Sõnadest alati ei piisa. Mõnel juhul, kui eesmärgiks on mingi konkreetse oskuse arendamine, võib kõige otstarbekamaks osutuda demonstreerimine. (See tõestab, et eesmärk on saavutatav.) Kaasa visiooni edasiarendamisesse teine inimene/teised inimesed. Sel viisil loodud visioon jääb märksa paremini meelde. Eelmisest punktist hoolimata esita oma esialgne kavand visioonist jõuliselt meeskonna julgustamine suurepäraseks saamisel on esimeseks sammuks nende eneseusalduse ülesehitamisel. Lõpuks pea meeles, et visiooni tuleb perioodiliselt meelde tuletada...." (Landsberg 2003: 37-38) 3.2. Usaldus ,,Usaldus ehk konfidents tuleneb ladinakeelsest sõnast ning tähendab ,,koos usuga". Tugev ja kindel visioon loob usku ja usaldust. Kuidas me loome usu iseenda sees usu, et suudame jõuda konkreetse tulemuseni, usu, et me suudame muutuda paremaks? Kuidas me
Kuulaja ülesanne on rääkija mõtete valikuline ümber sõnastamine. Olulised on: · aeg, koht · võrdne tasand · huvi · usaldus · eelarvamusteta suhtumine TEGEVUSED + - kontakti loomine ja hoidmine katkestamine (silmside, distants, puudutused) toetamine, julgustamine ignoreerimine nn ,,ukseavajad" tüüpi küsimused suhtlemistõkked Mind huvitaks... ( kõrvalised tegevused) Ma tahaksin teada ... ümbersõnastamine ülekuulamine · jutu sisu ümbersõnastamine ,,kas" tüüpi küsimused · tunnete ja seisundi sõnastamine · kokkuvõtte tegemine Kuulamise põhitehnikad:
rääkima Carnegie (1936) Vältida vaidlemist Lugupidamise väljendamine teise arvamuste suhtes Enda eksimuse tunnistamine Vestluse alustamine teemadega, mis toovad välja sarnasuse, nõustumine (“jah” ütlemine) Lase teisel rääkida (palju) Teise seisukohast asjade nägemine (“Mida sa teeksid?”) Teise isiku soovidesse ja arvamustesse heatahtlikult suhtumine Enne positiivne info, siis negatiivne Suhtumine avaldub käitumises Julgustamine (viga saab parandada) Eelpool olevale tuginedes vajalik: kuulamisoskus: huvi väljendamine inimese vastu > olulisuse tundmine > enda avamine /muututakse ka ise teise isiku jaoks meeldivaks (“temaga oli hea rääkida” ) empaatiline kuulamine – püütakse mõista teist inimest (kuulaja poolse soojuse, sümpaatia tunnetamine) avatud kuulamine – kogu väite/seisukoha ära kuulamine, hinnangutest hoidumine (rumal/väär/mõttetu jne)
Tooge näiteid. Õendushetke iseloomustab kõigepealt tajumine ning arusaamine, mida patsient kogeb ja tunneb, seejärel arusaam, mida patsient vajab (Artiklist: „Ma tundsin tema allasurutud frustratsiooni ja meeletut pinget” - patsient ei saanud liigutada ega rääkida, tal oli raske hetk.→ „Ma karjun sinu eest”- õde pakkus, et maandab pingeid patsiendi eest). Õe pakutav tugi sõltub konkreetsest situatsioonist ning patsiendist. Selleks võib olla lihtsalt kuulamine, puudutus, julgustamine etc. Iseloomulik on ka õendushetkele järgnev rahulolu. Patsient tunneb, et teda on mõistetud, ta pole enam üksi. Õde tunneb, et ta sai patsienti aidata, mõistis, mis on antud hetkel patsiendi vajadus. 3) Miks on „õendushetk” oluline? Õendushetk on oluline tervendamise ja tervenemise protsessis. Artiklist nähtub, et pärast õendushetke toimumist paranesid intensiivravi patsiendi elulised näitajad jne. Patsiendi seisukohast on õendushetke kogemine tervendav
.................................................................................4 Distsipliin................................................................................................................... 5 Tähelepanu..................................................................................................................... 6 Suhtlemine......................................................................................................................6 Rääkimisele julgustamine.......................................................................................6 Juttude ettelugemine...............................................................................................6 Rutiin, järjepidevus ja järjekindlus.................................................................................6 Eeskuju...........................................................................................................................7 Lugupidamine........................
Vanema ülesanne on teda kuulata ja koos olukord läbi arutada, et kuidas edaspidi asju paremini teha, nii saavutatakse perekonnaliikmete vaheline usaldus ka edaspidi. Iga lapsevanema eesmärgiks on kasvatada oma lapsest õnnelik ja enesekindel inimene, kes saab elus hästi hakkama. Täiskasvanu peaks looma kodus keskkonna, kus tunnevad end hästi ja turvaliselt kõik pereliikmed. Lapsele piiride seadmine ning talle heaks eeskujuks olemine, järjepidev selgitustöö tegemine ja ärakuulamine, julgustamine ja toetamine ning tunnustuse jagamine on aluseks rahulolevale ja üksteist usaldavale perele, kus võetakse arvesse nii vanemate kui lapse vajadusi.
