jungingeni armukiri. Vasallide olukord paranes, sest armukirjaga kadus ära võimalus, et nad peavad selle maatüki tagasi andma. Maa hakkas muutuma perekondlikult pärandatavaks. 1421 hakkas koos käima Maapäev selleks, et arutada - omavahelisi probleeme, - arutada maksude määramist - välispoliitiliste küsimuste arutelu - arutati ka talupoegadesse puutuvat Maapäevas olid esindatud: 1
Liivi sõda. 1558-1583 Eesti-ja Liivimaa pinnal. Soome pinnal lõppes 1595. Vana Liivimaa olukord enne sõda. Killustatus ordu ja 2 piiskopkonda. Erimeelsused ning 16. sajandiks ordu võim vähenenud- Jungingeni armukiri (vasallid võtsid õigusi), 16. sajandiks ordude aeg möödas, polnud tugevad ega vajalikud- ordu kaotas Euroopas enda liitlased. Tugevnesid Venemaa ja Poola-Leedu Otsitud põhjused sõjaks: 1030 Jaroslav Tark vallutas Tartu ja selle ümbruse ning 1061 vallutasid eestlased tagasi. Venelased nn "lubasid" neil tagasi asuda oma maale ning hiljem nõudsid selle eest renti. Tartu maks- maks iga meeskodaniku pealt Tartu piiskopkonnas (iga aasta 1 hõbemark vähemalt 3 aasta jooksul)
kannab nimetust Danzigi kongress. Sealt võtsid osa: Liivi Ordu, Saare-lääne piiskopkonna esindaja, Riia peapiiskopkonna esindaja, Kuramaa piiskopkonna esindajad, vasallide esindaja. Otsustati, et : Riia peapiiskopiks saab valida ainult Liivi Ordu liikme. Piiskopid ja nende vasallid ei pea osalema Ordu sõjakäikudel. Vasallide pärandamisõigus laienes - maaisandal puudus võimalus vasalli käes seda maad tagasi küsida. See, et vasallide pärandamisõigus laienes, kannab nimetust Jungingeni armukiri 15. sajandil üritati kohapeal omavahelist koostööd teha. Selle jaoks hakati pidama maapäevi. Esimest korda käis maapäev koos 1421. aastal. Maapäeval oli esindatud 4 kihti: 1) Riia peapiiskop + vaimulike esindajad 2) Liivi Ordu ordumeister+ esindajad 3) Vasallide esindajad 4) Kolme suurema linna kodanikud (Tartu, tallinn, Riia) Mida arutati?: Omavahelisi tüliküsimusi, makse, talupoegade pagemist, välispoliitika
Liivi sõda 1558-1583 Pärast 1583. aastat jätkus sõda veel Soome aladel.1583 lõppes sõda Vana-Liivimaa pinnal. 1595 lõppes aga sõda Soome pinnal. 16 saj ordu võim kõvasti vähenenud.Seda osaliselt tänu Jungingeni armukirjale, aga ka tänu sellele, et ordude aeg oli mujal Euroopas juba ammu läbi. Siinne ordu ei saanud enam euroopast liitlaseid jne. Ka välispoliitiliselt ümbritsesid Vana-Liivimaad tugevnenud riigid, eriti Venemaa, aga ka Poola- Leedu, Rootsi ja Taani. Sõja ajendid: Tartu maks, mis oli Venemaa nõue saada 1 hõbemünt iga meeskodaniku kohta aastas kolme aasta jooksul. Venelased toetusid väitele, et 1030a vallutas Jaroslav Tark Tartu linna ja selle ümbruse.
