Mina
ja Religioon
Oeh…usk
on minu jaoks nii raske teema, sest ühelt ma usun ja teisalt jälle
ei usu. Seda on raske seletada, sest minu jaoks on kõik niigi selge
või siis just vatsupdid – midagi ei ole selge ja ma ei oska küsida
ega rääkidagi milles on problem. Aga samas ma usun, et uskuda saab
ainult seda, mis on põhimõtteliselt kaheldav.
Seda, milles ma kahelda ei saa või milles kahelda on väga raske…no
seda ma ju
tean.
Näiteks tean ma, et kivi kukub käest lahti saades maa poole - ma ei
pea ju ometigi seda uskuma, see on ju niigi selge. Ma usun seda, mis
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
65 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ingrid
Õppematerjali autor
seljas, ma istun kamina juures, kuigi ma tegelikult laman alasti linade vahel! Aga vähemalt praegu vaatlen ma kindlasti ärkvel silmadega seda paberit, see pea, mida ma liigutan, ei ole uinunud, seda kätt sirutan ja tunnen ma tahtlikult ja teadlikult: magajale ei tuleks need asjad ette nii aredatena." (II;1643) Descarte tõmbab kindla piiri tõelise ja ebatõelise vahele. Ärkvelolek tõeline, uni-ebatõeline. Mina selles nii kategooriline ei ole. Lapsi tuuakse sageli puhtuse ja algupärasuse võrdluseks. Ometi on just lapsed need, kes kardavad kolli voodi all või usuvad jõuluvana saabumisse. Just lapse usk teeb issist või onust sellel õhtul jõuluvana ja ta on päriselt olemas! Viimasel ajal on üha enam levinud õpetused loovusest ja visualiseerimisest eesmärkide saavutamiseks. Nende õpetuste ühine tunnus on, et mõte loob mateeria. Kõige 7
Me võime soovida asju, mis meile tegelikult on halvad. Näiteks haige, kes võib toidu ja vee tarbimisest surra, võib sellegipoolest neid kahte soovida tarbida. Vaim on mõjutatud aju poolt, samas viimane võib edastada signaale, mis ei pärine mõistusest, kuigi me tunneme, et see nii on. Seepärast võime tihti alluda eksitustele, kuid meil on võimalus kasutada oma mälu ja intellektuaalsust, et oma otsustusvõimet suunata asjadele, mida tajume selgelt. 4. printsiip "mina olen, mina eksisteerin" (Arutlus meetodist IV osa ja II meditatsioon algus) - esitage argumentatsioon selle põhjendamise kohta ja kuidas saate ise sellest aru (mida see lause tähandab) --> ülesanne: mõelda mile poolest see printsiip ja hinge pidamine inimese olemuseks (küsimus 2) on ratsionalistlik Rene Descartes uskus, et "mina olen, mina eksisteerin" peab paika. Ta kujutas ette, et kõik, millest ta mõistus koosneb, on vaid illusioon ning proovis kahelda kõiges, millest ta teadlik on
E)Romantismi eetika ülim hüve peitub loomingus. Hea elu peitub loomingulises eneseteostuses. Oluline pole enam nii väga hauatagune elu, söömine, seksimine...:D F)Eksistentsialismi eetika õnn peitub vabaduse teostamises. Keskendunud inimindiviidile. Minu isikliku vabaduse teostamine on olulisem kui kõik muu(mis ülal nimetatu) Sarnane romantismi eetikaga, ainult et geenius asendub tahtega indiviid teostab oma tahet G) Sotsiaalse hüve eetika olulisel kohal pole mitte mina ise, vaid mingi kollektiiv väljaspool mind. Teiste austuse väljateenimine. Mingisuguse idee teenimine N: natsionalistlik tuleb teenida oma kodumaad, vajadusel surra oma kodumaa eest. Psühholoogias: Hüve = heaolu! Heaolu mõõtmine inimeste käest küsimine ja selle põhjal järeldamine. Subjektiivne heaolu. Meeleolu tõstmise taktika: naerata endale iga päev peeglis ja sa saadki õnnelikumaks. *Üks asi on see, mis sul on, teine see, mis sa mõtled, et sul on. 3
Intervjuu Sonja Marmeladoviga Tere Sonja. Olen kuulnud teie elu kohta palju huvitavat ja imeks panevat, mis tekitas minus huvi teie vastu ja usun ka, et lugeja jaoks olete huvitav karakter. Selles, et isiksusest paremini arusaada küsin teilt mõned küsimused. 1. Sonja, mis moel te endale elatist teenite? Kui aus olla, siis ma ei tahaks sellest eritit rääkida. Ma lihtsalt pole selle üli uhke. Sellise asjaga ei saagi eriti uhkustada ma usun, kuid eks see oleneb inimesest. Minu töö...see ei ole imetlust väärt, kuid vähemalt ma ei varasta. Nimelt ma töötan maailma vanima ameti peal olen prostituut. 2. Kas on õige järeldada, et te pole oma tööga rahu? Seda on väga õige järeldada. Mind on kutsutud igasuguste nimedega, mind on alandatud baarides ja see ei tekita just eriti head tunnet. Nooremana mul oli olemas enesehinnang, kuid nüüdseks on see täielikult kadunud. 3. Selge. Kuid kui te pole oma tööga r
