sõnavabadus jne) Kui Napoleon III sai troonile, läks ta Hugo'ga tülli ja ta saadeti riigist välja (riigireetur) Ta elas Brüsselis ja Kanali saartel Kirjutas võõrsil pamflette (,,Napoleon väike", ,,Kuriteo ajalugu"), need keelustati Pr-maal ära. Kirjanikuna oli ta väga produktiivne Looming: Luulekogud: ,,Oodid ja ballaadid" ,,Sügislehed" ,,Kunst vanaisa olla" Romaanid: ,,Jumalaema kirik Pariisis" ,,Hüljatud" ,,Mees, kes naerab" Näidendid: ,,Cromwell" ,,Mary Tudor" ,,Jumalema kirik Pariisis": Tegevus toimus aastal 1480. See oli jube aeg. Tänavatel tegutsesid lõbutüdrukud ja vargad. Enamus inimesi olid vaesed. Ühel päeval peeti tänavail pidu. Lõbutüdrukud tantsisid, rahvas plaksutas ja kuningapere kritiseeris neid. Rahvas otsustas valida endale kõige koledama kuninga või kuninganna. Samal ajal tuli Quasimodo kiriku kellatornist alla
1. Sissejuhatus: See prantsuse kirjaniku tuntud romaan räägib mitme tegelase elust 15. sajandi Pariisis. Jutustuse peategelasteks on noor poeet Pierre Gringoire, ülemdiakon Claude Frollo, kellalööja Quasimodo ja ilus mustlasneiu Esmeralda, kes ühendab tegelased jutustuseks. Vähesel määral on mainitud kuulsaid tolle aja inimesi. Tegelased on väga erinevad: Claude Frollo on paheline isiksus. Jutustuses jääb kõlama Claude Frollo moto:" Kui ei saa mina teda, ei pea teda keegi saama." Seevastu Quasimodo, poolenisti valmis, nagu ta ise ütleb, on läbinisti hea. Olles kirikus varjul, ei ole ta näinud inimeste viha ja silmakirjalikkust. Kuigi loodus pole temaga helde olnud, suudab ta rõõmu leida sealt, kust keegi teine seda otsidagi ei oska. Quasimododoga peaaegu ühele pulgale võib ka Esmeralda, kes üle kõige maailmas armastab tantsimist. Oma ilu ja lahkusega suudab ta tahestahtmatult mehed endasse armuma panna
Antsla Gümnaasium Jumalaema kirik pariisis referaat ..... 12.b klass Õpetaja, juhendaja: I Antsla 2010 Sisukord Sissejuhatus Victor Hugo Raamatu tegelased Teose probleem Raamatu sisu: · 1. raamat · 2. raamat · 3. raamat · 4. raamat · 5. raamat · 6. raamat Filmid selle teose põhjal kokkuvõte Sissejuhatus See referaat räägib teosest nimega ,,Jumalaema kirik Pariisis". Selle raamatu valisin ma ise, kuna õpetaja välja pakkutud raamatutest ei leidnud ma ühtegi mis mind ennast huvitaks ja motiveeriks mind seda tööd tegema. Kuna umbes aasta aega tagasi alustasin ma selle raamatu lugemist ja pärast paari kümmend lehekülge jäi see mul pooleli otsustasingi selle raamatu kasuks. Kuna nüüd ma sain selle raamatu ikkagi lõpuni loetud. Sellel raamatus oli palju mõistmatut meile, kuna me elame teises kultuuris aga ka samas sarnast. Victor Hugo
,,Jumalaema kirik Pariisis" Victor Hugo See prantsuse kirjaniku tuntud romaan räägib mitme tegelase elust 15. sajandi Pariisis. Oskuslikult on vahele põimitud peatükid, mis käsitlevad Pariisi arhitektuuri. Jutustuse peategelasteks on noor poeet Pierre Gringoire, ülemdiakon Claude Frollo, kellalööja Quasimodo ja ilus mustlasneiu Esmeralda, kes ühendab tegelased jutustuseks. Vähesel määral on mainitud kuulsaid tolle aja inimesi. Tegelased on väga erinevad: Claude Frollo on paheline isiksus. Jutustuses jääb kõlama Claude Frollo moto:" Kui ei saa mina teda, ei pea teda keegi saama." Seevastu Quasimodo, poolenisti valmis, nagu ta ise ütleb, on läbinisti hea. Olles kirikus varjul, ei ole ta näinud inimeste viha ja silmakirjalikkust
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje.
