Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Juhtimissituatsiooni analüüs". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
teenistus, teenistust, teenistuste, organisatsioon, linnapea, ametijuhend, uuendusi, teenistused, tubli, teenistustes, alluvad, pinguta, motivatsioon, tunnevad, ametijuhendid, julia, ülemus, hiljuti, delegeerida, nõudlik, uskuda, temal, lisatööd, tublid, miinusaladus, väsinud, arvavad, personalipoliitika, käsk, organisatsioonilise, ootuseelgedLÄÄNE-VIRUMAA KUTSEKÕRGKOOL Ärijuhtimise osakond Karmen Käärid LIIDRISTIILI SOBIVUSE UURING SAAREMAA TARBIJATE ÜHISTUS Lõputöö Juhendaja : Virve Transtok Mõdriku 2003 1 SUMMARY This paperwork is written in Estonian on subject "Leadership study in Saaremaa Tarbijate Ühistu." This work includes 45 pages and 2 tables. Directing and leading style defines as leaders way of act, when being on leaders roll realizing goals and communicating with employees. This paperwork purpose was to study the leadership style being used in Saaremaa Tarbijate Ühistu and analyze its appropriateness and influence on the workers and hole organization. For that, author of this paperwork carried out questionnaire among Saaremaa Tarbijate Ühistu employees. In the questionnaire we
Mainori Kõrgkool Maie Kiik Jõhvi Õppekeskus Juhtumisituatsiooni analüüs 1.Sissejuhatus Tegemist on kohvikuga, mis asub kultuuriasutuses. Kohvikus töötab üks noor naine, kes on põhikohal ülenjäänud kuus tüdrukut on need, keda kutsutakse siis kui on tegemist mingi suurema üritusega või siis, kui põhikohaga olev neiu ei saa üksi lihtsalt hakkama. Ainult põhikohaga töötaval neiul on erialane haridus, teistel puudub. Kõikide tüdrukute tööülessanneteks on klientide teenindamine, kohviku laudade korras hoidmine jne. Kohviku juhatajaks on väga noor naine, kellel on kõrge enesehinnang, varasem töökogemus puudub ning samuti ei ole tal mingit erialast haridust. Hommikul kui tüdrukud tulevad tööle ei tea nad mis majas toimub, mida tegema peab, ega sedagi milleks tööle tuldi. Kohviku juhataja ei tee peale kõigi töötajate tööle saabumist väikest koosolekut, et jaotada tööüles
vajaduste struktuuris. Käesoleva referaadi esimeses osas käsitletakse töötajaid gruppide kaupa ja sealt lähtuvat motivatsiooni. Teises osas on võetud vaatluse alla kogu kaadripoliitika väikeettevõtluses. 1. Organisatsiooni neli töötaja gruppi 3 Töötajate hindamine ja motiveerimine väikefirmas 4 Mõistmaks, kuidas toimib organisatsioon, kus enamik töötajad on ülipädevad isiksused, kes tegelevad keerukate probleemidega, tasub tingimata mõtiskleda selle üle, missugused jõud organisatsiooni mõjutavad, millised jõud suunavad ja millistega peab juhtkond suutma hakkama saada. Seesuguseid jõudusid leidub igas organisatsioonis, kus töötab oma erialal ülipädevaid inimesi. Need on seda suuremad, mida puhtama ettevõttena organisatsioon toimib
põhjendatud viisil. 4. Töö ja vastutus jaotub tööliste ja juhtkonna vahel ligilähedaselt võrdselt · Frank ja Lillian Gilbrethtöö lihtsustamise põhimõtted (Uurisid aja kasutust ja liigutuste tehnikat) · Henry Gantt töö planeerimine, Gantti tabel(ühel teljel töö, teisel aeg), tegeles veel majanduse sotsiaalse vastutuse probleemiga. Oluline tasakaal kasumi ja ühiskonna heaolu vahel. 30. 31. Administratiivne koolkond · Keskendub sellele, kuidas organisatsioon tuleks üles ehitada ja kuidas peaks toimime, et tagada efektiivne juhtimine. · Henry Fayol : 5 juhtimise osategevust: planeerimine, organiseerimine, käsutamine, koordineerimine, kontroll. 14 juhtimise printsiipi rõhutas, et suhtlemine on vajalik organisatsiooni madalaimalt tasemelt tipuni 32. 33. Bürokraatlik koolkond · Max Weber(1864-1920) Sõnastas bürokraatiale iseloomulikud tunnused. Defineeris kolme tüüpi autoriteedi olemasolu: 1
