Eestis ei ole riigikirikut religioon usund, usk, ateism usuvastane tegevus, jumalasse mitte uskumine, Juutlus jumal Jahve, püha raamat Toora, juht messia, sümbol seitsmeharuline küünlajalg Menora (seitsme oksaga elupuu, jumala võim, maailma loomine), 12,8 mln juuti, paik iisrael tõotav maa, jeruusalemmas nutumüür, pühakiri toorast prohvetist ja kirjutistest heebrea keel, vana testament. Kristlus jumal Jeesus, poeg jeesus kristus, sümbol rist 2 miljardit, harud katoliiklus õigeusk ja protestantlikud kirikud, paik iisrael, rooma kus on paavst, pühakiri heebrea keel, vana-, uus testament. Islam jumal allahh, prohvet muhamed 6 7 saj. Pkr, dikteeris pühakirja koraan (araabia keel), sümbol täht ja kuu, 1 miljard, paik meka (muhamedi sünnikoht), saudia araabias, pühamu kaaba, Hinduism jumalal on mitu kuju ja nime, sümbol püha silp OM, esimene heli, 750 mln hindut, paik india, gangese jõgi, voolab varanasis, pühakiri veeda, upanis...
KESKAEGNE FILOSOOFIA Iseloomulik seotus religiooniga, minevikku vaatav, petlikkus, kasvatuslik suunitlus Seotus religiooniga- jumalakesksus- inimliku elu lim eesmrk on jumala teenimine Kreatsionism- maailm on loonud jumal eimillestki Jumala ettengelikus- kigel on mte Usaldusvrseim allikas teks on jumalik ilmutis Jumala teod on mistetamatud iglus vidab teispoolsuses Platon+Aristoteles+ Piibel vrdub kristlik filosoofia AUGUSTINUS 3-4saj pKr Ristiusk ei ole filosoofia Jumal li maailma, Jeesus on eksisteerinud Kik mis on oluline, rgib Jeesus, filo targutamine on mttetu Kik mis lheb kristlusega vastuollu, on ketserlus Prgu ja paradiis AQUINO THOMAS 13saj. Mistus ja usk on erinevad asjad Kas maailm on loodud: jah vi ei Usuga: jah Meie teadmised prinevad meelelisest teadmisest Tabula rasa Jumala olemasolu testamine Kas ldse vimalik tajuda? I ontoloogiline testus ontoloogia- petus olemisest Autor: pha anselm (11-12saj) Kes on jumal?- tius...
Jumalatõestused Kes või mis üldse on Jumal ning kas on võimalik ja vaja tõestada, et ta on olemas? Nii judaismis, kristluses kui ka islamis vaadeldakse Jumalat kehatu, ajatu, kõikvõimsa, targa ja hea olevusena, kes on loonud maailma eimillestki. Inimmõistus ei küündi siiski mõistma Jumala olemust. Kas sellisel juhul on üldse võimalik ja vaja tõestada Jumala olemasolu, kui me teda vaid nii vähe mõista suudame? Mille alusel siis üldse võiksime väita, et ta olemas on? Aluseks võivad olla kas mõistuslikud argumendid või ilmutus, st eeldatavasti Jumala enda ilmutus. Tertullianuse silmis ei olnud mõistuslikel arutlustes usuküsimustes mingit kaalu; ta väitis ju koguni, et uskumist väärib see, mis ületab arusaamisvõimet. Thomas Aquinost oli aga veendunud usu ja mõistuse harmoonia võimalikkuses ning arvas, et Jumala olemasolu saab tõestada viit moodi. Enne Thomast oli oma jumalatõestused välja pakkunud...
Erisus ja ühtsus religioonis Religioon on uskumuste, normide, tavade süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Rreligioon eksisteerib kogu maailmas ning see toimub, kuna inimestele on vaja midagi püha ja puhast, kuhu rasketel aegadel toetuda. Usundi eesmärgiks on panna inimesed elama täisväärtuslikku elu. Läbi aegade on uskumused muutunud. On jõutud järeldustele, et tänapäeva religioonide liikumine on jõudnud sinna kohta, mis eiravad kõiki kultuslikke tunnuseid. Fakt, et üha ebamäärasemaks muutub vahe teadusliku ja maagilise, kausaalse ja müütilise vahel, näitab üsna selgelt, et tänapäeva religioonid liiguvad maagiasse uskumise suunas. Põhiliseks erinevuseks kristluse ja nüüdisaegsete religioonide vahel on erinevus teistliku usu ja mitteteistliku maagia vahel. Maagiasse uskumine võib vähendada kahtlusi, kadedust ja ebakindlust. K...