on. Aga ei olnud. Surivoodil olevat Isa Goriot käis vaatamas Kaevikud on pideva suurtükitule all, lahinguväli on kaetud laipadega Rastignac, kes püüdis tütreid ümber veenda . ning sõdurite elusid ohustavad mürkgaas ja snaiprid. Kirjeldatud on ka koledusi hospidalis. Sõja keskel olemisel ja osalisel äralõigatusel muust maailmast on Esmeralda suhtus Quasimodosse kaastundlikult. Talle ei sõduritele suur psühholoogiline mõju. See ei seisne ainult hirmus meeldinud, et Quasimodo sai põhjuseta karistada. Esmeralda andis iga hetk kuulitabamus saada, gaasirünnaku alla jääda või suurtüki Quasimodole vett siis, kui teda alandati ja peksti. Quasimodo suhtus killuga pihta saada, vaid ka erinevate närvivapustuste üle elamises. Esmeraldasse tänulikult, sest Esmeralda oli ainus, kes teda mõistis.
,,Ilu ja inetus keskajal ,, Kursuse jooksul oleme läbivaadanud keskaja kirjanduse põhimõtteid Prantsusmaa, Hispaania ja Itaalia näitel. Käsitlesime trubaduuride luulet, rüütliromaane ja erinevai tuntuid teoseid. Tänaseks teemaks on ilu ja inetus läbi keskaegse kirjanduse. Selleks, et analüüsida seda tuleb esiteks defineerida neid samu ,,ilu" ja ,,inetust". Ilu ja inetus kuuluvad lahutamatult kokku. Eri aegadel on püüdud ilu täpsemalt kirjeldada ja ei jõudnud ühe ja sama variandini. Inetuse defineerimisega ei ole nii palju probleeme. Inetust võib kirjeldada kui ilu vastandust, kuid vastupidi ei saa öelda. Ilu puhul me analüüsime, võtame kokku , inetuse puhul aga klassifitseerime ja loendame. Räägitakse,et ilu on vaataja silmades, ja Eco on sellest tõdemusest teinud oma teose nurgakivi. Umberto Eco defineerib ilu eelkõige nagu nähtust, mida me
Tema külaluuletused said algul suure kriitika osaks, eriti tema luuletust mis külahullust rääkis. Inglise kirjanduses ja mujalgi tekib gootika element. Sarnane nähtus tekib nii Inglismaal, Saksamaal (rüütliromaan) ja Prantsusmaal (kus see on must romaan). Must romaan on ajaviitelisem kui 18. sajandi romaan, ning samuti erootilisem. Sakslaste rüütliromaan on olnud ka eesti kultuuris oluline. Ilu hakatakse ka nägema inetuses. Nt ,,Jumalaema kirik Pariisis", kus kaheks keskseks tegelaseks on Esmeralda, välimuselt tõmmu ja mitte vastav hetkel kehtivatele ilunormidele. teiseks kääbus Quasimodo kes on tõeline hirmutis, kuid kes samas on õilis. Teose põhitegelaseks on Notre Dame mida Hugo kirglikult kaitses ja üritas selle lagunemist vältida. Pahed on kätketud Esmeralda vastandisse Fleur'i. Sellist naisterahvaste paari leiab 19. sajandil päris palju. (nn suhkruke ja piprake). Sega romatismis saab tähtsamaks inetu
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
Kadri ESTEETIKA · Umberto Eco ,,Ilu ajalugu", ,,Inetuse ajalugu" · Kraavi, J Postmodernismi teooria ja postmodernistlik... · Aastaarvud ega teoste nimed ei mängi rolli eksamil. Tuleb seletada, millal ja kes mida ütles. Põhimõtted. Mis on esteetika (filosoofiline distsipliin)? Märksõnad: ILU, harmoonia, proportsioon, subjektiivne vs objektiivne, isikupära. INETUS. KUNST. MEELELISE TAJU ÕPETUS. Mis on kunst? Mis on kunstiteos? Mida kujutab kujutav kunst? Aisthetikos meeleliseks tajuks võimeline. Esteetika on filosoofiline teadus kunstist, selle suhetest tegelikkusega. Kas kunst kopeerib seda maailma, mida nad enda ümber näevad ja neid emotsioone ja käitumismustreid või on kunst midagi välja mõeldud, midagi, mis loob uusi reaalsusi? Milline on kunsti suhe ümbritsevasse maailma? Kunst on kunstniku eneseväljenduse viis.
