Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Juhtimisstiilid ja nende sobivus mittesobivus põllumajandusse.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
juhtimisstiil, sobivus, motivatsioon, juhtimisstiili, otsustamisel, korralduste, juhilt, ajakulu, pakku, ranged, ühistegevuse, osalusdemokraatia, alluvaid, tootlikkus, eeliseks, manipuleerida, heda, kuulaja, enesekontrolliigasse asja. Alluvate mõjutamiseks kasutatakse ähvardusi ja karistusi. Sellepärast nad kardavad eksida. Juht eeldab, et kõik töötajad on laisad ja püüavad teha vähem tööd, kui oleks vaja. Paljude miinuste juures on sellel juhtimisstiilil ka eelised: kiire otsustamine, alluvad võivad olla vähekompetentsed ja nad tunnevad end kindlamana, sest et täpselt teavad, mida neist oodatakse. (Alas...1999) Autor leiab, et antud juhtimisstiil välistab koostöö alluvate ja juhi vahel ning see on puudus, sest alluvad ei saa antud juhul juhtimisel kaasa rääkida. Samuti juht ei saa teada ja näha kõike, mis organisatsiooni sees toimub, seega võib tekkida olukord, et juht langetab informatsiooni puuduse tõttu vale otsuse. Taoliste situatsioonide vältimiseks tuleb arendada koostööd oma alluvatega, mida kindlasti jäik juhtimisstiil takistab.
- Tööjaotus tööliste ja juhtkonna vahel peab olema konkreetne. 8. Mille poolest erineb administratiivse juhtimise koolkond teadusliku juhtimise koolkonnast? Teaduslik- tähelepanu all tööviljakuse tõstmine Administratiivne. uurisid organisatsioonisiseseid seoseid ja ülesehitust /juhtimispõhimõtteid. 9. Mis oli Elton Mayo poolt juhitud Hawthornei eksperimentide eesmärk, mida eksperimendid tõestasid? Eesmärk: tööviljakuse muutmine Tõestas, et tööd mõjutab motivatsioon ja kui juhtkond tunneb oma alluvate vastu huvi - siis inimesed töötavad palju paremini kui nende vajadused on rahuldatud. 10. Milline on, vastavalt Douglas McCregori X ja Y teooriale, juhi suhtumine oma alluvatesse? X- hirm, et alluvad ei taha tööd teha, neid tuleb kontrollida Y- töötajad motiveeritud, tahavad tööd teha, kontroll võib just motivatsiooni pärssida. Juht annab ka tagasisidet alluva senise edu kohta. 11. Mida mõistetakse organisatsiooni keskkonna all
ja pühenduvad teise grupi tegevustele. Kuna uuenduste ja muudatuste tulemusi pole võimalik täpselt ette näha, nõuab otsustamine liidrilt suurt kompetentsust, ettenägemisvõimet ja julgust. Otsustusteoorias eristatakse kahte peamist lähenemist: kirjeldavat (deskriptiivset) ja normatiivset (preskriptiivset). Kirjeldav otsustusteooria on suunatud eelkõige inimeste käitumise uurimisele ning otsustajate vastastikusele koostoimele. Juhi isiksus ja juhtimisstiil on otsustamisel määrava tähtsusega. Normatiivne otsustusteooria tähelepanu keskmes on organisatsiooni puudutavate andmete analüüs, mis tagab majanduslikult põhjendatud otsuste vastuvõtmise. Otsustusprotsess koosneb mitmest etapist, millede sisu ja seoste analüüs eeldab otsustusmudeli koostamist, mis põhineb majandusprotsesside kvantitatiivsel analüüsil, kuid sisaldab ka intuitiivseid hinnanguid. Otsustusmudel lihtsustab otsustusprotsessi,
