Kant küll ütleb, et tolleaegne ühiskond pole päris kindlasti veel valgustatud, kui on tegemas jõudsaid edusamme selleks saamiseks. ,,tehke ise otsuseid, kuulake vaid sõna". See lause näitab selgelt seda, et inimestest oodatakse enamat kui ainult põllulapi harimist. Oma artiklis toob Kant esile veel selle, et inimeste valikuvabadust tuleks innustada, mitte tahuda. Üha rohkem tuleks panustada inimeste pealehakkamisele ja vabameelsusele. Kandi artikli põhiideeks pakuksin välja inimeste julgustamist ise otsuseid tegema ning oma saatust ise kujundada. Selline peaks olema tulevik Valgustatuks saab vaid läbi enda pealehakkamise, mitte kuuletudes eelnevatele põlvkondadele. Teet Järv 123795IATB Tallinna Tehnikaülikool
Tippteenindaja raskused ja rõõmud Klientide teenindamine see sõnapaar hõlmab paljut: erimeelsuste lahendamine, varustamisprobleemide sasipuntra lahtiharutamist, purunenu kokkuliimimist ja kaotatu leidmist, raevunu maharahustamist ja ujeda julgustamist. Ikka ja jälle tuleb hakkama saada lausa küüliku väljatõmbamisega kübarast: pakkuda igale inimesele õiget toodet või teenust ning tagada tema rõõm ja rahulolu veel pealekauba. Tippteenuse põhialused Tippteenindus, mis peab jätma klientidele kauakestva positiivse mulje, nõuab hoopis enamat kui lihtsalt viisakus. Palju enamat. Ennekõike tuleb endale selgeks teha, millist teenindust peab klient heaks. Täpne teadmine, mida tuleb teha,
õpilaste ja oma töö vastu. Seegi on elu väikesi imesid. Ega asja öelda, et kooli kõige tähtsam õppeaine on õpetaja. Õppimine sünnib sädemest. Õpetaja on sädeme süütaja, avaja ja võimaldaja. Aga inimene, kes ise ei sütti, ei saa ka teist süüdata. Õpetaja esimene ülesanne on süttida ise. Katsuge teha seda ise - päevast päeva, aastast aastasse ja mitte ühe-kahe, vaid klassitäite õpilastega! Ehk mõistame seejärel paremini, kui väga vajab õpetaja julgustamist ja tuge, et end edasi arendada, suuta särada teise inimesena. Suuta innustuda on aga õpetaja esmane ülesanne. Õpeta, kui palju tahad, lõpuks peab õppija ikka ise paljud uksed avama. Ja kui võtit ei ole, kas siis üldse tulebki ukse avamist? Aga õpetaja peab uskuma, et võti on olemas. Vähestel on südikust otsida üles oma õpetaja ja viia talle lilled. Kunagise vaevanägemise tänuks. Või leppimise märgiks, kui suhted just kõige paremad polnud. Või ... eks igaüks ise
kogemustest - kas ja kuidas on eelnevalt suhtutud nende initsiatiivi ning ideedesse. Siinkohal on kunstiterapeudil võimalus klienti aidata. Luues usaldusliku suhte, anname kliendile võimaluse häbitundeta oma arvamust avaldada ning uudset ja loovat probleemilahendust arendada. Turvatunde loomisel on tähtsad terapeudi empaatiavõime, kuulamisoskus ning kindlasti ka positiivsus ja ressurssidele orienteeritus. Kliendis on loovus olemas, mis on aga tihtilugu peidetud kujul ning vajab julgustamist, et see saaks avalduda. Turvatunde olemasolu avab ukse, et jõuda kliendi sisemise loovuseni. Loovat mõtlemist tuleb aga harjutada ning seda vaikselt edasi liikudes. Leidub lugematu arv viise: kasutada võib joonistamist, muusikat, liikumist, jutu kirjutamist jpm. Omades rohkelt teadmisi nii Liisa Allsoo muusikateraapiast kui ka visuaalkunstiteraapiast, tundub mulle, et esmajoones kasutaksin ma