rohkem tähelepanu isamaaarmastuse kasvatusele Kirjutistes ründas balti aadlit ja kirikut, võitis rahva poolehoiu, aga lahkhelid aadli ja pastoritega teravnesid Tema jaoks suleti ajalehe "Eesti Postimees" veerud, jätkas ajakirjanikuna liberaalses baltisaksa ajalehes 1878 1882 hakkas ilmuma "Sakala", toimetajaks C.R. Jakobson Reformimeelne ajaleht Eesti loetuim ajaleht, tõrjus J. V. Jannseni "Eesti Postimehe" kõrvale Eesmärk: rahva valgustamine, julgustamine ja valitsevale olukorrale tähelepanu tõmbamine "Kolm Isamaa kõnet" Esimene kõne "Eestirahva valguse, pimeduse ja koiduaeg" (1868) Teine kõne "Võitlemised eesti vaimupõllul" (1870) Kolmas kõne "Nõiausk ja nõiaprotsessid" (1870) Ilmus raamatuna 1870 Avaldas ka mõned raamatud pseudonüümiga C. R. Linnutaja Luulekogu "Lauliku C. R. Linnutaja laulud" (1870), mis sisaldas isamaalisi luuletusi, loodus ja armastuslüürikat ning lastelaule
Teabe edastaja Teabe vastuvõtja Teade Kanal Sümbolid Kontekst Tagasiside Müra (psühholoogiline, eksternaalne füüsiline, füsioloogiline (Panici, Thomas-Maddox, 2000) Suhtlemisoskused - Võimaldavad suhelda, luua, hoida suhteid - Õpitavad oskused - oskuse vajalikkuse teadvustamine (motivatsioon) - oskuse olemuse mõistmine (teadmised) - praktiseerimine (kordamine) - tagasisidega arvestamine (analüüsioskus) - julgustamine (motivatsiooni hoidmine Riskimine Enesekindlus Ebaõnnestumine Jätkuv praktiseerimine Enda käitumise analüüs Suhtlemine ja mina-kontspetsioon (MK) Mina-kontseptsioon – teadmine iseendast, mis mõjutab interaktsioonide valikut ja kulgemist (Mina sellisega küll ei suhtle!) MK suhted ja suhtlemine Enesehinnang avatus, emotsioonid, tüüpiline tõlgendusstiil suhted MK sotsiaalne funktsioon – teiste ja enda ootused
maailmas, põhiteema ja emotsioonide fikseerimine, tagasiside andmine, kehakeel, silmside, tegevused … Kuulamistõkked (ehk segavad tegevused kuulamise ajal) - võrdlemine - mõtete lugemine - vastuseks valmistumine - sõelumine - unelemine - samastumine - väitlemine - õigustamine - teema vahetamine Tähelepanelik kuulamine - aitab lahendada probleeme, mõista, mida tuntakse jne. - Kuidas? – tähelepanu väljendamine ja julgustamine verbaalsete ja mitteverbaalsete vahendite abil Oluline - kuulaja enda kuulamisharjumuse ja – oskused, emotsionaalne taust, väärtussüsteem, motivatsioon Abistava kuulamise korral - see on rääkija jaoks keeruline olukord - hetkel oluline, mida rääkija mõtleb, tunneb - Tähelepanu väljendamine kui signaal rääkimiseks - Huvi teise isiku vastu - Kehakeel ja vestlejate vaheline distants - Kontrollitud liigutused, näoilmed, silmside - Tähelepanu rääkijal
ekspordimahtude suurendamisel ja uute turgude hõivamisel • Suurendada eluaseme soetamiseks ja renoveerimiseks vajalike laenude kättesaadavust Maakondlike arenduskeskuste võrgustik • Arenduskeskused vahendavad üle Eesti nimetatud sihtasutuste tooteid ning teenuseid • Tagavad riikliku poliitika rakendumise maakondlikul tasandil Ettevõtluse kasvustrateegia 2020 • Tootlikkuse tõstmine • Ettevõtlikkuse ergutamine • Innovatsioonile julgustamine Strateegia • Strateegiline kliendihaldus – tugevdada riigi rolli ettevõtete strateegilise planeerimise võimekuse tõstmisel • Ettevõtte arendamine – asetada toetuspoliitika keskmesse projekti rahastamise asemel tegevuste põhjalik analüüs, planeerimine ja rakendamine • Vähem otsetoetusi ja rohkem finantsinstrumente – üleminek turupõhisele toetussüsteemile, näiteks finantsinstrumentide ja riskikapitali lahenduste abil
Ka tegevustesse kaasamine on heaks harjutamiseks. N: Õpetaja palub lapsel laud katta, peale ülesande täitmist ta tänab ning ootab, et laps vastab 'palun'. Laps võib paluda ka endale abi juurde, tehes seda nii nagu õpetaja. Täiendamine pärast mänge juhtida tähelepanu õigele ja väärale käitumisele. Õigesti käitumise puhul tunnustada ning väärast käitumist suunata õige poole, mitte võimendada. Kinnitamine suuline julgustamine õige käitumise korral. See on sotsiaalne oskus, mis igapäevaselt on kasutuses ning mida kuidagi päevakavast välja jätta pole võimalik. Diskusioon 6. aastasega on täiesti reaalne pidada arutelu. Rääkida oma tunnetest, mis emotsioone tekitas kui ise palusid ja tänasid või kui seda lapsele suunatult kasutati. Kas on hea tunne? RAKENDAMINE Kui laps tuleb ja soovib midagi, siis enne ei anna soovitut, kui küsib ,,palun" kas ma saaksin... Sama kehtib ka aitäh, tänan korral
koopia joonistama. Testi tulemusi hinnates võrreldakse kahte pilti ning vaadatakse kui kattuvad kaks pilti on. Juhul kui pildilt on täielikult puudu näiteks vasak osa, on suur tõenäosus, et patsiendil võib olla neglekt. http://jnnp.bmj.com/content/jnnp/63/1/23/F1.large.jpg https://sites.google.com/a/macalester.edu/hemispatial-neglect/home/how-to-measure-neglect Kirjeldatud on mitmeid erinevaid mooduseid kuidas sündroomi ravida. Üks viis kuidas sündroomi ravile lähenetakse on tema julgustamine kaasata ja tähelepanna oma keha vasakut poolt. Kasutatakse näiteks vahendeid mis võivad anda miskit sorti signaali, et patsiendile tuleks meelde olla tähelepanelik kahjustatud poolest. On ka tehtud katseid ravimiga Apomorphine, mis mõjutab aju dopamiini tootmist. Sama ravimit kasutatakse ka Parkinsoni tõve ravimiseks, kuna usutakse, et see parandab motoorseid funktsioone. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3988490/ https://sites.google.com/a/macalester