Sellegi poolest 1396.a. rüüstati ordu poolt Tartu piiskopkonna maa , vallutati kõik linnused, v.a. piiskopilinnus Toomemäel. 1397. kutsus Saksa ordu kõrgmeister Konrad von Jungingen Danzigis kokku kongressi. Otsustati, et Riia peapiiskop peab edaspidi olema Liivi ordu liige, samas ei tohtinud ordu nõuda enam piiskopkondade ja nende vasallide osavõttu ordu sõjategevusest. Sellega vähendati ordu mõju tugevasti. Harju-Viru vasallidele annetati Jungingeni armukiri, millega laiendati vasallide pärimisõigust 5 põlveni. Vasallid said võimu juurde. Saksa ordut nõrgendas 1410 toimunud Grünwaldi (Tannenbergi) lahing Poola ja Leedu vägedega, milles ordu lüüa sai. Sellega halvenes ka Liivi ordu olukord. Vana Liivimaa seisused hakkasid koos käima et oma tegevus kooskõlastada. Kasvas vasallide mõju, kes käisid koos nn. meespäevadel, kus lahendati sisemisi küsimusi (peam. Harju-Virus). Linnad käisid koos linnadepäevadel.
a kutsuti kokku Danzigi kongress, et siinseid probleeme arutada. Selle kutsus kokku Saksa ordumeister v Jungingen, sest Liivi ordu oli üks tema aladest. Kongressi otsused: 1. Riia peapiiskop peab olema Liivi ordu liige, sest sellega tülide hulk väheneb, kuna taust on sama 2. Kohalikud piiskopid ja vasallid ei pea osalema ordu sõjakäikudel 3. Vasallide pärandamisõigus laienes: nad said pärandada maavaldust 5 sugulusastmeni välja nii mees- kui ka naisliinis. Seda nimetatakse JUNGINGENI ARMUKIRJAKS. See oli oluline, sest vara perest välja ei läheks. Vasallide olukord paranes, sest kadus ära võimalus, et maa tuleb tagasi andama. Maa hakkas muutuma peresiseselt pärandajaks. Vasallid hakkasid muutuma mõisnikeks. Alates aastast 1421 hakkas koos käima MAAPÄEV, et koos arutada omavahelisi probleeme, maksude määramist, välispoliitililiste küsitluste arutelu ja arutati ka talupoegadesse puutuvat. Maapäeval oli esindatud 4 seisust: 1
1371 Novgorodlaste ja pihkvalaste sissetung Vastseliinasse. Pihkvalased põletasid Kirumpää ja tapsid kohalikke. 1396 sõda Tartu piiskopi Dietrich Damerowi ja ordumeister Wennemar von Brüggenei vahel. Võitis ordu, sest Damerowi organioseeritud rahvusvaheline koalitsioon lagunes koost. 1397 Teine Danzigi kongress: Riia peapiiskopkond inkorporeeriti ordusse, ordu loobus piiskoppide vasalle sõjateenistusse kutusmast ja Harju-Viru rüütelkond sai Jungingeni armukirja. 1406 Pihkva vürstide sõjakäik Liivimaale, Vastseliina ja Kirumpääni. 1407 Pirita kloostri asutamine. 29. juunil tungisid pihkvalased vürst Konstantini ja Roman Sidorovi juhatusel üle Narva jõe Virumaale, rüüstavad palju külasid ja pöördusid rikkaliku röövsaagiga tagasi. 14211422 hakati pidama Liivimaa Maapäevi 1435 Valga konföderatsiooni sõlmimine. 1442 Tartu ja Tallinn said ametlikult Hansa eestseisjateks Novgorodi kaubakontoris.
