16. KAS POLITSEIPREFEKTID JA TEISED KÕRGEMAD POLITSEIAMETNIKUD VÕIVAD KUULUDA ERAKONDA? Politseiametnik ei tohi kuuluda erakonna juhtorganitesse (prefektid ja veel kõrgemad politseiametnikud ka erakonda), äriühingu juhtorganeisse, kontroll- ega revisjoniorganeisse ega tohi osaleda streikides. 17. KAS POLITSEIAMETNIK VÕIB KUULUDA MÕNE ERAKONNA JUHTORGANISSE? Ei tohi. 18. NIMETAGE KOLM OLULIST TUNNUST, MILLE POOLEST JULGEOLEKUASUTUSED ERINEVAD TEISTEST ASUTUSTEST. 1)julgeolekuasutuste ülesanne on tagada julgeolekut vahetult (erandiks on mõned kaitsepolitsei politseilised funktsioonid, mis teenivad küll julgeoleku eesmärki, kuid avaliku korra tagamise kaudu); 2) julgeoleku tagamine on julgeolekuasutuste põhiülesanne ja ellukutsumise põhjus; 3)julgeolekuasutused tagavad julgeolekut mittesõjaliste vahenditega (erinevus kaitsejõududest ja Kaitseministeeriumist). 19. KAITSEPOLITSEI ÜLESANNETE HULKA KUULUB KA EESTI ÕIGUSES
(hooajas) · Jaanuarist jaanipäevani · Septembrist - jõuludeni · Praktiliste küsimuste puhul kutsutakse kokku erakorraline istungjärk Juhtimine · Riigikogu töö korraldamiseks valitakse juhatus · Aseesimees/naine Ene Ergma · I aseesimees/naine Laine Randjärv · II aseesimees Jüri Ratas Ülejäänud liikmed komisjonides · ALALISED · ERAKORRALISED 1) Euroopa Liidu asjade 1) Julgeolekuasutuste järelevalve komisjon; komisjon 2) keskkonnakomisjon; 2) Korruptsioonivastase seaduse 3) kultuurikomisjon; kohaldamise komisjon 4) maaelukomisjon; 3) Riigieelarve kontrolli 5) majanduskomisjon; erikomisjon 4) Välismaalasetele tähtajaliste 6) põhiseaduskomisjon; elamislubade andmisega 7) rahanduskomisjon; seotud asjaolude 8) riigikaitsekomisjon; väljaselgitamise
Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon- 5 liiget Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon- 19 liiget Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon- 10 liiget 3) Moodustatud komisjonid: Alatised komisjonid: 1) keskkonnakomisjon; 2) kultuurikomisjon; 3) maaelukomisjon; 4) majanduskomisjon; 5) põhiseaduskomisjon; 6) rahanduskomisjon; 7) riigikaitsekomisjon; 8) sotsiaalkomisjon; 9) väliskomisjon; 10) õiguskomisjon; 11) Euroopa Liidu asjade komisjon Erikomisjonid: 1) Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon 2) Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon 3) Riigieelarve kontrolli erikomisjon 3 4) Pärnumaalt valitud saadikud: Kalle Laanet-õiguskomisjon Väino Linde -põhiseaduskomisjon Kadri Simson- rahanduskomisjon Mark Soosaar -keskkonnakomisjon Trivimi Velliste -riigikaitsekomisjon Mart Jüssi -keskkonnakomisjon Mati Raidma-riigikaitsekomisjon
toimub komisjonides. Iga komisjon tegeleb erineva eluvaldkonnaga. 1) Alatised komisjonid (keskkonnakomisjon; kultuurikomisjon; maaelukomisjon; majanduskomisjon; põhiseaduskomisjon; rahanduskomisjon; riigikaitsekomisjon; sotsiaalkomisjon; väliskomisjon; õiguskomisjon;Euroopa Liidu asjade komisjon) 2) Erikomisjonid: (Erikomisjonid ehk spetsiifiliste ülesannetega `nimeta' komisjonid; Poliitiliste programmiliste seisukohtade väljatöötamine teatud kitsas valdkonnas) (Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon; Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon; Riigieelarve kontrolli erikomisjon) 1. Uurimiskomisjonid 2. Probleemkomisjonid 3) Muud ühendused: parlamendirühmad, delegatsioonid ja ühendused Riigikogu liige kuulub ainult ühte komisjoni, kuid võib kuuluda ka samal ajal EL komisjoni. Fraktsioonid on rühmad, mille kaudu kujundatakse suur osa parlamendi tööst. Fraktsioonides lepitakse kokku poliitilistes otsustes, mille järel on võimalik komisjonis ja
parlamentaarseid võimalusi õigusriigi normide kohaselt. Erakonna juhid Arnold Rüütel juhtis alates 1994.a EME-t ja oli erakonna ümbernimetamise järel kuni ühinemisteni Rahvaliidu juht. 2000. aastal valiti erakonna esimeheks Villu Reiljan. 2007.a valiti erakonna esimeheks Jaanus Marrandi 2008.a Karel Rüütli Esindatus riigikogus Karel Rüütli – Riigikogu ERLi fraktsiooni esimees. Kuulub kultuuri-, julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis. Mai Treial – fraktsiooni aseesimees, kuulub sotsiaalkomisjoni Villu Reiljan – kuulub keskkonnakomisjoni Ester Tuiksoo – kuulub Euroopa Liidu asjade – ja majanduskomisjoni Jaanus Marrandi – kuulub maaelu- ja korruptsioonivastase kohaldamise erikomisjoni Tarmo Mänd – kuulub rahandus- ja riigieelarve kontrolli erikomisjoni Rahvaliit varasemates valitsustes Aavo Mölder 1992 põllumajandusminister;