12. Mida positiivset tõid juhtimisteooria arengusse klassikalised juhtimisteooriad? Neoklassikalised juhtimisteooriad Neoklassikaliste ehk uusklassikaliste juhtimisteooriate tekkimine on loogiliseks jätkuks klassikaliste juhtimisteooriate arenemisele. Neoklassikalist käsitlusviisi nimetatakse ka käitumuslikuks käsitlusviisiks. Kui klassikalise käsitluse juhtimisteoreetikute peamiseks huviobjektiks oli ametlik e. formaalne organisatsioon koos oma ülesehituse ja koostisosadega ning põhiliselt tegeleti töökorralduse ja töö lihtsustamisega, siis neoklassikalise koolkonna keskseks uurimisobjektiks on inimene. Neoklassikaline käsitlusviis e. inimeste juhtimine arenes osalt tänu praktiseerivate juhtide tähelepanekutele, et juhtimise klassikalise käsitluse seisukohtadega ei saavutata alati täielikku efektiivsust ja harmooniat töökohal. Juhid puutusid kokku probleemidega,
omakorda põhjustasid pingeid kolleegide vahel. Liiga suur eraldatus erinevate tööülesannetega inimeste vahel. Lisaks suhtlemisprobleemid ja pinged, mis olid tingitud palkade erinevustest ja tulemuspalgasüsteemi rakendamisest. Ei korraldata üritusi, milles võtaksid osa kõik panga kontori töötajad. See ei aita kaasa üksteise parema tundma õppimisele. Lisaks ei korraldata regulaarseid koosolekuid, kus oleks kogu organisatsioon kaasatud ning seal oleks võimalik arutada suuremaid probleeme ning küsimusi, mis hõlmaksid rohkem kui ühte osakonda. Liiga kõrgelt spetsialiseeritud töö Töö rutiine, igav, samuti on probleeme kaadri voolavusega. Kõrgelt haritud töötajad ootavad arvatavasti midagi enam väljakutsuvat. Kahjuks ei olnud Ann töötajakeskne juht, kes oleks pööranud piisalt tähelepanu töötajate arengule ja heaolule ning kes oleks aidanud luua toetavaid ja positiivseid suhteid oma töötajatega.
Elitaarset maailmavaadet kandev juht leiab selles olukorras, et tema isikut rünnatakse, või hakkab väitma, et tema vastu on algatatud poliitiline vandenõu. Selliste inimeste arusaamas on juht puutumatu, eesõigustega isik, kelle tööd ei saa kritiseerida. Süüdi on alati rumalad või laisad alluvad, kes tuleb kiiresti vallandada. Nii kordub see ikka ja jälle. Individualistliku konkurentsi keskkonnas maksab vaid tulemus ning kui juhi halva töö tagajärjel kaotab organisatsioon oma mõjuvõimu ja tarbijad, siis ei vii see mitte lõputu ja kurnava konfliktini juhi ja alluvate vahel, vaid organisatsioon ise lihtsalt likvideeritakse. See, mida tülitsevad osapooled sellest arvavad või selle tõttu üle elavad, ei huvita kedagi - oma emotsioonide ja hingega peavad nad ise toime tulema. Ja mis veelgi hullem, luuseritest ei hooli keegi, halvemal juhul loobitakse neid kividega. 8 Juhi negatiivne imago. Uurimus USA-s 1990 1
(kassapidajate töö on rutiine, eriti kui järjekorrad, siis läbipaistvus, omavaheline kooskõla ning töötajate nad ütlevad, nagu teeks liinitööd) kaasamine muutustesse on loomulik ja arusaadav. Tsentraliseeritud süsteem on selline, kus (Inimesed oskavad organisatsioonile öelda millises organisatsioon on horisontaalse ülesehitusega ja organisatsioonis nad tööd teha soovivad.) tegemist on võimuhierarhiaga. Juhtimine toimub ühest Loovutav roll inimressurss peaks olema ettevõtlik, keskusest. Käsuliin liigub ülevalt alla. Tavaliselt on paindlik, ebamäärasust taluv, meeskonnatöö- ja väga palju hierarhia astmeid (Meie struktuuriüksuses kommunikatsiooni oskusega jne.