Statsionaarne taastusravihaiglas või SPA tüüpi tervisekeskuses. Vaevuste ennetamine nõustamine/koolitus Ergonoomiliselt õiged töövõtted, asendid töös enamkoormatud kehapiirkonnad, lihasgrupid, nende lõõgastamine puhkepauside vajadus, eritingimused, sagedus vererõhu ja ülekaalulisuse vahelised seosed, vajalikud muudatused toitumises Vaevuste ennetamine (2) Soovitused konkreetsetele töötajale individuaalselt. Töötaja julgustamine, õpetamine tegelema regulaarselt liikumise, tervisespordiga, tema jaoks sobiva taastusspordi liigi leidmine Soovitused töötajatele grupis vastavalt tegevusvaldkonnale Tervisliku elustiili kujundamine liikumine (kõnd, tervisevõimlemine, aeroobika, rattasõit, rulluisutamine, metsajooks, ujumine, vesivõimlemine, suusatamine jne.) tasakaalustatud toitumine kahjulikest harjumustest (suitsetamine, alkoholi ja narkootikumide kasutamine)
on oskuste arendamise ja õppimise üks põhialustest Keskenduda tuleb käitumisviisile, mitte isiksusele Õpilast ei tohi koormata liigse informatsiooniga, tuleb olla ootusrikas Negatiivsetelt mõtetelt tuleb üle osata minna positiivsele mõtteviisile Kordarikkuv käitumine võib väljendada lapse ebaõnnestunud katset leida endale sotsiaalne koht Lapsi tuleb õpetada endasse positiivselt uskuma teistega lävimiseks Julgustamine aitab lapsel arendada oma tugevaid külgi ning annab talle julgust ,,ebaõnnestuda" ja sellest õppida Õpilasi ei tohi kritiseerida, alati tuleb leida midagi head Tugiõpilase roll on üsna tähtis Konstruktiivsed viisid Käitumisviiside abil kuhugi kuulumine Käitumistaastuse eesmärgiks on aidata lapsel kuhugi kuuluda klassikoosolekud Distsiplineerimine suunab, juhendab ja õpetab lapsi Väga tähtis on keelekasutuse korrigeerimine
oma mänguasjade üle uhkust. Kui minule meeldisid nukud, siis näiteks Eri Klas on rääkinud, et tema armastas üle kõige puuklotse. Mänge, mida armastada, on palju. Kui laps mängib, jäljendab ta eri olukordi ja emotsioone. Näiteks rollimängudes kujutab laps end elavalt ette kellegi teisena, olgu siis karu, rebase või Punamütsikesena. Lapsel areneb esinemisoskus, rikastub sõnavara ja ta saab esinedes positiivseid emotsioone. Rollimängude juures on oluline täiskasvanu suunamine ja julgustamine, sellisel juhul võib välja kasvada palju enamat kui mäng. Näitleja ja lavastaja Kalju Komissarov on meenutanud, et tema peamine ajaveetmisviis lapsena olid just rollimängud. Menukad on lauamängud, mis arendavad lapsel peenmotoorikat ja tähelepanuvõimet. Viimane on oluline tänapäeva maailmas, kus laps veedab paratamatult palju aega teleri ees. Lastearst Dimitri Christakise uuringust selgus, et lapsed, kes vaatavad varases lapsepõlves palju telerit,
vaimsesse rahulolematusse. Järgnevalt on toodud joonis depressiooniseisundile vastavate sümptomite valdkonnadadega. Joonis 1. Depressiooni sümptomid (Allikas: Bates 2000: 16). Ravimisel on peamine põhimõte see, et näiteks korduva depressiooni puhul tuleb indiviidile osutada sellist ravi, mis tema puhul eelnevalt tulemuse on andnud. Häire ravi alla kuuluvad üldiselt näiteks: toetav ravisekkumine (vestlused, julgustamine, suunamised ja koostöövõrgustik erinevate asutustega), kognitiiv-käitumisteraapia (lühiajaline psühhoteraapia, mõjutamaks toimetulekut ja emotsionaalseid häireid), psühhoteraapia (kasutatakse alates kergest depressioonist kuni raskeni, ravis kasutatakse erinevaid psühhoteraapia viise, üks esimesi raviviise), antidepressandiline ravi (psühhootilise, raske ja mõõduka haigusraskuse korral, aitab haigust leevendada või
Koolipsühholoogi põhitöö on õpilaste abistamine nende mõtlemis-, tunde- ja käitumisprobleemide puhul. Ta vastutab oluliste isikuandmete ja info õige kasutamise eest. Koolipsühholoogi ülesannete hulka kuuluvad: · õpilaste probleemide ja koolistressi ennetamine · õpilaste probleemide väljaselgitamine (sh testimine ja testitulemuste tõlgendamine) · õpilaste nõustamine (kuulamine, toetamine, julgustamine, juhendamine jms) · õpilaste, õpetajate, lastevanemate psühholoogia-alane koolitamine · koostöö vanemate ja õpetajatega õpilaste probleemide lahendamiseks · koostöö juhtkonnaga kooli hea psühhokliima tagamiseks (selle alla kuulub nii koolivägivalla probleemide lahendamine kui ka kooli sisekorra ja õppetöö korraldusega seonduv) Koolipsühholoogi töös tuleb ette suhtlemist ka selliste inimestega, kes pole valmis
Sellised ühingud on disainimaailmas tähtsal kohal, kuna need esindavad ja vastutavad meie riigi disaini eest. Ajapikku on hakatud disainerite tööd üha rohkem premeerima. Alates 2006. aastast iga kahe aasta tagant annab Eesti Disainerite Liit välja disainiauhinda BRUNO. Alates 2005. aastast antakse välja Eesti Noore Disaini auhinda, mis kannab nime SÄSI. Konkursi eesmärk on Eesti tootedisaini järelkasvu kindlustamine, noorte disainerite loova ja iseseisva tegutsemise toetamine ja julgustamine, disainiteadvuse süvendamine ja valdkonna laiendamine ning uute loojate toomine meedia, avalikkuse ja eelkõige ettevõtluse huviorbiiti. Auhindade väljaandmise viib läbi Eesti Kunstiakadeemia Tootedisaini osakond. Minu arvates on disainerite tunnustamine väga tähtis, kuna see tõstab nende endi motivatsiooni luua ja väljendada ennast läbi oma tööde. Samuti tagab see aktiivsust sellel alal. Minu jaoks on kõige huvitavam disainivaldkond moedisain ning just sellel
postmodernistliku ühiskonnaga, mis .... .... eeldab isikuvabadust ja sellega kaasuvat moraalsust ja kõlbelisust, mitte reegleid. Eeldus on, et inimene ongi moraalne ja ei ole vaja piiravaid ja reguleerivaid käske Postmodernistlikud bioeetilised voorused Humanism - inimese ja inimlikkuse väärtustamine ·Pühendumus ·Usaldus ·Empaatilisus ja kuulamisoskus ·Ausus ja tõe ütlemine ·Suunamine ja juhendamine ·Ravitsemine ja hoolitsemine ·Julgustamine ja toetamine ·Jagamine teistega Üksikisiku vabadus kui väärikuse mõõdupuu · Inimese väärikus eeldab selle tunnustamist · Igaühel on isiklik ja privaatne ala, mis on puutumatu. Inimesele on omane vajadus tunda, et ta teeb temale omased ja teda puudutavad otsused ise, ..... et ta vastutab ja juhib oma elu ise. Iga inimene tahab, et tema vaba tahet tunnustatakse ja et tal on õigus valida. Need on inimese sisemise väärikustunde alused.