Vastus oled sina ise Kui ollakse siia maailma sündinud, peab ise hakkama ka saama. Ei saa loota kellelegi teisele, sest reetmine on täiesti võimalik. Loomulikult on hea, kui aidatakse, aga ennekõike peab uskuma endasse. Tore, kui arvatakse, et religioon aitab, kuid kõige tähtsam on siiski uskuda enda tahtejõu ja hinge tugevusse. Teine inimene ei saa esimese elu elada. Vastus kõigele on inimene ise. Religioon on inimkonna ajaloos alati aktuaalne ning väga tähtis olnud. Sadu, isegi tuhandeid aastaid on erinevaid jumalaid kummardatud ning samal ajal oldud absoluutselt kindlad, et just nende jumal on ainus ja õige ning kõik teised on väärad. Usu pärast tehakse kohutavaid ning ka suurejoonelisi tegusid. Selle nimel ollakse tihtilugu kõigeks valmis, midagi ei peeta paljuks, ohverdatakse nii ennast kui ka oma vara. Millegipärast aga ei tehta pooltki nii palju iseenda heaks, kui tehakse usu jaoks, kuigi ...
Jumal kas olemas või teda pole Blaise Pascal Sajandeid on filosoofid ja professorid üritanud tõestada Jumala olemasolu. Mõned silmapaistvad mõtlejad, kes eales on elanud, on juurelnud kaua selle küsimuse üle. Kuid iga mõtleja jõuab jumala selguseni erinevalt. ,,Kas jumal on olemas?" ja ,,Milles seisneb tema olemasolu?" on kaks küsimust, millega filosoofid on tegelenud antiikajast tänapäevani. Selles esees üritan mina nende küsimustele vastuse leida. Jumala olemasolu tõestamiseks on tehtud mitmeid katseid. Minu arust on jumal midagi suurt, võimsad ja kättesaamatud. Meie, inimesed ei saa seda oma meelte abil tajuda, kuid me saame tekitada endale ilusiooni temast. Minu arust on jumal üks suur energia, mis hõljub meie ümber ja kui meil hakkab hirm või tunneme üksildust siis me otsime abi temalt, mis täidab meie hinge õnnega. Ning kui me üritame mingile keerulisele küsimusele vastuse leida ja lõpuks ei leiagi sii...
Valküürid Paulo Coelho Tutvustus „Valküürides” räägib Paulo Coelho ausalt ja avameelselt võitlusest oma sisemise hirmu ja kahtlustega. Samuti on see lugu kahest inimesest, kes püüavad teineteist mõista. Kuid eelkõige on see jõuline sõnum minevikuga leppimisest ja usust tulevikku. Alles siis, kui suudame ära tunda ja omaks võtta oma tugevused ja nõrkused, võime muuta maailma. Tutvustus "Valküürid"on autobiograafiline romaan ning räägib Coelho ja tema abikaasa Christina Oiticica reisist Mojave kõrbesse, kohtamaks Valküüride abiga oma kaitseingleid. Chris on esmalt kaasas vaid Pauloga koos reisimiseks ning naise isikliku eesmärgina abielus pikka aega pesitsenud probleemide sõnastamiseks ning välja juurimiseks - kuid kaasatakse inglite otsinguisse: esmalt teatab rituaalide meister Took, et Chrisi ülesanne on Paulot aidata, h...
TÕNU ÕNNEPALU Koostaja: Katre Kikkas TÕNU ÕNNEPALU ON... Luuletaj a Prosaist Esseist ELULUGU · Sündis 13. septembril 1962. aastal Tallinnas · Õppis Tallinna 29. koolis. Gümnaasiumihariduse sai Tallinna 3. Keskkoolis · Astus TRÜ bioloogiateaduskonda. Lõpetas selle 1985. aastal KARJÄÄR · Kirjandusse tuli luuletajana · 1985 1987 töötas Hiiumaal õpetajana · 1989 1990 toimetaja ajakirjas Vikerkaar · Alates 1991. aastast on Kirjanike Liidu liige · Eesti kirjanik ja tõlkija LOOMING Proosaloomingu probleemistik · Kodu, kodutus, kodust eemal olek. Eesti ja välisriik, kodu ja hotell. Mälestused lapsepõlvekodust. · Mälu, meenutamine ja ununemine. Probleemid seoses minevikuga. Põgenemine mälestuste eest, mineviku mõtetes...
Sander Lepik 11D Millesse ma usun ? Maailmas on väga palju inimesi ja meist kõik usuvad midagi. Inimesed usuvad erinevaid asju ja tegutsevad vastavalt oma uskumustele. On inimesi, kes võtavad oma usku eriti tõsiselt ja elavadki ainult selle usu õpetuste ja tavade järgi. Teist sorti inimesed, kes ei ole nii sügavalt usklikud ei võta seda asja nii tõsiselt ja nende elustiili usk ei muuda. Mina usun endasse, ma olen seadnud endale eesmärgid, mida ma tulevikus saavutada tahan ja usun, et ma need ka lõpuks saavutan. Uskumine, et ma võin sinna jõuda kuhu oma eesmärgid seadnud, innustab mind kõike selleks tegema, et ma saavutaks oma püstitatud eesmärgid. Minu puhul on selleks uskumus, et ma tahan jõuda tippjalgpalli. Ma ise usun sellesse, et ma suu...