motiveerida, rõhudes tunnustuse ja arenguvajadusele ja soovile teha tööd hästi. (Airi) 18) Mis oli Frederick Taylor´i peamine huvi, mis ajendas teda välja pakkuma teadusliku juhtimise teooriat? Uuris võimalusi kulude alandamiseks ja tulude suurendamiseks – sisuliselt tööviljakuse tõstmist 19) Millega iseloomustate Max Weber´i ideaalset bürokraatiat? Organisatsioon kui õlitatud masinavärk, selge tööjaotus ja hierarhia ning kinnitatud protseduurid –ametikoha põhisus, distsipliini järgimine Milles seisneb teie hinnangul selle mudeli „idealism“ ehk mis võivad olla raskused reaalses elus rakendamisel? Teooria oli loodud selleks, et konflikte ära hoida aga konfliktide ärahoidmine on peaaegu võimatu ja pole ka soovitatav. Võidakse jääda loorberidele puhkama ja ei toimu organisatsioonis arengut.
3) sisemiste ressursside kasutamisega saavutatav mastaabiökonoomika. Näiteks vajadus ühendada tehnoloogiline ekspertiis paindlikkusega klientuuri soovide suhtes viib maatriksstruktuuri tekkimiseni. Mitmete erinevate spetsialistide ühistöö rakendamine kliendi vajaduste rahuldamiseks viib samuti maatriksi kasutamisele. TUGEVUSED: · koordineerituse kõrge aste · organisatsioonisisene tööturg · ebastabiilses ja muutlikus keskkonnas kohanemisvõime · keskmise suurusega organisatsioon, kus rohkem kui kaks toodet · kompleksselt arendatav nii funktsionaalselt kui ka toodete/turgudega seotud ülesanded NÕRKUSED : · kahene alluvus · raske ennustada karjääri · nõuab erilist organisatsiooni-kultuuri ja oskuslikku juhti · kulukas ja aeganõudev · konflikt funktsionaalsuse ja toodete/turgude vahel · ülesanded ebaselged ja palju bürokraatiat 10. Meeskondlik struktuur Meeskondlikul struktuuril on samad eelised, mis maatriks struktuuril, kuid kulud on
juhtide poolt. Operatiivplaane tehakse ühekordseks ja korduvkasutamiseks. Esimeste hulka kuuluvad programmid ja projektid, teiste hulka mitmesugused standardprotseduurid ja reeglid. 10. Klassikalised juhtimiskoolkonnad Jaguneb 3-ks: · Teadusliku juhtimise koolkond Koolkonna on rajanud põhiliselt tööstusorganisatsioonide juhid, seega iga päev juhtimisega tegelenud inimesed. Nende huvide keskmes oli organisatsioon ja selle ülesehitus. Organisatsioon lahutati algosadeks ning püüti nende sisu,asetuse ja omavaheliste seoste põhjal teha üldistusi ning välja tuua üldkehtivaid seaduspärasusi.Praktiliste kogemuste põhjal tuletati meelde nn rusikareeglit, mida tuleks täita, et edukalt juhtida. Selle koolkonna tekkeaastat seostas Frederic Taylor oma põhimõtetega, mis võib võtta juhtimise teadusliku mõistmise aluseks. Need on:
Paindlikus b. Juhi ebaedu põhjused Orjenteerumine oma töötasule Orjenteerumine võimu sümbolitele Kõrgendatud tähelepanu oma isikule Isoleeritus teistest inimestest Oma arvamuste ja tunnete valjamine Organisatsiooni olemus 9. Organisatsiooni mõiste. a. Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. 2 Juhtimise alused: EKSAMIKS | 16. detsember 2008 b. See on grupp inimesi, kelle tegevust teadlikult suunatakse ühiste eesmärkide saavutamise poole. c. Mis on organisatsioon?