linnused va. piiskopilinnus Toomemäel. Danzigi kongress toimus nende sündmuste tõttu. Kune need olid rahvusvahelise tasakaaluga. Peale kõigi Vana-Liivimaa poliitiliste jõudude esindajate oli kohal ka ordu kõrgmeister Konrad von Jungigen ja mitmeid ilmalikke ja vaimulikke võimukandjaid. Otsustati, et edaspidi pidi Riia piiskop olema Liivi ordu liiga, ning Liivi ordu ei võinud piiskopkondade ja nend vasalle sundida ordu sõjategevuste osavõtus. Konrad von Jungingeni armukiri - laiendati oluliselt vasallide pärandamisõigust läänidele ja tugevdati veelgi nende seisundit. Vasallid kujutasid nüüd endast silmapaistvat poliitilist jõudu. XV sajandil vabanes Riia peapiiskop ordu eestoste alt. meespäevad- kogunemised, kus arutati sisemisi küsimusi. Linnapäevad- esindajate koosolekud, kus linnad kooskõlastasid oma huvisi 1421 aastast hakati pidama ana-Liivimaa üldisi maapäevi. Neil arutati ja otsustati
*Maavabad- kõrgeim kiht vabatalupoegase ja üldse talurahva hulgas. Neid oli vaid üksikuid, üldiselt muistsete ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel. Maavabad ei kandnud tavalisi talupojakoormini, aga sõna korral tuli neil teenida feodaali ratsaväes. 17. Jüriöö ülestõusust reformatsioonini Lk. 71-73 (Eestimaa müümine Saksa ordule 1346, 1347 Harju-Viru Liivi ordumeistri võimu alla, Danzigi kongress, Konrad von Jungingeni armukiri, meespäevad, linnadepäevad, maapäevad 1421, 1435) *Eesimaa müümine Saksa ordule 1346- Taani ei olnud enam suutelise enda käes hoidma riigi kauget provintsi- Eestimaad ning müüs selle 19 000 hõbemarga eest Saksa ordule. *Harju-Viru Liivi ordumeistri võimu all 1347- Kõrgmeister andis Harju-Viru valitseda Liivi ordumeistrile. Ordu oli tunduvalt kindlakäelisem maahärra kui kaugel asunud Taani
Ordu puhtsõjaline üleolek muutis Tartu piiskopi diplomaatilise edu küll kiiresti täielikuks lüüasaamiseks, kuid rahvusvaheline surve sundis ordut nõustuma tüliküsimuste lahendamiseks Danzigi kongressi kokkukutsumisega 1397. aastal. Sellel tuli ordul oma formaalse juhtpositsiooni tunnustamise eest teha piiskoppidele ja vasallidele terve rida järeleandmisi. Saksa Ordu kõrgmeister Konrad von Jungingen andis muuhulgas Harju-Viru vasallidele privileegi, mida tuntakse Jungingeni armukirja nime all ja mis laiendas nende pärandamisõigust oma läänidele sedavõrd, et need muutusid sisuliselt vasallide pärisomandiks. Analoogilised armuõigused kauplesid endale hiljem välja ka piiskopkondade lääni-mehed. Vasallide ja linnade osatähtsus kasvas eriti pärast Saksa Ordu hävitavat lüüasaamist Poola-Leedu ühendvägedelt 1410. aastal Grünwaldi lahingus. Ordu ja piiskoppide õnneks ei saanud linnad ja vasallkonnad omavahel läbi. MAAPÄEVA TEKE. 1421
7. Riiklikud dokumendid Õigusaktid 13 saj (alguses) alistumisleping: sellega lõppeb eestlaste muistne vabadussõda, kui Saaremaa jagati lõplikult kristlaste vahel. Sõda toimus Saksa, Taani, Rootsi ristisõdijate vahel. Allikas Liivimaa kroonika. 1279 Haapsalu linnaõigused, 1282 Lübecki õigus, Tallinna linnale. Lübeck- Hansaliidu pealinn, hansaliit koosnes pealinnadest (Läänemere äärsed kaubanduslinnad). Lübecki õigus kui linna põhiseadus. 1397 Konrad von Jungingeni armukiri: akt, mille järgi said Harju-Viru vasallid (Harju-Viru rüütelkond) oma mõisaid pärandada viienda põlveni, ka naisliini pidi. 14saj Liivimaa peegel: nö kohtu peegel, õigusaktide kogum-koodeks, kuhu olid koondatud kõik seadusega antud privileegid (nn asutamisürikud Haapsalu asutamiskiri). 1632 Tartu Ülikooli asutamiskiri Gustav Adolfi poolt välja antud. Plakatid: andis välja kuninga esindaja, kuberner. Kuberneri