originaalõpikutes ning nende kuvandite loomise ja muutmise põhjusi. Jõudsid järeldusele, et kõige rohkem käsitleti neid teemasid eesti keele ja kirjanduse õpikutes. Eesti NSV õpikutes kõneldi sisevaenlasest (kulak, kodanlikud natsionalistid, fasistide käsilased). Kangelase ja vaenlase kuvandi loomine oli väga tähtis osa Nõukogude Liidu ideoloogilises kasvatustöös. Aigi Rahi-Tamm, Meelis Saueauk „Nõukogude julgeolekuasutuste Stalini-aegseist ülekuulamisprotokollidest“ analüüsivad ülekuulamisprotokollide eripära. Toimikutes käsitletakse arreteeritute ja süüdimõistetud juhtumid. Arreteeriti tavaliselt Saksa okupatsiooni võimudega koostööd teinud isikuid, Omakaitse liikmeid, Eesti Vabariigi, kui ka Saksa politsei ja sõjaväeteenistuses olnuid isikuid, desertööre, kodanlikke natsionaliste. Uurimisosakonnas töötasid põhiliselt NSVLiidust saadetud julgeoleku ohvitserid. Arreteerimisele oli eelnenud
· ühiskonna demokraatliku arengu tagamine ja riigi sisejulgeoleku tugevdamine; · ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase turvalisuse tugevdamine. Julgeolekupoliitika eesmärgi saavutamiseks tagab riik välispoliitilise tegevuse, sõjalise riigikaitse ning põhiseadusliku korra, rahva turvalisuse ja elutähtsate valdkondade kaitse vahendite rakendamise omavahelises kooskõlas. Julgeolekupoliitika kujundamise oluline alus on ministeeriumite ja julgeolekuasutuste koostatavad riskianalüüsid ning ohuhinnangud, mis aitavad Vabariigi Valitsusel määrata julgeolekupoliitika põhisuunad lühemas perspektiivis ning ametkondade olulisemad koostöövaldkonnad. 1.2 Julgeolekupoliitilised arengud maailmas ja Eesti asend rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas Eesti julgeolek on otseselt seotud rahvusvahelise julgeolekukeskkonna arengutega. Euro- atlandi julgeolekukoostöö ja integratsioon, sealhulgas NATO ja Euroopa Liidu laienemine, on
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik - karistatakse rahatrahviga kuni 50 tuhat krooni. (3) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteole kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. (4) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on politseiprefektuur. 7. peatükk Rakendussätted 37. Julgeolekuasutuste seaduse muutmine Julgeolekuasutuste seaduse (RT I 2001, 7, 17; 100, 643) § 20 lõikest 3 jäetakse välja sõnad "või eradetektiiviteenuseid". § 38. Jälitustegevuse seaduse muutmine Jälitustegevuse seaduse paragrahv 9 lõige 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "1) tegevusloa andmine eradetektiiviteenuse osutamiseks;" § 39. Karistusregistri seaduse muutmine Karistusregistri seaduse (RT I 1997, 87, 1467; 1998, 111, 1830; 2001, 93, 565; 2002, 32,
Riigikontrolli tsiviilõiguslike toimingute tegemisel või volitab Riigikontrolli esindama mõne teise isiku. Kaitsepolitseiamet on Siseministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus. Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi kaitsepolitsei taastati Politseiameti osakonna staatuses ametlikult 1. märtsil 1991. Iseseisva ametkonnana alustas Kaitsepolitseiamet tööd 18. juunil 1993. Alates 01.03.2001 jõustunud Julgeolekuasutuste seadusega muutus Kaitsepolitseiamet politseiasutusest julgeolekuasutuseks. Kaitsepolitseiameti põhiülesanneteks on riigi põhiseadusliku korra ja territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele muutmisele suunatud tegevust puudutava teabe kogumine ja töötlemine ning taoliste tegude ennetamine, riigi vastu suunatud luuretegevuse ennetamine ja tõkestamine, riigisaladuse kaitse, terrorismivastane võitlus, kõrgemate riigiametnike võimalike
