peaks looma ettevõttele kindla konkurentsieelise, muutes töötajate koolitusele kulunud raha kulu asemel investeeringuks. Bakalaureusetöö teema olulisus ja uudsus tulenevad lähetkohast, et tänapäeva kiire elutempo, pidevad muutused ühiskonnas ja protsesside toimivus on sedavõrd tormilised, et tingivad nendega toimetulekuks inimestele hädavajaduse olla ka ise pidevas muutuses, edasiliikumises ja arengus. Koolitused, treeningud ja pidev õppimine on vahendid, mis annavad inimesele võimaluse tööalaseks arenguks ja üldiseks rahuloluks. Kvalifitseeritud, heal tasemel ja ettevõttele tulu toovaid spetsialiste vajavad kõik organisatsioonid, seega peavad mitte ainult inimesed ise olema valmis enda arendamiseks vaid ka ettevõtted peavad olema huvitatud oma töötajate koolitamisest. Bakalaureusetöö eesmärgiks on uurida koolituspõhimõtteid, koolitustegevuse
Klienditeenindusest oleneb ka selle ettevõtte kasum. Koolitusprojekti eesmärgiks on kokku viia koolitusvajadused ja organisatsiooni koolitusvõimalused. Koolitusprojekt sisaldab järgmisi andmeid: 1. Koolituse teema. Eesmärk ja vajadused. 2. Osalejad. Koolituse koolitusvorm. 3. Koolituse toimumise aeg, kestvus ja maht. Koolituse toimumise koht. 4. Koolituse maksumus (prognoos). Hinnapakkumised ja eelarve. 5. Koolituse korraldaja ja koolitaja. 6. Koolituse teemad. Iga organisatsioon täidab personali arendamise tegevused just sellele organisatsioonile omase sisuga, vastavalt organisatsiooni vajadustest lähtuvalt. Personali arendamine sealhulgas koolitus sõltub arengufaasist, milleni organisatsioon jõudnud on. Olenevalt arengufaasist võib olla vaja, kas muutusi algatavat ja esilekutsuvat või vaid tagasidele reageerivat või ebakõlasid tasandavat töötajaskonda 1. Teeninduskoolitus või Teenindajast Talendiks
meetod ja vestibüüli (eesruumi) treening. (Alas 2005, 87) Viimast sai käsitletud personali töise arendamise raames. Selveris kasutatakse mitmeid erinevaid meetodeid personali koolitamiseks. Loengu vormis, mis on instruktori kõne väga limiteeritud diskussiooniga (Alas 2005, 87) kasutatakse Selveri ,,Uue töötaja infopäeval", sealsamas järgneb rühmadiskussioon, kus instruktori kõne kommenteeritakse kuulajate poolt ning esitatakse instruktorile küsimusi. (Ibid) Kõrgema taseme koolitused ostetakse Selveris tavalisel sisse. Töötajad saadetakse koolitusele väljaspool maja, kus neile korraldatakse näiteks rollimänge, mis on harjutused mitmesuguste käitumisoskuste arendamiseks. Sensitiivsustreeninguid, kus arendatakse inimeste taju ja aidatakse neil mõista kuidas nad mõjuvad teistele inimestele, suurendades nende teadlikkust iseendast ja pannes neid oma käitumise põhjuseid otsima. Lisaks olukordade lahendamise treeninguid, kus analüüsitakse