silmis ning tutvustada antud tegevusala laiemale üldsusele. Iga kahe aasta tagant annab Eesti Disainerite Liit välja disainiauhinda BRUNO. Esimesed seesugused auhinnad jagati laiali 2006. Aastal. Alates 2005. aastast antakse välja Eesti Noore Disaineri auhinda, mis kannab nime SÄSI. Konkursi eesmärk on "Eesti tootedisaini järelkasvu kindlustamine, noorte disainerite loova ja iseseisva tegutsemise toetamine ja julgustamine, disainiteadvuse süvendamine ja valdkonna laiendamine ning uute loojate toomine meedia, avalikkuse ja eelkõige ettevõtluse huviorbiiti". Olen uute ideede ja kultuurse progressi poolt, seega tutvustan lähedamalt Eesti Kunstiakadeemia kaubamärki HULA (Highly Unpredictable Laboratory)
Kodumängus mängides nukuga väljendab laps täiskasvanut ja suhtub oma nukku nii nagu suhtuvad temasse täiskasvanud, selles mängus areneb suhtlemisoskus. Laps kordub liiga palju muuda sõnastust... Rollimängud- lapsel on võimalik läbi mängida (sõnastus) erinevaid rolle, näiteks nagu karu rollis, rebase rollis, punamütsikese rollis jne. Lapsel areneb esinemisoskus, rikastub sõnavara ja saab esinedes positiivseid emotsioone. Siin on tähtis ka täiskasvanu suunamine ja julgustamine. Erinevad lauamängud- arendavad lapsel peenmotoorikat, tähelepanuvõimet. Laps õpib koostama lauseid, esitama küsimusi, (ALIAS) saab positiivseid emotsioone. Lauamängudega arendatakse väikelapses ka püsivust, loogilist mõtlemist, põhjus-tagajärg seost, reeglitest kinnipidamist. Alias on juba suur samm algsetest lauamängudest edasi võiks näideteks tuua algsemaid lauamänge... Puzzled- arendavad tähelepanu, peenmetoorikat. (Suuremaid ja keerukamaid puzzlesid saab
Organiseerimise juures on õpetajal vaja läbi mõelda: · Kuidas lapsed sisenevad saalis? · Kuhu nad saalis lähevad? · Kas lapsed teavad, kuhu nad tunni alustamiseks lähevad? · Millises järjekorras lapsed viirgu võtavad? · Kas lapsed teavad liikumistunni reegleid? Näited reeglitest: · peatu, vaata ja kuula kui sa kuuled signaali (vile,plaksutus, stop) · järgi ausa mängu põhimõtteid · tegutse suure lärmita: mõõdukas sumine = üksteise julgustamine; lärm = karjumine. · ole ise aktiivne, kuid ära sega teisi · liikudes jälgi teisi lapsi, liigu ohutult (hakatakse tajuma 10ndaks eluaastaks, vahel olles väga ülemeelik, ei pruugi ta tajuda seda ka 10 aastaselt) · hoia varustust (lapse ohutuse huvides) Oluline, et lapsed mõistaksid reeglite vajalikkust ja saaksid nendest aru. Reeglite arv peaks olema minimaalne (mitte üle 7).
aga võõristust. Teisel elupoolaastal ilmneb kiindumus kindlasse inimesesse. Kiindumussuhte uurimise tulemused on näidanud, et kiindumuse objekt võib last paremini lohutada ja rahustada. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kiindumuse arengut soodustavad soojus, pehmus, julgustamine. Nutt on imiku kutse. Nutt on erinev erineva ebamugavuse korral ..nälja puhul on see algul vaiksem, siis nõudlikum ning sama rütm kordub, valu puhul on nutt pidevalt tugev ja nõudlik. Ka naeratus on lapsepoolne kommunikatsioonisignaal, see signaal toimib efektiivselt. Uurimused näitavad, et naeratava lapse läheduses viibivad inimesed kauem kui nutva - viimast rahustatakse ja eemaldutakse. Hirmutunnet tekitavad imikueas ootamatud ja valjud helid, kukkumine, valu.
Vanemate ja õpetajate uskumused lapse oskuste ja võimekuste ja võmetest ennustavad lapse akadeemilist minakäsitlust. Positiivsema minakäsitluse kujunemiseks on vaja: Omistada õpilase edu põhjusi tema võimekusele, oskustele ja töökusele; Omistada ebaedu põhjusi vähesele tööle või valede strateegiate kasutamisele. Tajutud võimekuse kujunemist mõjutavad: Otsene ja kaudne varasem kogemus Julgustamine Psühholoogiline seisund Õpilase tegevust mõjutab ka õpitavasse suhtumine. Lapse kiitmine Kui tihti last kiidetakse? o Eesti emad kiidavad harva: „Pole viga. Polnudki nii halvasti.“ o Ameerika ja rootsi emad väga tihti ja vahel ka siis, kui laps ei tee ülesannet lõpuni: „Hurraa! Haruldaselt tubli! Vapustav!“ Enesemääratluse teooria 3 põhivajadust:
Suunatud küsimus - kahe eelneva vahepealne (Weebly 2010). 1.2.5 Soodustamine, jätkutehnikad Kuulaja sõnaline või mittesõnaline käitumine, mis annab partnerile võimaluse alustada rääkimist või jätkata seda pärast pausi: ukse avaja - kuulaja näitab üles huvi probleemi vastu ja valmisolekut kuulata kaja - korrates rääkija poolt öeldu viimast või rõhutatud fraasi saab kuulaja lisainformatsiooni julgustamine - mittesõnaliselt sellele kaasa aitamine, et rääkijal oleks hea rääkida; huvi, toetuse ülesnäitamine paus - jutuajamise käigus tekkinud vaikusehetke väljakannatamine kuulaja poolt; võib tuua kaasa olulise lisainfo saamise rääkijalt (Weebly 2010). 1.3 Kehakeele lugemine Kuna suur osa suhtlemisest on mitteverbaalne, on kehakeele lugemise oskus üks efektiivse kuulamise peamisi oskusi. Sageli püüavad inimesed oma tundeid peita,
olla lihtsalt ,,hea" inimene. 1. Ümbersõnastamine ,,Sa ütled, et...", Sõnumi, seisundi, olukorra ,,Sa oled ümbersõnastamine + paus mures/pettunud/pahane/häiritud...?" ,,Me istume vaikides ja kumbki ei ütle midagi" 2. Toetuse näitamine, julgustamine ,,Ma tahaksin teada, mis sind paneb muretsema?" ,,Palun jätka..." 3. Öeldust arusaamise kontrollimine ,,Sain ma õieti aru, et..." 4. Kokkuvõtte tegemine ,,Ma saan aru, et see sai alguse... ja sa oled siiani proovinud... ning sinu põhimureks on...