Reinsalu, IRL) Alamkoja otsuste heakskiitmine · Välis (S. Mikser, SDE) Finantsküsimused eelkõige alamkoja vastutada · Õigus (K-M. Vaher, IRL) · Euroopa Liidu asjade (M. Mihkelson, IRL) Poliitiline distsipliin Erikomisjonid Ministrite varasem töökogemus parlamendis · Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon (J. Rahumägi, Reform) · Korruptsioonivastase seaduse Seadusloome Riigikogus Seaduse algatamine kohaldamise erikomisjon (J. Marrandi, Riigikogu juhatus Rahvaliit) Riigikogu komisjon · Riigieelarve kontrolli erikomisjon (T. Varek, Esimene lugemine
tööstustoodang vähenes 1929. aastaga võrreldes 40 %. Hitler aitas luua sõjalis-tööstusliku kompleksi, millega toodi Saksamaa majanduskriisist välja. Saksamaal loodi ka riigisisene poliitiline politsei (salapolitsei) Gestapo aastatel 19331945. Salajane riigipolitsei moodustati 26. aprillil 1933, Preisimaa siseministri Hermann Göringi korraldusel. Pärast NSDAP valimisvõitu 1933. aasta sai NSDAP liider Adolf Hitler Saksamaa kantsleriks ning algas NSDAP parteilise ning riiklike julgeolekuasutuste sümbioos ning kokkusulamine reorganiseerimiste ja liitmiste teel. Repressioonide kõrghetkel alates 1939. aastast oli Gestapo riikliku julgeolekuameti RSHA neljandas osakond. Kuna Gestapo oma ülesehituselt ning alluvuselt oli nii riiklik kui ka parteiline asutus, siis olid kasutusel auastmetena ja ametikoha nimetustena tsiviilpolitseis kasutusel olevad nimetused. Esialgselt oli Gestapo ainult ühe suurima ja Saksamaa keskse - Saksamaa liidumaa -
1992. aastal võttis ta suursaadik Ernst Jaaksonilt üle Eesti Vabariigi esindamise USA-s ja oli Eesti Vabariigi asjur kuni Toomas H. Ilvese saabumiseni suursaadikuks 1993 aasta suvel. Aastatel 1995–2000 oli ta Eesti Julgeoleku Koordinatsioonidirektori büroo direktor. Aastatel 2003-2004 töötas Eerik-Niiles Kross Iraagis Koalitsiooni Ajutise Valitsuse (Coalition Provisional Authority) ameeriklasest juhi Paul Bremer'i meekonnas Julgeolekuasutuste osakonna direktorina (Senior director for intelligence institutions development). Tema tööülesannete hulka kuulus Iraagi uue Kaitseministeeriumi ja sõjaväeluure rajamine. Hiljem töötas Kross Iraagi Kaitseministeeriumi vanemnõunikuna. Alates 2007. aastast on Kross nõustanud Gruusia valitsust välis- ja meediasuhete ning julgeoleku küsimustes. Vene-Gruusia sõja ajal 2008. aastal juhtis ta Gruusia valitsuse välisnõunike meeskonda meedia- ja infooperatsioonide alal. Alates 2001
ka õiguskantsleri suhtes. Julgeolekukontrolli läbimiseks täidab õiguskantsler riigisaladusele juurdepääsu loa taotleja ankeedi ja allkirjastab nõusoleku, millega lubab julgeolekukontrolli teostaval asutusel saada julgeolekukontrolli teostamise ajal enda kohta teavet füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ja organitelt, ning esitab need Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonile. Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjon määrab õiguskantsleri suhtes julgeolekukontrolli teostava asutuse, kellele ta edastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumendid. Julgeolekukontrolli asutus esitab õiguskantsleri suhtes teostatud julgeolekukontrolli käigus kogutud andmed kolme kuu jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumentide saamisest, Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonile otsustamiseks, kas õiguskantsler on julgeolekukontrolli läbinud.
ka õiguskantsleri suhtes. Julgeolekukontrolli läbimiseks täidab õiguskantsler riigisaladusele juurdepääsu loa taotleja ankeedi ja allkirjastab nõusoleku, millega lubab julgeolekukontrolli teostaval asutusel saada julgeolekukontrolli teostamise ajal enda kohta teavet füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ja organitelt, ning esitab need Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonile. Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjon määrab õiguskantsleri suhtes julgeolekukontrolli teostava asutuse, kellele ta edastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumendid. Julgeolekukontrolli asutus esitab õiguskantsleri suhtes teostatud julgeolekukontrolli käigus kogutud andmed kolme kuu jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumentide saamisest, Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonile otsustamiseks, kas õiguskantsler on julgeolekukontrolli läbinud.