ja eelkõige tekitab see ka neis endis hea tunde. Seda võib liigitada, lähtudes enesemääratlusteooriast, omaksvõetud regulatsiooni alla. See iseloomustab indiviide, kes on motiveeritud tegevuses osalema, kuna nad väärtustavad tegevuse olulisust (võitu, kui nad pingutavad ja suudavad olla parimad, on neil endil hea meel ja nad saavad ka seeläbi paremaks, pingutades maksimaalselt) Kasutaksin oma treeningprogrammis tunnustusena (rewards) eelkõige hea soorituse eest kiitmist, julgustamist veelgi rohkem endast andma, mitte kartma ning sisendama neile,et nad saavad kõik hakkama. Ja alati ütlema et oodatakse kõiki tagasi ja kõik on tublid, sest nad pingutavad. Kellelegi ei tohi öelda, et nad ei oska või nad ei saa, siis lahkutakse kohe trennist. Laste puhul võiks soodustada pikaajalist osalemist spordis eelkõige keskkond, treeningkaaslased ning treener/õpetaja ning et treening, kus käiakse, on huvitav. Kõige
Ülekoormushaigusteks on mitmesugused lihas- ja liigeshaigused (müalgia, lumbalgia, müosiit, müofastsiit, osteokondroos, osteartsroos jne.) 1.2. Koormust mõjutavad (suurendavad, vähendavad) tegurid. 1.2.1. Objektiivsed tegurid: · Patsiendit raskus (mass). · Ebamäärane kehakuju (raskused kinni hoidmisega). · Ebastabiilne (võib osutada vastupanu, teha ootamatuid liigutusi, jäik või lõtv). · Erinev füüsiline ja psüühiline seisund (vajab maksimaalset, osalist abi, julgustamist- turvamist). · Töökeskkond ja töövahendid. · Töökorraldus (hooldatavate patsientidet hulk, puhkepausid, tööpäeva pikkus). 1.2.2. Subjektiivsed tegurid Abistaja: · antropomeetrilised näitajad (pikkus, kehakaal) · füüsiline võimekus (kardiovaskulaarne töövõime, lihasjõud, liigeste liikuvus) Tööergonoomika konspekt 1 Maie Timm · tervislik seisund
seda. Vanemad ei julgusta piisavalt oma lapsi. Vähene positiivne suhtumine. 4. Too näiteid lastega toimetuleku viisidest. Iseloomusta tõhusat käitumisviisi. Lapsi tuleb osata kuulata ja mõista nende muret. Neid tuleb oskuslikult suunata, kuid mitte nendega manipuleerida või sundida neile midagi, mis neile vastuvõetamatu on. Lapsi tuleb kiita ja laita, kuid kõike seda peab tegema põhjendatult, et laps mõistaks olukorda ja õpiks sellest. Nad vajavad julgustamist ja vanema lähedust, et nad saaksid olla kindlad, et ema ja isa on neile alati olemas, kindlustunne. Tuleb seada kindlad piirid ja last nendest teavitada. Piiride ületamisele peab järgnema karistus ja selgitamine, mis valesti tehti. 5. Karistuse poolt ja vastuargumendid. Kuidas võib karistus last mõjutada? Kui last pidevalt karistada, muutuvad lapsed otsustusvõimetuks, ebakindlaks ega oska teha koostööd või oma vajaduste eest seista
Alguses võivad kõik firmas viisakad ja lahked olla, aga kui Jacobi tülitused jätkuvad, siis tulevikus ei pruugi teda enam keegi aidata. MASLOW TEOORIA 5. Eneseteostusvajadus Minu arvates on see vajadus inseneril rahuldamata. 4. Austuse ja staatuse vajadus See vajadus ei ole mehel päris rahuldatud. Ta siiski tahab, et teda kiidetaks ning tunnustataks (tema enesehinnang ning -usk kasvaks). Ta vajab tunnustamist ja julgustamist, et oma tööga hästi hakkama saada. 3. Sotsiaalsed vajadused See vajadus on täidetud. Jacob kuulub inseneridega ühte gruppi. Ta töötab inimestega, kes teda aktsepteerivad ja austavad. 2. Turvalisusvajadus See vajadus on Arnoldil samuti rahuldatud. Tema töökoht tagab talle turvalisuse. 1. Füsioloogilised vajadused Jacob Arnoldil on füsioloogilised vajadused rahuldatud. Tal on hea töökoht, kus ta saab hästi palka ja see omakorda kindlustab