päästvat, vabastavat. Sellest on saanud kui kinnisidee, mis meid päris maailma tagasi viib ning üksindusest välja toob. Kuid tegelikkuses ei saa see tekkida, kui nii avalik kui ka privaatsfäär pole tervikuna avatud erinevatele intiimsuse vormidele. Kuidas luua avalik sfäär, mis on intiimne ja vastuvõtlik kõikidele inimestele ja suhtevormidele? Sellele vastab autor lühidalt, märkides ühe viisi: väikeste narratiivide lähedustest väärtustamine ja kogukondlikult julgustamine. Olenemata sellest, et teatud eestlaslikust vaatevinklist tundub sellise probleemi välja toomine kuidagi heaoluühiskondlik ning üksindus millenagi, millega riiklikul tasemel tegelemine on pea raha raiskamine, usun, et seda tuleks käsitleda nagu ka teisi suuremaid terviseprobleeme. Piir füüsilise ja psühholoogilise tervise vahel on tihti hapram kui ette kujutame. Kroonilise üksinduse mõju eluea pikkusele on võrreldav suitsetamisega päevas 15 sigaretti ning veel
" Vaikiv kuulamine seisneb oskuses vait olla ja keskenduda ainult rääkivale partnerile, lubades endale vaid kuulamist kinnitavaid signaale, nagu peanoogutused kontaktisolemise märgina, rahulikkus välises käitumises, ootav ja rääkija poole pööratud poos, osavõtlik näoilme, silmadega märguandmine rääkija kõnerütmis (mitteverbaalsed), "mhmh, ah-nii, vaata-aga-vaata, no mis sa kostad, eks ta ole, ära sa räägi; ah-jaa" jms.(verbaalsed, hõlbustamine, julgustamine). Vaikiv kuulamine on väliselt passiivne, kuid nõuab keskendumise tõttu pingutust ja sisemist aktiivsust. Esitatakse vähe küsimusi ja antakse minimaalselt vastuseid. Vaikselt kuulatakse, et: · väljendada huvi, toetust, arusaamist; · hõlbustada raskest probleemist rääkimist; · aidata ebakindlal partneril kindlust leida; Vaikiv kuulamine on vastunäidustatud; kui: · rääkija jutt on selge sihita ja laialivalguv; · rääkijal on, mida varjata;
tähelepanupuudulikkuse häire, käitumise õpetamine. Käitumistaastuse põhijooned: käitumisprofiili tuvastamine, kava koostamine, klassiõpetaja roll, juhtuminõustamine, neljasilmakohtumised. Programmi kavandamine: peegeldamine, eetilisus, vihjepildid, küsimused, harjutamine, tagasiside, edasijõudmine, kontrollikese, sisekõne kasutamine käitumistaastuses, kujutletav abiline. Emotsionaal-ja käitumisraskustega õpilaste motiveerimine: motivatsioon, ebaõnnestumised, õpetaja ootused, julgustamine, ennetavad suunised. Eakaaslaste rakendamine käitumistaastuse toetamiseks: klassikoosolekud. Emotsionaal- ja käitumisraskustega laste distsiplineerimine: korrigeeriv distsiplineerimine, kava, keelekasutus, tagajärjed, päeviku pidamine, struktuurne toetus, kõige olulisem hoiatus. Viha ja kiusamisprobleemidega toimetulek: emotsioonid ja nende väljendamine, õpetus vihast, valikute keel, kiusajad, kooli poliitika.