Esimene kodutöö . Seal on ka arutelu all päris palju juttu. Vastused küsimustele ja mõned näited: · Millised erinevad tähendused on kutsel, ametil ja professioonil olnud aegade jooksul? Lisage näiteid Kõigil kolmel nimetusel on ühisosa sotsiaalse, ajaloolise, kultuurilise, ühiskondliku, isikliku (vahel ka seletamatute mõõtmete nn brute facts) mõõtme näol. Billetti Artikkel andis mulle järgmise aluspõhja, millelt edasi minna. Kutse pärineb ladina sõna "vocare", mis viitab kõnele, kutsele, meie aines siis kutse konkreetsele eluviisile, mis on elukestev/elu läbiv (Hansen, 1994). Ja mulle väga meeldis Billeti tsiteeritud mõte 1916 aastast, esitatud Dewey poolt, et kutse on nagu üksikisiku reisiteekond läbi (töö)elu. Varem olid näiteks sotsiaalsed ja ühiskondlikud asjaolud, mis piirasid teatud rassi, klassi või soo esindajatel omandada teatud elukutset. Oma valikutes sõltuti traditsioonidest, ajaloolistest tavadest, mida jälgiti rangelt. (Oma kutsevalikutes
Õpetaja koolis ja ühiskonnas Elukestev õpe Kogu elu jooksul läbitav õpe, mille eesmärgiks on süvendada oma teadmisi ja oskusi ning tõsta kompetentsi taset vastavuses isiklike, kodaniku, ühiskonna ja/või tööturu huvidega. 4 eesmärki EL dokumentides: enesearendamine aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine sotsiaalse tõrjutuse vähendamine konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul. Prioriteedid: õppimise väärtustamine informatsioon, juhendamine ja nõustamine aja ja raha investeerimine õppimisse õppijate ja õppimisvõimaluste kokkuviimine uued põhioskused – lugemisoskus, arvutioskus, võõrkeeled innovatiivne/uuenev pedagoogika – aktiivõppemeetodite kasutamine Õpetajakoolituse kriitika Fookus on õpetaja suhteliselt lühiajalisele ettevalmistusele ülikooli põhiõppes, mitte aga õppimisel kogu tööalase karjääri
Pos. kinnitus - kui minu käitumise tagajärjel muutus midagi paremaks; neg. kinnitus - n.ö paha asi läheb ära (nt juht ei virise enam mu töö üle, sest ma pingutan rohkem), situatsioon muutub igal juhul käitumise tagajärjel minu kasuks; karistus on põhimõtteliselt sama, kuid tagajärgede kaudu (juhi, ülemuse poolt tulenev) ● Jäljendamine: (imiteerimine) ma saan õppida kedagi jäljendades ning omandan siis mingisugused töövõtted Personali koolitaja peaks tundma neid teoreetilisi põhitõdesid 16 Eduka õppimise kriteeriumid: (kuidas edukust mõõta?) 1. Valmisolek - õppija peaks olema valmis õppima; tal peavad olevad vastavad eeldused (nt esmased baasteadmised, piisaval tasemel koolitusel kasutatav võõrkeel) ja motiveeritus; 2
Personalijuhtimine 2013 Konkurentsivõime eeldab innovatsiooni, ettevõtlikkust, kooperatsioonivõimet, paindlikkust, transparentsust. Võitlus turuosa eest muutub võitluseks ajude eest. Bill Gates: "Kõige tähtsam asi, mida ma teen, on heade inimeste töölevõtmine" I ORGANISATSIOONI ARENDAV FUNKTSIOON II PERSONALITÖÖ FUNKTSIOON III SIDUV FUNKTSIOON Kaasaegsed trendid Inimressurss loob organisatsiooni peamise konkurentsieelise keskendudes intellektuaalsele ja sotsiaalsele kapitalile, see tähendab: Inimeste võimete avastamisele ja rakendamisele; Karjääri kavandamisele; Suhtevõrgustike ja sotsiaalse keskkonna mõjude juhtimisele; Organisatsioonilise keskkonna kujundamisele. Inimkapitali juhtimine (Human Capital Management) Lisa