1. Juhtimise koht inimkäitumises Planeerimine, organiseerimine, mehitamine, kontrollimine. Millegi (eesmärkide) saavutamine. 2. Muutunud juhtimise paradigma. Vana vertikaalne, uus horisontaalne, juhtimisstiil autoritaarne- kollektiivne, orienteeritus kasumile- kliendile, motivatsioon enesetähtsustamine- altruism, e/v struktuur iseseisvad üksused- omavahel seotud, turg kohalik- globaalne, peamine ressurss kapital- uus informatsioon , konkurentsieelis hind- aeg, töötajaskond homogeenne- mitmekesine, töötajate ootused, kindlustunne- isiklik areng, töö individuaalne- meeskondlik, kvaliteet kohustuslik- isiklik 3. Juhi kaksikroll juht ja liider Juhil on õigused ja kohustused organ. tegevuste ja eesmärkide täitmisel
Neil on vankumatu usk oma visiooni ning nad ei heitu ebaõnnestumisest ega kriitikast. Neil kõigil on võime kaasata oma tegevusse juba varases faasis suurel hulgal talente. Kuidagi mängeldes kaasatakse massiliselt andunud fänne, kes teevad tasuta turundust. 26. Selgitage autokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide. Juht otsustab ainuisikuliselt ja tal puudub ka kohustus oma otsuseid alluvatele põhjendada. Kontrollib rangelt korralduste täide viimist. Kasutusel näiteks politseis ja sõjaväes, kus käsud täidetakse viivitamatult. 27. Selgitage demokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide. Juht loob usaldusliku õhkkonna, vastastikuse austuse ja pühendumise. Demokraatlik juhtimisstiil ei välista juhi ainuotsustamist. Võtab teadmiseks alluvate arvamused, delegeerib otsustamisõiguse allapoole, annab käske (võttes sealjuures arvesse ka alluvate arvamusi). Juht
olukorras 9. Millised on karismaatilise liidri isiksuseomadused? ● enesekindlus; ● domineerimine; ● paindlik rollide valdamine; ● endast mulje kujundamine; ● isiklik veetlus ja külgetõmme. 10. Selgitage autokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage näide Juht otsustab ainuisikuliselt ja tal puudub ka kohustus oma otsuseid alluvatele põhjendada. Kontrollib rangelt korralduste täide viiimist. Kasutusel näiteks politseis ja sõjaväes, kus käsud täidetakse viivitamatult. 11. Selgitage demokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage näide. Juht loob usaldusliku õhkkonna, vastastikuse respekti ja pühendumise. Demokraatlik juhtimisstiil ei välista juhi ainuotsustamist Võtab teadmiseks alluvate arvamused, delegeerib otsustamisõiguse allapoole, annab käske, kuid võtab arvesse ka alluvate arvamusi. Peab oluliseks teada saada alluvate arvamust
eesmärkidele kaasaaitavatest erialastest ametikohtadest ja allüksustest. Põhiülesandeks on varustada riviorganisatsiooni mitmesuguste erialaste teadmiste, oskuste, andmete, lahenduste ja nõuannetega. 15. Millised on võimalikud rivi(liini)- ja staabiorganisatsiooni vastuolu põhjused? Rivi- ja staabiorganisatsiooni erinevus: Riviorganisatsiooni juhtidel on oma allüksuste üle vahetu, administratiivne võim koos vastavate korralduste andmise õigusega. Staabiorganisatsiooni juhtidel ja spetsialistidel ei ole õigust alluvate üle võimu. Ainult kaudne, erialane korralduste andmise õigus. Esindajad saavad riviorganisatsiooni mõjutada ainult läbi sealsete juhtide ja spetsialistide. 16. Selgitage tsentraliseeritud juhtimist ja detsentraliseeritud juhtimist. · Kõrge tsentraliseeritusega organisatsioonides teevad tippjuhid kõik otsused ja madalama astme juhid üksnes järgivad nende direktiive.