29. - mt teadis, et elu ahvatlustele ei tohi järele anda, see tähendab halba õnne, ent siiski jäi ta Franzu korterisse elama seniks, kuniks mees ära sõitis, andis kiusatusele järele, algselt logeles niisama, nägi taaskord veidrat unenägu (toitis kerjust), siis aga tuli teotahe ja ta läks välja, et ringi hulkuda, jäi seisatama vaateakende juurde, kuid lahkus sealt kiirelt, et mitte neid hilpe ihaldada - polnud sihti kuhu minna, kuid tee äärde jäi kirik, mille uks oli lahti ja mt läks sinna sisse, kirikus polnud hingelistki, see lõhnas nii nagu teisedki tühjad ja mahajäetud majad 30. - mt sõitis Versailles'sse, rong oli umbne, käis Versailles' lossis - mt arvates kaasnes inimeste ja nende tahtmistega häda ja viletusus, ta läks Franzi ja mänguga kaasa, aga nii, et sellesse ise ei uskunud, vanaemal oli taas õigus olnud mt-st ei saanud elulooma 31.
Üks selliseid gooti lossi ehitajaid oli Horace Walpole, oli ka kirjanik. Sinna ümber rajas ka goori printsiipidest lähtuva pargi. Sünnib Inglise park, mis läheb sujuvalt üle metsaks, kujundatakse mitte häirides looduslikku. Sõna "maailine" tuleb mängu, ei hakka tähendama ainult heledat, ilusat, selgepiirilist geomeetria joont - trend, mis jätkub romantilises kirjanduses, ilu hakatakse nägema ka inetuses. Nt Victor Hugo "Jumalaema kirik Pariisis" - Esmeralda, kes on "mustalne" ja kes tõmmu, mis oli iluideaali vastand, Quosimodo ja Notre Dame - võitles selle ehitise eest. Selle taustaks ongi muutuv kultuurihoiak - ühelt poolt see muutub demokraatlikumaks, ta hõlmab teistsuguseid väärtusi, looduspilti ja jõuab kirjandusse gooti romaani näol "Oranto loss"? - pesuehtne gooti romaan. Gooti romaanides on väga palju kliseesid ja varjatud erootika, tehakse igasuguseid närakaid tegusid.
1856 dekabristide tagasi tulek beccalt tabelid tegelaste (pierre, natasa ja andrei bolkonski) · nt peterburis salongis lihtsalt istumine ja jutu rääkimine ei paku talle huvi, naine ootab last, ei pakku rõõmu · andrei lähtub otsingutest iseendast ei teegi välja lähedastest inimestest ,kes vajavad tuge · andrei on tüdinenud seltskonnast, pierre seltskonnast vaimustunud vastupidi · kui sõda algab, siis andrei pettub · andrei mõistab, et inimesed võitlevad tarbetult ja sõda käib hoopis teisel tasemel, lihtinimesel on mõttetu võidelda · pierre usub ühiskonna kurjusesse, jäi moskvasse ja seikleb seal arusaamata, mis reaalselt toimub, oskab seigeldes vahele jääda pranstlastele, mõistetakse süüdi, on koos hukka mõistetuga, keda kavatsetakse hukata, aga tal õnnestub pääseda
varane anne /13-aastaselt kirjutas värsse juhtiv koht kirjanduselus/ romantikute juht 1827 manifest "Cromwelli" eessônas 1. eitas antiikeeskujude matkimist 2. eitas kôrgete ja madalate zhanride eristamist 3. eitas aja-, koha- ja tegevusühtsust 4. nôudis madala ja üleva, traagilise ja koomilise ühendamist 5. toetas erakordsust ja äärmuslikkust "Hernani" (ôilis röövel) kujunes uute ideede vôiduks, sest ignoreeris klassitsismi reegleid klassikasse jäänud teosed: "Jumalaema kirik Pariisis" ja "Hüljatud" peategelane Jean Valjean, teda jälitab politseiinspektor Javert, kodutud lapsed Cosette ja Gavroshe loe lk.141 Prosper Merimee 1803 1870 Vanemad olid kunstnikud. Tegeles Prantsusmaal kunstivarade kogumisega, rändas palju. Andekas kunstis, hiljem seotud riigivôimu ja kuninga ôukonnaga. Tôusis Prantsusmaa Senati liikmeks ja Prantsuse Akadeemia liikmeks. Tôlkis vene kirjanikke: Pushkinit ja Gogolit, ôppides vanas eas ära vene keele. Kirjandusse tulek oli
Sellel esteetika kategoorial on olemas ka varjundeid, näiteks veetlev, graatsiline, peen jt. ÜLEV siia kuuluvad nähtused, mis haaravad oma erakordse jõu ja võimsusega, kutsudes esile tundeid, äratavad vaimustust ning entusiasmi. Kirjandusteostes on ülevate tunnete äratajaiks ja kandjaiks eriti suured positiivsed tegelaskujud, nagu näiteks antiikkirjandusest Prometheus, kes kehastab inimkonna võitlust vabaduse ja õnne eest. Ülev on tihedalt seotud ilusaga. Aga inimese väline inetus ei takista sisemise suuruse mõjulepääsu. Nii jätab üleva mulje V.Hugo romaanis ,, Jumalaema kirik Pariisis " eemaletõukavalt inetu küüraka Quasimodo suur inimlik kiindumus ja hingeline õilsus. Lüürikas väljendavad ülevat hümnid ja oodid. TRAAGILINE - põhineb tegelikkuses esinevail sügavail vastuoludel ja kokkupõrkeil. Üldiselt mõtleme traagilise all olukordi, kus õilsate taotlustega võitlus põrkab kokku üle jõu käivate takistustega, mis toob kaasa hävingu
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................
Meiessaar 1935:9). Seetõttu kaldus Dostojevski juba noorelt raskemeelsusesse. Pärast isa surma see süvevnes. Kuid kooli ta lõpetas, kuigi enam huvi tundis kirjanduse kui oma õppeala vastu. Ta luges palju, raamatud olid tema suurimad sõbrad. Lõpetanud kooli püsis ta ametis vaid ühe aasta. Ta lobus sellest, andudes kirjanduslikult tegevusele. Esimesi loorbereid aitas tal lõigata tema ainukene sõber, ka kirjanik Grigorovits. See oli kontrastne Dostojevskile noor, ilus, lõbus, elegantne, jutukas, armastas sõbrustada daamidega. Dostojevski oli aga arg, kohmetu, mitte ilus, üksildane, peale selle ebapraktiline kunagi ei olnud tal raha. Ta püüdis teenida tõlgetega, kuid tagajärjetult, siis toetas teda keegi rikas tädi, kuid raha ei olnud tal siiski. Nii algas ta kirjanduslik tegevus suuresti ka majanduslikel mõjutustel. Grigorovitsi kaudu sai ta ilmutada oma esimese romaani ,,Vaesed inimesed", millel oli edu. Isegi Belinski kiitis seda.
ongi „René“. Teda loetakse prantsuse romantismi rajajaks. Germaine de Staël oli aadlisoost naiskirjanik. Ehk rohkemgi kirjandusteadlane. Uuris Rousseau’d. Oluline teos „Saksamaast“ – see oli üks prantsuse romantismi esimesi teoseid. Ilmunud 1810ndal aastal Inglismaal, kuna Prantsusmaal oli keelatud. Victor Hugo oli põhihoiakutelt ka romantiline. Tema ümber koondusid noored tulihingelised romantikud. Kirjutanud palju luulet. Meile tuntud „Jumalaema kirik Pariisis“. Varases romantilises romaanis on tüüpiline vastandus – blond ja brünett neiu. Blond on siinjuures hea ja õilis ning brünett on pigem halb kuju. Hugol on need aga ümberpööratud. Ka hingeväärtused on tähtsad – Quasimodo, kes on välimuselt eemaletõukav, on hingelt õilis ja ilus. Siin põimub ka teatav hulk realismi jooni, aga eelkõige on see ikkagi romantiline teos. Notre-Dame on tähtsalt kohal, sest Hugo oli suur restaureerimise pooldaja. 12. loeng 28.11
Ingli tiivad on kopeeritud looduses elavatelt lindudelt. Vahel on joonistanud Leonardo kummalise kirega sõjamasinaid, mis viskavad suure hulga nooli korraga lahinguvälja teisel serval seisvate inimeste pihta. Lorenzo de' Medici ajal elas Firenze lõbusat, naudingurikast elu. Valitseja kirjutas värsse, mida lauldi naisbakhantide rongkäikude ajal: ,,Kui ilus on meie noorus ja kui kiiresti see mööda lendab kes tahab olla lõbus, see olgu lõbus ja ebakindla homse pärast ärgu tundku keegi muret." Mitte keegi ei tea midagi kindlalt Leonardo tundeelust ja armusuhetest. Kindlad on üksnes laimujutud. Leonardo nägi välja ju kui ,,noor jumal". Oma kauni näo säraga rõõmustas ta iga kurba hinge. Seltskonnas salliti teda vaid tema anekdootidele, teravameelsetele naljadele ja fantaasia tõttu. Leonardo pihtis Bernardo di Simone Cortigianile: ,,Nagu ma olen teile
kaupmees usub teda. Tuleb Pathelini juurde üks karjus, kes on süüdi lambavarguses(oli süüdi). Pathelin ütleb, et too peaks kohtus vastama igale küsimusele "Mää". Kui advokaat läheb karjuse käest tasu nõudma, vastab kaval karjus talle mää. Sotii - Lollimäng. Pilgatakse kõrgeid võimukandjaid. Lollimängud kuuluvad ka karnevalipidustuste juurde. "Narri Paavst" - Kirjeldatakse narri paavsti valimist. Sai see, kes suutis teha aknaaugust läbivaadates kõige kohutavama näo. Võidab Quasimodo. Simultaan - Jagunes kolmeks. Kolm tegevuspaika. Seotud piibliga. Taevas, maa ja põrgu. Etendused olid tasuta, elukutselised näitlejad ja asjaarmastajad. Pilet nr 8 1. Fr. Villoni elu ja looming 2. Helsingöri õukond Francois Villon sündis oletatavasti aastal 1431, samal aastal, kui põletati nõiana prantsuse rahvuskangelanna Jeanne d'Arc. Sünninimi oli Villon'il François de Montcorbier, aga kuna teda kasvatas üles vaimulik, kelle nimi oli Villon, võttis
kõnemehed tahavad kasutada välismaiseid sõnu, ei oska. Isaks on tal Plutos, sündis Õndsate saarel. Sündis naerdes. Narruse vürts- lõbu. ,,Ei täie taibu juures rõõmu maitsta saa". Lapsepõlv on armas. Mida vanemaks saab ja targemaks, seda vähem on narrust. Uuesti lapseks saama vanaduses. Lapse enneaegset tarkust ei sallita. Seepärast lapsed ja vanurid saavadki nii hästi läbi. Need, kes noorena juba tegelevad filosoofiaga, need on keskeas juba hingelt vanurid. Parem olla noor ja lõbus, kui hullult tark ja pahur. Nt Cupido jääb alati lapseks, kuna ta oli krutskeid täis. Naine on narr ja tühine, kuid siiski naljakas ja aras loom. Naine marineerib ja magustab mehe vaimusüngust. Naine on erakordselt narr. Kui naine tahab end targaks teha, siis tundub ta 2kordselt rumal. Joomine on ka narrus. Abielus on ka narrust, flirt. Iga koosviibimine vajab narrust. Ühtki silmapaistvat tegu ei toimu ilma narruse õhutuseta ja ükski hea kunst pole avastatud ilma narruse algatuseta.
võluv, et kui on 14aastane, tehakse talle esimene abieluettepanek. Armastus ongi temale kõige olulisem elus. Küll aga juhtub selles Natasa esialgu väga päikselisena tunduvas elus väga palju õnnetusi. Kõigepealt on Tolstoil kaunilt kirjutatud Natasa esimesest ballist. Aadlikel komme, kui võsukesed said teatud aastad vanaks, siis saadeti nagu väljanäitusele, esimesele ballile. Esimesel ballil olles tahab kangesti tantsima saada. Tantsima võttis Pierre Bezuhhov. Esimene suur armastus Andrei Bolkonski. Kohtub Bolkonskiga, peab temaga abielluma, aga juhtub niimodi, et iga tüdruku ellu satub ikkagi üks paha poiss ka, üks halb poiss, pätt poiss. Satub Natasa teele Anatol Kuragin. Natasa on nii noor ja nii puhas ja õrn hing, kes usub kõike, mida talle räägitakse. Kuragin oskab rääkida väga ilusaid jutte, Natasale näib tunduvat, et tegelikult armastab Kuraginit
· Lotte reis lõunamaale (2002) · Limpa ja mereröövlid (2004) · Sibulad ja sokolaad (2002) · Leiutajateküla Lotte (2006),( soome k 2008, vene k 2009) · Kaka ja kevad (2009),( vene k 2010) Ta kasutab oma teostes palju fantaasiat. Nende päris maailm on meile fantaasia. See tähendab, et meie päriselus ei ole sellised asjad võimalikud. Nagu näiteks raamatus ,,Siim, Sirli ja saladuse" oli igal peaaegu igal tegelase mingi imede maa. Täpsemalt lasteaiapoisil Siimul oli oma võlurimaa. Sellest ei teadnud keegi peale ta ise enda. Võlumaale läks ta alati, kui tal oli vähegi aega. Sinna sai ta minna oma toas laua alt. Oma võlumaal olid tal igasugused loomad kellele oli igakord vaja Siimul võluda ühteist. Kuna aga Siimule meeldis väga võluda siis tegi ta seda suurema hea meelega. Sirlil Siimu õel oli aga teine omamoodi koht kus ta käis. Tema käis taevas pilvedes
toimunud muudatusi.1940 puhkes roosti LK uuesti õisele. Teemaks oli “Vaba” laps, kelles nähti rahu ja humaansuse garantiid.. Ilmus Lindgreni “Pipi Pikksukk”.1950-ndat peetakse langusperioodiks, mil hakkasid jälle levima mõttetud MJ ja argiidüllid. 60-70-ndatel hakkati käsitlema realistliku probleemikäsitlust. 70-ndate huvikeskmes olid fantaasia ja psühholoogia. Hinnati kõrgel nn moodsat MJ, kus tavalisse argipäeva on põimunud külastuse võõratesse müstilistesse maailmadesse. Alusats ka võidukäiku pildiraamat. 80-ndatel debüteerib selline pildiraamatuautorite põlvkond, kes oma huumori ja drastilise graafilise joonega on oluliselt mõjutanud koomiksite esteetikat, mistõttu laieneb pildiraamatute lugejaskond. Siis toimus ka rootsi noorsooraamatute uuestisünd. Domineerivad meeskirjanikud. 90-ndatel valitses keskmise kooliae raamat, millel nimekamad autorid on Lindgren, Holm jne. Esikohal oli jälle
Ongi veendunud, et maailm on ebaõiglane, aga seda saab parandada kõlbelise enesetäiustamise läbi. Läheb ikka ühest äärmusest teise, järgmine suur veendumus selline, et maailma pääsemine on tagasipöördumises lihtsasse talupojaellu. Idealiseerib just vene talupoega. Pole nüüd päris oma suurelt sisult nii vale. 70ndate aastate lõpus on siis Tolstoi veendunud, et Venemaa elukorraldus on absoluutselt ebaõiglane. Valitsus ei tegutse õigesti, et kirik on liiga palju seotud valitsemisega, valitsevad klassid, sealhulgas tema enda perekond, on väga egoistlikud. Püüab omaltpoolt teha midagi selle olukorra parandamiseks. Võtab osa söögimajade, nagu supiköökide tegemisest vaestele, või külastab vanglaid, või püüab pilku peal hoida talulaste koolidel, kirjutab sinna raamatuid. Saab aru, et see on vaid tilk meres. Pilet nr 7: 1) G. Flaubert'i elu ja looming
Jaan Tätte Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest Moto: „Ma kirjutasin selle raha pärast.“ 1997 2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2 3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. OSVALD (teritab süvenenult pussnuga. ROLAND: Oot, oot, oot. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. üksi elanud.): Teritan nuga. N�
20 loetud artiklit ja 26 küsimust Valle-Sten Maiste Filosoofia/Esteetika I eksamiks 1 1). Saarinen, Esa 1997 Rakendusfilosoofia. Vikerkaar 3 (KÜSMUS: Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused.) (kr k phileo - “armastan” , sophia - “tarkus”) Filosoofia on teoreetiline teadusharu maailmast arusaamise kohta. Filosoofia tugineb inimmõistusele ja spekulatsioondele. Filosoofia pürgib üldkehtivate tõdede selgitamise poole, proovib näha, kuidas kõik “asjad” ühte pilti kokku sobituvad. Kontinentaalne ehk spekulatiivne filosoofia on 20. saj tekkinud suund, enamasti saksa ja prantsuse filosoofe, kes tegelesid kirjanduse ja kultuuriuuringutega. Tegeletakse mõtisklemisega maailma üle, inimese olemasolu üle, kultuuri ja kogemuse üle. Stilistiliselt esseistikale lähenev. Mõistete selgusele ja ühtsele teaduslikule fikseerimisele ei pöörata suurt tähelepanu. Pakutakse uusi seletusi maailma kohta. Siia liigituv
Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid (Lermontov, Puskin), ballaadid (Schiller, Under) ja valmid (Krõlov). Valmis peitub otsese tähenduse all teine, olulisem tähendus, mis selgub enamasti valmi lõpus olevast õpetusest ehk moraalist. Loomavalmide kaudu kujutatakse inimestevahelisi suhteid, inimeste nõrkusi ja pahesid. Eepika (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised:
Sirp on üks vanemaid kultuurtööriistu. Muinaskreeklastel oli sirp maaharimise sümbol ning seetõttu ka Demeteri (viljajumalanna) atribuut. Sau (567) - on iseenesest on puu küljest murtud ese ehk tavaline kepp. Iisraeli laste suguharude peamehed olid kohtunikud ning sau oli nende ametitunnus. Paljudelt piltidelt on näha, et mütoloogilistel jumalatel või muudel tegelastel on sau käes (näiteks Kreeka jumal Hermesel). Kepp, mille ümber on põimunud kaks madu, mõnikord on selle ülaosas ka tiivad, tähendavad praegusel ajal meditsiini või äritegevust. Siinai kõrb (lk 564) moodustab suurema osa Siinai kolmnurgakujulisest poolsaarest Vahemere ja Punasemere vahel. See kuulub Egiptusele ning asub Aasias. Neljateistkümnes raamat Horemheb koondas sõjaväge ja varustust Memphisesse ning hakkas sõda. Sinuhe ravis viga saanuid ja Horemheb kiitis teda takka, sest too armastab oma pasakärssaid nii väga. Hommiku
Ma tean, et see on nii. Ta tuleb varsti tagasi. LAURA: Ma kardan. (Paus.) Ärge vaadake mind niimoodi. OSVALD: Kuidas sa saad seda öelda? LAURA: Ebameeldiv on ju. OSVALD: Ma loodan, et sa tahtsid öelda, ebamugav. LAURA: Ebameeldiv! OSVALD: Ma tahan sinuga rääkida. Ma pean sinuga rääkima. Ma ei tea, kas sinuni jõudis see, millest ma enne rääkisin. Kui tihti su elus on juhtunud imesid? Ma arvan, et mitte iga päev. See, et sa siin oled, on ime. Aga see on üks väike ime imede ahelas. Ma võin mõjuda veidrana. Ma ei teagi, kuidas ma mõjun, aga ma ei ole see, kes ma muidu olen olnud. Minuga on toimunud imelikke asju. (Paus.) Kui sa tahad, võid heita minu voodisse. Aga palun kuula. Võid ka silmad kinni panna, aga kuula. Mul tuleb nüüd järjest kaks lehekülge teksti. Laura tõuseb, läheb voodi juurde, leiab sealt tahmase rahapaki. LAURA: Mis raha see on? OSVALD: See ei ole raha. See on muinasjutt. Muinasjuturaamat. Ma olen sulle