3. Koolitustegevust mõjutavad tasandid 13 Kokkuvõte 15 Zusammenfassung 16 Kasutatud materjalid 17 SISSEJUHATUS Referaadis käsitletakse personali koolitamise teemat kuna antud valdkond on huvipakkuv ning väärib lähemat uurimist. Töötajate treenimine ning nende oskuste arendamine on kahtlemata valdkond, millega peab tegelema iga organisatsioon. Ettevõtte juhtide seas võib täheldada kahte lähenemist: on neid, kes peavad koolitusele määratud raha kulutuseks ning neid, kes näevad selles investeeringut. Paljudes ettevõtetes on töötajate koolitamine juhuslik, kuid õnneks on ka piisavalt neid, kus sellega tegeletakse süstemaatiliselt. Antud referaadi eesmärgiks on anda lühiülevaade personali koolitamise olemusest ning ühtlasi tuua välja need küljed, mis näitavad töötajate koolitamist kui olulist
2.4.4.1.2 Eesmärgiline juhtimine 32 2.4.4.1.3 Tasakaalustatud mõõtmismudel 33 2.4.4.2 Postmodernistlikud juhtimisteooriad 34 2.4.5. Juhtimise põhimõtted 21. sajandil 34 3. Organisatsioon ja organisatsiooniteooriad. Organisatsiooni sise- ja 35 väliskeskkond 3.1 Organisatsiooni mõiste 35 3.2 Ettevõte kui süsteem 36 3.3 Formaalsed ja informaalsed organisatsioonid 37 3.4 Sotsiaalmajanduslikud süsteemid 37 3
on institutsionaalne võim isikuvõimu asemel. Institutsionaalne võim on vajadus mõjutada teiste käitumist selliselt, et see on hea kogu organisatsioonile. Isikuvõimuga töötaja pigem kaotab teiste töötajate usaldust ja austust ning võib olla organisatsiooni ebaedukas liider. Motivatsiooni tõukejõudude tundmine võimaldab juhil mõista iga töötaja töössesuhtumist. See võimaldab valida iga inimese jaoks sobivaima inimese.´ Kui vaadata lähemalt, mis on organisatsioon ja kuidas see töötab, siis võib leida sellest sadu ja tuhandeid tööülesandeid. Ülesanded on koondunud töökohtadesse. Töö kujundamine on ülesannete koondamine töökohtadesse. Töötsooni laiendamine. Kui töö on kitsalt spetsialiseeritud, näiteks tootmisliinil, on töötajate motiveerimine tõeline väljakutse. Üks võimalusi spetsialiseerimisest tulenevate puuduste kõrvaldamiseks on töötsooni horisontaalne laiendamine tööulatuse suurendamise kaudu.