raudtee või meretranspordiga varustatavuse tagamine (transpordifirmad) jne. Kokkuvõttes võib öelda, et organisatsiooni elu- ja edukaare pikkus on positiivses korrelatsioonis tema missiooni headusega, üldinimlikkusega. Halvasti määratletud missioon ei ole võimeline andma personalile tegutsemiseks ja innustumiseks energiat, töötajad tunnevad end inimestena organisatsioonis halvasti. Missiooni ebasobiv määratlus häirib töötajaid ning sunnib neid kahtlema oma vajalikkuses. Tüüpiliseks näiteks ebasobivast missiooni määratlemisest on väide, et firma on loodud vaid selleks, et omanikule raha teenida. Koolituskursuste osavõtjad mitmete ettevõtete juhid ja töötajad on oma organisatsiooni missiooni just niiviisi avalikult esitanud. Sellist missiooni on 5
kolm kokka, kolm kondiitrit, kaks baaridaami ja kaks ettekandjat ning kaks sõõrikuküpsetajat Paide Jaamahoones asuvas Sõõrikukohvikus. Suuremate ürituste puhul kasutatakse ka lisatööjõudu. Kohvikus on tööl 13 naist ja üks ainuke meesterahvas kokk. Töötajate keskmine vanus on 42 aastat. Erialane või kutseharidus on kokkadel, kondiitritel, raamatupidajal ja juhatajal. Personaali tööstaaz on väga erinev. Kõige suurem tööstaaz on Nigula Merlel, kes töötab kohvikus juba 17 aastat baaridaamina ja kohviku juhatajal ja raamatupidajal, kes töötavad juba 18 aastat. Kõige väiksema tööstaaziga 3aastat on ettekandja Triinu Reil. Ettevõtte juhatusse kuuluvad juhataja ja raamatupidaja. Juhatajale alluvad kokad, kondiitrid, baaridaamid, ettekandjad ning sõõrikuküpsetajad. 1.4. Missioon. Visioon. Põhiväärtused. Missioon kirjeldab organisatsiooni olemasolu põhjuseid ja suunda. Kohviku missioon on olla
PERSONALIJUHTIMINE - Personalijuhtimise seosed teiste organisatsioonipsühholoogia valdkondadega. Personalijuht peaks teadma tööõigust ja majandust (et mõista, mis organisatsioone elus hoiab). Organisatsioon peab kuskilt ju saama raha. Kui mõtled personali peale, peab natuke ka majanduse peale mõtlema. Interdistsiplinaarne tegevusala. - Tugineme personalipsühholoogiale. Inimene peaks personali valdkonnas oskama töötaja potentsiaalset tööd hinnata. Kuidas valida õige kandidaat? Kuidas mõõta seda, mida me arvame end mõõtvat? Peab oskama inimest mõõta (kas testide v intervjuu vms'ga). - Kuidas mõõta töötaja sooritust? Eriti kui on tegemist nt müüja v õpetaja tööga. Kuidas mõõta näiteks müüja käitumist? - Veel peab oskama personalijuht töötajate karjääri planeerida. Kas temast võiks juht saada? Kas heast spetsialistist saaks ka hea juht? Alati mitte. - Organisatsioonipsühholoogia. Vaatab organ
Sirkka Hirsjärvi, Jouko Huttunen Sissejuhatus kasvatusteadusesse (Sisukokkuvõte) Sisukord Kasvatuse lähtekohti ja põhimõisteid..............................................................................................4 Terve mõistus...............................................................................................................................4 Uskumused...................................................................................................................................4 Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused................................................................................4 Teadus kasvab välja argiteadmistest............................................................................................4 Teaduse tunnused.........................................................................................................................4 Põhjendatavus.......................................................