Hinduism Koostaja: Raivo Kaer, TLÜ RTI 2009 Indias kujunesid: Hinduism, budsim, dzainism ja Sikhism. Induismi nimetus pärineb algselt Induse jõe orust. Juured ulatuvad umbes 2500 eKr õitsele puhkenud Induse kultuuri. Kultuuri rajajateks olid u 3000 eKr Indiasse tulnud draviidid. Vanim ja oluliseim karamus on veedad, mis tähendab usulist ja püha teadmist. Veedade rühmitus: 1. Veeda hümnid - sanskritikeelsed ohvri-, palve- ja ülistuslaulud ning loitsud. Vanim Rig-Veda u 1200-1000 eKr; 2. Brahma raamatud - seletavad veedasid, olid preestrite rituaalsed käsiraamatud. 3. Upanisadid - tekkisid u 800-600 eKr Brahma jätkuna. Esiplaanil õpetus ja meelelaad. Kasutatakse ka nimetust veedanta ehk veedade lõpp. Peetakse veedade täienduseks, kuna neis on religioonifilosoofia arenenum kui veedades. Pühade meets kirjapenkud: Ramajana, India rahvuseepos Mahabharata (u 400 eKr), mille ise...
Kristlus tõrjus muinasroomlaste religioonid täielikult välja. Muinasroomlaste algset religiooni on hilisemad arvukad ja üksteisele vasturääkivad uskumused ning suure hulga vanakreeka mütoloogia omaksvõtmine nii palju muutnud, et seda ei saa enam täpselt rekonstrueerida. Osad autorid kasutasid rooma pärimuse lünkade täitmiseks kreeka uskumusi. Vana-Rooma ametlike preestrite rituaalipraktika teeb selgelt vahet kahel jumalate klassil: 'põlisjumalad' ja 'uusjumalad'. Põlis olid Vana-Rooma riigi algsed jumalad. Nende nimesid ja loomust näitasid kõige varasemate preestrite tiitlid ja kalendripühad. Uusjumalad olid hilisemad jumalused, kelle kultus toodi Rooma ajaloolisel ajal. Tavaliselt on kultuse alguse aeg teada ning see oli seotud mingi konkreetse hädaga. Peale põlisjumalate olid Vana-Rooma jumaluste hulgas nn spetsiaaljumalad, kelle poole pöörduti seoses mõne kindla tegevusega, näiteks seoses viljalõikusega. Katkendid vanadest rituaalide...
Jumal ja Kurat on lahutamatud Juba läbi aegade on Jumalat ja Kuradit vastandatud. Kui Kurat on alati olnud kuri ja paha tegelane, kelle süü tõttu kõik halvad asjad juhtuvad, siis Jumal on päästja, kelle poole pöördudes ja temalt abi paludes on võimalik asjad lahendada. Kurat on eestlastele juba ammusest ajast olnud kui halb tegelane. Igas õnnetuses süüdistati Kuradit. August Gailit kirjutab, et ,, Inimene on kasvanud metsades, oksad on varjanud taevast ja seetõttu ei tunne ta seda. Ta on maa küljes kinni." Nii ju tegelikult oligi, sest usuti nõidade ja paganate olemasolusse ning sellest võib järeldada, et Kurat, kui halva ja häda tooja, oli maarahvale hingelähedasem. Usutakse, et igas halvas asjas on Kuradi käsi mängus või on tema süül midagi juhtunud, aga kui juhtub midagi head, siis ei mainita Jumala nime just tihti. Kuna maarahva jaoks oli Kurat rohkem hingelähedasem ja vanal ajal ol...
Testtöö usundiõpetus Maria Anisovets 10E 1)Mis on religioon – selgita selle sõna tähendust. Religioon on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikekspeetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Religioonile (kasutusel on ka mitmetähenduslikudsünonüümid usund ja usk) on antud palju definitsioone, enamasti on nad seotud selle usundiga, mida defineerija ise eelistab. 2) Religiooni uurimise võimalused. Religiooni(de) uurimisega tegeleb teoloogia ehk usuteadus, samuti kultuuriantropoloogia, religiooniantropoloogia, etnoloogia, folkloristika. 3) Nimeta maailma suurimad religioonid. • katoliiklus 1,1 miljardit • õigeusk 240 miljonit • protestantism 350 miljonit • muud kristluse voolud 350 miljonit •...
Mina ja Religioon Oeh...usk on minu jaoks nii raske teema, sest ühelt ma usun ja teisalt jälle ei usu. Seda on raske seletada, sest minu jaoks on kõik niigi selge või siis just vatsupdid midagi ei ole selge ja ma ei oska küsida ega rääkidagi milles on problem. Aga samas ma usun, et uskuda saab ainult seda, mis on põhimõtteliselt kaheldav. Seda, milles ma kahelda ei saa või milles kahelda on väga raske...no seda ma ju tean. Näiteks tean ma, et kivi kukub käest lahti saades maa poole - ma ei pea ju ometigi seda uskuma, see on ju niigi selge. Ma usun seda, mis on võimalik, aga ei pruugi olla tõeline. Siin on tegu tõenäosusega - usutav on rohkem või vähem tõenäoline. Aga see, mida ma tean, ei ole pelgalt tõenäoline, vaid see ju ongi täielik tõde, see on tõeline. Kui ma sellest oma värskele abikaasale rääkisin, küsis ta minult rida küsimusi, et aga mida me siis teame või kas me üldse midagi teame? Kas on üldse midagi, mis on täielikult abs...