Kuna hüperaktiivsetel lastel on enamasti puudulikud suhtlemisoskused, vajavad nad emotsionaalset tuge ning konkreetseid näpunäiteid, kuidas leida sõpru ning sulanduda kollektiivi. (Roomeldi jt 2003:57) Hüperaktiivsetel lastel võib olla tarvidus abi järele, et tulla toime selliste suhtlemissituatsioonidega nagu lülitumine teiste laste mängu ning tegevuse käigus tekkivate arusaamatuste lahendamine. Hüperaktiivne laps vajab palju kiitmist ja julgustamist ning tekkinud suhtelmisraskuste põhjuste lahtiseletamist. (Roomeldi jt 2003:58) Lasteaial peab kindlasti olema koostöö koduga, kuna ühised kasvatusreeglid aitavad lapsel kohaneda ja samuti murede ning probleemide tekkimisel ühiseid lahendusi leida. Jällegi peab rõhutama, et hüperaktiivsed lapsed vajavad rohkem tähelepanu, rahulikku meelt ja mõistvat suhtumist. 9 Hüperaktiivsuse ravimid Tingimata tuleks kaaluda ravimite kasutamist siis, kui laps on diagnoosipanekul väga
Mõned projektijuhid eelistavad juhtimisstiili juhtides olukordi ning mõned juhid juhivad situatsioone vastavalt olukorrale. Selle asemel, et kasutada ekstreemseid või üldiseid juhtimisstiile, projektijuhid peaksid kasutama jagatud juhtimist, et toimiks efektiivne meeskonnatöö ning meeskonna ehitamine ja loomine, mis võimaldab toimivat projektimeeskonna tööd. (Knutson, 2001. lk 471) Jagatud juhtimisstiil on rohkem osalusdemokraatia. See sisaldab endas meeskonna julgustamist võtta juhtimisroll ja tehnikad, mis laseb meeskonnal võtta täpselt nii palju juhtimist enda peale, kui meeskonnaliikmed või kogu meeskond seda ise soovib ja näeb võimalikuks. Projektijuhid saavad sealkohal suurema või laiema vastuvõtmise või aksepteeringu meeskonnalt ning meeskonnaliikmed on rohkem pühendunud tööle meeskonnas ning pühendunud juhti järgima. Et rahuldada projekti eesmärgid peavad
alandavad. Usutakse, et teised tõrjuksid, kui teaksid, milline isik tegelik on ja et pole midagi hullemat, kui olla tõrjutud või alandatud. Tegutsemisviisile on iseloomulik hinnanguliste situatsioonide, ebameeldivate tunnete ja mõtete vältimine. Sõltuv, nn mollusk nagu nimestki aru saada, on sõltuvad inimesed enda arvates nõrgad, abitud ja oskamatud. Teatakse, et teised on hoolitsevad, toetavad ja oskajad ja seetõttu vajatakse pidevalt nende abi, toetust ja julgustamist. Tihtipeale kujunevad välja sõltuvussuhted, seepärast kasutatakse neid tihti ära. Anankastne anankastne inimene on vastutustundlik, arvestav ja pädev, samas ka noriv. Eeldatakse, et kõik teised on vastutustundetud, püsimatud, oskamatud ning enesekesksed. Usutakse, et teatakse, mis on parem ning peetakse üksikasju tähtsamateks. Käitumises eristuvad selgelt reeglite rakendamine, perfektsionism, hindamine, kontrollimine, arvustamine ja karistamine.
senistest laienemislubadustest. Eesti näeb EL laienemispoliitikat võimalusena riikide jaoks, kes soovivad jagada meiega samu väärtusi demokraatlik, vabaturumajandusel põhinev, innovatiivse suhtumisega, tulevikku vaatav ühiskond. Meeleldi jagame sellest huvitatud riikidega oma ELiga liitumisel saadud reformikogemusi. Soovime, et stabiilsus ja rahu leviksid senisest 27 liikmesriigist kaugemale. Laienemises peame ühiselt jätkama võimalike tulevaste liikmesriikide julgustamist ning vältima neid demotiveerivaid samme. Oleme huvitatud pikaajalisest stabiilsusest Balkanil ning EL liikmesriigina soovime teha kõik endast oleneva selle saavutamiseks. Türgi hoidmine reformide teel on üks Eesti prioriteete. Ühtlasi peame oluliseks avalikkusele laienemispoliitika hüvede senisest paremat selgitamist. Eesti saab Euroopa Liidult abi kolme ühinemiseelse programmi kaudu. Neist vanim on 1989. aastal loodud Phare, mis Eestis rakendus 1991. aasta lõpus. Ülejäänud