tava uudismaa suurust kahekordistama. Mõne aasta pärast viis tema kampaania põllumajandusliku ja ökoloogilise katastroofini. Seni aga ilmutas ta juhiandeid, millest Malenkovil vajaka jäi. 6 Sisepoliitika Hrustsov jätkas valitseva reziimi vägivallapoliitika pehmendamist ja tühistas osaliselt piiranguid ühiskonnaelu erinevates valdkondades. Kärbiti parteibürokraatia julgeolekuasutuste volitusi. Sisuliselt jäi senine poliitiline struktuur alles. Keskvõimu surve liiduvabariikidele nõrgenes. Inimestele meeldis tema lihtsus, emotsionaalsus ja hea kontakt rahvaga. Partei 20. kongressil 1956. aastal pidas Hrustsov Stalini kuritegusid paljastava ettekande, mis oli oluliseks tähiseks ühiskonna edendamisel liberaliseerimisel. Nii on hakatud Hrustsovi valitsemisaega nimetama ka sulaajaks. Stalini kuritegude kritiseerimine jäi siiski pealiskaudseks ja poolikuks
seaduseelnõule juhtivkomisjon KOMISJON Parlamendi tööorgan, kindla ala valdkonnas (11 komisjoni) Ül: a) Seaduseelnõude ettevalmistamine täiskogus arutamiseks b) Oma valdkonna piires täidesaatva riigivõimu üle kontrolli teostamine ALALISED KOMISJONID keskenduvad ühele valitsemisalale, on kogu aeg olemas ERIKOMISJONID erakorraliste ja oluliste probleemide uurimiseks loodud ajutine komisjon. Selle näiteid EV RK’s : -Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon -Korruptsioonivastane erikomisjon -Riigieelarve kontrolli erikomisjon 8. PARL AMENDI ERAKONDLIK JAOTUS – FRAKTSIOONID, KOALITSIOON JA OPOSITSIOON (RIIGIKOGU NÄIDE) Fraktsioonid- erakonna või valimisliidu saadikute rühmitus parlamendis. On õigus seaduseelnõusi algatada. Koalitsioon- parlamendi rühmitus, kus on erakonnad, mis kuuluvad valitsusse. Opositsioon- parlamendi rühmitus, kus on erakonnad, mis ei kuulu valitsusse. 9
· Kohad komisjonis jaotab riigikogu juhatus. · Iga riigikogu liige kuulub ühte alatisse komisjoni. · Komisjonid jagunevad. 1)alatised komisjonid valmistavad ette seaduseelnõusd, keskkonnakomisjon, kultuurikomisjon, maaelukomisjon, majanduskomisjon, põhiseaduskomisjon 2)erikomisjonid moodustatakse avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks, riigieelarve kontrolli erikomisjon, korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon, julgeolekuasutuste järelvalve erikomisjon. Jagunevad veel riigikogu liikmed parlamendirühmadeks. Parlamendi rühmi luuakse et tõhustada kahepoolset suhtlemist teiste riikide parlamentidega. Delegatsioonid on parlamendi liikmete lähetatud esindused erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide töös osalemiseks. NATO parlamentaarne assamblee. Ühendused Koalitsioon- on liik või ühendus mitme partei põhjal demokraatlikus riigis moodustatud valitsus. Irl + reform Mis on opositsioon- vastasrind
igale komisjoni liikmele, ülesanded ja tegevusest aruandmise kord. - Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmise võib Riigikogu panna mõnele alatisele komisjonile Näiteks: 4 - Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon; - Riigieelarve kontrolli erikomisjon - Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon; Uurimiskomisjon - ehk avalikkuse huvioribiidis asuvate probleemide uurimise komisjonid; Näiteks - Riigikogu uurimiskomisjon riigi viljareservi kadumise uurimiseks (tegevuse lõpetanud); Probleemikomisjonid võib moodustada olulisetähtsusega probleemi läbitöötamiseks, poliitikate väljatöötamiseks. Näiteks - Riigikogu probleemkomisjon HIV, AIDSi ja narkomaania ennetustegevuse tõhustamiseks Riigikogu franktsiooni selgtamine
• Õiguskomisjon: tsiviil- ja karistusõiguse valdkonda kuuluvad küsimused ja eelnõud Erikomisjonid • Riigikogu moodustab erikomisjoni seaduse alusel, samuti seadusest või välislepingust tulenevate ülesannete täitmiseks (RKKTS § 19 lg 1) • Erikomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega, milles määratakse tema koosseis, sealhulgas ka asendusliige igale komisjoni liikmele, ülesanded ja tegevusest aruandmise kord (RKKTS §19 lg 2) • Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon - Kontrollib Kaitsepolitseiameti ja Teabeameti tegevuse vastavust Eesti Vabariigi põhiseadusele ja kriminaalmenetluse seadustikule, samuti Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure- või vastuluureorganite teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isikute arvelevõtmise ja avalikustamise korra seadusele, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusele ning teistele õigusaktidele