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetaj
Juhtkonna kommunikatsioonistrateegia üheks olulisemaks osaks on turundusstateegia, mille pinnal peaks sise- ja väliskliendi kuvand kattuma. · Tartu Kutsehariduskeskusel on mitmeid turundus ja reklaamkanaleid, näiteks: · Osalemine üritustel (nt Tartu Maratoni toitlustamine, osavõtt vabariiklikel ja rahvusvahelistel kutse- ja spordivõistlustel, messid) · Reklaam ajalehes, samuti info internetis (FB, koolitused.ee, youtube.com, www.booking.com) · KHK-s toimuvaid koolitusi ja kursusi tutvustavad infovoldikud, eraldi veel kooli, hotelli- ja ilusalongiteenuseid tutvustavad brosüürid Siinkohal vääriks veel eraldi märkimist, positiivse kuvandi loomisel üheks kõige olulisemaks peetud ,,suust-suhu" reklaami. Organisatsioonil, olles ümbritseva keskkonna osa, on samavõrd oluline nii majanduslik, keskkondlik kui ka sotsiaalne mõju, mille ta oma eksisteerimisega jätab
Ta on Austraalia Hariduskolledži kol- „Iga Bill Rogersi raamat leiab innustunud vastuvõttu klassiõpetajatelt ning teistelt, kelle töö hõlmab õpilaste käitumist ja hingehoidu. Bill Rogersi kirjutuslaad on siiras, lõbus ja teravmeelne. Pärast stressirohket päeva leegiumi liige, All Saintsi ja Trinity kolledži ning klassiruumis võib see raamat anda teile jõudu jätkamiseks. See on tulvil praktilisi nõuandeid soovitusi Leedsi Ülikooli kolleegiumi eluaegne auliige ja anekdootlike lugusid, mis põhinevad tõsielulistel olukordadel. Seda raamatud peaksid lugema kõik ning Melbourne’i Ülikooli haridusinstituudi õppivad ja äsja kvalifitseeritud õpetajad, nagu ka kogenud õpetajad.“ kolleegiumi auliige. SAGE on kirjastanud mit-
praktikast. Esimeses osas tutvustatakse lühidalt nõustamisteooriaid, millest ka Eesti nõustajad on igapäevatöös lähtunud. Põhjalikumalt käsitletakse nõustamisprotsessi. Nõustaja saab näpunäiteid nõustamise planeerimiseks, läbiviimiseks ja analüüsimiseks. Tutvustatakse erinevaid meetodeid ja abivahendeid ning antakse soovitusi nõustamise füüsilise keskkonna kujundamiseks. Teise osa keskne teema on töö gruppidega. Käsitletakse gruppidega töötamise üldiseid põhimõtteid, põgusalt peatutakse ka õpetamismeetoditel. Teoreetiliste teemade Karjääri- nõustamine ilmestamiseks on lisatud mõned läbiproovitud ja
Tuleb põhjalikult kaaluda, millised mõõdikud kajastavad ettevõtte jaoks olulisi suundumusi. (Virovere 2004) 2.4 Ülevaatus Ülevaatus on tippjuhtkonna poolne mõõdetud tulemuste analüüs. Selle etapi alla käib ka arenguvestlus, mis on töötaja ja tema otsesejuhi vaheline süsteemne vestlus, milles antakse tagasiside tehtud tööle ja seatakse ka uusi eesmärke. Arenguvestlus on sobiv vahend arutamaks töötajaga plaanide ja tegeliku tulemuse vahe põhjuseid, tunnustamaks ja jagamaks soovitusi, kus tulemused ei ole ootuspärased (Eensalu 2012: 224). Tulemusjuhtimise protsessi lõpetab nii tulemuste kui mõõtmissüsteemide analüüs, ülevaatus, mis annab vastuse alljärgnevatele küsimustele. · Kas mõõdame õigeid asju ja õigesti? · Kas kõik olulised tulemused on kaetud? · Millised on meie tulemused ja trendid? · Mis tegevused on aidanud meil selliseid tulemusi saavutada? · Kuidas liigume oma tulemustega eesmärkide täitmise suunas?
..................................... 12 2. OPERATIIVKAARTIDE KOOSTAMISE ANALÜÜS ....................................................... 16 2.1 Operatiivkaartide hetkeolukord ........................................................................................... 16 2.2 Operatiivkaardi andmete koosseisumääratlus ...................................................................... 19 2.3 Operatiivkaardil olevate andmete sobiliku esitusviisi määratlus ......................................... 24 3. RAKENDUSETTEPANEKUD OPERATIIVKAARTIDE KOOSTAMISEKS ................... 28 3.1 Operatiivkaartide koostamise protsess................................................................................. 28 3.2 Abivahendid operatiivkaardi koostamiseks ......................................................................... 30 3.3 Tutvumiskäikude ja tutvumisõppuse läbiviimise kord ...................................................