Valitud erialale vaatamata oli tema eluviis väga vabameelne: ta käis kõiksugustes patuurgastes, 3 raiskas raha, elas võlgu. See võis olla ka võltselumehelikkus, mille tagant kumas tegelikult ikkagi raskemeelsus.(Meos 2000) Ta kirjutas oma päevikusse:,, Inimesed mõistavad mind nii vähe, et nad ei mõista isegi seda, et nad mind ei mõista.''(Beyer, Eessõna, lk 15.). Kuid Sörenile see tõenäoliselt meeldis, et inimestele jäi tema tõeline mina mõistatuseks.(Saarinen 1985) Hiljem kaldus Sören hoopis teise äärmusse eetilisse rigorismi. Varsti muutus ta aga väga religioosseks inimeseks, kelle eesmärgiks sai olla tõeline kristlane. Kierkegaard tahtis saada kirikuõpetajaks, kuid mõistis õige pea, et luteri pastori elu ei sobi talle. (Meos 2000) 1840.aastal kihlus Sören 17aastase Regine Olseniga, kõrgema ametniku tütrega. Tütarlapse omadustest võlusid teda kõige enam vaikimine ja südamlikkus. Kohe
Milliste küsimustega tegeleb ontoloogia ja mis valdkonna alla ta kuulub? Ontoloogia on olemisõpetus. Põhiküsimus: Mis on olemas? Ei ole õpetus selle kohta, kuidas olla või elada. Et jõuda päris ontoloogiliste probleemideni, tuleb küsimus. Mis on olemas? täpsustada: Mis liiki asju on olemas? Millised on kõige üldisemad olemasolu liigid? Mis liiki asjad eksisteerivad iseseisvalt, sõltumatult? Fundamentaalseteks küsimusteks peetakse näiteks neid, mis puudutavad järgmisi mõisteid: mina (peetakse silmas ego, Kas minu mõtlev vaim on olemas?); nemad (siin küsib “mina”, kas teised teadvused on olemas, Kas mina olen ainuke mõtlev vaim maailmas või mitte? Solipsist- see, kes usub, et tema ise on ainuke teadvusega olend maailmas); välismaailm(see, mis on väljas-pool mõtteid, Kas väljaspool minu mõtteid, kujutlusi ja teadvust on miski? Kas kead on olemas või see ainult näib nii ja olemas on ainult mõtted ja kujutlused
• Usun, sest see on absurdne • Ainult usk saab jõuda tõeni, pole reaalset seletust, peab uskuma, sest Piibel ütleb nii • nt. Neitsi Maarja • Usun, selleks et mõista • Kõigepealt peame uskuma, et mõista • Asjadest saab aru nii mõistuse kui usuga, aga me peame uskuma • nt. Jumalast ei saa enne mõistuspäraselt aru, kui me ei usu temasse • Mõistan, selleks et uskuda • Keegi seletab, mis see on ja mina usun seda • Kuidas tõestada Jumala olemasolu 1. Algpõhjuse argument • Eeldus: Igal sündmusel on põhjus • Mis on esimene põhjus? • Miks maailm tekkis? • Jumal lõi maailma • Kriitika: Kui kõigel on põhjus, mis on Jumala põhjus? • Kui miski võib olla põhjuseta, siis võiks ka maailm olla ilma põhjuseta 2. Korrapära argument • Eeldus: Korrapära ei teki iseenesest, vaid need on loodud sihipärase tegevuse käigus
James leidis, et meil on õigus kõike seda uskuda, kui see aitab meil elada, ning usk Jumalasse ju teeb seda: “Religioon teeb inimese jaoks kergeks ja rõõmu pakkuvaks selle, mis teisiti oleks tema jaoks olnud karmi paratamatuse koorem.” (James, Religioosse kogemuse mitmekesisus, lk 55.) Me võime nautida oma Jumalat (ingl enjoy our God), kui ta meil on, ning argumendid Jumala tunnistamiseks peituvad eelkõige isiklikus kogemuses. James pidas tähtsaks ka seda, et religioon ei satuks vastuollu teadusega. Kuid praegusel juhul seda ohtu ei ole, sest teadus räägib sellest, mis on, mitte sellest, mida ei ole – järelikult ei saa viidata teadusele, otsimaks tõestusi, et nähtamatut maailma ei ole. Küll arvas ta, et reaalne maailm on tunduvalt keerulisem, kui seda oletab ja peab võimalikuks loodusteadus. Pragmatismil ei ole niisiis eelarvamusi mütoloogia suhtes. Kui selgub, et seesugused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid