Vene kirjandus ja kirjanikud (1)

5 VÄGA HEA

Kirjanduse KT

Vene kirjandus 19. Sajandini

Tekkis 10. ja 11.saj Kiievi-Vene vürstiriigis.
988.a võttis Venemaa vastu ristiusu ja tekkis vajadus Vanaslaavikeelsete vaimulike tekstide järgi
9.saj lõid 2 venda Vene- Slaavi kirjakeele (ühe venna nimi oli Kyrillos -kirillitsa)
I ilukirjandus-bõliinad, rääkisid vägilastest (nt. „ Igori sõjaretk“)
Vene tsaar Peeter I andis suure loa raamatute trükkimisele, täna temale hakkasid Euroopast kirjandusvoolud jõudma Venemaale: 1) Klassitsism -ülistas tarka valitsejat (Mihhail Lamonossov), klassitsist ütles, et inimene teenigu riiki

Valgustusperiood- valgustaja ütles, et riik on inimese õnne tagaja

Sentimentalism-Nikolai Karamzin- „Vaene Liisa“
2)Vene romantism
Suur Pr. Revolutsioon ja Napoleoni võimuletõus jõudsid järelkajana ka Venemaale. 1801 tapeti Paul I, troonile sai ta poeg Aleksander I.
Napoleon tungis 1812 Venemaale kallale, Venemaa taganes, jättes maha inimtühja Moskva . Lõpuks aga Venemaa võitis sõja. Venelaste meeleolu oli väga kõrge, eneseteadvus oli tõusnud. Algas tsaarivastane dekabristide( romantikud poliitikas, aga samal ajal ka kirjanikud romantikas) liikumine, dekabristid asusid riigipööret kavandama. Nikolai I aga taandas nende ülestõusu.
Aleksander Puškin (1799- 1837 )

Sündis Moskvas, põlisaadliku pojana
Suguvõsas oli neeger , Hannibal (emapoolne vaarisa)
Puškinid olid väga jõukad, lastega tegelesid kasvatajad. Puškin oli oma kasvataja (Arina Radionavinaga) väga heas suhtes.
Puškin õppis Tsarskoje Sela lütseumis, seal hakkas juba luuletama
Läks tööle Peterburi välisministeeriumisse, sidus end dekabristidega, läks vastuollu tsaariga. Tsaar saatis ta asumisele, Kaukaasiasse.
Kui ta 29-aastasena Moskvasse naases, tutvus ta oma armastatu Natalja Gontšarovaga (tema „madonna“), abiellus temaga lõpuks.
Õukonda ilmus aga prantslane George d’Antes, kes hakkas ta Madonnaga tiiba ripsutama ja ta kutsus prantslase duellile, kus Puškin hukkus, maeti Mihhailskovi

Looming:
1)Luule:

„Vang“
„Mine, külvaja, külvama oma külvi“
„A.P. Kernile“-aadlipreilist
„Talveõhtu“
„Madonna“
„Tondid“
„Exegi monumentum“ ( ausammas endale)

2) Poeemid

„Ruslan ja Ludmilla “- Kiievi vürst annab oma tütre Ruslanile naiseks, aga pulmapeo ajal röövib nõid Ljudmilla ära. Ruslan otsib Ljudmillat taga ja lõpuks leiab ta ikka.
„ Kaukasuse vang“
„ Mustlased “- Aleko läheb elama mustlaste juurde, sest on väsinud linnakärast, leiab sealt armastuse Zemfira . Zemfira aga armub ühte mustlasesse ja jätab Aleko maha. Aleko tapab ta ja ta kaasa. Zemfira isa ütleb, et ta oleks ise samamoodi käitunud, aga ajab ikka Aleko laagrist minema.

3)Näidendid

„ Boriss Godunov“-peategelane on saanud tsaariks läbi mõrva, tappes troonipärija. Godunov proovib olla hea tsaar, aga rahvale ta ei meeldi. Siis ilmub välja vale-Dimitri, kes nim. End „ vanaks troonipärijaks“, ta laseb tappa Godunovi poja ja saab ise troonile, aga rahvale jälle mõrvar ei meeldi.

Mihhail Lermontov ( 1814 -1841)

Pärines Šoti aadli suguvõsast Lermontidest. Vaesunud , kuna isa oli pummeldaja. Ema oli aga pärit jõukas Vene-aadli suguvõsast.
Mihhail oli vaevalt kolmene, kui ema suri
Õppis Moskva ülikoolis, läks Peterburi ja sidus enda dekabristidega ja sattus tsaari musta nimekirja
Ühel ballil läks tülli Prantuse saadiku pojaga ja nad pidasid duelli, kus said mõlemad haavata . Saadeti karistuseks Kaukaasiasse pagendusse. Teisel duellil ta hukkus.

Looming:
Romaanid :

„Meie aja kangelane“
„Tolle aja kangelane“ –Petšorin

Lermontov tahtis sellega aadlinoormehe koondpartjeed näidata.
Poeemid:

„ Deemon “

Luuletused:

„Poeedi surm“ –Puškinik
„Mõtisklus“
„On kurb ja igav“

Victor Hugo (1802-1885)

Tähtsaim prantuse romantik
Tõsteti ka aadliseisusse, määrati parlameni, kus ta hakkas kõvasti sõna võtma (surmanuhtlus, sõnavabadus jne)
Kui Napoleon III sai troonile, läks ta Hugo’ga tülli ja ta saadeti riigist välja (riigireetur)
Ta elas Brüsselis ja Kanali saartel
Kirjutas võõrsil pamflette („Napoleon väike“, „Kuriteo ajalugu“), need keelustati Pr-maal ära.
Kirjanikuna oli ta väga produktiivne

Looming:
Luulekogud :

„ Oodid ja ballaadid “
„Sügislehed“
„ Kunst vanaisa olla“

Romaanid:

„ Jumalaema kirik Pariisis“
„Hüljatud“
„Mees, kes naerab “

Näidendid:

„ Cromwell “
„ Mary Tudor “

„Jumalema kirik Pariisis“:
Tegevus toimus aastal 1480. See oli jube aeg. Tänavatel tegutsesid lõbutüdrukud ja vargad. Enamus inimesi olid vaesed.
Ühel päeval peeti tänavail pidu. Lõbutüdrukud tantsisid, rahvas plaksutas ja kuningapere kritiseeris neid. Rahvas otsustas valida endale kõige koledama kuninga või kuninganna. Samal ajal tuli Quasimodo kiriku kellatornist alla. Ta jälgis huviga ümberringi toimuvat…kuni teda märgati. Inimesed olid jahmunud tema välimusest. Quasimodo sai narride kuningaks. Kuna Quasimodo oli kirikukellade tugevast helinast kurdiks jäänud ja ta ei saanud hästi rääkida arvati, et ta sobib ideaalselt Prantsusmaa kuningaks. Quasimodo arreteeriti kahtlusalusena naise ründamises ja sai karistuseks 50 piitsahoopi.
Claude Frollo oli Jumalaema kiriku juhataja. Ta oli hea inimene ja ta soovis alati inimesi aidata. Ta võttis Jumalaema kiriku kaitsvate seinte vahele inimesi, kes põgenesid kurja välismaailma eest. Frollo arvas , et Quasimodo peab kirikus olema, sest teda alandati. Samuti arvas ta  Quasimodo ei tohiks kunagi kirikust lahkuda, sest kui ta lahkuks,  ei kaitse teda enam ei jumal ega Frollo. Frollo ei päästnud Quasimodot peksmisest, sest Quasimodo reetis ta. Dom Frollo nuhtles end sest ta oli teinud pattu- ta armastas Esmeraldat.
Imede Õu  oli koht kerjustele, vaestele ja äratõugatutele. Seal toimusid vargused , mõrvad ja lõbutsemised. Imede õues valitses santlaagri seadus: kui sa pole äratõugatud, siis pole sul siia asja. Imede õue lõbutsemised, vargused ja mõrvad jõudsid ka Pariisi tänavatele.
Pierre Gringoire oli vaeste eest kõneleja. Ta pidas samal hommikul linna keskväljakul kõne, kuid keegi ei kuulanud teda.  Ta sattus Imede Õue ja kuna ta polnud äratõugatud, siis taheti ta üles puua. Ta võis poomisest pääseda ainult siis, kui ta abiellub kellegagi Imede Õuest. Tema päästis Esmeralda . Imede õue eestvedaja pani Pierre ja Esmeralda paari.
Esmeralda suhtus Quasimodosse kaastundlikult. Talle ei meeldinud, et Quasimodo sai põhjuseta karistada . Esmeralda andis Quasimodole vett siis, kui teda alandati ja peksti. Quasimodo suhtus Esmeraldasse tänulikult, sest Esmeralda oli ainus, kes teda mõistis. Esmeralda andis Quasimodole vett ja see tähendas Quasimodole väga palju.
Katkendis oli tihedalt läbi põimunud ilus ja kole . Võtame näiteks Esmeralda ja Quasimodo. Esmeralda oli väga ilus ja Quasimodo oli väga kole. Esmeralda ei vaadanud Quasimodo peale põlastusega. Tal oli ennemini Quasimodost kahju. Hea ja halb oli Pierre ja Imede Õue juhataja. Lõbus ja igav - narride kuninga valimise ajal oli linnarahval lõbus, kuningaperel aga igav.

Esmeralda
Rahvuselt oli ta   mustlane . Ta oli noor ja armas. Esmeralda oli väga abivalmis ja ta ei soovinud kellelegi halba. Ta oskas väga hästi tantsida ja žongleerida.
Ta armastas loomi. Tal oli väike armas valge kitseke, kelle nimi oli Djali. Ta arvas, et Djali oskab ta mõtteid lugeda.

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 21 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-12-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

21 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Paula666 Õppematerjali autor

pu?kin vene kirjandus lermontov hugo

Sarnased õppematerjalid

doc

Raamatute lühikokkuvõtted eksamiks (kirjandiks)

A.Puskin. "Jevgeni Onegin" tantsis ja jättes Lenski tagaplaanile pani noore romantiku vere keema ja armukadedus lõi lained. Selle ajendil kutsus ta ka Onegini Jevgeni Onegin vs Tatjana duellile. Vladimir Lenski vs Olga J.W.Goethe. "Faust" Teoses toimuv on Venemaal. Aristokraatitel pidev pidu ja pillerkaar. Faust teadlane, kuradi ettur Aadlik Jevgeni Onegin, sab kõrini sellisest elust. Surnud onu Mefistofeles pärandab talle mõisa, mis asub Leningradist väljas maal. Seal tutvub Saksamaalt tulnud noore poeediga, kellega ta saab tuttavaks Teadlane, kes on hea ja siiras, ta on edukas ja tal on palju õpilasi, ning kelle armumist ta kõrvalt vaatab. Tema sõber Vladimiri kuid tunneb, et pole maailma jaoks midagi head teinud. Peale armastatu õde, aga ar

Kirjandus

doc

Romantism

Tema sõnad ei lähe tegudest lahku- "Bordino". "Laul tsaar Ivan Vassiljevitsist... "- kirjutas rahvalaulu laadis ja viib meid 16 saj. Kõige täiuslikumalt kehastab rahvuslikkuse idee luuletuses "Kodumaa", kus Lermontov teeb vahet oma isamaaarmastuse ja ametliku kroonipatrioismi vahel. Loob kurva pildi kodumaast. "Deemonlik" ja "rahvalik" Aga kumbki pole halb. Viimastel aastatel suundub realismi, aga säilitab romantismi. Mässumeelsus, kaasaja hukkamõist. "Mtsõri" vene vägede poolt vangistatud mägilane. Vastandamine. Vabadusearmastus saab võitu. Suuremahuline poeem "Deemon". legend deemonist, kelle võlub ära gruusia vürstitari ilu. Võrgutab vürstitari. Deemon kui teadmise ja vabaduse kuningas. Aleksander Puskin (1799-1837) Moskva aadliperest pärit. Ema poolt neeger. Isa oli haritud aadel. Rahaline seis heitlik. Lapsena tagasihoidlik, hiljem avatum. Hea ratsutaja, julge riskialdis noormees. Perekond eriti ei hoia, koduõpetajad. 12selt

Kirjandus

docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus

pdf

Kirjanduse arvestus secunda humanitaar 2011.aastal talv

Kirjanduse arvestus secunda humanitaar 2011.aastal talv Pilet nr. 1 1. Vene kirjanduse algus, vene keskaja kirjandus, 17. ja 18. sajandi kirjandus Vene kirjandus tekkis 10.saj lõpul 11.saj algul. Kirjanduse tekke põhjus oli religioon (988. võttis Kiievi-Vene ristiusu vastu). Vajati kiriklikku kirjandust, toodi sisse vaimuliku sisuga raamatuid, tõlgiti vana-slaavi keelde. Vene vanad kombed säilisid rahvalaulude ehk bõliinade kaudu. Kloostrites kirjutati kroonikaid ehk leetopisse, olulisemad sündmused pandi kirja valitsejate käsul. Tuntuim leetopiss "Jutustus vanadest aegadest". "Lugu Igori sõjakäigust" - üks vene eepos. 13.-16 sajandil, kui Venemaal palju siserahutusi, võõrvallutusi ja esile tõusis Moskva-Vene, tekkis uus kirjanduskangelane, kes ei allu eelmisele põlvkonnale, vene patrioot on inimideaal. Peeter I piiras