tähelepanelik vaikimine kuulamine: ... on enam kui sõnade kuulmine ...tähendab seotust teise inimesega ...eeldab tagasisidet abistav kuulamine: oluline: kuulaja enda kuulamisharjumus ja oskused, emotsionaalne taust, väärtustesüsteem, motivatsioon arvestada: see on rääkija probleemne olukord. hetkel oluline, mida rääkija tunneb, mõtleb jne. abistav e. tähelepanelik kuulamine aitab lahendada probleeme mõista, mida tuntakse, otsustada jne. tähelepanu väljendamine ja julgustamine verbaalsete ja mitteverbaalsete vahendite abil. suhtlemistõkked: mõju suhtlemisele negatiivne, sisaldavad riski, blokeerivad vestlust kritiseerimine hoiakute, tegude negatiivne hindamine sildistamine stereotüpiseerimine diagnoosi panek eksperdi mängimine kiitmine varjatud tagamõttega kamandamine käskimine ähvardamine katse kontrollida moraali lugemine õige/vale ülekuulamine küsimuste esitamine nõu andmine vihje teiste alahindamisele kõrvalepõikamine nt
· avatud küsimus- rääkijal on võimalik anda lisainfot · suunatud küsimus- kahe eelneva vahepealne 3. Soodustamine, jätkutehnikad- kuulaja sõnaline või mittesõnaline käitumine, mis annab partnerile võimaluse alustada rääkimist või jätkata seda pärast pausi: · ukse avaja- kuulaja näitab üles huvi probleemi vastu ja valmisolekut kuulata · kaja- korrates rääkija poolt öeldu viimast või rõhutatud fraasi saab kuulaja lisainformatsiooni · julgustamine- mittesõnaliselt sellele kaasa aitamine, et rääkijal oleks hea rääkida; huvi, toetuse ülesnäitamine · paus- jutuajamise käigus tekkinud vaikusehetke väljakannatamine kuulaja poolt; võib tuua kaasa olulise lisainfo saamise rääkijalt 4. Ümbersõnastamine, aktiivse tagasiside andmine kuulajalt rääkijale: · sisu ümbersõnastamine- sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, et kontrollida arusaamise täpsust. Oluline on anda edasi rääkija sõnade mõte,
............................. 7 Tähelepanu. Kõik inimesed vajavad mingil määral teiste poolset tähelepanu. Hea tähelepanu on see, kui keegi teine on sinu tegemistest huvitatud ja on julgustav. Sellise tähelepanu andmine on paljude jaoks raske kuid on arendatav oskus, mis toob suurt kasu. Kui inimesed saavad oma ideedele positiivset tagasisidet, siis on nad edaspidi võimelised oma tööd edukamalt tegema. Sellepärast on oma organisatsiooni töötajatele tähelepanu pööramine ja nende julgustamine väga oluluised tegevused. (ibid).............................................................. 7 Inspiratsioon. Inspiratsioon organisatsioonis on samuti oluline. Üksluine kontor, kõrgelt ettekirjutatud töö ülesanded ja keskkond, kus inimesi karistatakse nende vigade eest, ei ole tõenäoliselt inspireeriv ning takistab inimeste töö tegemist ja motivatsiooni. (ibid)..................7 Teadlikkus. Teadlikkus on olulisem kui teadmised, see on teadmine sellest, mida sa tead ja mida ei tea
Teabe edastaja Teabe vastuvõtja Teade Kanal Sümbolid Kontekst Tagasiside Müra (psühholoogiline, eksternaalne füüsiline, füsioloogiline (Panici, Thomas- Maddox, 2000) Suhtlemisoskused · Võimaldavad suhelda, luua, hoida suhteid · Õpitavad oskused - oskuse vajalikkuse teadvustamine (motivatsioon) - oskuse olemuse mõistmine (teadmised) - praktiseerimine (kordamine) - tagasisidega arvestamine (analüüsioskus) - julgustamine (motivatsiooni hoidmine Riskimine Enesekindlus Ebaõnnestumine Jätkuv praktiseerimine Enda käitumise analüüs Suhtlemine ja mina-kontspetsioon (MK) Mina-kontseptsioon teadmine iseendast, mis mõjutab interaktsioonide valikut ja kulgemist (,,Mina sellistega ei suhtle") MK suhted ja suhtlemine Enesehinnang avatus, emotsioonid, tüüpiline tõlgendusstiil suhted MK sotsiaalne funktsioon teiste ja enda ootused käitumise suhtes, aluseks interaktsioonidele
Juhtimine Ei saa õppida jalgrattaga sõitma kordagi kukkumata Juhtimine oskus mõista ja mõjutada teisi Juhtimisstiilid - autoritaarne (diktaatorlik) - demokraatlik - minnalaskev Juhi käitumise kaks suunda 1. ülesandele ja tulemustele pühendumine (management) - probleemide tõstatamine - ülesannete andmine ja võtmine - uute lahenduste pakkumine - info otsimine - kriitilisus 2. inimestele ja suhetele pühendumine (leadership) - osavõtlikkus - julgustamine - tulemustele kannustamine - kompromissivalmidus Tõhusa juhtimise 4 alustala: - lootus (juhid peavad äratama lootuse) - inimlikkus (juhid ei tohi kunagi unustada, et nad on inimesed) - tagasihoidlikkus (head juhid mõistavad, et võit ei ole ainult nende teene) - huumor (head juhid on valmis oma nõrkade külgede üle naerma) Hea juhi omadused: Me hindame ennast selle järgi, milleks me suutelised oleme. Teised hindavad meid selle järgi, mida me teinud oleme.
koordineerimine niisuguste tulemuste saavutamiseks, milleni üksi tegutsedes pole võimalik jõuda. Üldistavalt võib defeneeda juhtimist järgmiselt- See on organisatsiooni eesmärkide teostamine tegevuse planeerimise, personali juhtimise, organiseerimise, eestvedamise ja kontrollimisega. Planeerimine on juhtimise osategevus, mis hõlmab eesmärkide seadmist ja otsuste tegemist selle kohta kuidas neid on kõige parem saavutada, kaasa arvatud muutuste tegemine ja julgustamine. Juhi tööplaane mõjutavad: nõudmised ja ülesanded, mida juhil tuleb täit a või saavutada ja mida tal on raske ignoreerida; piirangud nii organisatsioonis kui väljaspool, mis takistavad juhi tegevust, näiteks ressursside piiratus, seadusandlus, leping töövõtjate esindusega, tehnoloogilised piirangud ja juhitavale üksusele määratud töö; valikuvõimalused sisaldavad tegevusi, mida juht võib teha, kuid ei pea tegema. Kuigi nõudmisi ja piiranguid on juht ei saa