• Rollimäng – lastele antakse rollid, mida nad peavad kehastama. • Täiendamine – pärast rollimängu juhitakse tähelepanu sotsiaalselt kohasele käitumisele. ning seda kinnitatakse. korrigeeritakse ebasobilikku käitumist ja palutakse see õigesti esitada. • Kinnitamine – positiivne on vajalik, et omandatav oskus muutuks laste käitumisrepertuaari osaks. Võtetest saab kasutada julgustamist, premeerimist, privileegide võimaldamist ja arvestuse pidamist tehtud edusammude üle. • Diskussioon – korraldatakse arutelu osalejate ja “pealtvaatajatega”. Küsitakse, kuidas nad end rolli täites tundsid ja nt. milliseid raskusi nad näevad antud oskuse kasutamisel igapäevaelus. 6. Rakendamine. Kasutatakse tegevust, mis aitavad õpitud käitumist üldistada, töölehed, joonistamine jne. 7. Iseseisev kasutamine
Samas ei tohiks lapsevanemad ka liialt muretseda ja enda elu hooletusse jätta. Kui sinu tuttav või sõber kannatab stressi käes, siis võid sa teda aidata rääkides ausalt oma murest tema pärast ja küsides, kuidas saaksid teda toetada. Nii näitad, et oled märganud temas toimunud muutust. Ära kohku tõrjuvast vastusest! Julgusta teda abi otsima arstidelt ja psühholoogidelt. Kui ta ei nõustu, austa tema otsust, aga jätka diskreetselt tema julgustamist. Ole alati valmis teda ära kuulama ja temaga vestlema. See võib osutuda raskeks, kui ta ei soovi suhelda. Ole kannatlik ja ära anna alla. Ole olemas kui sind on vaja, sest ka siis, kui ta seda välja ei näita, vajab ta mõistvat vanemat või sõpra. Aita tal kinni pidada päevakavast. Kindel ärkamisaeg, hügieen, korrapärane ühine einestamine, kindlad kohustused ning vaba aega koos pere või sõpradega. Jälgi, et ta söök oleks täisväärtuslik. Julgusta teda tegema asju,
KES ON VANEM? Vanemaks (isaks , emaks) olek tähendab üldmõistet, mis haarab enda alla terve rea laste hooldamise ja kasvatamisega seotud täiskasvanute tegevusi ja oskusi. See on protsess, mis koosneb ülesannetest, rollidest, reeglitest, kommunikatsioonist, ressurssidest ja suhetest. Lapsed vajavad füüsilist hooldamist, kasvatamist, õpetamist, materiaalsete ressurssidega varustatust, kaitset ja järelevaatamist. Lapsed vajavad juhtimist ja julgustamist oma arengus nii kognitiivset, füüsilist, sotsiaalset, emotsionaalset, moraalset, seksuaalset, vaimset, kultuurilist kui ka hariduslikku ning suurema osa nendest vajadustest saab rahuldatud vanemate poolt. Laste vajaduste rahuldamine ei toimu lihtsalt neid sigitanud või nende pärast muret tundvate indiviidide bioloogiliste instinktide tõttu. Laste vajadused ja hool nende pärast on tähenduslikud. Siit võib järeldada, et vanemsus ja vanemapõlv on kultuurispetsiifiline, see
· Kurbus · Enda väärtusetuse väljendamine · Otsustusvõimetus · Alkoholi, uimastite tarbimine Kuidas aidata koolistressis noort ? Räägi ausalt oma murest tema pärast ja küsi, kuidas saaksid teda toetada. Nii näitad, et oled märganud temas toimunud muutust. Ära kohku tõrjuvast vastusest! · Julgusta teda abi otsima arstidelt ja psühholoogidelt. Kui ta ei nõustu, austa tema otsust, aga jätka diskreetselt tema julgustamist. · Ole alati valmis teda ära kuulama ja temaga vestlema. See võib osutuda raskeks, kui ta ei soovi suhelda. Ole kannatlik ja ära anna alla. Ole olemas, kui sind on vaja, sest ka siis, kui ta seda välja ei näita, vajab ta mõistvat vanemat või sõpra. · Aita tal kinni pidada päevakavast: kindel ärkamisaeg, hügieen, korrapärane ühine einestamine, kindlad kohustused ning vaba aega koos pere või sõpradega.