Oma töös pakun võimalusi, mis parandaksid kodust atmosfääri või koolide olukorda ning mida peab tegema inimene vägivalla ohvriga tegelemisel- millist abi ja kuidas tuleks osutada. Materjali antud teema kohta on suhteliselt palju, kuid kahjuks juba tänase päeva seisuga natukene aegunud. Hästi palju leidub ettekandeid rahvusvahelistelt lastekaitsealastelt konverentsidelt. Probleemseks osutus vägivalla defineerimine, sest kõikides allikates, mida kasutasin, oli sellele erinev määratlus. Probleemi seletati ka läbi mitmete aspektide- hästi palju kohtas perevägivallaga seotud materjali, kuid nendes teostes oli põhirõhk naiste vastu suunatud väärkohtlemisel ning lastest, kui ohvritest, nendes põhjalikult juttu polnud. Valisin oma lõputöö uurimisobjektiks justnimelt lapsed, kuna nad on kaitsetumad kui täiskasvanud ning nendega on väga lihtne manipuleerida, eriti kui rääkida perevägivallast, sest lapsed püüavad alati välja vabandada neid, keda nad armastavad
vabadus, vendlus, võrdsus. Kõigi võrdne õigus õnnele ja heaolule. (Vaimu)haigeid hakati tunnistama haigetena. Filantropistid 18.sajandi viimasel veerandil. Pedagoogiline suund Lääne-Euroopas. Phileo armastan, anthropos inimene. Inimeste elutingimuste parandamine pole võimalik kooli uuendamiseta. Senine haridus on liiga elukauge. On kuus põhiemotsiooni (rõõm, kurbus, üllatus, viha, hirm, vastikus) paljud tunded koosnevad erinevatest emotsioonidest. Emotsioonid vs tunded. J. H. Pestalozzi (1746-1827) Sveitsi kasvatusteadlane. Püüdis otsida pedagoogilisi lahendusi sotsiaalsetele probleemidele. Rahva heaolu edendamine hariduse kaudu. Käsitles kasvatust ühiskondliku kasvatusena, mis peab aitama kehvemail end ise elatada. On peetud Rousseau järgijaks mõlemad pooldasid loomulikkust. Kuid ta ütles, et selleks, et inimesest kasvaks hea inimene peab teda juhendama ja suunama seega on oluline eesmärgipärane
ole seotud tema ideega), eemalseisjad (ise seavad end grupist väljapoole), agressor (agressiive õpilane, tülinorija), kloun, staar, kamandaja, jonnipunn, hädaldaja, allaandja, jutupaunikud. OLULISEMAD ÕPITEOORIAD Biheiviorism Inimkäitumise seletamisel eelistatakse loodusteaduslikku lähenemisviisi. Tähtsamad esindajad on B. F. Skinner, R. L. Thorndike, J. B. Watson. Enamik nende avastatud seaduspärasusi ja praktilisi soovitusi põhineb loomkatsetel. Õppimise lahtimõtestamisel lähtutakse põhiskeemist stiimul-reaktsioon. Biheiviorismi põhiküsimus: kas ja kuidas on käitumine mõutatav? Tuntumaid märksõnu on õpitehnoloogia, mis hõlmab 4 põhiküsimust: Kuidas kutsuda õpetamisel esile soovitavaid muutusi inimkäitumises? Kuidas ennustada õpikäitumist seda, kuidas õppija tegutsema hakkab? Kuidas seada õppimisel võimalikult selged ja täpsed eesmärgid?