1. Millise meetodi valis Descartes tõeuurimiseks? On see Sinu hinnangul sobiv meetod? 2. Mil moel peab Descartes võimalikuks kahelda meeltes? 3. Milles ei ole võimalik Descartes'i arvates kahelda, kas nõustud tema mõttekäiguga? 4. Descartes'i mina-definitsioon + Sinu kriitika. 5. Descartes'i tingimused mistahes lause tõsikindluseks. 6. Descartes'i mõttekäik täiuslikkusest (jumalast) vajadusel Sinu kriitika. 7. Mis alusel peab Descartes tavamõistuslikke arvamusi, nt. kehade olemasolust, vähem kindlaks ju Jumala ja hinge olemasolu? 8. Kuidas aitab mõistus teha vahet teadmisel ja pettusel, unenäol ja tegelikkusel? 1.Meetod, mille Descartes tõeuurimiseks valis oli selline, kus ta arvas, et peab tegema kõik vastupidi ja absoluutselt väärana heitma kõrvale kõ...
Friedrich (Wilhelm) Nietzsche (1844-1900)oli saksa filosoof Elamine on kannatamine, et jääda ellu, peab inimene leidma kannatuses mingi eesmärgi. Maailmas ei ole nii palju armastust ja headust, et lubada osa sellest ära anda väljamõeldud olenditele. Pole olemas fakte, on tõlgendused. Sõna "kristlus" on juba iseenesest ekslik -- tegelikuses on olemas olnud ainult üks kristlane ja ta suri ristil. Kindlaim viis rikkuda noorust on teda juhendada hindama inimesi, kes mõtlevad temaga sarnaselt, ja mitte neid, kes mõtlevad temaga erinevalt. Valetamine on elu eeltingimus. Märksõnad: valetamine, elu Kategooria: Elu Tõlked: puuduvad Hääleta: + (1) -- Lisas Nielander Lisa enda lemmikutesse Tulevik mõjutab oleviku sama palju kui minevik. Märksõnad: tulevik, olevik,minevik Kategooria: Igavik, aeg ja aastaajad Tõlked: puuduvad Hääleta: + (1) -- Lisas Nielander Lisa enda lemmikutesse Kristlik veendumus näha maailma koleda ja hal...
* Sa pead uskuma ühteainsasse Jumalasse Uskumine on ühiskonnas väga isiklik teema. See ei ole kohustuslik, see on inimese enda otsustada, mis usku ja kas ta üldse tunnistab. See on ka seadustes kirjas, § 40." Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Kuulumine krikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole. Igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta korda, tervist ega kõlbust. " Üle terve maailma on väga palju uske ja iga usk on einev. Kui eestis on suuremad usud Luterlased, Õigeusklased, katoliiklased ja natuke vähem on ka juute, kellel on üks jumal, siis välismaal on palju uske, kus on mitu jumalat. Järelikult, ei saa seda käsku panna seadustesse. Suur osa on ka eetikas. Sa pead austama inimest, kes on usklik või on üldse välismaalane, kes pooldab mitut jumalat. Sa ei saa teda solvata või halvustada, sest ta on usklik või teise usuga. *...
Islami eetika See on usund, mis tähendab alistumist Jumala tahtele ja on kõige noorem Lähis-Idast pärinevast maailma religioonist. Selle usundi rajaja on prohvet Muhamed, kes oli kaupmees Araabia poolsaarel. Sündis aastal 570 ja kasvas ülesse vanaisa hoole all. Olles kahekümne viie aastane abiellus ta oma tööandjaga. Neljakümneseks saades ilmus talle ingel Gabriel. Tal oli kombeks käia mõtisklemas mägedes, kohas kus kohtaski Gabriel. Alguses olevat Muhamed kahelnud selles, et kas ta on täie mõistuse juures, et ta selliseid ilmutusi nägi. Ta sündis Meka linnas, mis oli ja on siiani araabia maailma palverännakute keskus. Ta oli pärit vaesest suguvõsast. Kui ta hakkas kuulutama seda sõnumit, et Jumal karistab neid, kes kohtlevad halvasti oma orje ja ligimesi, siis hakati teda kohtlema kui usuhullu. Pealegi oli Mekas levinud paljude jumalate austamine. Palverändurid olid kohalikele sissetuleku allika...
Erich Fromm Armastuse kunst Armastuse olemus Kui tahame armastust, peame seda õppima nagu igat teist kunsti. Ometi õpitakse seda harva armastusest peetakse tähtsamaks raha, võimu vms. Õppimisväärseks peetakse ka vaid seda, millega saab raha teenida, aga armastus hingele on siis kasutu luksus, millele pole õigust palju energiat kulutada? Armastamine sõltub inimese arenguastmest, see eeldab, et in on üle saanud enesekesksest võimuihast. Armastus on ka tee inimeraldatusest ülesaamiseks. Inimese sügavaim vajadus on üle saada eraldatusest, vabaneda üksilduse vanglast. Kunagi on nad seotud olnud emaga, kes oli justkui üks hinge-ja kehapool nendest, aga järjest enam iseseisvutakse. Suur armastus? Arvatakse, et sõgeda armumise suurus, teineteise järele hull olemine ongi suure armastuse tõend, ometi võib see näidata vaid inimeste eelnenud üksioleku ulatust. Armastuseobjektid arvatakse, et kui midagi peale ühe ei armastata, siis on see sü...