vaimulikud kui ka ilmalikud teosed. Just nagu tänapäeva kirjandus, oli ka keskaja kirjandus keerukas ja rikkalik, ulatudes pühalikest tekstidest profaanseteni. Laia ajalise ja geograafilise haarde tõttu on raske rääkida keskaja kirjandusest tervikuna, laskumata liigsetesse lihtsustustesse; seepärast on seda kõige parem käsitleda sünnikoha, keele ja zanri alusel. Kuna ladina keel oli roomakatoliku kiriku keel, mis domineeris kogu Lääne- ja Kesk-Euroopas, ning kirik oli peaaegu ainus haridusinstitutsioon, oli ladina keel tavaline ka keskaja kirjanduses isegi neis Euroopa piirkondades, kuhu Rooma võim kunagi ei jõudnud. Kirjutiste tüübid: Vaimulik kirjandus, Ilmalik kirjandus, Naiskirjandus ja Allegooria. Periodiseering: Varakeskaeg (476. a. 10. s.). Sugukondliku korra lagunemine ja feodaalsuhete kujunemise aeg. Esimene vaimne taassünd leidis aset 8. Sajandil Karl Suure ajal, mil rajati koole, koguti ja kirjutati ümber antiikkirjandust jne
linnakunst ja arhitektuuriline nähtus. Stiil, mis ühendab Euroopat. Nimetus anti hiljem kunagise germaanlaste hõimu gootide järgi (barbaarne ja metsik). Stiil ise oli ülimalt peen, kaunis ja imetlusväärne. Feodaalide, talupoegade ning vaimulik kõrvale ilmus uus linnakodanike seisus: käsitöölised ja kaupmehed. Uued linnad, liikuvam eluviis, suurenev toreduseiha avaldas mõju kunstile, enim ristiusu kirikutele. Gooti kirikute silmatorkavaks tunnuseks teravkaarsed aknad ja ukseavad. Kirik pole enam kindluse taoline, vaid saledatorniline, tõuseb taeva poole. Suured värvilisest klaasist aknad. Võlve kannavad piilarid ja toetavad poolsambad, lisaks veel ehistornikesed. Kergust ja elegantsi lisavad pitsina õhulised raidkivikaunistused: õietaolised rosetid või ristikulehe kujundid, arvukaid skulptuure. Kirikusse sisenejaid haaras võimas kõrgustunne ja eriline salapärane meeleolu, ebamaisus. Gooti katedraalide ülesehitus
vaimulikud kui ka ilmalikud teosed. Just nagu tänapäeva kirjandus, oli ka keskaja kirjandus keerukas ja rikkalik, ulatudes pühalikest tekstidest profaanseteni. Laia ajalise ja geograafilise haarde tõttu on raske rääkida keskaja kirjandusest tervikuna, laskumata liigsetesse lihtsustustesse; seepärast on seda kõige parem käsitleda sünnikoha, keele ja zanri alusel. Kuna ladina keel oli roomakatoliku kiriku keel, mis domineeris kogu Lääne- ja Kesk-Euroopas, ning kirik oli peaaegu ainus haridusinstitutsioon, oli ladina keel tavaline ka keskaja kirjanduses isegi neis Euroopa piirkondades, kuhu Rooma võim kunagi ei jõudnud. Kirjutiste tüübid: Vaimulik kirjandus, Ilmalik kirjandus, Naiskirjandus ja Allegooria. Periodiseering: Varakeskaeg (476. a. 10. s.). Sugukondliku korra lagunemine ja feodaalsuhete kujunemise aeg. Esimene vaimne taassünd leidis aset 8. Sajandil Karl Suure ajal, mil rajati koole, koguti ja kirjutati ümber antiikkirjandust jne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