Psühholoogia eksami kordamisküsimused I Õppimise olemus 1) Õppimise mõiste. Psühholoogid mõistavad üldjuhul õppimise all protsessi, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes või käitumises suhteliselt püsivad muutused. Õppimise kogemuslikuks baasiks on nii vahetu kontakt välismaailmaga kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Õppimine kui protsess ise ei ole vaadeldav. Õppimisega pole tegemist siis, kui käitumise muutused on tingitud organismi füüsilisest küpsemisest, väsimusest või haigusest. Õppimist ei tohi segi ajada mõtlemisega. Mõtlemine ei kindlusta alati õppimist. 2) Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Õppimine on nii tahtlik kui ka tahtmatu komponent. Tahtliku õppimisega on tegemist siis, kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu ehk kaasneva õppimise korral on enamasti tegemist teadvustamata protsessiga. Valdav osa t
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kas
tekstiloomeks vajalikke oskusi, et ta saaks neid teadlikult oma jutustustes kasutada. Oluline on, et laps teadvustaks endale, et jutustuse alguses tuleb tutvustada tegelasi, tegevuspaika ning aega; jutus- tuse keskpaigas kõneldakse, milline sündmus algatab järgneva sündmuse, millised on tegelaste mo- tiivid ning milline oli tegevuse tulemus, ning jutustuse lõpus märgitakse ära, mis tulemus saavutati ning tegelaste emotsioonid lõpuks. Tekstide keelelise vormistamise juures arvestatakse lapse võimete ja oskuste tasemega. Toetutakse eelkõige Karlepi (2003) „Kõnearenduse“ materjalidele, kuid arvestati ka teiste autorite (Swanson jt, 2005; McKeough jt, 2005) kogemusi. NBLI metoodikas kasutatakse 7-8 aastaste laste sidusa kõne arendamisel spontaanses kõnes lapse jaoks probleemseid lausemalle, mille eesmärk on
Allikad inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks. Emotsioonid võivad olla ka vastupidised. Tingitus võib välja kujuneda ka üheainsa üleelamise tulemusena. Kõrvaldam. nõuab pikaajalist tööd. Assotsiatiivne tingitus. Assots. seose kujunemiseks on vaja kahe seostatava stiimuli korduv koosesinemist (korrutustabel vastustega) meh. harjutamisse lülitada mängulisi, võistlus võtteid. Operantne tingitus. Stiimul reaktsioon (R-S) Suutlikkus meelde jätta saadud kogemust. (E. L
Üks legendaarne esitus sai tehtud 11.RMH klassi koosluses: Bochka, Bass, Kolbaser. Sellel esitusel on youtubes ligi 40 tuhat vaatamist, mis on omakorda arvatavasti kõige vaadatum esitus üldse LÜG Playbackide ajaloos. Üks kõige emotsionaalsemaid Playbacke oli arvatavasti meie klassi viimane Playback, kus me esitasime Grease ja praktiliselt terve klass võttis sellest osa. Seda oli vinge nii harjutada mitmeid päevi kui ka esitada. Peale seda lõid eriti tüdrukutel emotsioonid välja, kes hakkasid nukrusest nutma, et see oli viimane Playback seal koolis. Väga vinge üritus oli ka Mingi muusika üritus, kus 10. klassis esitasime 10.M eest lugu mina, Aimar ja Indrek. Selle loo nimeks oli ,,Are you ready?" Selle esinemisega on üks väga põnev lugu rääkida. Esialgu oli meil plaanis esitada lugu ,,MC Vimpel- Potased kuluvad." Olime kõik sõnad
head juhtimist ja toetust. Tugiõpilaste, vaderklasside, õpilasomavalitsuse ja võrdsete lepitamise tegevused ning gümnaasiumi tasemel tuutorite tegevus loovad ja tugevdavad kooli ühisvaimu ja turvalisust. (Tallinn, Koolikiusamine) Täiskasvanud teavad üsna vähe lastevahelistest kiusamisolukordadest. Seetõttu tuleks koolis korrapäraselt kord õppeaasta jooksul kaardistada olukord õpilastele suunatud küsitluse alusel. Küsitlusest peab selguma kiusamise määratlus ning kaardistada tuleks piisavalt piiritletud küsimuste alusel õpilaste kogemusi selle kohta, kui tihti ollakse ise või on mõni klassikaaslane sattunud kiusamise objektiks. Kiusamisküsitluse tulemusi on hea käsitleda näiteks kooli juhtkonna tasemel, lastevanematega kohtumistel või lastevanemate koosolekuil. (Tallinn, Koolikiusamine) Paljude uurimuste kohaselt eeldab süstemaatiline töö kiusamise vähendamiseks kooli oma programmi olemasolu