riigikauget provintsi enda käes hoida. Järgmisel aastal anti Harju-Viru Liivi ordumeistrile üle. Danzigi kongress: Tartu piiskopkond oli isepäine. Orduväed vallutasid selle, v.a linnus Toomemäel. Sündmused olid rahvusvahelise kaaluga. Korraldati suur nõupidamine Danzigis. Otsustati, et edaspidi pidi Riia peapiiskop olema Ordu liige. Ordu ei tohtinud enam nõuda piiskopkondade ja nende vasallide osavõtmist ordu sõjategevusest. Liivi ordu poliitiline mõju kahanes. Konrad von Jungingeni armukiri: Harju-Viru vasallid nõudsid endale uue privileegi. Selles laiendati oluliselt vasallide pärandamisõigust läänidele ja tugevdati veelgi nende seisundit. Vasallid kujutasid endast nüüd silmapaistvat poliitilist jõudu. Meespäevad: Vasallide osatähtsus kasvas. Sisemisi küsimusi püüti lahendada kogunemistel- meespäevadel. Linnapäevad: Ka linnad hakkasid kooskõlastama oma huvisid eraldi esindajate koosolekul: linnapäeval. Maapäevad 1421: Toimusid enam-vähem iga aasta
Ignoreeriti vist. 1390. aastail saavutas Ordu kuurias edu. Uus peapiiskop ordu liige Johann von Wallenrode ja Riia toomkapiitel inkorporeeriti ordusse. Opositsioon aga oli endiselt olemas. Damerow tegi opositsiooni Magdeburgi, Inglismaa, Leedu jms sellistega. Ordu suutis osaliselt koalitsiooni lõhkuda ja vallutas 1396 Tartu piiskopkonna. 1396 Uued läbirääkimised Danzigis. Ordu võit, tunnistati Riia kapiitli inkorporeerimist. Ordu sai ka pärimisõiguse läänidele – Jungingeni armukiri, mis laiendas Harju-Virus pärimist (pärusvalduseks muutus maa). See laienemine sai eeskujuks ka teistes vasalkondades. 1385 – Krewo unioon. Leedu suurvürst Jogaila võttis ristiusu (katoliku) ja abiellus Poola kuningannaga. Loodi poliitiline liit Poola ja Leedu vahel. Leedu alad ristiti täielikult. Poolas võimule Jogalovide dünastia (Vladislav II). Ordu taotles pidevalt Žemaitijat (Leedu osa) ja tüli Poolaga Pommeri osas.
tihedamalt koonduma. Danzigi kongress - 1397 Saksa ordu ja Liivimaa opositsiooni vaheliste tüliküsimuste lahendamiseks. Rahvusvahelise kaalu tõttu lahendati tüli Poolas, Danzigis. Otsustati, et edaspidi peab Riia peapiiskop olema ordu liige. Ordu ei tohtinud nõuda enam piiskopkondade ja nende vasallide osavõttu ordu sõjategevusest. Sellega kahanes Liivi ordu poliitiline mõju tugevasti. Konrad von Jungingeni armukiri - Harju-Viru vasallide uus privi-leeg. Selles laiendati oluliselt vasallide pärandamisõigusi läänidele ja tugevdati veelgi nende seisundit. Nüüd silmapaistev poliitiline jõud. Meespäevad - Järjest tõusis vasallide osatähtsus, eriti Harju-Virus. Liivi ordu sisemisi küsimusi püüti lahendada kogunemistel meespäevadel. Linnadepäevad - Ka linnad hakkasid kooskõlastama oma huvisid koosolekutel linnapäevadel. Maapäevad - Alates 1421. a hakati pidama Vana-