(õpimotivatsio oni) hoidmine Õpetaja küsib õpilaste Õpilased vastavad õpetaja - sotsioloogiline põhjendus kõik peavad tööd · õpilaste käest, mis nendel seljas küsimustele, kirjutavad uut tegema, mäng aktiviseerib õpilasi, nendel on on, kirjutab riieteesemete materjali endale vihikusse huvitav, mis asub kastis, mis pildi nad võtavad toetamine, julgustamine nimetusi tahvli peale - Eesmärgid aktiivse tegevuse loomine lastele, · uue info eesti ja vene keeles. mis hoiab eemale pahedest, tahtekasvatuse
raskusest või erivajadusest. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et erivajadusega laps võib väsida ja tüdida kiiremini. Seetõttu on oluline: kindel päevakava; stressirohkete sündmuste vältimine; rohke käelise (mosaiik, puzzle, joonistamine, käsitöö) ja kehalise tegevuse võimaldamine; muinasjuttude ja rahuliku muusika kuulamine; turvatunde loomine; julgustamine (kiita last hästitehtud asjade eest, valida lapse vanusele ja arengutasemele vastavad mänguasjad ja ülesanded); järjekindlus. Mõnedel käitumuslike raskustega lastel on raskusi keskendumisega, aktiivsuse säilitamisega ning sellest tulenevalt ka õppimise ning korrale allumisega. Niisuguste probleemidega lastele pakume järgmisi leevendusi: individuaalne arenduskava (lähtudes lapse erivajadusest);
· seksuaalse sisuga ettepanekute tegemine lapsele või tema ahvatlemine seksuaalsesse tegevusse kaasamise eesmärgil. · seksuaalse sisuga kommentaarid või keelekasutus kavatsusega last alandada, kimbatusse viia ja/või lapse seksuaalsetele kehaosadele, seksuaalsele aktiivsusele või kõlbelisusele soovimatut tähelepanu juhtida. · Lapse veenmine, mõjutamine, ahvatlemine, julgustamine, võimaldamine või lubamine prostitutsioonile või seksuaalse kaubandusega tegelemisele. Kontaktne seksuaalne väärkohtlemine hõlmab endas tegevusi, mille korral leiab aset füüsiline kontakt väärkohtleja ja lapse vahel. Seda esineb erinevate uuringute andmetel kuni 50% laste seksuaalse väärkohtlemise juhtumitest. Kontaktse seksuaalse väärkohtlemise viisid on: · penetratiivne ehk vaginaalne suguühe, kus penetratiivne kontakt tähendab kuitahes
pea sisaldama abistamist remondi ja aiatöödel. Hooldusabi komponent sisaldab isiku abistamist igapäevaelu tegevuste (sh abistamine pesemisel, riietumisel, söömisel, liikumisel ja hügieenitoimingutes) sooritamisel, mis on seotud isiku enese eest hoolitsemisega. 14 KOV teenus Tugiisiku teenuse sisuks on ühe või mitme kooselava isiku abistamine jõustamise(motiveerimine, julgustamine, kliendi oskustele ja võimetele keskendumine) ja juhendamise kaudu tema kohustuste täitmisel, õiguste teostamisel või toimetulekul raske olukorraga isiku igapäevases elukeskkonnas. Tugiisiku teenuse sihtgrupid: q Lapsevanemad, kes vajavad abi lapse eest hoolitsemisel ning lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna loomisel; q Isikud, kes vajavad abi puude, haiguse või raske olukorra tõttu, mis oluliselt raskendab toimetulekut; q
· suunatud küsimus- kahe eelneva vahepealne Soodustamine, jätkutehnikad- kuulaja sõnaline või mittesõnaline käitumine, mis annab partnerile võimaluse alustada rääkimist või jätkata seda pärast pausi: · ukse avaja- kuulaja näitab üles huvi probleemi vastu ja valmisolekut kuulata · kaja- korrates rääkija poolt öeldu viimast või rõhutatud fraasi saab kuulaja lisainformatsiooni · julgustamine- mittesõnaliselt sellele kaasa aitamine, et rääkijal oleks hea rääkida; huvi, toetuse ülesnäitamine · paus- jutuajamise käigus tekkinud vaikusehetke väljakannatamine kuulaja poolt; võib tuua kaasa olulise lisainfo saamise rääkijalt Ümbersõnastamine, aktiivse tagasiside andmine kuulajalt rääkijale: · sisu ümbersõnastamine- sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, et kontrollida arusaamise täpsust
töötajad tajuksid teda inimesena, kes vajab teisi inimesi ja kellele tahaks seetõttu järgneda. Suure kindlusega võime väita, et siiani on juhtidel edu saavutamiseks vaja läinud vähemalt kahte eelkirjeldatud kompetentsidest. Lisaks kasutab enamus juhte olulisel määral veel kuni kolme järgnevatest kompetentsidest: Koostöö soov töötada pigem koos meeskonnaga kui üksinda, teiste arvamuse küsimine ja selle respekteerimine, teiste julgustamine ja tunnustamine; Info hankimine pingutamine selle nimel, et hankida rohkem ja põhjalikumat informatsiooni võimalikult erinevatest allikatest, mitte rahuldumine pinnapealsete vastustega; Suhtlemistundlikkus huvi tundmine teiste inimeste arvamuste, hoiakute, vajaduste ning huvide vastu, oskus neid mõista; Direktiivsus konkreetsete korralduste andmine ning mittenõustumise väljendamine, lähtudes organisatsiooni üldistest eesmärkidest, õiglane tunnustuse ja karistuse jagamine;
Õpetaja tähtsamad rollid: · Klassitöö organiseerimine, kus õpilasi tuleb jaotada rühmadesse ja paaridesse, et lahendada erinevaid ülesandeid lahendama. Õpetaja ülesanne on motiveerida õpilasi, juhatada teema sisse, jagada informatsiooni, selgitada tavatoiminguid ja kokkuleppesignaale, juhendada tööd rühmades või individuaalselt ning lõpuks organiseerida tagasiside ja hindamine. · Õpilaste motiveerimine ja julgustamine. Sellest jääb väheks, kui õpetaja tahab anda teadmisi, vaid ka õpilased peavad olema motiveeritud ja huvitatud. Töö käigus võivad õpilastel tekkida probleeme, kus teadmised, oskused või ideed saavad otsa ja nad vajavad abi. Õpetaja ei peaks nüüd juhtimise üle võtma, vaid üksnes juhendavate küsimuste ja abistavate võtetega aitama õpilaste jälle järje peale. · Allikas ja juhendaja