1 JUMAL JA ÜLELOOMULIK Miks üldse see teema? 1. Islam See on kristluse ja judaismiga suguluses olev monoteistlik religioon, mis on hakanud oluliselt mõjutama (sekulaarsete) eurooplaste elu ja mõtlemist. 2. USA USA puutub meisse. Seal on religioon seotud poliitika, hariduse jt elusfääridega tihedamalt kui Euroopas. Märksõnad: evangeelsed sektid, kreatsionism, vabariiklased... Jumal, sõna ja mõiste Kr. k. theos, ld. k. deus Kas “jumal” või “Jumal”? • Antud loengus räägitakse Jumalast (suure algustähega), seda põhjusel, et jutt on monoteistlikes religioonides usutavast ainujumalast. • Polüteistlike religioonide puhul saab rääkida ühest jumalast teiste jumalate seas. Kes või mis on Jumal? Traditsiooniline teism • Jumal on universumi looja, alalhoidja ja aktiivne valitseja. • Igavene isikuline ainujumal. • Judaism, kristlus, islam: inimesel võimalik pälvida surmajärgne igavene elu. Deism, ateism, panteism ...
HVUS.06.002. Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? Eesti keeli "usund". 2 tähendust: üldmõistena usklikkus ja kitsamalt ükskik usund. 2. Defineerige, mis on usk? Hoiak ehk suhtumine. (religioonide ühine tunnus) 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes? 4. Mida tähendavad religiooniteaduse mõisted ,,sakraalne" ja ,,profaanne"? Sakraalne ehk püha (nähtus, oled, paik, ese, milles on üleloomulik vägi. Profaanne ehk tavaline, igapäevane, ilmalik ja loomulik. 5. Mis on animatism ja mis on animism? Animatism on õpetus, mis seletab, et kogu meid ümbritsev on elus. Animism on hingeusk. 6. Mis on maagia? Nõidumine, võlumine. 7. Mis on totemism? Uskumine sellesse, et hõimu esivanem on olnud loom. 8. Milline oli ajaloos esimene surnute kohtlemise viis (ehk matmisviis)? Laibamatus (surnu peitmine). 9. Millal ja millega seoses tekkis põletus...
Religioon Religioon on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. religioonile (kasutusel on ka mitmetähenduslikud sünonüümid usund ja usk) on antud palju definitsioone, enamasti on nad seotud selle usundiga, mida defineerija ise eelistab. Sõna "religioon" pärineb ladina sõnast religio (rlgo), mille põhitähendused klassikalises ladina keeles olid 'jumalakartus' ja 'vagadus'. Üks võimalik tõlgendus on 'taassidumine'. Oletatakse, et religioon tekkis kiviajal või et religioon on sama vana kui inimkond. Kirjalike allikate puudumisel või nende kõrval võib varasemate uskumuste kohta informatsiooni saada arheoloogilise materjali (sealhulgas näiteks matusekommete, hauapanuste põhjal), samuti võrdleva mütoloogia ja keeleteaduse abil. Pole teada ühtki...
Filosoofia arvestus PSHG III kursus Mõisted Filosoofia - kreekakeelest tulnud sõna, tähendab tarkusearmastust otsetõlkes. Filosoofia uurib ilu, tõe ja hüve loomust, teadmiste võimalikku saavutamist, välismaailma olemasolu. Filosoofia on kogu selle tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. FIlosoofia eesmärk on luua võimalikult terviklik maailmapilt. Metafüüsika on filosoofia haru, mis tegeleb reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise olemuse ja alusmõistete uurimisega. Põhiprobleemid on näiteks Jumala olemasolu, hinge surematus, keha ja vaimu vaheline seos. Idealism - , mille kohaselt reaalsus on vaimne või sõltub olulisel viisil teadvusest. HEGEL tõde on väljaspool meid ja meie tunnetust reaalsus on midagi nähtamatut Ratsionalism(ratio mõistus): mõistusepärane, maailma tõelisust on võimalik haarata ainult puhastest mõtlemise printsii...
Kontrollküsimused kristlus I kohta: 1. Mida tähendab kreekakeelne sõna Christos? Tähendab Jumala poolt salvitud valitsejat ehk kuningat, juutide mõistes Messiat (Maschiach). 2. Mitu jüngrit oli Jeesusel? 12 3. Kuidas kutsuti Jeesusele eelnenud Judea kõrbe askeeti? Ristija Johannes 4. Milline oli Jeesuse kuulutustegevuse algul tema hüüdlause? "Aeg on täis saanud ja Jumala riik on lähedal; parandage meelt ja uskuge evangeeliumisse!" 5. Milliste sõnadega väljendati kreeka keeles kolmesugust armastust? Kreeka keeles tehti vahet kolmesuguse armastuse vahel: eros - meeleline armastus mehe ja naise vahel, filadelfia venna- või õearmastus, armastus kristlaste vahel, ligimesearmastus ja agape (agaape) heategudele suunatud ennastohverdav kristlik armastus, varakristlikult ka "armastussöömaaja" tähenduses. 6. Kuidas nimetatakse Josephuse kirjutatud teksti osa, kus nimetatakse Kristust? Testimonium Flavianum 7. Nimetada sünoptilised evange...