(Clinical Reference Systems 24.04.2007). Toetuslik teraapia annab inimesele julgustust, ergutust ("Sa saad hakkama!"), positiivset tagasisidet ("Sa oled piisavalt hea, et hakkama saada") ja kinnituse ("Sa saad ärevusega hakkama). (Clinical Reference Systems 24.04.2007). Sõltuv isiksus Sõltuv isik on nõrk, abitu ja oskamatu, teiste silmis aga hoolitsev, toetav ja oskaja. Inimene vajab toimetulekuks teiste abi, vajab pidevat toetust ja julgustamist. Ta vajab hoolitsemist ja käitub alluvalt. Kujunevad sõltuvussuhted. (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007). Kui üks suhe on lõppenud, on tal suur vajadus alustada kohe uut (CNN 21.04.2007). Inimene õhutab teisi tegema või laseb teha enda eest enamikku eluliselt olulisi otsuseid. Liigne järeleandlikkus, oma huvid allutatakse nende inimeste huvidele, kellest ollakse sõltuv. Inimesel on vastumeelsus esitada isegi põhjendatud nõudmisi nendele, kellest sõltutakse
pildi üldine väljenduslik kvaliteet. Teistpidine arusaam pildilise kujutamise arengust, pakub põnevat väljakutset varajase lapseea kunstihariduse valdkonas. See määratleb õpetaja rolli palju keerulisemates tingimustes ja paneb tema õlgadele rohkem vastutust, et laste arengut selles valdkonnas ei kahjustaks liiga kitsad kultuurilised eelarvamused ja eelistused. Nähtuse, nagu lapse spontaanse iseseisev avastamine, väärtustamine ja julgustamist, peab endiselt arvesse võtma , väikelaste õpikeskkonna struktureerimisel. Kuid selleks, et lahendada pildilisi probleeme, vajavad lapsed ka aktiivset abi (a) ümbritsevas visuaalkultuuris oma intuitiivsete huvide järgimine. b) aidata neil saavutada kujutamisel ootustele vastav pilt. ja (c) uurida nende kujunemisjärgseid metakognitiivseid võimeid seoses nende pildi tegemise ja strateegiatega, mis võivad selle tegemist parandada. See tugineb nii eakaaslaste kui ka
Kontrolli lookus ehk kese mõiste võttis kasutusele J. Rotter (1966). Õpilased, kellel on tugev sisemise kontrolli lookus, sooritavad paremini kontrolltöid ja neil on üldse parem õppeedukus kui nendega võimetelt võrdsete, ent valdavalt välise kontrolli keskmega õpilastel. Covington (1992) väidabki, et head hinded kalduvad motiveerima õpilasi, kes seda tegelikult ei vaja, ja halvad hinded kipuvad endast välja viima õpilasi, kes tegelikult vajavad julgustamist kõige rohkem. B. Weiner (1986, 1992) iseloomustab kõrge saavutus-motivatsiooniga õpilasi 3 aspektist. Saavutusmotivatsioon Atributsioonid ja emotsioonid. Emotsioonid mängivad atributsioonide kujunemisel ülitähtsat rolli, sest edu ja ebaeduga kaasnevad alati afektiseisundid. Saavutusmotivatsioon kui edu tõenäosuse ja väärtuse kombinatsioon. Atkinson (1964) määratles üldise saavutus-motivatsiooni edusaavutamismotiivi ja ebaedu
Näiteks asjatundlikud konkreetsed abinõud, lihtne informatsioon. Reaktsiooniperioodis inimene peab korduvalt kogema, et teda kuulatakse ära ja temast hoolitakse. Talle peab andma selget, praktilist ja ülekorratud informatsiooni olukorra kohta. Patsiendile tuleb anda võimalus olla ära kuulatud. Kriisi käsitlusperioodil lisaks inimese ärakuulamisele on oluline toetada tema iseseisvust ja tulevikku suunatust. Kriisi ümberorienteerumise perioodil eeldatakse abistajatelt visa, rahulikku julgustamist ja pessimistliku hoiaku vältimist. Paljudel lapsi hooletusse jätvatel vanematel pole piisavalt teavet kogukonna ressursside kohta ning teenuste taotlemise keeruline protseduur, arvukate dokumentide lugemine, ankeetide täitmine, sissetulekute ja üüri ning muude kulutuste tõendamine võib osutuda neile ülejõukäivaks. (Sotsiaalministeerium, 2011) Vanemad vajaksid ühte inimest, kes koordineeriks kogu seda keerulist toetussüsteemi ja kelle poole võiks vanem alati pöörduda,
Hüperaktiivsete laste ensekontrolli oskused on üsna napid ning nad ei tule kuigi hästi toime oludes, kus pole täpselt selge, mida tegema peab. Just niisuguste erivajadustega laste puhul on vajalik pöörata tähelepanu vahenditele ja ülesannetele - need peaksid olema huvitavad ja tegutsema kutsuvad, et tekitada ja säilitada lapse motivatsiooni koostööks uurijaga. Oma füüsilise puude tõttu võivad lapsed olla pisut ebakindlamad uutes olukordades ja vajada seetõttu rohkem julgustamist kui eakohase arenguga lapsed. Nad võivad olla teadlikud oma puudest ja võivad üritada seda varjata vältides tegevusi, milles nende puue välja paistab. Nii võivad nad öelda, et ei oska seda ülesannet, kui nad kardavad, et see võib paljastada nende füüsilise kohmakuse või saamatuse. Ja asi ei pruugi siis üldse olla selles, et laps ei oskaks. Sellise käitumise suhtes peaks uurija tähelepanelik olema ja lapse puuet aktsepteerivalt julgustama teda näitama kõiki oma võimeid.