Juhtimise alused EKSAMIKÜSIMUSTE TEEMAD Sissejuhatus juhtimise kursusesse Organisatsioon: o Org on ühiste eesmärkide nimel tegutsev inimeste grupp. Inimrühm, kellel on kindlad strateegiad, struktuur ja tehnoloogia ühise eesmärgi nimel. o Organisatsiooni koostisosad: Inimesed Varad Materiaalsed = Ettevõtte rahaline ja füüsiline kapital Immateriaalsed = Intellektuaalne kapital
organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. On tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused. Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on anda tulemusi. Igal org. on vähemalt neli koostisosa : inimesed, tegevused, siseehitus ning varad (ainelised ja rahalised). Org. peab olema suunatud pidevale arengule ( loovus, uuendused, muudatused). Org. peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib. 4. Organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna tegurid. Org. keskkond väliskeskkond sisekeskkond mikrokeskkond makrokeskkond töötajad, vahetult mõjuta- kaudselt mõjutavad juhtimine, kultuur. vad tegurid. tegurid. N: rahvusvahe-
keerulisi ametlikke plaane. Ametliku planeerimise puhul sõnastatakse organisatsiooni eesmärgid mitmeks aastaks, pannakse need kirja ja tehakse organisatsiooni liikmetele teatavaks. Lõpuks koostatakse täpsed tegevuskavad. Planeerimine on tähtis, sest 1. Planeerimine aitab koordineerida tegevust: töötajad saavad teada organisatsiooni eesmärgid ja tegevussuunad ning oma osa selle saavutamisel. Kui töötajad teavad, kuhu organisatsioon liigub ja kuidas nad peavad kaasa aitama eesmärkideni jõudmisel, saavad nad koordineerida ja kooskõlastada oma tegevusi ja töötada meeskonnana. 2. Planeerimine vähendab ebaselgust, sest juhid näevad eesolevaid muutusi, võtavad neid arvesse ja töötavad välja vastavad abinõud. 3. Planeerimisel vähenevad kattuvad ja asjatud tegevused. Kui tegevuskava ja lõpptulemus on selge, saab ebaefektiivsus ilmnähtavaks ning saab parandatud või kõrvaldatud. 4
kuulata (Valk 2003:205). Kommunikatsiooni väga tähtis osa, mis otseselt seostub kuulamisoskusega, on tagasiside. Tagasiside võimaldab juhil kindlaks määrata, kas kommunikatsioon tema ja alluvate vahel on olnud tõhus või mitte. Tagasisidet tuleks seega samuti võtta kui kommunikatsiooni parandamise võtet. Tagasiside juhilt alluvale hõlmab 4 komponenti. 1. Vaatlus vaadeldakse organisatsioonis toimuvat, kuidas alluvad käituvad, kuidas organisatsioon toimib oma osades. 2. Hindamine vaatluse tulemuste tõlgendamine ja tulemuste hindamine organisatsiooni eesmärkide ja visiooni alusel. 6 3. Järeldamine hindamisest lähtuvalt kokkuvõtete tegemine; järeldatakse, mis toimub hetkel ja mis võib hakata toimuma, kui midagi ei muudeta. 4. Arendamine parandatakse tegevust või käitumist; antakse edasi vaatluse
õigus, võime ja kohustus on seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades linna arengu iseärasusi....................................................................................................................................4 Tänu kiirele majandusarengule ja geograafiliselt heale asukohale oli juba 2000. aastaks loodud linnavalitsuses 99 töökohta ja viis teenistust (linnakantselei, linnaarenguteenistus, majandusteenistus, sotsiaalteenistus, finantsteenistus). Loodud töökohtade arv ja teenistused on tänaseks muutunud, asutuses on 89 töökohta. Kõigil viiel teenistusel on teenistuse juht, kelle ülesandeks on organisatsiooni arengueesmärkidest lähtudes arendada ja korraldada oma teenistuse töötajate tööd.............................................................................................................4 1
küsitlusuuringu .........................firmadega, uurib ja analüüsib töötajate eelistusi ja 2 rahulolu ( ptk ... ja Lisa .... ankeet), teostab strateegiliste faktorite analüüsid ( ptk.....) ning töötab välja ja/või teeb ettepanekud vajalike meetmete kasutuselevõtmiseks............... Uurimustöö teostamisel lähtutakse hüpoteesist, et mistahes organisatsioon ei saa olla konkurentsivõimeline, jätkusuutlik ja innovaatiline, kui selle saavutamiseks puudub motiveeritud............................. Ainetöö eesmärk on uurida ja analüüsida.................................................. . Eesmärgist tulenevalt vaadatakse .................................................... funktsioonide ja hõlmatud isikutega. Uurimustöö eesmärgist ja hüpoteesist lähtuvalt on püstitatud järgmised ülesanded:
4. Teadmised on jaotunud üle kogu organisatsiooni. 11. Mida nimetatakse juhtimisulatuseks? Millised on juhtimisulatust mõjutavad tegurid? Juhtimisulatus on ühe ülemuse alluvuses olevate nende inimeste arv, kes otseselt peavad talle aru andma. Juhtimisulatust mõjutavad tegurid: · Organisatsioonisisesed protseduurid. · Alluvate kompetentsus - mida kompetentsemad alluvad, seda rohkem võib neid olla. · Eesmärkide standardsus - kui eesmärgid on kõigile teada ja organisatsioon sõltub väliskeskkonnast vähe, võib juhil olla rohkem alluvaid. · Töö iseloom - mida komplitseeritum ja teadmisi nõudvam on protsess, seda väiksem saab olla juhtimisulatus. · Ekspertide, spetsialistide olemasolu - mida rohkem on eksperte, seda suurem saab olla juhtimisulatus. 12. Mida nimetatakse juhtimistasandiks? Millised on juhtimistasandite arvu mõjutavad tegurid? Juhtimistasand kujutab endast ühel ja samal tasandil olevate juhtimise ametikohtade kogumit.
