Juhtumi analüüs (0)

TALLINNA ÜLIKOOL
Kasvatusteaduste Instituut
JUHTUMIANALÜÜS
Iseseisev ülesanne

Tallinn
2011
SISUKORD
Ülevaade juhtumist.....................................................................................3
Probleemide määratlus ja nende analüüs....................................................4
Peamine esile kerkiv probleem...................................................................5
Võimalikud lahendused juhtumile ..............................................................6
ÜLEVAADE JUHTUMIST
Toimus kahepäevane koolitus, mille maht oli 16 tundi ja teemaks oli “Õpetaja õppimine ja professionaalne areng”. Koolituse viisid läbi kaks koolitajat, üks väga kogenud, teine aga vähese töökogemusega koolitaja .
Koolituse grupis oli 14 inimest, mis koosnes Eesti erinevate koolide õpetajatest, kes olid erineva töökogemusega ja vanusega.
Koolituse alguses pandi paika reeglid ja kokkulepped, millega kõik osalejad olid päri ja tuletati meelde, et koolitus on kõigile vabatahtlik.
Kombineeritud oli koolituse esimene päev grupitöö ja miniloengutega, käsitleti professionaalset arengut, õpetaja tööd ja õppimist, holistilist õppimist ja isiksuse arengu teooriat ja palju muud. Teise päeva alguses tehti videoharjutust. Esialgu kulges koolitus ootuspäraselt, kuid teisel päeval kõik muutus. Üks osalejatest niheles, lahkus aeg-ajalt ruumist ja sahistas oma materjalidega samal ajal kui teised vaatasid videomaterjali.
Hiljem väljendas üks kõrge tööstaažiga õpetaja oma arvamust, millest võis järeldada, et tema jaoks polnud see koolitus üldse mitte kasulik, sest tema ootused olid hoopis seotus sellega, kuidas oma õpilased viia riigieksamit tegema nii, et hiljem koolidirektoril poleks tema tehtud töö kohta midagi etteheita.
Arvestades selle õpetaja käitumist ja suhtumist võib öelda, et kõik mis ta ütles, seda ta ka mõtles ja tundis, kuid sellel viisil oma emotsioone väljendada ei ole väga viisakas, sest igale inimesele ei pruugigi meeldida kõik koolitused või projektid, millest nad osa võtavad, kuid üldiselt jäädakse viisakuse piiridesse ja öeldakse, et kas koolitus ei olnud küll see mida ma ootasin, kuid ajaraiskamiseks ei saa seda ka nimetada ning alati on võimalik koolituselt ka lahkuda, kui see nii ebameeldiv kellegi jaoks on.
PROBLEEMIDE MÄÄRATLUS JA NENDE ANALÜÜS
1. Ootused olid liiga kõrged
Arvestades seda, kui erinevad olid õpetajate vanused ja tööstaaž, siis on igal inimesel koolitusele minnes erinevad ootused ja lootused. Sedasi juhtus ka sellel koolitusel, kus õpetaja Mallel oli ootuseks see, et ta saaks häid näpunäiteid ja soovitusi, kuidas viia oma klass riigieksamile nii, et hiljem ei oleks direktoril tulemuste kohta ühtegi halba sõna öelda.
Nooremad õpetajad said kindlasti häid näpunäited oma edasiseks tööks ja võib olla oleks kogenud õpetaja võinud jagada oma kogemusi õpetajana, mida ta on ise õppinud ja kui palju ta on arenenud nende aastatega, mis ta õpetajana on töötanud.
2. Emotsioonid
Teise päeva alguses hakkasid ilmnema õpetaja käitumises iseärasused nagu nihelemine, ruumist aeg-ajalt ärakäimine ja teiste segamine oma materjalidega sahistades. Just selliseid asju peaksid koolitajad tähelepanema, et ära hoida lahkarvamusi ning jõudma selleni , et kõigil oleks koolituselt kaasa võtta positiivsed emotsioonid ja teadmised.