armastuse puudumine. Need kõik põhjustavad ägedaid tundeid, mida asjaosaline pole lapsena valitseda suutnud. See tõrjumine on jätkunud läbi kogu tema elu ning kujundanud välja tema mõttemaailma, mis on täis eluvalesid. Tähtsam neist on hüljatuse tunne. Lisaks sellele on tähtsal kohal ka emotsioonid eriti viha ja kibestumine. Selliste probleemidega tegelevad terapeudid erinevates teraapiates. Alguses tähendab teraapia patsiendi julgustamist nende emotsioonide teadvustamisel ning seejärel tema abistamist nende valitsemisel. See saab toimida siis, kui terapeudil õnnestub patsiendiga luua turvaline ja usalduslik suhe. Hea terapeut peab olema inimene, kes oskab siiralt kuulata ja vajadusel vaikida samas peab ta olema erapooletu. Igal terapeudil on oma tegutsemismall, millele avaldavad mõju ka tema isiklikud kogemused. Kodukahjustusega inimeste teraapia erineb tavapärasest, sest 19
Atributsioon on jõupingutusele kõige otstarbekam, see motiveerib ainsana õppima. Sisemise kontrolli lookusega isikud eelistavad situatsioone, kus tegevuse tulemuse määravad oskused ja kompetentsus, välise kontrolli lookusega isikud eelistavad aga situatsioone, kus tegevuse tulemuse määrab vedamine või juhus. Head hinded kalduvad motiveerima õpilasi, kes seda tegelikult ei vaja, ja halvad hinded kipuvad endast välja viima õpilasi, kes tegelikult vajavad julgustamist kõige rohkem. Edu ja ebaeduga kaasnevad alati afektiseisundid. Edu saavutamine mingis tegevuses toob kaasa õnnetunde, olenemata edu põhjustest. Atributsioonide ja emotsioonide seostest edu omistamisel erinevatele faktoritele võib tuua järgmisi näiteid. Kui edu omistatakse võimetele, kaasneb sellega üldjuhul kompetentsustunne; pikaajalisele pingutusele -- lõõgastustunne; teiste abile -- tänutunne; vedamisele -- üllatus või õnnetunne Vastupidised emotsioonid
Kuidas ta seda teeb? Kas sama käitumismalli annaks ka minu puhul rakendada? 21 Kas sellel raskel inimesel on positiivseid omadusi, millele keskenduda? Võid otse pöörduda sellise inimese poole küsimusega: - mida ma peaksin tegema, et sa mind ei kritiseeriks? - mida me peaksime tegema, et me saaksime koos töötada? - kui palju jõudu sul kulub, et enda tööst rõõmu tunda? Vaikiv kolleeg, kes ilma küsimata ei räägi, vajab julgustamist, sest vaikimine ei tähenda alati ideede puudust. Kuidas tujuga toime tulla Pakkuge kaastunnet ja mõistmist, kuid ärge tormake probleemi lahendama, nii õpetate oma kolleegi ainult teile toetuma. Vältige kommentaare, kriitikat ja hukkamõistu. Kasutage asjast rääkides mina vormi selleks, et kirjeldada omaenese tundeid. Ärge ise tundke süüd ja ärevust - austage teise inimese tundeid ja ärge püüdke neid muuta triviaalse lohutusega. RASKE KLIENT Viriseja
Lapse soov alustada toiminguid iseseisvalt, teisalt süütunne nende soovimatute tagajärgede ees, mis see võib kaasa tuua. Kui laps ei saa algatada sest kardab karistust võib viia süütunde tekkimiseni, passiivsuseni. 4) 6-12 eluaastat: Töökus ja usinus vs alaväärsus. Hõlmab sotsiaalseid suhteid ja õpioskust, lihaskordinatsioon. Muudatus- peab vaba mängulise tegevuse asendamaa sihipärase pingutusega. Nõuab lastevanematelt julgustamist, õhutamist. Kui seda ei tehta hakkab loobuma, destruktiivselt vastu, hakkab mässama. Kohusetunde ja töömeisterlikkuse arenemise aeg. Kui ei ole tekkinud himu edukuse järele. Soov õppida ja hakkama saada asjadega. 5) 12-18 Murdeiga. Identiteet vs rollisegadus ehk identteedi hajusus. Hakatakse huvitundma oma soolise rolli vastu aga ka etniline, religioosne huvi. Perioodialguses varasemurdeea kriis, teine lõppfaasis. Esimene kriis : suhetekriis- peaaegu alati