Organisatsiooni analüüs SISSEJUHATUS Analüüsin organisatsiooni Hotell Malibuu valdusesse kuuluvat toitlustuskohta. Töötasin ise seal 3 kuud teenindajana. Tegu on söögikohaga, kus hotelli külastajad saavad einet võtta. Päeval külastavad toidukohta ka väljaspoolt lõunale tulijad ning nädalavahetustel on võimalik seal sünnipäevasid, peiesid, konverentse jms pidada. Töötajateks on 2 kokka, kes töötavad vahetustega köögis. Leti taga on üks põhikohaga teenindaja ning ülejäänud 5 teenindajat käivad kohal vastavalt vajadustele. Näiteks kui hotellis on palju rahvast, mõni rahvarohke üritus, põhikoha töötajal vaba päev. Kõikide teenindajate tööülesanneteks on klientide teenindamine, kohviku laudade korras hoidmine jne. Toitlustuskoha juhatajaks on hotelli omaniku noor naine, kellel on väga kõrge enesehinnang, varasem töökogemus liigse nooruse tõttu puudub ning samuti ei ole tal mingit erialast haridust. Suure õhtu
Tegevused (Patsiendi vererõhu mõõtmine) Tööoperatsioonid (Manseti paigutamine patsiendi käevarrele) 2. Millised kaasaja töökorraldussüsteemid? Käsitsitöö (tööriistad või vahendid; töötaja) Inimene-masin (masin või seade; töötaja) Automatiseeritud (automaatne masin või seade; töötaja ajutine kohalolek) 3. Mis on organisatsiooni põhiprotsess? Põhiprotsess on tegevuste ahel, millele organisatsioon seab oma fookuse. Kõikide tegevuste keskne osa, milles luuakse lisaväärtus. 4. Mis on organisatsiooni tugiprotsess? Tugiprotsessid tegevuste valdkonnad, mis toetavad põhiprotsessi toimimist (personal, raamatupidamine, asjaajamine jne. 5. Mis on töö analüüs? Töö analüüs on organisatsiooni tegevuses valdkond, mille käigus kogutakse informatsiooni ametikohal tehtava töö kohta, ja uuritakse töö iseärasusi
Reisijateteenistuse töötajad stjuardessid ja klienditeenindajad on suures osas üliõpilased. On ka neid, kes on tulnud tööle klienditeenindaja töökohale otse peale keskkooli. Purser on oma ametikoha saanud täiendkoolituste läbi, eelnevalt peab olemas olema keskharidus. Kuna ise töötasin restorani osakonnas, mis kuulub reisijateteenistusse, siis ei ole ma uurinud, mis täiendkoolitusi on saanud teiste teenistuste töötajad. Restorani osakonna töötajatele korraldab firma veini- ja toidukoolitusi. Laeval täimub kord vahetuse jooksul ka esmaabi koolitus ja paadiõppus. Üle poole aasta laeval töötanud inimesed, kes jäävad laevale tööle püsilepinguga, peavad läbima baaskoolituse (enesepäästevõttes, tuleohutus, esmaabi, laeva turvalisus, isiklik ohutus ja ühiskondlik vastutus), kuna see on eelduseks laeval töötamiseks. Töögraafikud 2 nädalat viibib töötaja laeval ja 2 nädalat puhkab
+ Konfliktide olemus, konfliktide tekkepõhjused, konfliktide lahendamine. + Stressi olemus, stressi liigitus, stressist ülesaamine, konformsus. + Enesejuhtimise olemus. Harjumused enesejuhtimises. + Muutused organisatsioonis. Muudatuste elluviimise protsess. + Muutustele vastuseisu põhjused. + Õppiva organisatsiooni olemus. Organisatsiooni õppimisprofiili komponendid. + Organisatsioonis õppimist toetavad ja takistavad tegurid. + 1 Organisatsiooni definitsioon + Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. 2 Juhtimise definitsioon + Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused.