Hinduism · On olemas ainult tänud sellele, et India religioonidele oli vaja ühist nimetust. · u 1000 erinevat religioosset liikumist · hinduks ei saa hakata, hinduks saab ainult sündida · 2001. aastal tehtud rahvaloenduse järgi on Indias 80-80% hindud, 12-13% moslemid, 2% kristlased, 2% sikhid, 0,8% budistid. · Indias elab rohkem moslemeid kui Bangladeshis ja Pakistanis kokku. (läksid laiali, kuna moslemid kartsid tagakiusamist hindude poolt) · Esimest korda deklareeriti Indias usuvabadust u 250 a eKr (põhimõte). Indias ei ole elas olnud probleemi usuvabadusega, mis aga ei tähenda seda et tagakiusamine puuduks. Õpetused · Dharma algõpetus, algtõde · Vedade kirjanduse autoriteet. Need on loodud 1500-500 eKr. Esimesed säilinud kirjapandud vedad on päris 11. sajandist pKr. · Tekst muutub pühaks alles siis, kui see on verbaalselt ette kantud. Er...
Filosoofia arvestus SH 2010 talv 1. PILET 1. Keskaja filosoofia üldiseloomustus Keskaja filosoofia lühiiseloomustus: 1.Seotus religiooniga: Jumalakesksus olemise, hüve ja kauniduse allikas on Jumal. Jumala teenimist vaadeldakse kui kõlbluse alust, tema jäljendamist ning temaga sarnanemist peetakse inimliku elu ülimaks eesmärgiks. Kreatsionism maailma on loonud Jumal eimillestki. Providentsialism Jumal valitseb loodud maailma, ajaloo ja inimese üle. Kõigil sündmustel on (taga)mõte. Revelatsionism kõige usaldusväärsem tähtsate tõdeda teadasaamise viis on jumalik ilmutus. Valitses mõte, et tõeline filosoofia on kristlik religioon. Filosoofia saab olla vaid teoloogia ori.Kkeskaja filosoofia alguseks peetakse hetke, mil filosoofia teadlikult religiooni teenistusse asus. Alguses püüdis Philon Aleksandriast kasutada nt platonismi ja püthagoreismi ning sidus seda juudi usundi ja teoloogia alusena. Hiliskeskajal aga proo...
SUUNAVAID KÜSIMUSI KIRJALIKUKS TÖÖKS Hegel (1770-1831) ja Kant: (1724-1804) 1) abstraktse mõtlemise määratlused (Hegel) • Kahte objekti või nähtust samastatakse. Sel juhul pannakse 2 otseselt mitteseotud objekti võrduma. • Ühe objekti teatud omadused kantakse teisele üle. Sel juhul kantakse mingi nt. Inimesele kuuluva asja omadus inimesele endale üle. 2) mis on otsustus, ; mis on loogiline Subjekt ja mis on loogiline Predikaaat Otsustus on mõtlemise vorm, millel on teatud kindel tõeväärtus ning milles on subjekt jaatavalt või eitavalt seotud predikaadiga. Loogiline Subjekt on mõtte põhielement, mida iseloomustab(ei iseloomusta) teatud predikaat. Loogiline Predikaat on mõtte põhielement, mis väljendab Subjekti teatud omadust. 3) mis on analüütiline ja sünteetiline otsustus (vt abimaterjal Hegel ja Kant) Analüütiline otsustus on otsustus, mis ei avarda meie teadmisi, vaid selgitavad juba olemasoleva...
FILOSOOFIA VALGUSTUSAEG Ülevaade valgustusajast 17-18 sajand. I.Kant: mingis mõttes on valgustusaeg see aeg, mil inimene väljub alaealisusest, peab hakkama ise otsustama. 1740st aastast 1 leksikon ütleb, et filosoof on inimene kes oma vabaduseusus asetab end kõrgemale tavakodaniku kohustusest, ei keela endale midagi, ei austa piiranguid. Tähelepanu keskpunktis asub mõtlev inimene, inimene, kes kasutab oma mõistust, indiviid kes suudab end oma mõistuse abil ise juhtida. Toimub eemaldumine traditsioonist ja autoriteedist. 17.saj alguses tuleb käibele mõiste, mida keskajal väga ei kasutatud: KRIITIKA- esialgu tähendas asjatundlikku antiiktekstide analüüsi, kuid hiljem muutub hinnanguks ka muude elunähtuste kohta. 17.-18. Sajand pöördub kiriku vastu, siis riigi vastu, siis ka valgustusja enda vastu. Kriitika püüab olla erapooletu, aga hiljem pöördub valgustuse enda vastu. Valgustus Euroopas liigub 2 suunas: ...