1) Ukseavajad aitavad luua tingimused vestluseks 2) Küsimuste esitamine - avatud ehk lahtised küsimused (kasutatakse vestluse alustamisel) - suletud ehk kinnised küsimused (kasutatakse vestluses täpsustamiseks) 3) Täpsustamine 4) Ümbersõnastamine ehk parafraseerimine - sisu ümber sõnastamine - tunnete ja seisundite sõnastamine ehk teisisõnu peegeldamine ehk reflekteerimine - vahe- ja lõppkokkuvõtete tegemine - vastandamine ehk konfronteerimine 5) Jätkutehnikad - julgustamine, toetamine - paus, vaikne kuulamine - kaja 6) Ignoreerimine keskendu teemale, säilita objektiivsus, väldi liigset empaatiat. 4. AKTIIVNE KUULAMINE TÖÖL Aktiivne kuulamine aitab ära hoida vääritimõistmist ja rääkida tuleb nii, et jutul oleks mõte. Parem üks töö aktiivne kuulamine , üks tegemine, ei mingit segadust ega ületunnitööd. Aktiivne kuulamine on eduka suhtlemise osa, mis toetab kuuldut nii kehakeelega
See
tegi vahipostid närviliseks kuna kairdeli partisane kes kuulujuttude järgi pidid endid ümbruses
varjama. Nii oli kaunis palju asjatut tutistamist kuid õnneks ei saanud
selle kontaktandmed. Klienditeenindaja informeerib seejärel kliente, et tagasiside tulemused pannakse üles hotelli kodulehele kuu aja pärast ja kõikidel on võimalik sellega tutvuda. Klienditeenindaja teavitab kliente ka menüü uuendusest, toimuvatest üritustest vms. Lõpetuseks tänab klienditeenindaja kliente külastuse eest ning kutsub taas tulema. Hotellijuhi sõnul oli selle juures kõige raskemaks töötajate koolitamine, julgustamine ja motiveerimine tagasiside personaalseks palumiseks klientidelt. Samas lisas ta, et tänaseks on äbi viiud ka töötajate tagasiside uuring ning see on olnud väga positiivne. Töötajad leiavad, et personaalse tagasiside küsimine klientidelt on olnud töö rikastav. Emotsionaalselt huvitav ning vaatamata esialgsetele hirmudele väga meeldiv tegevus. Neile on väga meeldinud ka see, et tublimad tagasiside küsijad on nii hea sõna kui ka muude motivatsioonidega tunnustatud
2) eneseanalüüs ja moraalne uuenemine 3) vaimulike harjutuste (palve, meditatsioon, askees jm) sooritamine - pastoraalnõustamine e hingehoid: religioosne nõustamine (nõustaja on vaimulik) jaatab Jumala olemasolu ja eeldab Jumala sekkumise võimalust inimese elukäiku. teraapia efektiivsus: 1) terapeutilise suhte kvaliteet (empaatia, soojus, aktsepteerimine ja riskivõtmise julgustamine) 2) ekstraterapeudilised faktorid (kliendi omadused toimetulekuvilumused ja keskkondlikud faktorid sots toetus) 3) lootused ja platseeboefekt 4) spets terapeutilised tehnikad 21. Usulise rituaali tunnused. - seotud üleloomuliku või Jumala kategooriaga (abielutõotus Jumala ees) - eesmärk saavutada üleloomuliku/Jumala lähedus - oodatakse jumalikku sekkumist - teostavad pühendunud inimesed (kuuluvad konkreetsesse gruppi/ liikumisse pole
- teise inimese kuulamine, julgustada teisi rääkima Vältida vaidlemist Lugupidamise väljendamine teise arvamuste suhtes Enda eksimuse tunnistamine Vestluse alustamine teemadega, mis toovad välja sarnasuse, nõustumine ("jah" ütlemine) Lase teisel rääkida (palju) Teise seisukohast asjade nägemine ("Mida sa teeksid?") Teise isiku soovidesse ja arvamustesse heatahtlikult suhtumine Enne positiivne info, siis negatiivne Suhtumine avaldub käitumises Julgustamine (viga saab parandada) - kuulamisoskus: huvi väljendamine inimese vastu > olulisuse tundmine > enda avamine /muututakse ka ise teise isiku jaoks meeldivaks ("temaga oli hea rääkida" ) - empaatiline kuulamine püütakse mõista teist inimest (kuulaja poolse soojuse, sümpaatia tunnetamine) - avatud kuulamine seisukoha kuulamine, hinnangutest hoidumine (rumal/väär/mõttetu jne)
3. Algul mõõda vererõhku sageli: a. Nitroglütseriin alandab vererõhku b. Vererõhk ei tohi langeda allapoole 90/60 taset 4. Mõõda uriinikogused: a. Peegeldavad südame jõudlust ja selles toimuvaid muutusi 5. Loe hingamissagedust Ravi 1. Veenitee rajamine: soolalahus, mitte suhkrulahust 2. Kiire valuravi: 4-6mg morfiini iv, vajadusel lisaks 4mg 5-minutiliste vahedega iv 1-3 korda 3. Patsiendi rahustamine ja julgustamine: mida tehakse ja miks. Ravim: diasepaam 4. Atsetüülsalitsüülhape 250mg närimis- või kihiseva tabletina. Kontrolli, et poleks aspiriiniallergiat ega astmat 5. Nitroinfusioon ehk iv-nitroglütseriini-infusioon vastavalt arsti poolt määratud doosile 6. Beetablokaator kui löögisagedus on <60/min või süstoolne vererõhk <100 mmHg, beetablokaatoreid ei anta 7. Taga, et võetaks arsti poolt määratud laboratoorsed proovid: CK, CK-MB,
4 Kuidas ja miks on innovatsiooni alane koostöö ja koostöömudelid Eestis muutunud viimase kümne aasta vältel võrreldes Ida-Euroopa ja arenenud riikidega kasvatamisel. Need on tootlikkuse tõstmine, ettevõtlikkuse ergutamine ja innovatsioonile julgustamine. Seame endale aastaks 2020 üsna ambitsioonikad eesmärgid: kasvatada Eesti Balti- ja Põhjamaade ning Loode-Venemaa start-up keskuseks ja kujundada Eestist sobivaim riik suurkorporatsioonide arenduskeskuste jaoks Euroopas. Seitsme aasta pärast peab Eesti olema üks maailma parimaid riike ettevõtte loomiseks ja arendamiseks. Eesti eesmärk on olla targa majandusega riik. Seetõttu on riigi aktiivsus järgmisel seitsmel aastal esmalt suunatud
emotsionaalne ärritus-seisund, mille tagajärjeks on ajutine võimetus toime tulla tavapärase probleemilahenduse käitumise mõttes. Roberts´i 7-astmeline mudel: ,,vastumürgid": 1. hindamine Ärevus rahustav, kinnitav käitumine 2. psühholoogilise kontakti loomine Meeletus kui klient on med-lt stabiilne, siis 3. probleemi uurimine protsessi aeglustamine 4. tunnete väljendamise julgustamine Kaos struktuur, valmis plaan 5. varasema toimetuleku uurimine Irratsionaalsed emotsioonid mõtlemine 6. kognitiivse funktsioneerimise taastamine Frustratsioon ja pinge katarsis ja 7. tagasiside. ventilatsioon Kontrolli kaotus, abitus informatsiooni pakkumine
annaabi.ee 