..................................16 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................17 2 Sissejuhatus Efektiivset, tulemuslikku juhtimist ei saa olla ilma eetikata, ettevõtte enda hea käekäigu nimel on oluline suhtuda teistesse austavalt, väärtustada teisi inimesi ja arvestada sellega, mis toimub ettevõtte sees ja selle ümber. Iga organisatsioon on osa ühiskonnast ja suuremast keskkonnast, ühiskonna ja keskkonnaga mitte arvestamine võib viia tulemuseni, kus ettevõttel polegi enam võimalik tegutsemist jätkata. Inimesed loovad organisatsiooni ja tegelikult luuakse see eelkõige inimeste jaoks. Ka kõiki tooteid ja teenuseid, mida valmistatakse ja mida pakutakse, on loodud just inimeste jaoks ja nende vajaduste rahuldamiseks. Inimesed moodustavad
4. Püüdle ootamatusele, üllata 5. Tegutse fokuseeritult 6. Ole kindel, et sinu rahvas on kaitstud 7. Kasuta oma sõjajõude säästlikult 8. Taotle head koordineeritust 9. Adapteeru, ole paindlik 10. Püüdle lihtsuse poole Ettevõtte strateegilise orientatsiooni komponendid: 1. Ettevõtte põhiväärtused 2. Ärivaldkonna määratlemine 3. Missioon, visioon 4. Eesmärgid 5. Strateegia 6. Taotletav konkurentsieelis 7. Tegevuskava ja organisatsioon Põhiväärtuse mõiste: · Tegevuspõhimõtted, väärtused, eetikakoodeks · Tõekspidamised, millest töötajad oma tegevuses lähtuvad · Mõjutavad organisatsioonikultuuri väljakujunemist, suurendavad ühtekuuluvustunnet · Edu tagatiseks, kui neid tõesti täidetakse Ärivaldkonna määratlemine: 1. Milliste toodete ja teenuste turul konkureeritakse? 2. Milliste konkurentide käitumist tuleks jälgida? 3
strateegilised otsuseda; arusaamatuste lahendaja erandlike probleemide lahendamine; läbirääkija lepingute sõlmimisel organisatsioonile parimate tehingute saamine. 11. Mida võib mõista organisatsiooni ja juhtimisteooria all? a. See kujutab endast organisatsiooni ja juhtimise seaduspärasuste ja põhimõtete kogumit.Teooria sisusks on seisukohad ja järeldused selle kohta, mis on määrav ja miillest tuleb lähtuda, et organisatsioon ja juhtiminne täidaks oma eesmärgi. 12. Kes olid teadusliku juhtimise koolkonna rajajateks? a. Rajanud põhiliselt tööstusorganisatsioonide juhid, iga päev juhtimisega tegelenud inimesed. Frederic Taylor- "ThePrinciples ofScientific Management"Kirjutas esimese juhtimisalase teose. Ta sünastas põhimõtted, mis võib võtta juhtimise teadusliku mõistmise aluseks. 13
Töötajad on firma konkurentsieelis ning personal on firma üks suurimatest kuluallikatest. Näiteks aastatel 2004 a – 2007 a kasvasid palgad perioodi vältel keskmiselt 55%, mistõttu pidi iga töötaja töölevõtmisel kaaluma, kas talle on täismahus rakendust ja millised oleksid alternatiivse värbamise viisid. Majandussurutise ajal 2008-2010 oli personali planeerimine samuti väga oluline, et tööjõukulud oleks optimaalsed ja organisatsioon jääks ellu. Milliste tegevusvaldkondade planeerimine on Eesti organisatsioonides kõige paremal järjel? a) põhitegevuse planeerimine ja finantsplaneerimine b) investeeringute planeerimine ja personali planeerimine c) eksporditegevuse planeerimine ja turundusplaneerimine Lihtsustatult öeldes annab personali planeerimine vastused järgmistele küsimustele Mitu töötajat me vajame? Milliseid töötajaid me vajame? Selleks, et neid vastuseid leida, on meil vaja
Kui mina oleksin juht Kuna ma ise ei ole varem juhtimise valdkonnaga kokku puutunud siis oli minu üllatus suur, et välja on mõeldud niipalju erinevaid strateegiaid, kuidas ühte firmat/meeskonda/kollektiivi edukalt juhtida. Minu unistuseks pole kunagi olnud saada juhiks, kuid nagu vanasõna ütleb "ära iial, ütle iial!". Ja juba peaksingi ma hakkama endale vastu vaidlema, sest mida rohkem ma seda valdkonda uurinud olen seda enam see mulle huvi pakkuma on hakanud. Sõna "juht" on väga tähtis sõna ja tundub väga kõrge ametikohana ja kindlasti on see ihaldusväärne ametikoht kõigile. Kõik me tahame elus juhtida. Kuid kahjuks kõik inimesed ei sobi juhiks. Me kõik oleme erinevad ja on olemas inimtüüpe, kes sobivad töötama erialal, kus nad täidavad käske mitte ei käsi ise. Mulle meeldiks töötada alal, kus mina ei käsiks kedagi. Hea on teha tööd, kus su vastutus ei ole nii suur ja sul on kindlad ülesanded, mida pead tegema. Minu
Muudatuste juhtimine: Missugune muudatus toimus organisatsioonis: Selleks, et tõsta ettevõtte kasumlikust otsustati sulgeda väiksemad osakonnad ja nende töötajad suunata teistesse osakondadesse tööle. 1. Kirjeldage, mil määral allpoodud toodud kaheksa punkti olid täidetud? Lähtudes Kotteri (2004) kaheksast sammust, tuleks esimese sammuna tekitada organisatsioonis möödapääsmatu vajaduse tunne. See tähendab, et organisatsioon tuleks lahti sulatada niimoodi, et kõigil töötajatel tekiks selge ja vaieldamatu põhjus, miks konkreetne muudatus on vajalik. Korraldati koosolek, kus võtsid osa osakondade juhatajad ning neile seletati, miks on vajalik väiksemate osakondade sulgemine ja mida sellega loodetakse parandada. Osakondade juhatajatele (need, kelle osakondade sulgemist kavandati) pandi ülesandeks teavitada nendest põhjustest töötajaid ning neile selgitada, et see muudatus ei
analüüs, kujutlusvõime kasutamine, mõtisklemine, kaalutsemine), valimine (valiku tegemine, otsustamine, teistelt ideede laenamine, uuendamine, leiutamine, välja mõtlemine), ideede arendamine (ideede hindamine, keerukate ideede lihtsustamine, ebasobivatest loobumine, ebaõnnestumisel üritada uuesti), ideede kaitsmine- (teistele tutvustamine ja müümine, kriitika kuulamine, eesmärgi saavutamine ja vastutuse võtmine. 20. Õppiv organisatsioon ja õppimine organisatsioonis. Õppimine toimib kui organisatsioonis on märgata pidevat muutust ja arengut. Madalama taseme õppimine toimub kitsa ülesande piires etteantud reeglite kohaselt. Kõrgema taseme õppimine esineb juhtimistasemetel. Õppimine on ka oma käitumise muutmine, õppimist vigade kaudu, väärtushinnangute muutmine, teadmiste muutmine. Õppimine võiks viia arenguni, ümberkorralduseni, isegi ümberkujundamiseni
annaabi.ee 