nende rühmitused. Põhiülesandeks on varustada riviorganisatsiooni mitmesuguste erialaste teadmiste, oskuste, andmete, lahenduste ja nõuannetega. Erinevused: Riviorganisatsioon Staabiorganisatsioon Juhtidel on oma allüksuste üle vahetu, Juhtidel ja spetsialistidel ei ole õigust administratiivne võim koos vastavate alluvate üle. Ainult kaudne, erialane korralduste andmise õigusega korralduste andmise õigus. Esindajad saavad riviorg. Mõjutada pm ainult läbi sealsete juhtide ja spetsialistide Konfliktide põhjused: Rivi seisukohalt Staabi seisukohalt Staap haarab võimu Rivi hakkab eesmärkidele vastu
• kuidas nende saavutamist mõõta, hinnata? • kuidas motiveerida töötajaid kõigis nendes protsessides osalema, eesmärke saavutama (kui ka ületama)? jne. Tulemusjuhtimine tähendab, et kokku on lepitud selgelt mõõdetavates tulemustes ning neid jälgitakse pidevalt. Tulemuste pidev mõõtmine on vajalik tagamaks, et töötajad pingutavad õiges suunas ning teavad, kui palju neilt oodatakse. 42. Tulemusjuhtimise põhiseisukohad Juhtimisstiil peab olema avatud, aus, kahesuunalist kommunikatsiooni julgustav; • Julgustatakse töötajate individuaalset tulemuslikkust; • Tuginetakse konsensusele ja koostööle; • Individuaalsete teadmiste ja kogemuste põhjal arenetakse õppiva org. poole; • Tulemusjuhtimist peab rakendama kogu org. töötajaskonnale; • Kogu tulemusjuhtimise protsess peab olema õiglane, läbipaistev. 43. Organiseerimise mõiste
saavutamiseks läbi organisatsioonis töötavate inimeste ja meeskondade tulemuslikkuse tõstmise. Tulemusjuhtimine on formaalne, informatsioonipõhine tegevus, mida juhid kasutavad, et säilitada või muuta organisatsiooni tegevust. Sellised süsteemid keskenduvad nii finants- kui mittefinantsinformatsioonile, mis mõjutab otsustusprotsessi ja juhtimist. 184. 185. 186. 187. 188. 42. Tulemusjuhtimise põhiseisukohad 189. · Juhtimisstiil peab olema avatud, aus, kahesuunalist kommunikatsiooni julgustav; 190. · Julgustatakse töötajate individuaalset tulemuslikkust; 191. · Tuginetakse konsensusele ja koostööle; 192. · Individuaalsete teadmiste ja kogemuste põhjal arenetakse õppiva org. poole; 193. · Tulemusjuhtimist peab rakendama kogu org. töötajaskonnale; 194. · Kogu tulemusjuhtimise protsess peab olema õiglane, läbipaistev. 195. 43
3. konkurentsiedu valik kulu- liidri strateegia- kellel on kõige madalamad kulud diferentseerumisstrateegia-unikaalsus fokuseerimine- sihtgrupp kellele toode on suunatud kesktee strateegia- igast midagi 4. konkurentsiedu hoidmise strateegia patent, litsents, importtollid saavad need kes on konkurentsis edu saavutanud 15. iseloomustage organisatsiooni struktuuri kujundamise klassikalisi seisukohti Klassikaline seisukoht- korraldused ainult ühelt juhilt, töötaja vastutab ainult tema ees. · Palju juhitmistasandeid · Kitsas juhtimisulatus · Tihe kontroll · Juhi igapäevane koormus on väiksem, rohkem strateegilist mõtlemist · Jõukohane ka suhtelislt madala kvalifikatsiooniga juhile · Rohkem juhte, rohkem kulusid · Suhtlemise ja koordineerimise probleemid 16. Mis on efektiivsem, kas lai või kitsas kontrolliulatus e juhtimisulatus? Miks?
tasakaalutust ja püütakse tasakaalu taastada. S.f. töötatakse tõhusamalt. S. Psühh tehakse saadud hüvituste väärtusele hinnaalandus. V.f.püütakse teisi töötajaid veenda, et nad paluksid suuremat hüvitist. V.psühh võid valida keegi teine, kelle tulemustega end võrrelda. Üritatakse muuta teise inimese panuse ja tulemi suhet Võrreldakse end kellegi teisega Lahkutakse töölt või lastakse end vallandada Panuse ja tulemuse tähendust muudetakse 11. Motivatsioon. V.Vroomi ootuste teooria. Millist rolli mängib taju ootuste teooria puhul? Motivatsioon on motiivide kogum, mis ajendab inimesi kindlal viisil toimima. Ootuste teooria kolm tegurit: valents, kui väga soovitakse tasu, hüvist. Ootus-kaalutlus toimetuleku tõenäosusest. Hüvituse saamise tõenäosuse- tegutsemise tulemusena saadava võimalikuu hüvituse hinnang. Taju mängib suurt rolli meie eneseusalduses. Kui me usume
Bürokraatia koolkonna ideede elluviimiseks on organisatsioonis vaja: · selget tööjaotust, · selget hierarhiat, · formaalseid reegleid ja protseduure, · reeglite sõltumatust isikust, kes sellel töötab · tulemuste hindamiste alustel toimuv edutamissüsteem. 8. Millised on vastavalt Douglas McGregori teooriale X ja Y inimese omadused? x-teeoria on autoritaarne juhtimisstiil. (enamik inimesi on laisad, võimaluse korral väldivad töö tegemist, neid tuleb vahetult suunata, need inimesed väldivad vastutust, neil puuduvad ambitsioonid) y-teooria on kaasav juhtimisstiil (töö on inimesele loomulik tegevus, on võimelised loominguks ja loovaks tööd. X-teooria inimeste täielik vastand) 9. Millised on juhtimise klassikaliste ja kaasaegsete koolkondade põhierinevused?
Samuti ei muutnud valgustuse vähendamine tööviljakust eriti madalamaks. Otsustati, et juhtkond peaks soodustama kambavaimu ja lühendama tööpäeva poole tunni võrra. Tööviljakus suurenes. Seejärel lühendati tööpäeva veelgi poole tunni võrra ja viidi sisse hommikune kohvipaus. Tööviljakus suurenes jälle. Seejärel võeti kõik need eelised ära. Üllatuslikult suurenes tööviljakus veelgi (!). Järeldati, et tööd mõjutab motivatsioon. Eksperimentide läbiviimine andis alluvatele mõista, et juhtkond huvitub neist. ● Teine katse. Küsitleti 1000 töötajat. Teisel küsitlusringil väitsid nad, et töötingimused on muutunud paremaks, kuigi midagi ei olnud muudetud. ● Eksperiment konveieritöölistega: konveieri taha pandi inimesed, kes on omavahel sõbrad, tootlikkus tõusis.
Uute sisenejate oht ja sisenemisbarjäärid. 2) Olemasolev konkurents. 3) Ostjate võim. 4) Tarnijate võim. V5) Asendajate oht. 41. Tulemusjuhtimise mõiste Tulemusjuhtimine on strateegiline, kogu organisatsiooni hõlmav protsess organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks läbi organisatsioonis töötavate inimeste ja meeskondade (üksuste) tulemuslikkuse tõstmise. 42. Tulemusjuhtimise põhiseisukohad Juhtimisstiil peab olema avatud, aus, kahesuunalist kommunikatsiooni julgustav; · Julgustatakse töötajate individuaalset tulemuslikkust; · Tuginetakse konsensusele ja koostööle; · Individuaalsete teadmiste ja kogemuste põhjal arenetakse õppiva org. poole; · Tulemusjuhtimist peab rakendama kogu org. töötajaskonnale; · Kogu tulemusjuhtimise protsess peab olema õiglane, läbipaistev. 43. Organiseerimise mõiste
Juhini võib jõuda ainult osaline info, alluvad võivad infot moonutada või varjata töö kitsaskohti. Mõned alluvad võivad edastada infot otse tippjuhile, minnes mööda vaheastme juhist. Juhid võivad viivitada probleemide ettekandmisest kõrgema astme juhtidele. Juhid ootavad alluvatelt – soovitusi organisatsiooni muutmiseks, kui alluvad märkavad lahknevusi firma poliitikast, vaidluste korral arutelu alluvate poolt Alluvad ootavad juhilt – tagasisidet tehtud tööle, vajalikke tööjuhendeid, ajakohase teabe saamist, toetust, et alluv tunneks, et teda hinnatakse ja temast peetakse lugu. 19.Täielikult ühendatud infovõrk. Kaugtöötamine, eelised ja puudused. Infovõrk haarab kõikvõimalikke suhtlemiskanaleid, ühendades ametliku üles-alla informeerimist. Infovõrk eeldab arvutite olemasolu, kuna saab rakendada elektronposti, korraldada konverentse, kaugtöötamist
.. Enesearendamisoskused ajajuhtimine, initsiatiivikus, juhtimise õppimine, ... Osavõtlikkus, inimlikkus, usaldusväärsus; Oskus kaastöötajaid hinnata, motiveerida ja edendada; Meeskonna- ja koostöö oskused; Suhtlemise, sh. kuulamisoskused; Oma mõtete ja ideede edasiandmise veenvus; Otsustus ja vastutusvõime; Tasakaalukus kriitilises olukorras ja perspektiivitunne. 5 Järeldus: muutustest tulenevalt nõutakse 21.saj juhilt uusi kompetentse (ehk: oskusi + teadmisi + võimeid)8. Juhtimisteooria arengu mõjurid ja peamised teooriate grupid (k.a millal olid aktuaalsed) Klassikalised teooriad Nüüdisaegsed teooriad 1900 1910 1920 1930 1940 1950 1960 1970 1980 1990 2000
Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. Juhtimisalad: · Asjade juhtimine on seotud tehnoloogilise süsteemiga, vastab küsimusele mida? · Inimeste juhtimine on seotud struktuuri ja sotsiaalse süsteemi juhtimisega (kellega?) · Enesejuhtimine ehk ajajuhtimine endale korralduste andmine, oma aja plaanimine ning toimetulek. Juhi tegevuse mõjust olenevalt: · Strateegiline juhtimine (tippjuhid): äriideed, eesmärgid, sihid, strateegiad. · Operatiivne juhtimine (kõik tasemed) tulemuste saavutamine, eelarves püsimise kindlustamine, turuolukorrale reageerimine. Valdkonnad: · Üldjuhtimine: organisatsiooni kui terviku juhtimine · Erialane ehk funktsionaalne juhtimine tavaliselt keskastmejuhid
omavahelistele suhetele. 26. Ametikoht Töökoht. Ülesannete kompleks, mida isik täidab etteantud raamides kellegi alluvuses, saades selle eest tasu. 27. Mehhanistlik organisatsioon Mehhanistlik organisatsioon on jäik ja tiheda kontrolliga struktuur. Seda iseloomustab kõrge spetsialiseeritus, jäik liigendamine, väike kontrolliulatus, kõrge formaliseeritus, piiratud infovõrk (enamasti ülalt-alla kommunikatsioon), madalama astme töötajate väike osalus otsustamisel. 28. Orgaaniline organisatsioon Otsene vastand mehhanistlikule vormile on orgaaniline organisatsioon, milles on samavõrra kohandatav ja paindlik struktuur, kui mehhanistlikus organisatsioonis on jäik ja stabiilne struktuur. Orgaanilisel organisatsioonil on paindlikkus, mis lubab seda kiirelt muuta, vastavalt vajadustele. Orgaanilistes organisatsioonides on tööjaotus, aga inimeste töö ei ole standardiseeritud. 29
põhjustada probleeme ja konflikte. Staatuse sooviga peab arvestama inimeste tööalasel ümberpaigutamisel, edutamisel ja stimuleerimisel. Osal inimestest on staatuse soov eriti suur, nii et see on olulisem kui töötingimused või mõningane materiaalne hüvitus. Seda on kasulik teada nende motiveerimisel. 8. Millist rolli mängivad motivatsioonis vajadused ? A. Maslow vajaduste hierarhia. Lihtne tõsiasi on, et motivatsioon sõltub vajadustest: motiveerib see, mis vastab inimese ootustele ja rahuldab tema vajadused – olgu need siis sisemised või välised. Tavapärane lähtepunkt jagab motivatsioonitegurid kaheks: välisteks ja sisemisteks. Esimeste all peetakse silmas konkreetset tasu, näiteks palk, meeldiv töökeskkond, töötingimused, soodustused jms. Sisemise motivatsiooni loob psühholoogiliste vajaduste rahuldamine: tunnustus, eneseteostus, tunne, et sind vajatakse.
built. Things that influence a group to work together for a common aim. 139. Liidri isiksuse omaduste teooriate selgitus Liidriks sünnitakse, mitte saadakse. Ülesandele orienteeritud grupis aitavad liidriks kujunemisele järgmised omadused: grupis toimuvate protsesside tundmine, võime kiiresti mõelda, kõne- ja keeleoskus jne. Isiksuse omadused, millel on tugev mõju liidritele võrreldes järgijatega: intelligentsus, sotsiaalne küpsus, sisemine motivatsioon, hoiak inimsuhetele. Edukate liidrite omadused ja oskused: Osavõtlikkus, inimlikkus, usaldusväärsus Oskus kaastöötajaid hinnata, motiveerida Meeskonnatöö- ja koostöö oskused Suhtlemise, sh kuulamisoskused Oma mõtete ja ideede edasiandmise veenvus Otsustus ja vastutusvõime Tasakaalukus kriitilises olukorras 140. Juhtimise käitumisteeoriad (K. Lewin, R. Likert), (D. McCregor X ja Y teooria), (R. Blake ja J
Oli ainult 1 juht, kellelt tulid siis kõik korraldused, oli range distsilpliin ning nõuti kuuletumist. Kõik pidid kuuletuma juhile. Toimus pidev kontorllimine. Henry fayol sõnastas esimesena juhi peamised kohustused: planeerimine, organiseerimine, valitsemine, koordineerimine, kontrollimine. 1 Inimsuhete koolkond: Hawthorne'i uuringud 1924-33 Moraal ja motivatsioon tähtsamad kui töötingimused. Tähtsamax muutusid töötajate vajadused, oluliseks sai töötajate motiveerimine, et nad suhtleksid vabalt ja oleksid ausad ja avatud. Ettevõtte tootlikkuse määras ära töötajate tööga rahulolu. Mida rohkem tööga rahul oldi seda paremad olid töö tulemused. Seda tootlikkum oli ettevõte NÜÜD : Organisatsioonikultuuri koolkond (al 1980-ndatel) Ettevõtte edu aluseks sai püsisuhete loomine ja hoidmine
3. Keskliin (ühendab eesliini põhitegijatega) 4. Tehnoloogiapersonal (planeerivad ja kontrollivad teiste tegevust) 5. Abistav personal 6. Ideoloogia (organisatsioonikultuur) 3. Kuidas võib jagada äriorganisatsiooni eesmärke? 7. tootmislikud eesmärgid - turgude hõivamine; toodangu sortimendi määratlemine; 8. finantseesmärgid - piisava likviidsuse tagamine; optimaalne kulude tase; 9. juhtimislikud eesmärgid - juhtimisstiil, tööjaotuse kindlaksmääramine; 10. sotsiaalsed eesmärgid - õiglane töötasustamissüsteem; head töötingimused; 4. Mida nimetatakse juhtimiseks? Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning üheks hästi talitlevaks tervikuks sulatamine, selleks et rakendada organisatsiooni varad, saavutada tema eesmärgid ja rahuldada liikmete vajadused. Juhtimine on organisatsiooni eesmärkide saavutamine läbi nelja erineva
Juhtide tegevus ebaõnnestub, kui nad näevad olukordi ühekülgselt ning on seetõttu võimetud aitama organisatsioonil muutuva keskkonnaga kohaneda. Kui juhid suudavad näha olukordi läbi erinevate prismade, siis näevad nad ka probleeme uues valguses ja loovad võimalusi nende lahendamiseks. Tänapäeva kaootilises keskkonnas vajavad töötajad muutustele reageerimiseks ja otsustamiseks rohkem vabadust ja vastutust, mis nõuab ka juhilt ja liidrilt paindlikumat juhtimist. Tabel 3. Juhtimise ja eestvedamise erisused (Türk 2001:19). JUHTIMINE EESTVEDAMINE Planeerimine, eelarve ja Visioon, strateegia ja Põhisuund ressursid. Tähelepanu pikaajalised eesmärgid. põhiliinile. Tähelepanu tulevikule.
FREDERICK WINSLOW TAYLOR 1856 1915 `Teadusliku juhtimise vaimne isa' insener firmas Bethlehem Steel A PIECE RATE SYSTEM 1895 SHOP MANAGEMENT 1903 PRINCIPLES OF SCIENTIFIC MANAGEMENT 1911 soov leida lahend: Kas on võimalik töötada kvaliteetselt, lihtsalt, kiiresti ja ohutult? LÄHTEKOHAD · luua normaalsed TÖÖTINGIMUSED · anda töö tegemiseks õiged TÖÖRIISTAD · valida ja ÕPETADA töö tegijat · kujundada MOTIVATSIOON / HUVI teha edukalt tööd · juhtkonnal tuleb ÕPPIDA juhtimist JÄRELDUSED · edukas juhtimine eeldab investeeringut · selge töö ja vastutuse jaotus juhtkonna ja tööliste vahel · teaduslikult põhjendatud reeglid töö korralduses eduka juhtimise eelduseks on huvide tasakaalustatus; tegelikkuses aga... · tööline soovib saada kõrgemat palka; tal on hirm töö kaotamise eest · ettevõtja on huvitatud odavast tööjõust ja primitiivsest juhtimiskorraldusest
ülesande täitmiseks. 3) Alternatiivlahendusvariantide analüüs ja hinnang. Tuleb välja tuua iga variandi tugevad ja nõrgad küljed ning püüda ette näha nende võimalikke tagajärgi. Tuleb osata vahet teha olulisel ja ebaolulisel. 4) Otsustamine, st. antud olukorras kõige otsstarbekama lahendusviisi valimine. Otsuse langetamisel tuleb tugineda faktidele. Kuid: mitte kunagi pole otsustajatel kõiki vajalikke fakte, fakte võib mitmeti tõlgendada. Otsustamisel võib tugineda ka kogemustele ja intuitsioonile, kuid tihti pole see piisav. 5) Otsuse elluviimine, st. täitjate määramine ja tööülesannete andmine, samuti kontrollimisvõimaluste ettenägemine. 6) Tulemuste hindamine ja tagasiside 5. Mida nimetatakse mõjuvõimuks? Mõjuvõim on inimese võime mõjutada mingeid nähtusi ja protsesse ning panna teisi midagi tegema. Mõjuvõim jaguneb: 1. Ametlik mõjuvõim – kaasneb ametliku positsiooniga, mille määrab kõrgemal seisev isik või
Eelkõige on juht tänapäeval korraldaja, tiimikaaslane, treener/õpetaja, partner, kes täidab organisatsioonis kindlaksmääratud ülesandeid ning vastutab põhieesmärkide täitmise eest. Samuti on ka eestvedamine H. Mintzbergi järgi üks juhi rollidest. Juht kui eestvedaja motiveerib töötajaid: julgustab uustulnukaid, tunnustab saavutusi, värbab ja vabastab töölt. · Eestvedamine inimeste visionäärlus, inspiratsioon, motivatsioon, juhtimise dünaamilisus 6. Kuidas on arenenud organisatsioonikäsitlused 20. sajandi algul, keskel ja nüüd? I Klassikalised organisatsiooniteooriad (1900-1930) F. Taylor, M. Weber, H. Fayol EESMÄRK: leida moodused, kuidas organisatsiooni panna toimima edukalt ja ilma tõrgeteta Kindlad ja lihtsad reeglid - ainuõige valem organisatsiooni juhtimiseks Sõjaväelise korralduse kasutamine: suure hulga inimeste juhtimine kiiresti muutuvas keerulises olukorras
Esmalt hinnati juhtide kompetentsust (juhid jagati kõrge ja madalatasemelisteks liidriteks) ja siis käitumist. Juhtide kompetentsuse hindamise kriteeriumid: · Tunnetuslik-kognitiivne kompetentsus · Isikule orienteerituse kompetentsus · Esitluse kompetentsus · Motivatsiooni kompetentsus Liidri käitumise hindamise viis peamist muutujat: Visioon Eristumine Väärtused Edastamine (kommunikatsioon) Puudused 11. Juhtimisteooriad: juhtimisstiili ja käitumise teooriad Juhtimisstiili ja käitumise teooriad levisid 1950-ndate aastate keskpaiku ning neis väideti, et eestvedamine ei olene niivõrd liidrist, kuivõrd juhtimise stiilist. Juhtimise stiili all mõistetakse juhi käitumisstiili püstitatud eesmärkide realiseerimisel, hõlmates liidri käitumisviise järgijate suhtes. Käitumisteooriad baseerusid kas liidri hindamisel läbi hoolivuse või läbi algatuse. Hoolivus
Kõige olulisem garantii ettevõtte edukusele on eesmärgi omaksvõtt ja sütitava visiooni olemasolu. 3. Organisatsioonikäitumise mõtlemissuuna ajalooline kujunemisprotsess: too välja klassikalise teooria, inimsuhete ja organisatsioonikultuuri koolkonna juhtideed ja nende peamine panus. Klassikaline teooria: · Eesmärk: leida moodused, kuidas organisatsiooni panna toimima edukalt ja ilma tõrgeteta. · Korralduse ühtsus - korraldused ühelt juhilt (õige töö jaoks õige inimene). · Astmeline käsuliin - volituste suund ülemalt alluvale, kasutatakse suhtlemise ja otsustamisel. · Tööjaotus - spetsialiseerumine, mis tagab efektiivsuse. · Volitused ja vastutus - õigus anda korraldusi ja nõuda kuuletumist. · Distsipliin - reeglitele ja tavadele vastav käitumine, kuuletumine · Üksikisiku huvi allutamine üldistele huvidele - ranguse, eeskuju ja pideva kontrolliga.
3. kas analüüsitava isiku kaaslased käituvad analoogses olukorras sarnaselt või mitte Kolme hinnangu tulemus annab alluva tegutsemisele mitu seletust isiku võimete, jõupingutuse, ülesande raskuse või olukorra soodsuse kohta, mida võiks liigitada järgmiselt: · isiklikud omadused (võimekus, jõupingutus), · situatsioonitegurid (ülesande raskus, õnn). 2 Raha ja motivatsioon Raha majanduslik väärtus- tähendab seda, et raha on vahetus-, jaotus- ja majanduslike ressursside vahend. Raha sotsiaalne väärtus- inimesele, kes on sotsiaalse süsteemi osa, on rahal veel kaudne mõju. Raha on oluline tegur kõigi motivatsiooniteooriate seisukohalt. 1. Kõik motivatsiooni tõukejõud on seotud rahaga: saavutustungiga inimesed jälgivad tähelepanelikult oma ja teiste sissetulekuid, et neid võrrelda. Sotsiaalsustungiga
motiveerida ja arvestada tasustamisel ka töötajate huve, mitte lähtuda ainult omanike huvidest. Hakati rõhutama juhtide ja tööliste koostöö võimalikkust ja olulisust. Neoklassikaline (käitumuslik) käsitlusviis püüab aidata juhte paremini mõista inimeste käitumist töökeskkonnas kasutades selliseid teadusi nagu sotsioloogia, psühholoogia, antropoloogia. Kontsentreerutakse sellistele teemadele nagu motivatsioon, kommunikatsioon, eestvedamine, töögrupi formeerumine. Neoklassikalise teooriad võib jagada kaheks: · Inimsuhete koolkond · Inimressurssi koolkond 2. Inimsuhete koolkond ja selle esindajad. 2.1.Hugo Münsterberg (1863-1916)- tööstuspsühholoogia isa. oli saksa- ameerika psühholoog. Ta oli üks rakenduspsühholoogia pioneere, kes tegi uurimistööd ka tööstus ja organisatsiooni psühholoogia valdkonnas. Tööst.
4.5.2 Mõjuvõim ja vastutus 101 4.5.2.1 Võim ja autoriteet 101 4.5.2.2 Vastutus 102 4.5.3 Eestvedamise teooriad 103 4.5.3.1 Isiksuseomaduste ja oskuste teooriad 103 4.5.3.2 Juhtimisstiili ja käitumise teooriad 104 4.5.3.3 Situatiivse lähenemise ja olukorra teooriad 105 4.5.3.4 Postmodernistlikud eestvedamise käsitlused 106 4.5.4 Motivatsiooniteooriad 108 4.5.4.1 Maslow'i vajaduste hierarhia 108 4.5.4.2 F
Rohkemate teooriate teadmisel on lihtsam probleeme lahendada 5) teooria, uurimused ja praktika on tihedalt seotud Alavaldkonnad: 1) personalipsühholoogia: üksikisiku probleemid (värbamine ja valikud), üksikisiku hindamine 2) inimfaktori (inseneri) psühholoogia: eksperimendid, tunnetusprotsesse peab tundma ( mida suudab inimene kui üksikisik teha, inimestega arvestamine. Töö/töövahendite disain 3) org.psüh: heaolu probleemid (töötaja motivatsioon, rahulolu, samas stress ja muu halb), grupiprotsessid, inimeste juhtimine, töökorraldus Üldised arengusuunad: 1) kognitiivne plahvatus: viimastel kümnenditel on neuroteaduste valdkond arenenud ja otsustusprotsesse suudetakse paremini mõista 2) professionalismi suurendamine juhtimises- järjest rohkem professionaalsed juhid, mitte head erialaspetsialistid 3) empiiriline lähenemine töökäitumise analüüsimisele: järjest rohkem uuritakse nt töötajate rahulolu
annaabi.ee 