Kehakeel on just see, mis on kõige väljendusrikkam. Väga palju meie emotisoonidest ja tunnetest tulevad esile žestide, pooside ja kõnelaadiga, kõigest sellest oleks juba ammu võimalik järeldusi teha, et osaleja on rahutu ja ta ei tunne ennast seal ruumis hästi ning selles osas teha siis muudatusi koolituse käigus.
PEAMINE ESILE KERKIV PROBLEEM
Peamiseks probleemiks võib tuua esile selle, et õpetaja Malle ootused olid hoopis teised, kui ta selle koolituse käigus koges ja tänu sellele muutusid tema emotsioonid teise päeva lõpuks äärmiselt negatviiseks ja tema ärevus aina kasvas ning lõpuks ta ütles välja, mida ta kogu sellest koolitusest arvab ning et tema jaoks on see olnud ajaraiskamine.
Võimalik, et tal puudus igasugune motivatsioon , et seal koolitusel edasi osaleda, sest soovitud näpunäiteid ja soovitusi ta sealt ei saanud ning edaspidine osalemine oli tema jaoks justkui mõttetu ja kasutu ning pingeid aina kasvatav ning tänu sellele, et tema ootusi ei täidetud ei võtnud ta koolitusest ka teisel päeval aktiivselt osa.
Selle kohapealt oleks koolitajate ülesanne olnud sekkuda ja anda nõu.
VÕIMALIKUD LAHENDUSED
1. Õpetaja, kes leidis, et tema jaoks pole koolitus olnud muud kui ajaraiskamine, oleks võinud jääda positiivseks ja mõelda sellele, et tema kui kogenud õpetaja võiks tuua näiteid oma kogemustest, et teistel oleks õppida nendest olukordadest midagi ja võib olla oleks saanud tagasisidena midagi huvitavat teada, mida järgmisel korral teha, kui peaks samasugune situatsioon tekkima. Kindlasti omal ajal kui õpetaja Malle õpetajaks õppis, ei olnud koolitused väga levinud ja polnud kedagi, kes oma kogemusi jagaks, tänapäeval on see võimalus ja õpetaja oleks võinud kasutada seda võimalust ja jagada oma kogemusi teistega , et tulevikus oleks vähese tööstaažiga õpetajatel teiste kogemuste põhjal teha järeldusi ja leida sobivamaid lahendusi.
2. Teisena oleks koolitaja võinud pöörata tähelepanu õpetaja rahulolematule käitumisele ja suunata teda või küsida mõningaid küsimusi, mis Mallele oleks huvi rohkem pakkunud ja neid kuidagi siduda koolituse sisuga, sest tundus, et koolitajate veaks võib märkida koolituse vähese lahtiseletamise, tänu millele sai Malle koolituse eesmärgist valesti aru.
Koolitsue käigus annab alati ju teha muudatusi, rääkida vahepeal millestki , mis on samast valdkonnast, kuid veidi teise nurga alt, alati ei pea kinni pidama koolituse teemast, sest koolituse eesmärk oli õpeaja õppimise ja professionaalse külje arendamine, seda saab teha igate pidi, sest teadmine aitab õpetajal areneda ise ja panna mõtlema oma käitumisele ja professionaalsusele ning sellele, kas ta saaks midagi oma töös või suhtumises paremaks muuta.
KASUTATUD KIRJANDUS
Bigdeli, S. (2010). Affevtive learning : the anxiety construct in adult learners. Procedia Social and Behavioral Sciences, 9, 670-682
Hiemstra, R. (1994). Self-directed learning. In T. Husen & T.N. Postlethwaite, The Internationale Encyclopedia of Education
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/16254/Oppimine_opioskuste_arendamine.pdf?sequence=1 (viimati vaadatud 18.05.2011)
Beljajev , R., Vanari, K. (2005). Õppimine ja õpioskuste arendamine täiskasvnuna. Sisekaitseakadeemia
7