Lapse soov alustada toiminguid iseseisvalt, teisalt süütunne nende soovimatute tagajärgede ees, mis see võib kaasa tuua. Kui laps ei saa algatada sest kardab karistust võib viia süütunde tekkimiseni, passiivsuseni. 4) 6-12 eluaastat: Töökus ja usinus vs alaväärsus. Hõlmab sotsiaalseid suhteid ja õpioskust, lihaskordinatsioon. Muudatus- peab vaba mängulise tegevuse asendamaa sihipärase pingutusega. Nõuab lastevanematelt julgustamist, õhutamist. Kui seda ei tehta hakkab loobuma, destruktiivselt vastu, hakkab mässama. Kohusetunde ja töömeisterlikkuse arenemise aeg. Kui ei ole tekkinud himu edukuse järele. Soov õppida ja hakkama saada asjadega. 5) 12-18 Murdeiga. Identiteet vs rollisegadus ehk identteedi hajusus. Hakatakse huvitundma oma soolise rolli vastu aga ka etniline, religioosne huvi. Perioodialguses varasemurdeea kriis, teine lõppfaasis. Esimene kriis : suhetekriis- peaaegu alati
ärevaks ning ennasthävitavaks, et peidavad oma valu enese sisse või muutuvad mässajateks. Mitte kunagi, kui tekivad konfliktid koolis või perekonnas, ei tohi anda neile põhjust mingil moel arvata, et nad on kuidagi haiged või puudulikud..." Lapsi on vaja õpetada kandma vastutust oma tegude eest. Neil pole mingit kasu sellest, kui neid süüdistatakse teistele tekitatud traumade ja stressi pärast. Meie indigolapsed vajavad heakskiitu ja julgustamist, mitte alandavaid diagnoose ja ajukahjustavaid ravimeid. Tavaliselt lapsed siiski õnneks taastuvad, kuid kogevad täiskasvanute hoolt ja tähelepanu oma põhivajaduste suhtes.. Mida siis teha? Laps võib olla ADD või indigo või mõlemad korraga. Me teame, et lapsevanemad peavad päevast päeva toime tulema koduste ebakõladega mida siis teha? Kurvastamine ja kurtmine ei aita Teid ega Teie last. Samas kui ritaliin ja muud medikamendid ei ole head, mis siis aitab
Vanemaks (isaks, emaks) olek tähendab üldmõistet, mis haarab enda alla terve rea laste hooldamise ja kasvatamisega seotud täiskasvanute tegevusi ja oskusi. Vanemaksolek on protsess, mis koosneb ülesannetest, rollidest, reeglitest, kommunikatsioonist, ressurssidest ja suhetest. Lapsed vajavad füüsilist hooldamist, kasvatamist, õpetamist, materiaalsete ressurssidega varustatust, kaitset ja järelvaatamist. Lapsed vajavad juhtimist ja julgustamist oma arengus nii kognitiivset, füüsilist, sotsiaalset, emotsionaalset, moraalset, seksuaalset, vaimset, kultuurilist kui ka hariduslikku. Suurema osa nendest vajadustest saab rahuldatud vanemate poolt (Kutsar 2007: 51). Et laps saaks olla laps, vajab ta kedagi, kellele laps olla. Keegi peab kandma tema sõltuvust, vajadusi, tundeid ja nõrkust. Laps ise ei ole selleks suuteline, keegi peab seda tema eest tegema. See on vanemate ülesanne (Hellsten 2004: 15).
Kui mingil põhjusel jääb laps praktiseerimisest ülemäärase kaitse ja karistushirmu tõttu ilma, siis tekib süütunne. Süütunne hakkab avalduma eelkõige loobumises või tuimas allumises. Halvimal juhul võib see muutuda ka destruktiivseks vastuhakuks, agressiivseks käitumiseks -) 6-12 aastat töökus (usinus) & alaväärsus psühhosotsiaalse arengu erinevaid tahke nagu suhtlemist, õppimist, lihastegevust tuleb väga kiiresti arendada ning lapsed vajavad julgustamist ning kritiseerimine võib tekitada alaväärsus tunde ning edaspidi ei pruugita enam midagi kätte võtta. Aeg kus vaba mänguline tegevus tuleb allutada reeglitega tööle. Kui selles vanuses ei teki töö ja edukuse tahet, siis hiljem seda saavutada on praktiliselt võimatu. -) 12-18 aastat identiteet & identiteedi hajusus (rolli segadus) noored inimesed hakkavad aktiivselt tundma huvi nii oma soolise kui ka teiste tahkude vastu. Selle perioodi
Põhjus on selles, et sisemise kontrolli lookusega isikud eelistavad situatsioone, kus tegevuse tulemuse määravad oskused ja kompetentsus, välise kontrolli lookusega isikud eelistavad aga situatsioone, kus tegevuse tulemuse määrab vedamine või juhus. Head hinded kalduvad motiveerima õpilasi, kes seda tegelikult ei vaja, ja halvad hinded kipuvad endast välja viima õpilasi, kes tegelikult vajavad julgustamist kõige rohkem.Edu ja ebaeduga kaasnevad alati afektiseisundid. Edu saavutamine mingis tegevuses toob kaasa õnnetunde, olenemata edu põhjustest. Atributsioonide ja emotsioonide seostest edu omistamisel erinevatele faktoritele võib tuua järgmisi näiteid. Kui edu omistatakse võimetele, kaasneb sellega üldjuhul kompetentsustunne; pikaajalisele pingutusele -- lõõgastustunne; teiste abile -- tänutunne; vedamisele -- üllatus või õnnetunne Vastupidised emotsioonid kaasnevad