Filosoofia 1.loeng MIS ON FILOSOOFIA? I Filosoofia mõiste. Traditsiooniliselt on mõiste tuletatud kreeka sõnadest philein, phileo – armastama ja sophia – tarkus. Keeleteadlased on aga sellele väitele vastu. Sõna philosophia esmakasutus langeb u. 5-4. saj e.m.a. Herodotos (5.saj e.m.a) kasutas verbi philosopheo, kuid see tähendas silmaringi avardamist, mitte filosofeerimist. Pythagoras (6.saj e.m.a) olevat end nimetanud tarkusearmastajaks ja ei lubanud end targaks nimetada, see olla kohane vaid jumalatele. Ka Sokrates (5.saj e.m.a) oli tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (7.-6.saj e.m.a) Filosoofia määratlusi: Simon Blackburn määratleb filosoofiat kui midagi, mis uurib maailma üldiseid ja abstraktseid tunnuseid ja mõtlemise kategooriaid, (F uurib mille abil maailmale läheneme). Elmar Salumaa määratleb filosoofiat kui igasugust inimlikku järelemõtlemist, mi...
Üldine usundilugu Ei toimu 25.09 ja 16.10 lõpp 18.12 2013, eksam 08ja 15.01 2014 jne [email protected]. Lugema peaks. C Partridge "maailma usundid"- v.a osa II; Tarmo Kulmar "üldine usundilugu. Religiooniteaduste põhimõisted.maailmausundid.seletussõnastik Mis on religion/usund? · Religion on üldnimetus, konstruktsioon Din( islam) Dharma(India usundid) · Peegeldab inimeste uskumusi maailma üldise korralduse kohta · Maailmamõiste/- mõtestamise süsteem Religiooni defineerimine · Funktsiooni kaudud - selgitada /põhjendada umber toimuvat. Psühholoogiline, ühiskondlik jne. Funktsioon Nt: Plutarchos (46-120) religiooni algus on inimlikus hirmus · Olemuse kaudu Püha? R.Otto pühas on =eligi täiesti teistsugust Pühadus on selline tõelisuse kvaliteet, milles ei kahelda ning mis =eligioon== eeldustele, mida ei ole võimalik tostad...
Jaan Lahe Maailma usundid Üldine sissejuhatus · Religiooni teadus teadusharuna on noor, sai alguse 19.sajandi II pool. · 1870ndatel luuakse esimesed religiooni õppetoolid ülikoolidesse Hollandis ja Sveitsis. · Tänapäeval enam ei ole usuteadus seotud ideoloogiaga. · Religiooniteadus on iseseisev kui ka seotud paljude teiste teadusharudega. · Sõna ,,religioon" on laenatud roomlaste sõnast ,,religio". Arvatakase, et see tuleneb verbist 1) religare- siduma, köitma(jumalaga ühenduses olema) või 2) religere- hoolima(jumalatest hoolima) · Roomlased olid esimesed, kes religiooni defineerisid, esimeseks oli Cicero. - Cicero väidab, et ühte kindlasse jumalasse uskumine on lad. k cultus. - Cultus on kitsam kui religioon. Religioon haldab erinevaid kultuseid. Kultused on erinevad religioossed toimingud. · Kristlikud autorid võtavad Roomast religiooni mõiste...
FILOSOOFIA 19/04/2010 10:20:00 KLASSIKALINE PERIOOD SOKRATES 470-399 e.Kr Sofist õpetaja, Oli antiikaja suurimaid mõtlejaid ja filosoofe. Pühendas oma elu ja tegevuse moraalifilosoofiale ning hüve, vooruse ja õigluse otsingutele. Peamise meetodina kasutas ta dealektikat küsimuse ja vastuse kaudu teadmiste otsimne ehk sokraatiline küsimine Sellega püüdis ta inmestele näidata kui rumalad nad on aga ühtlasi ka aidata neil iseenaast tundma õppida Sokratese pannus filosoofiasse oli väga suur eriti selle pärast et tema jaoks ei kujutanud väärtust taevakeha, maakera, plved jne vaid inimhinge universum. Hakkab inimese mõttemaailmaga tegelema "Ma tean, et ma midagi ei tea" "Tunne iseennast!" "Õpin, kuni elan." "Keegi ei ole meelega halb." "Linnu tuleb ehtida kujudega, hinge voorusega" pühendus eetikale ehk kõrbelise hüve, vooruse ja õigluse otsingule elu põhimissi...
USUNDILOO KONSPEKT ÜLDINE ÜLEVAADE: USUNDITE JAGUNEMINE: 1) Aabrahmlikud usundid: - Juutlus - Kristlus - Islam 2) Veedausundid: - Hinduism - Budism - Dzainism · Taustaks on muistse India veedakultuur. · Nende kolme usundi puhul usutakse, et igasugune olemine on tsükliline: universum tekib, püsib, mandub () ja kaob, et saada asendadtud teiste univerumitega. 3) Teised suured usundid: - Sinotoism (jaapanis) - Taoism (hiinas) - Sikhism - Bahai · Sinotism ja taoism on traditsioonilised rahvuslikud usundid, milles on keerukad rituaalid ning kirjapandud pühad tekstid. · Sikhism ja bahai on mõjutusi saanud aabrahmlikest usunditest aga ka veedausunditest. KALENDER: · Igal usundil ja kultuuril on oma kalender a...