osa võtsid Liivi ordu, Tartu piiskopkond, Riia peapiiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuremaa piiskopkond. Sellel kohtumisel otsustati, et Riia peapiiskop peab olema ühtlasi ka Liivi ordu liige. Piiskopid ja nende vasallid ei pea osalema Liivi ordu sõjakäikudel. Ning lisaks laienes ka vasallide pärandamis õigus ehk oma maad võis pärandada nii mees kui ka nais liinis kuni viienda sugulusastmeni, mis tähendas, et maaisandal puudus võimalus maad tagasi küsida see kandis nime Jungingeni armukiri. -) Hakati ka pidama maapäevi, et edendada omavahelist koostööd. Esmakordselt käis maapäev koos 1421 aastal ning seal olid esindatud neli kihti ehk Riia peapiiskop koos vaimulike esindajatega; Liivi ordu meister ja esindajad; vasallide esindajad ja ka Riia, Tallinna ja Tartu esindajad. Seal arutati omavahelisi tülisid, makse, talupegade küsimused, välispoliitilisi küsimusi. * Teravnesid ka välispoliitilised suhted, sest ümberringi hakkasid tekkima suured riigid,
nägid laienemisvõimalusi Vana-Liivimaa suunal - vendade rivaliteet ja omavaheline tüli (1563-68) - Johani visioon oli tegutseda koostöös Poolaga (Johan oli abielus Poola printsess Katarinaga) - Johanil isiklik tüli ka Ivan IV-ga I Liivi sõda (1558-1583) · 2. Tallinn ja Harju-Viru ja Järvamaa vasallid andsid truudusevande Rootsile (loobusid Liivi Ordust) juunis 1561 - Erik XIV kinnitas nende vanad privileegid (mh Jungingeni armukiri 1397, mis laiendas maavalduste pärismisõigust) · 3. Ordumeister Kettler ja vasallid alistusid Poola-Leedu Sisgismund II Augustile Vilniuses novembris 1561 ja piirkond jagati kaheks: A. Lõunas Kuramaa hertsogiriik: Kettleri isiklik vürstiriik Poola vasallina B. Pühjas Üleväina-Liivimaa (uusaja Liivimaa) inkorporeeriti esialgu Leedu koosseisu - Privilegium Sigismundi Augusti - Vana-Liivimaa likvideerumine
elu lõpuni. Vanemate ja laste suhted: vanemad eestkostjad, nende puudumisel allutatud erilistele hooldajatele. Kirik algul vallaslapsi ei tunnistanud, hiljem olukord paranes, vallaslapse hukkajat hakati karistama. Pärimisõigus: algul testament tundmata, maa läks maahärrale, hiljem tekkis Ühiskäe Lääniinstituut, st. lään anti mitmele isikule (N: isa + 2 poega). 1237 a.-st lubati pärandada ka tütardele, 1397 a-st pärandamine kuni 5 põlveni ( ordumeister Jungingeni seadus). Ordumail pärandamisi vähe kuna polnud vasalle. Talupoja pärimisõigus: algul võis pärandada 9 põlveni, hiljem 5 ja 4 põlveni. 14. saj. võis talupoeg tava järgi pärandada ainult järeltulijatele, laste puudumisel läks vara mõisnikule. Linnas: pärandamine seaduse järgi, st. leping, kus oli määratud isiku enda poolt määratud pärija. Tehti vahet linnas ja väljaspool linna elavatele pärijatele, et varandus jääks linna. Kirik oli omakasu
+ 1397 Danzigi kongress Damerov kutsub kokku Kohal on keisri esindaja, Saksa ordu kõrgmeister jnejne Lepitakse kokku, et Riia peapiiskop peab edasi kuuluma Ordusse Piiskopi vasallid on vabastatud ordu sõjaretkedest Ordule ei meeldinud Ordu valitsetav ala suureneb Ordule meeldis Harju-Viru vasallid säilitasid oma senised õigused - Jungingeni armukiri 1421 maapäev + 1435 said oma lõpliku kuju Riia peapiiskop Vaimulikud Ordumeister Ametnikud Vasalkonnad mõisnike esindajad Linnade esindajad Välissuhted hiljem 1478 Moskva liidab endaga Novgorodi + Laieneb Moskva suurvürstiriik kuni Vana-Liivimaa piirideni