veerandi lõpuks kurnatud! Aga teine veerand kujunes lahedaks.“ edusammudes tehtavate jõupingutuste tunnustamisse ja kinnitamisse. Selleks, et õpilane meiepoolset tunnustust, kinnitust ja julgustamist aktsepteeriks ja väärtustaks, peab see Ta polnud irooniline ega teinud nalja, öeldes „kujunes lahedaks“. See kolleeg on hea, leebe ja loomulikult olema siiras (lk 129-135). kannatlik õpetaja. Ta mõtles sellega hoopis, et varajane ja pidev järelsekkumine õppeaasta kehtestamisfaasis tasus end ära. Isegi positiivne tervitus kogu klassile (nagu ka üksikutele õpilastele, kui nad klassi sisene-
sotsialiseerunud; - perekonnast saab algus huvi ja suhtumine kehalisse aktiivsusesse; - kui vanemate mõju on lastele suur, siis laste osalus spordis on kõrge; - vanemad on peamine tegur noorukite ja laste spordis osalemiseks. 45 Perekonnaliikmete mõju: - Isade mõju on oluline nii poistel kui ka tüdrukutel; - Emade roll on minimaalne; - Tüdrukud vajavad rohkem julgustamist kui poisid; - Vanemad õed ja vennad võivad olla olulised sotsialiseerivad tegurid. Keskkonna tegurite mõju: - ebapiisav toitumine mõjutab kehalist kasvamist ja arengut; - vanemate ajalised võimalused; - vanemate spordiga seotud kogemused; - varustuse puudus väheste sissetulekute tõttu; - probleemid liikmemaksu tasumiseks; - vanemate hariduslik tase (madal vähesed teadmised kehalise
Näiteks väga hea sotsiaalse staatusega naine võtab eelneva elu karakteriks hoora või kuulsa kurtisaani. Kui inimesed oleksid võimelised lahutama ennast stigmast, mis on seotud ego täiustamisega, ei tunneks nad vajadust mängida selliseid enesepetmisemänge nagu usk taassündi, mis tegelikult tähendab loomulikku ego täiendamise vajadust. Satanist usub täielikku rahulolusse egoismiga. Tegelikult on satanism ainuke usk, mis toetab selle suurenemist või julgustamist. Ainult siis, kui inimese ego on piisavalt täiustunud, võib ta oma enesehinnangut alandamata teiste vastu lahke ja meeldiv olla. Üldiselt peetakse kiitlejat egoistiks, tegelikult hoopleb ta aga oma vähenenud ego taastamiseks. Usklikud on oma järgijaid võimu all hoidnud ego allasurumisega. Tehes järgijad endast viletsamaks, on nende jumala võimsus kindlustatud. Satanism julgustab oma järgijaid head
poliitika osa ning võtta vajalikud meetmed lastekasvatuse toetamiseks ja positiivseks lastekasvatuseks vajalike tingimuste loomiseks, kasutades selleks nii haldus-, finants- kui ka muid meetmeid. Selleks on vaja vanemlust toetavate hoiakute kujundamist ja teadmiste suurendamist. Sealjuures peetakse oluliseks vanemate teadlikkuse tõstmist lapse arengut toetavatest alternatiivsetest kasvatusmeetoditest ning vanemate julgustamist kasvatusteemadel nõu küsima. Lisaks on vaja vanemlike oskuste arendamiseks efektiivsete teenuste väljatöötamist ja pakkumist, sealjuures on oluline tagada ka nimetatud teenuste kättesaadavus (Sotsiaalministeerium 2011). Nimetatud meetmed peaksid aitama kaasa positiivse vanemluse kujunemisele, mis omakorda aitab kaasa ka laste heaolu suurenemisele (Vägivalla vähendamise... 2010, Ministrite komitee 2006).
Tavaliselt ei ole alguses kasulik esitada miks- küsimusi, sest neile vastamine võib eeldada olukorrast arusaamist, mida kliendil veel ei ole. 9. Toetamine Näide. ,,Mida te mõtlesite ja tundsite, kui saite teada, et kursust pakutakse Oskus teist inimest toetada hõlmab julgustamist ja tunnustamist. Toetamise korral tuleb alles järgmisel aastal?" tunnustavate seisukohtade väljendamisel olla võimalikult täpne. 13. Empaatia Näide. ,,See oli suurepärane. Mulle tõesti meeldis, kuidas te selle
annaabi.ee 