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh
teadmisi. 34. Sisemine ja väline motivatsioon. Emotsioonide omadused. Emotsionaalse käitumise osad. Sisemine ja väline motivatsioon Sisemine motivatsioon(kaasatõmbav) Keskendub tegevuse enda väärtustamisele (Huvi, saavutusvajadus, enda proovilepanek jne) · Arvutimäng, reis, film, raamat, eriala Väline motivatsioon(tõukav) Keskendub tegevuse tagajärgedele · Palk, hinne, linnaluba, auaste, avalik tähelepanu Emotsioonide omadused. Emotsioonid on protsessid, mis haaravad kogu keha: nendega kaasnevad · Muutused inimese füsioloogias · Muutused subjektiivses kogemuses · Käitumise muutused Emotsioone võib kirjeldada üldise modaalsuse alusel (positiivsed, negatiivsed) või üksikute kategooriate kaudu (rõõm, kurbus, viha , üllatus) Emotsionaalse käitumise osad. Sündmus Sündmuse kodeerimine · Alandus, solvang,oht meelelahutus, Hinnang
strateegiaid ning võrreldakse neid omavahel) - tegevuse parameetrite võrdlevanalüüs (võetakse protsessi näitarvud, tegevuse mõõtühikud üle kui sihtsuurused) Üldhindamine: e. kombineeritud hindamine, st.: -analüütiline hindamine - protsessikategooriad -kulude hindamine - väärtusloome ja vaegtootmine -võrdlevanalüüs - võrdlus võimaliku parimaga. Protsessi mõõtmise/hindamise kontrollpunktide määratlus tagab vajaliku info protsessi juhtidele ja omanikule vajalikeks ohjeteks ning parendustegevuseks. Mõõtmine/hindamine lisavad protsessile kulu. Mida vähemate kontrollpunktidega on võimalik protsessi ettenähtud toimumine ja parendamine tagada, seda parem. Samas võivad protsessi kvaliteediprobleemid nõuda kontrollpunktide ülevaatamist ja vajadusel suurendamist - 19 - 3.3. Organisatsiooni protsessikeskne juhtimine
Kokku: 24 715 15 Laagrijuhtide nõukoda ja noortelaagrite korraldajate seminarid Lisaks korraldas oma piirkonna õpilasmaleva juh- tamist etteantud teemal ning eksami sooritamist. tidele ja kasvatajatele koolituse Pärnumaa Õpilas- Eksamid sooritati Eesti Noorsootöö Keskuse direk- malev. Kõik koolitused lõppesid eksamiga. tori käskkirjaga kinnitatud komisjonile. ENTK korraldusel toimus 26 eksamit ja väljastati 738 Laagrikasvataja tunnistust oli võimalik saada ka noortelaagri ja projektlaagri kasvataja ja 152 noorte- eksternina, mis tähendas esmaabikoolituse läbimist
Mida küsitakse? Küsitakse: rääkige mulle endast; millised on teie tugevad küljed; millised on teie nõrgemad küljed; miks me peaksime teid tööle võtma; kas te tulete pingelise tööga hästi toime; kas te olete meeskonnatöötaja. 38. Mida võiksid Sina küsida tööintervjuul võimaliku tööandja käest? "Millised on peamised ootused uuele inimesele?" "Kas Te võiksite kirjeldada antud ametikohal ettenähtud tavapärast tööpäeva?" "Kas ja millised koolitused on ette nähtud antud ametikohal?" "Millised on sellele ametikohale püstitatud eesmärgid?" "Kuidas mõõdetakse eesmärkide täitmist antud ametikohal?" "Kuidas Te kirjeldaksite organisatsiooni kultuuri?" "Millised on Teie organisatsiooni väärtused?" 39. Miks peab end enne intervjuule minekut selle firma käekäiguga kurssi viima? Sest intervjuul võidakse küsida firma kohta infot ja see jätab halva mulje kui mitte midagi antud firmast ei tea
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