· ühiskonna demokraatliku arengu tagamine ja riigi sisejulgeoleku tugevdamine; · ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase turvalisuse tugevdamine. Julgeolekupoliitika eesmärgi saavutamiseks tagab riik välispoliitilise tegevuse, sõjalise riigikaitse ning põhiseadusliku korra, rahva turvalisuse ja elutähtsate valdkondade kaitse vahendite rakendamise omavahelises kooskõlas. Julgeolekupoliitika kujundamise oluline alus on ministeeriumite ja julgeolekuasutuste koostatavad riskianalüüsid ning ohuhinnangud, mis aitavad Vabariigi Valitsusel määrata julgeolekupoliitika põhisuunad lühemas perspektiivis ja ametkondade olulisemad koostöövaldkonnad. 1.2. Julgeolekupoliitilised arengud maailmas ja Eesti asend rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas Eesti julgeolek on otseselt seotud rahvusvahelise julgeolekukeskkonna arengutega. Euro-atlandi julgeolekukoostöö ja integratsioon, sealhulgas NATO ja Euroopa Liidu laienemine, on
olulist informatsiooni. Politseiametniku ametisse nimetamine Politseiametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. Politsei ja Piirivalveameti peadirektori nimetab ametisse viieks aastaks Vabariigi Valitsus siseministri ettepanekul, kuulates ära Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse. Kaitsepolitseiameti peadirektori nimetab ametisse viieks aastaks Vabariigi Valitsus siseministri ettepanekul, kuulates ära Riigikogu õiguskomisjoni ja Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni arvamuse. Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitjad nimetab ametisse siseminister Kaitsepolitseiameti peadirektori ettepanekul. Teised Kaitsepolitseiameti politseiametnikud nimetab ametisse Kaitsepolitseiameti peadirektor. Politsei ja Piirivalveameti büroo ja talituse juhi nimetab ametisse Politsei ja Piirivalveameti peadirektor. Peadirektor Politsei ja Piirivalveameti peadirektoriks võib nimetada isiku, kes on:
suure organisatsiooni juhtimise kogemus või pikaajaline juhtimiskogemus Siseministeeriumis, Justiitsministeeriumis, Kaitseministeeriumis, Politsei- ja Piirivalveametis, Kaitsepolitseiametis, Teabeametis, Päästeametis, Maksu- ja Tolliametis, prokuratuuris, vanglateenistuses või kohtus. Kaitsepolitseiameti peadirektori nimetab ametikohale viieks aastaks Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul, kuulates ära Riigikogu õiguskomisjoni ja Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni arvamuse. Kaitsepolitseiameti peadirektoriks võib nimetada isiku, kes on enne ametikohale nimetamist töötanud vähemalt kolm aastat Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitsepolitseiameti peadirektori, peadirektori asetäitja, struktuuriüksuse juhi või jälitusasutuse juhina või Siseministeeriumi kantsleri, asekantsleri või struktuuriüksuse juhina või Siseministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse juhi, juhi asetäitja või
liigendatakse administratiivseltosadeks, jagudeks ja peatükkideks ning majandusliku sisu alusel artikligruppideks, artikliteks ja artiklite alajaotisteks. PS § 115 säte peab välistama mis tahes eelarvevälise, eri- või salafondi ("musta kassa") olemasolu, millest tehtaks väljamakseid seadusandja teadmata. Riigieelaves peab olema ka välja toodud need kulutused, mis kujutavad endas riigisaladust- näiteks relvastuse seotamine, julgeolekuasutuste eelarved. · Universaalsuse põhimõte Riigieelarve üksikud tulu- ja kuluartiklid ei ole üksteisest sõltuvuses. Üldjuhul ei ole riigieelarve tulude puhul kindlaks määratud sihtotstarbelist kulutamist, st tulud tervikuna on mõeldud finantseerima kulusid tervikuna. Samas on teatud liiki tulud, mida saab ainult sihtotstarbeliselt kasutada. Näiteks otn sotsiaalmaks sihtotstarbeline maks, millest finantseeritakse pensioni- ja ravikindlustust
..............................................................................69 SUMMARY.............................................................................................................................73 LÜHENDITE LOETELU ASkE- arestimaja sisekorraeeskiri CPT- European Committee for the Prevention of Torture and Inhuman or Degrading Treatment or Punishment EIK- Euroopa Inimõiguste Kohus EIÕK- Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon EVR- Euroopa Vanglareeglistik JAS- julgeolekuasutuste seadus KarS- karistusseadustik KrMS- kriminaalmenetluse seadustik PS- Eesti Vabariigi põhiseadus VangS- vangistusseadus VSkE- vangla sisekorraeeskiri 4 LÜHIKOKKUVÕTE Rohtla, H. Vangistuseaduse § 90 lõigetega 3 ja 5 vahistatule seatud piirangute põhiseaduspärasus. Constitutionality of Imprisonment Act Article 90 Sections 3 and 5. Õigusteenistuse eriala lõputöö. Tallinna Majanduskool, Tallinn 2013, 55 lehekülge, 2 lisa, 91