Kirjandus

doc

Kirjanduse talve arvestus

Vene kirjanduse algus, vene keskaja kirjandus, 17. ja 18. sajandi kirjandus Vene kirjandus tekkis 10.sajandi lõpul, religiooni vastu võtmisega ja sisse hakati tooma vaimuliku sisuga raamatuid, mis tõlgiti vene keelde. Vene vanad kombed säilisid rahvalaulude ehk bõlinade kaudu, kuid kloostrites hakati kirjutama kroonikaid ehk leetopisse. Tuntuim leetopiss on ,,Jutustus vanadest aegadest". Lisaks on tuntud ka 13.-16.sajandi eepos ,,Lugu Igori sõjakäigust", mis räägib ajast, kus oli palju siserahutusi ja võõrvallutusi, mille tulemusena tekkis uus kirjanduskangelane, kes ei allunud eelmisele põlvkonnale. Kui võimule pääses Peeter I, siis tema piiras kiriku võimu ja sellega seoses vähenes ka kiriku roll

Kirjandus

112

doc

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

Teostes vägivald naiste vastu. Sofi Oksaneni „Puhastus“.  Tegevus toimub aastatel 1936-1992 Eestis, Venemaal, Berliinis, Lätis.  Aliide Tamm (Truu) ja Zara Pekk PROBLEEMID: ühepoolne armastus, reetmine, armukadedus, naistevastane vägivald, inimkaubandus, võimu mõju inimesele. Pilet 2 1. Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed (Ilias ja Odüsseia) ANTIIKKIRJANDUS – antiikkirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandust. VANAKREEKA KIRJANDUS - Vanakreeka kirjandus on antiikaja kreekakeelne kirjandus. Tegu on Euroopa vanima kirjandusega. Vanakreeka kirjandus on Euroopa ainus täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus: ta ei tugine teiste kirjanduste kogemusele. Kreeka kirjandusajaloo võib tinglikuklt jagada 4 ajajärguks: 1) arhailine ajajärk 2) klassikaline periood e atika periood 3) hellenismi ajajärk 4) Rooma impeeriumi periood. VANAROOMA KIRJANDUS - Vanarooma kirjandus on suuresti mõjutatud vanakreeka kirjandusest

Kirjandus

doc

Sissejuhatus vene kirjanduslukku I

Kaili Miil SISSEJUHATUS VENE KIRJANDUSLUKKU I Ljubov Kisseljova 11. veebruar 2009 Vene kirjanduse arengu etapid Kooli vene kirjanduse kursus hakkab tavaliselt Puskinist, keda läbitakse suhteliselt kiiresti. Vene kirjandus suuremalt hakkab aga Dostojevskist ja Tolstoist kõik eelnev jääks nagu tagaplaanile. Leitakse, et just need suurkirjanikud hakkasid mõjutama Euroopa kirjanduslikku protsessi. Aga vene kirjandus ei sündinud 19. saj keskpaiku. Eelkõige on aga kaks suurt epohhi: 1. Vanavene kirjandus ehk keskaja vene kirjandus 11. saj 17. saj. 2. uue aja vene kirjandus 18. saj algusest tänapäev

Kirjandus

doc

Kirjandus - Secunda

Secunda 1. Goethe (1749-1832) Goethe isa oli jurist, kohaniku keisri nõunik, järelikult oli ta majanduslikult kindlustatud perest. See võimaldas tal saada hea hariduse. Esmalt koduõpe, hiljem kooliharidus. 16-aastaselt läks Goethe Leipzigisse ülikooli. Ta asus õppima juurat. Ta oli laialdaste huvidega, lisaks õigusteadusele huvitas teda kirjandus, füüsika ja ka loodusteadused. Mingi aeg ta haigestus ja oli ligi aasta aega kodus. Pärast tervenemist läks ta edasi Strasbourg'i ülikooli. Seal lõpetas ta õigusteaduse kursuse, aga oluline on see, et seal mõjutas teda Herder. Neist said sõbrad. Goethe leidis enda jaoks ka Shakespeare'i. Ülikoolipäevil tegeles Goethe luuletajana, luuletas armastuse teemal. Tal oli olnud palju armumisi, mis õhutasid teda luuletama ja oma elamusi väljendama

Kirjandus

Rohkem sarnaseid