I loeng 02.11.2012 Jaan Lahe Usundite valik on semestriti varieeruv. Eksam on küsimustega test, valikvastustega. 50-80 küsimust. Üldine sissejuhatus Mis on religiooniteadus, mis on üldiselt ja religioodi tüübid. Religiooniteadus erladi haruna on suhtleiselt noor, alguse sai 19. sajandi keskpaika või teise poole. 1870. Aastatel luuakse esimesed õppetoolid religiooniteadustes. Eestis loodi 1919. aastal mittekristlikute usundite õpetamiseks Tartus õppetool. Suur osa inimestets on õppinud ja bioloogiat ja lähevad edasi religiooniga. Lahe ise uurib Rooma keisri riigi usundilugu, praegu uurib idamaise päritoluga jumalannasid, nende kultust. Religioon ja usund on sünonüümid. Usuõpetus on kiriklik ja konfesionaalne. Religiooni sõna on tulnud kreeka keelest religio, mis on tuletatud kas 1) religare ehk siduma (inimese side jumalaga) 2) religere ehk tähelepanema või hoolima ( inimene hoolib jumalast ja paneb teda tähele). Religioon on inimese koh...
Sisekaitseakadeemia Finantskolledz Nimi Nimi ............ ISLAMI LAENU INTRESS JA SELLE MÕJU MAJANDUSELE Kursusetöö Juhendaja: ................., majandusteaduste magister Tallinn 2013 SISSEJUHATUS Valisin Islami kodulaenu intressi käsitluse oma kursusetöö teemaks, kuna Sisekaitseakadeemias õppides aitab selle teema käsitlemine omandada paremini teadmisi majandusest ja selle erinevatest vormidest. Üritan tööd kirjutades anda oma parima, et tulevikus saaksid teised tudengid kasutada seda tööd õppematerjalina. Soovin kirjutada töö mis on Sisekaitseakadeemia üliõpilastööde koostamise ja vormistamise juhendiga kooskõlas. Töö koosneb sissejuhatu...
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine - võimaldab midagi ära teha, praktiline teadmine - võimaldab õiglaselt ja õnnelikult elada, teoreetiline teadmine - on vaja ainult asja enda pärast, selle alla kuulub ka sofia. 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Teadmine jumalikest/taevalikest (jagunevad kehalisteks ja kehatuteks asjadeks), inimlikest/maistest ja tehnilistest asjadest. 3.Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofiaga tuleks alustada lähtudes meeleolust: Aristoteles - Filosoofia algab imestusest "Miks asjad on nii?", filosoofia peab võtma müütidest imestuse ja looma nende põhjalt mõistuspärase teooria. Hegel/Heidegger - Filosoofiaga ei saa algust teha, inimene on sinna paisatuna alati selle sees olnud või pole kunagi sellega seotud olnud....
1. PILET FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID, NENDE PÕHIJOONED S. KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. Jaguneb: patristiline periood (proovitakse antiikfilosoofia abiga üles ehitada kristlik õpetus), skolastika (küsimustele hakatakse lähenema ratsionaalselt). Renessanssile saab omaseks eksperimenteerimine. Renessanssi ajal tehti rida leiutisi, avastusi, mis mõjutas oluliselt ka filosoofiat. Uuritakse tõelisust (...
Filosoofia kordamismaterjal, kevad 2014 1. Sõna ,,filosoofia" mõiste Traditsiooniliselt tuletatud kreeka keele sõnadest 1) philein, phileo armastama 2) sophia tarkus 2. ,,philosophia" esmatarvitus? Pole väga selge umbes 5-4. Saj. E.m.a Herodotosel verb philosopheo Pythagoras ei olevat lubanud end targaks nimetada, sest see olla ainult jumalale kohane; tema olla ainult tarkusearmastaja. Sokrates, tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a) 3. Simo Blackburn, Oxfordi filosoofialeksikoni filosoofia määratlus ,,Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme." 4. Elmar Salumaa, Filosoofia ajalugu...
Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaa...
MAAILMAVAATED JA USUNDID 1. loeng Mis on maailmavaade? Vaadete seisukohtade ja veendumuste süsteem, mis püüab vastata filosoofilistele põhiküsimustele (kes on inimene? milline on inimese koht maailmas? mida me teame ja mida ei tea, kuidas me teame? mis on maailm? miks ta selline on? mis on elu ja selle mõte/eesmärk? mis on surm, kas sellele ka midagi järgneb? miks on maailmas kurjus ja kannatused? kus on inimese piirid? mis on õiglus?). Inimese arusaamad endast, elust ja maailmast. Erinevad maailmavaated on katsed vastata sarnastele küsimustele. Maailmavaate omandab inimene elu jooksul, selle keskkonna ja kultuuriga, milles ta üles kasvab. Vaated muutuvad elu jooksul, seda mõjutavad sellised asjaolud nagu haridus, sots. keskkond, ühiskond, aga ka indiv. faktorid nagu isiksuse tüüp. Mõiste on suhteliselt uus, tekkinud klassikalises saksa filosoofias. Juba antiikajal oli teada, et erinevad rahvad näevad maailma erinevalt. Usund ja maa...
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsi...
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umb...
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. ...
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visi...
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud kari...
annaabi.ee 