politseinikke ja laagrite valvureid, esitati tõendeid inimsusevastaste kuritegude kohta, ning nendel juhtudel rakendati peaaegu eranditult surmaotsust (aastail 19441947 ja uuesti alates aastast 1950; aastail 19471950 ei olnud Nõukogude Liidus surmanuhtlust). Komisjon on seisukohal, et üksikutel juhtudel olid tõendid piisavad selleks, et õigustada määratud karistusi. Ei saa väita, nagu tuleks kõiki Nõukogude julgeolekuasutuste poolt vahistatud ja tribunalide poolt süüdimõistetud isikuid pidada süütuks üksnes sellepärast, et menetlused, mida nende puhul rakendati, olid õigusvastased. Komisjon on seisukohal, et Eesti taasokupeerimine Nõukogude Liidu poolt 1944. aastal oli õigusvastane, ning järelikult oli vastupanuliikumises osalejate võitlus okupatsioonivõimudega õigustatud. Niisuguses kontekstis on kummagi poole kohuseks vähendada miinimumini
3.Turvalisuse programmi tulemuslik elluviimine on võimalik ainult riigi ja kohalike omavalitsuste ning kolmanda sektori koostöös. Peame otstarbekaks turvalisuse tagamise korraldamise ja vastava rahastamise osalist üleandmist omavalitsustele. 4.Peame äärmiselt oluliseks inimeste põhiseaduslike õiguste igakülgset kaitset riigi võimaliku omavoli eest. Selleks peame vajalikuks tugevdada nii riigi kui ka mitte riiklike organisatsioonide järelevalvet sellel alal, samuti julgeolekuasutuste seaduse ja jälitustegevuse seaduse põhjalikku uuendamist inimeste õiguste kindlustamise suunas. Oleme arvamusel, et sisejulgeoleku eest riigis peab vastutama siseministeerium ning kriminaalmenetluse eest prokuratuur. 5.Eesti Keskerakond peab vajalikuks täiendavate ülesannete ning nende täitmiseks vajalike eelarveliste vahendite üle andmist munitsipaalpolitseile. Peame vajalikuks keskkonnapolitsei loomist Eesti Politsei koosseisus. 6
hoiatada teisi liiklejaid sellise sõiduki kohalolust (edaspidi alarmsõiduk) Eritalituse sõiduk on: sõiduk, millega täidetakse teehoiuülesandeid ja teel möödapääsmatuid tööülesandeid (edaspidi hooldussõiduk) Eritalituse sõiduk on: sõiduk ja maastikusõiduk, mida kasutab jälitusasutuse või tema halduses oleva asutuse jälitustegevusega tegelev ametnik jälitustoimingu teostamisel või julgeolekuasutuse teabe kogumisega tegelev ametnik julgeolekuasutuste seaduse alusel teabe varjatud kogumisel (edaspidi jälitussõiduk) Muudatused liiklusreeglite osas Piki- ja külgvahe Juht peab vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile Asulasisesel teel peab aeg, mis kulub üksteise järel liikuvate sõidukite vahelise pikivahe läbimiseks, olema normaaltingimustel vähemalt kaks
Juhatus moodustab komisjonid fraktsioonide ettepanekute alusel. Riigikogu struktuur: 1). Riigikogu juhatus (Riigikogu juhatus on kollegiaalne juhtimisorgan, kes korraldab Riigikogu tööd ning tagab Riigikogu haldamise. Riigikogu juhatus on 3-liikmeline: Riigikogu esimees, Riigikogu I aseesimees ning Riigikogu II aseesimees).; 2). Riigikogu komisjonid: a). Alatised komisjonid nt kultuurikomisjon; b). Erikomisjonid nt - Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon; - Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon; - Riigieelarve kontrolli erikomisjon; c). Uurimiskomisjonid praegu ei ole ühtegi; d). Probleemkomisjonid esitab tegevuse lõppemisel Riigikogule aruande oma tegevusest; 3). Riigikogu fraktsioonid võivad moodustada ja sellesse peavad kuuluma vähemalt viis sama erakonna kandidaatide nimekirjast valitud Riigikogu liiget. 16.4 Riigikogu liikme õiguslik seisund:
ülesannet, mille kestel on vaja hoiatada teisi liiklejaid sellise sõiduki kohalolust (alarmsõiduk). 2) sõiduk, millega täidetakse teehoiuülesandeid ja teel möödapääsmatuid tööülesandeid (hooldussõiduk). 3) sõiduk ja maastikusõiduk, mida kasutab jälitusasutuse või tema halduses oleva asutuse jälitustegevusega tegelev ametnik jälitustoimingu teostamisel või julgeolekuasutuse teabe kogumisega tegelev ametnik julgeolekuasutuste seaduse alusel teabe varjatud kogumisel (jälitussõiduk). (LS § 84 lg 1) 61. Loetle alarmsõidukid. Alarmsõidukid on: 1) päästeasutuse sõiduk ning maastikusõiduk; 2) päästetööl osaleva juriidilise isiku sõiduk ja maastikusõiduk; 3) kiirabisõiduk; 4) politseiasutuse sõiduk ja maastikusõiduk; 5) Kaitsepolitseiameti sõiduk; 6) Kaitseväe kiirabisõiduk, Kaitseväe päästesõiduk ja sõjaväepolitsei sõiduk;
väljasaatmise tähtaega ja annab loa väljasaadetava kinnipidamiseks, otsustab väljasaatmiskeskusest vabastamise ja keskuses kinnipidamise tähtaja pikendamise (väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 18 lg 3, § 19 lg 2, § 23 lg 1, § 25); annab loa julgeolekuasutuse poolt sõnumi saladuse õiguse piiramiseks, samuti teabe kogumise eesmärgil eluruumi, muusse ehitisse, valdusse või sõidukisse varjatud sisenemiseks (julgeolekuasutuste seaduse § 27 lg 1); annab piirangute seadmiseks varale ja omanikuta raha kandmiseks riigituludesse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 40 lg 6 ja 7 alusel; vabastab advokaadi kutsesaladuse hoidmise kohustusest (advokatuuriseaduse § 45 lg 5); annab loa Euroopa Komisjoni ametnikele ja ekspertidele kontrolli teostamiseks riigiabi ja konkurentsieeskirjade täitmise järelevalve raames (konkurentsiseaduse § 491 lg 2, § 635 lg 1);
5. Turvalisuse programmi tulemuslik elluviimine on võimalik ainult riigi ja kohalike omavalitsuste ning kolmanda sektori koostöös. Peame otstarbekaks turvalisuse tagamise korraldamise ja vastava rahastamise osalist üleandmist omavalitsustele. 6. Peame äärmiselt oluliseks inimeste põhiseaduslike õiguste igakülgset kaitset riigi võimaliku omavoli eest. Selleks peame vajalikuks tugevdada nii riigi kui ka mitteriiklike organisatsioonide järelevalvet sellel alal, samuti julgeolekuasutuste seaduse ja jälitustegevuse seaduse põhjalikku uuendamist inimeste õiguste kindlustamise suunas. Oleme arvamusel, et sisejulgeoleku eest riigis peab vastutama siseministeerium ning kriminaalmenetluse eest prokuratuur. 7. Eesti Keskerakond peab vajalikuks täiendavate ülesannete ning nende täitmiseks vajalike eelarveliste vahendite üle andmist munitsipaalpolitseile. Peame vajalikuks keskkonnapolitsei loomist Eesti Politsei koosseisus. 8
töötajate, samuti salajasele koostööle kaasatud isikute kaudu. (3) Jälitusasutuse juht vastutab jälitustegevuse korraldamise ning selle tegevuse seaduslikkuse eest temale alluvas süsteemis. (4) Jälitusasutused teevad omavahelist koostööd, lähtudes käesolevast seadusest. (5) Kaitsepolitseiamet on jälitusasutus kriminaalasjade kohtueelsel uurimisel. Muude tema pädevusse kuuluvate ülesannete lahendamisele kohaldatakse julgeolekuasutuste seadust. [RT I 2004, 46, 329 jõust. 1.07.2004] 19. Advokatuuri mõiste ja advokaadi tegevuse garantiid . Advokatuur kutseühendus avalikes huvides, mitte riiklik institutsioon §2. Advokatuuri mõiste ja õiguslik seisund (1) Eesti Advokatuur on 1919. aasta 14. juunil asutatud advokaatide omavalitsuslikel põhimõtetel tegutsev kutseühendus õigusteenuse osutamise korraldamiseks era- ja avalikes huvides ning advokaatide kutsealaste õiguste kaitsmiseks.
täitevvõimu ametiisikuid); ii. komisjone, mille põhifunktsioon on kontrollida täitevvõimu teostamist ja teha täitevvõimu organitega koostööd Euroopa Liidu poliitika (Euroopa Liidu asjade komisjon) või välispoliitika (väliskomisjon) ajamisel. b. Erikomisjonid, mis täidavad spetsiifilisi, seadusest tulenevaid, valdavalt kontrolliga seotud ülesandeid. i. julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon kontrollib kaitsepolitsei tegevuse ja jälitustegevuse seaduslikkust; ii. korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon täidab korruptsioonivastasest seadusest, erakonnaseadusest ja valimisseadustest tulenevaid ülesandeid, näiteks kogub, hoiab ja avalikustab riigi kõrgemate ametiisikute – Vabariigi President,
8) riigikaitsekomisjon; 9) sotsiaalkomisjon; 10) väliskomisjon; 11) õiguskomisjon. 2. Mittealatised komisjonid 1) Erikomisjon, RKKS §19 (N: Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon; Riigikogu erikomisjon riigieelarve kontrollimiseks; Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon) 2) Uurimiskomisjon, RKKS §20 (N: Estonia huku uurimiskomisjon; Viljareservi kadumise uurimiskomisjon) 3) Probleemkomisjon, RKKS §21 (N: HIV, AIDSi ja narkomaania ennetustegevuse tõhustamise probleemkomisjon) 3. Komisjonide pädevused: 1) Üldpädevus RKKS §22 I
8) riigikaitsekomisjon; 9) sotsiaalkomisjon; 10) väliskomisjon; 11) õiguskomisjon. 2. Mittealatised komisjonid 1) Erikomisjon, RKKS §19 (N: Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon; Riigikogu erikomisjon riigieelarve kontrollimiseks; Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon) 2) Uurimiskomisjon, RKKS §20 (N: Estonia huku uurimiskomisjon; Viljareservi kadumise uurimiskomisjon) 3) Probleemkomisjon, RKKS §21 (N: HIV, AIDSi ja narkomaania ennetustegevuse tõhustamise probleemkomisjon) 3. Komisjonide pädevused: 1) Üldpädevus RKKS §22 I
•Õiguskomisjon: tsiviil-ja karistusõiguse valdkonda kuuluvad küsimused ja eelnõud 3.11 Erikomisjonid •Riigikogu moodustab erikomisjoni seaduse alusel, samuti seadusest või Välislepingust tulenevate ülesannete täitmiseks (RKKTS §19 lg 1) •Erikomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega, milles määratakse tema koosseis, sealhulgas ka asendusliige igale komisjoni liikmele, ülesanded ja tegevusest aruandmise kord (RKKTS §19 lg 2) •Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon-Kontrollib Kaitsepolitseiameti ja Teabeameti tegevuse vastavust Eesti Vabariigi põhiseadusele ja kriminaalmenetluse seadustikule, samuti Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure-või vastuluureorganite teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isikute arvelevõtmise ja avalikustamise korra seadusele, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusele ning teistele õigusaktidele. Erikomisjon kontrollib ka Politsei-ja
8) riigikaitsekomisjon; 9) sotsiaalkomisjon; 10) väliskomisjon; 11) õiguskomisjon. 2. Mittealatised komisjonid 1) Erikomisjon, RKKS §19 (N: Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon; Riigikogu erikomisjon riigieelarve kontrollimiseks; Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon) 2) Uurimiskomisjon, RKKS §20 (N: Estonia huku uurimiskomisjon; Viljareservi kadumise uurimiskomisjon) 3) Probleemkomisjon, RKKS §21 (N: HIV, AIDSi ja narkomaania ennetustegevuse tõhustamise probleemkomisjon) 3. Komisjonide pädevused: 1) Üldpädevus RKKS §22 I
2) keskkonnakomisjon; 3) kultuurikomisjon; 4) maaelukomisjon; 5) majanduskomisjon; 6) põhiseaduskomisjon; 7) rahanduskomisjon; 8) riigikaitsekomisjon; 9) sotsiaalkomisjon; 10) väliskomisjon; 11) õiguskomisjon. 2. Mittealatised komisjonid 1. Erikomisjon, RKKS §19 (N: Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon; Riigikogu erikomisjon riigieelarve kontrollimiseks; Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon) 2. Uurimiskomisjon, RKKS §20 (N: Estonia huku uurimiskomisjon; Viljareservi kadumise uurimiskomisjon) 3. Probleemkomisjon, RKKS §21 (N: HIV, AIDSi ja narkomaania ennetustegevuse tõhustamise probleemkomisjon) 3. Komisjonide pädevused: 1
ütlusi pidada otsustavaks tõendiks ehk tõendiks, millele kohtuotsus valdavalt tugineb (EIK 20.01.2009 Al-Khawaja and Tahery vs Ühendkuningriik, p 131). Seega tuleb tõendi tähtsuse üle otsustamisel alati kaaluda muude kriminaalasjas kogutud tõendite sisu ja nende koostoimet tunnistaja ütlustega. 3-1-1-101-16 (teabehankega saadud materjali kasutamine kriminaalasjas tõendina) KrMS § 63 lg 1^1 kohaselt sõltub julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe tõendina kasutamise lubatavus esmalt riigi peaprokuröri otsusest. Juhul, kui riigi peaprokurör ei pea julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe kriminaalmenetluses tõendina esitamist vajalikuks ega võimalikuks, pole selle teabe tõendina kasutamine lubatud. (p 23) Teiseks tuleb KrMS § 63 lg-st 1^1 nähtuvalt arvestada teabehanke korras saadud teabe tõendina kasutamise üle otsustamisel KrMS § 126^1 lg-s 2 ja § 126^7 lg- s 2 nimetatud piiranguid
valivad komisjoniliikmed enda hulgast komisjoni esimesel istungil. Komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Riigikogu moodustab erikomisjoni seaduse alusel, samuti seadusest või välislepingust tulenevate ülesannete täitmiseks. Uurimiskomisjon mood. Riigikogu otsusega avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks. Probleemkomisjoni võib mood. olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks. 1) Riigieelarve kontrolli erikomisjon. 2) Julgeolekuasutuste järelvalve erikomisjon. 3) Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon. FRAKTSIOONID Fraktsiooni võivad moodustada ja sinna peavad kuuluma vähemalt 5 Riigikogu liiget, kes on valitud sama nimekirja järgi. Ühte nimekirja kuuluvad RK liikmed võivad mood. ainult ühe fraktsiooni. Fraktsioonid on rühmad, mille kaudu kujundatakse suur osa parlamendi tööst. Fraktsioonides lepitakse kokku poliitilistes otsustes, mille järel on võimalik komisjonis ja Riigikogu
esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Riigikogu moodustab erikomisjoni seaduse alusel, samuti seadusest või välislepingust tulenevate ülesannete täitmiseks. Uurimiskomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks. Probleemkomisjoni võib moodustada olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks. 1) Riigieelarve kontrolli erikomisjon, 2) julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon, 3) korruptsioonivastane erikomisjon. Fraktsioonid Fraktsiooni võivad moodustada ja sinna peavad kuuluma vähemalt viis Riigikogu liiget, kes on valitud sama nimekirja järgi. Ühte nimekirja kuuluvad Riigikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni. Fraktsioonid on rühmad, mille kaudu kujundatakse suur osa parlamendi tööst. Fraktsioonides lepitakse kokku
Erikomisjoni moodustab Riigikogu seaduse alusel, samuti seadusest või välislepingust tulenevate ülesannete täitmiseks. Erikomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega, milles määratakse tema koosseis, sealhulgas ka asendusliige igale komisjoni liikmele, ülesanded ja tegevusest aruandmise kord. Riigikogu X koosseisus on erikomisjonidena moodustatud Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon, Riigikogu erikomisjon riigieelarve kontrollimiseks, Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon. Uurimiskomisjoni võib Riigikogu moodustada avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks. Uurimiskomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega, milles määratakse tema koosseis, sealhulgas ka asendusliige igale komisjoni liikmele, ülesanded ja volituste kestus. Uurimiskomisjon esitab Riigikogule vähemalt kord aastas vahearuande oma tegevusest ning tegevuse lõpetamisel lõpparuande.
annaabi.ee 