poliitilised jõud: Saksa ordu kõrgmeister von Jungingeniga ja Hansa liidu esindajad tulemused: ordu saavutas selle, et Riia peapiiskop peab olema määratud orduvendade hulgast, aga selleks pidi tegema rea järelandmisi, sh loobus õigusest sõja korral nõuda piiskopkondade vasallidelt sõjateenistust HarjuViru vasallid said Saksa ordu kõrgmeistrilt privileegi, mis laiendas läänide pärimisõigust Jungingeni armukiri vasallide mõjukuse ja iseseisvuse kasv ja ordu mõju langus Seisuslike esinduste kujunemine: 1410. a sai Saksa ordu lüüa Grünwaldi lahingus PoolaLeedu ühisvägedelt, jätkus Saksa ordu allakäik, mis lõppes Poolast läänisõltuvuse tunnistamisega ja teised siinsed jõud hakkasid ajama iseseisvat poliitikat vasallid hakkasid korraldama meespäevi ja linnad linnade päevi 1421. a hakati VanaLiivimaal kokku kutsuma igaaastaseid maapäevi (seisuste esinduskogu), kus olid
saamata. Veel palus abi Põhaj-Saksa Mecklenburgi hertsogilt ja veel mõningatel Saksa kõrgaadlikelt, Leedu suurvürstilt Vitautaselt ja Riia peapiiskoppilt. Appi tulid ka veel 500 vitaalivenda. 1396 - Ordu rüüstas Tartu piiskopkonna maid ja vallutas kõik linnused peale Toomemäe. Rõivastus tüli lahendati 1397 Danzigi (praegune GDANSK) kongressil. Seal otsustati, et Riia peapiikop on Liivi ordu liige ja ordu ei tohtinud nõuda piiskopkondade vasallidelt osavõttu ordu sõdadest. Jungingeni armukiri - Harju ja Viru vasallide uute privileegide nõudmise kiri. Laiendati vasallide pärimis õigusi selle tulemusena. 1410 Grünvaldi lahing - Saksa ordu Poola-Leedu ühendatud vägede vastu. Sakslased jäid alla. 1421 Maapäev - Arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi jne. Esindatud oli neli seisust: Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikkond; Ordumeister orduametnikega; vasallkondade esindajad
täitmajätmine. Vasall võis lääni müüa, aga seal olid piirangud. Taani valdustes nimetataks eläänide pärimisõigust juba 1252. aastal - Esialgu nähti ette lääni pärimist ainult isalt pojale. Seda tihtipeale kutsuti meeslääniks. Kogukäeõigusega võis lääni pärida kõik. Kogukäeõigusest sai mitme suure Liivimaa aadlisuguvõsa jaoks võimas vahend oma valduste kooshoidmisel ja suurendamisel. 14. sajandi lõpul kõrgmeistri Jungingeni privileeg - Lubas meesliini puudumisel lääne pärida ka naisliinis ja seda viienda sugulusastmeni (Harju-Viru). Vasalli õigused oma läänis: 1) Vasall valitses oma lääni (küla, mets, järv) - Maahärra võis sekkuda. 2) Võim alamate üle tulenes koormiste kujul. 3) Kohtuõigus. 4) Korrakaitseülesanne. Vasall resideerus linnustes, kuid kui tihti ta resideerus oma läänis on teadmata. Vähemalt kord aastat ta pidi käima makse kogumas ja kohut pidamas. Mida harvem
sajandisse. Kõige varasem, järjepidevalt tegutsenud, kogu aeg valitsemise juures osalenud. Eestimaa rüütelkonna ühinemine esimest korda kokkuleppeliselt 1259. aastal, kui vasallid pöörduvad oma käskija poole ja kasutavad mõistet communitas. Järgnevatel sajanditel hakkab kogunema Maanõukogu. Eestimaa rüütelkond oma diplomaatilistes võitlustes saavutas mitmeid olulisi dokumente (võite). Üks olulisematest 1397. aastast pärit Konrad von Jungingeni armukiri (Saksa ordu kõrgmeister). Annab Harju-Viru rüütelkonnale õiguse viies sugulusastmes pärida oma kinnisvara. Varem oli õigus pärida ainult meesliinis, nüüd ka naisliinis kuni viienda astme sugulasteni. Eestimaa rüütelkond hakkab läbi aegade sellele tuginema, väga tähtis osa kuni 20. sajandi alguseni (pärast Vabadussõda toimub maareform). Tähtsaks dokumendiks ka 1584.(?) aasta otsus, kus Harju-Viru rüütelkond laienes (haaras enda alla ka Läänemaa ja Järvamaa)
annaabi.ee 
