........................................49 Strateegia elluviimine.....................................................................................................................56 ARENGUKAVA.............................................................................................................................61 1 SISSEJUHATUS STRATEEGILISSE JUHTIMISSE Ettevõtte juhtimisel tuleb teha olulisi valikuid Ettevõtte sünd Turumajandusele üleminek Eestis Rõhuasetused strateegilises juhtimises Protsessile (tuleb vaadata kas kõik protsessid on tasakaalus, peab valitsema konsensus) Konkurentsile suurte kontsernide strateegiale Valitsevale äriühingule Globaalsele strateegiale Õppimisele Innovatsioonile Juhtimise praktikale
Riskide juhtimine Õppekorraldus · Hindamine on mitteeristav ehk arvestatud või mittearvestatud · Arvestuse saamiseks on vaja: · Kohalkäimine vähemalt 75% · Grupitööna teostatud 1 struktuurne probleemilahendamine (Kaizen) · Grupitööna tehtud 1 baasriskihindamine · Grupitööna tehtud 1 täielik riskihindamine · Kohtume reedeti 8.30 17:00. Vaadake tunniplaani! Minu kontaktid: [email protected] Helistage 5163000 Skype janek.popell Töökohad · AS Kaubaekspress 1993- 1997 · AS Tere 1997-2000 · AS Kalev 2000-2001 · AS Magnum Medical 2001- 2003 · AS Cargo Handling 2003- 2005 Riskijuhtimine eesmärk pole kahjude ärahoidmine vaid äri kasvatamine Riskijuhtimise filosoofia Risk on pigem võimalus mida tuleb kasutada, kui saatus millega leppida! Samas inimene tunneb 2,5x tugevamini kaotusevalu kui võidurõõmu Riskijuhtimine, see on esmajärjekorras inimeste juhtimine! Matemaatika, mudelid ja protseduurid on k...
TEEMA: SISSEJUHATUS JUHTIMISSE 1) Millisest tegevusest saavad juhid suurema osa oma teadmistest? Tööülesandeid täites ja oma eksimustest õppides. Vähemal määral kaastöötajate ja juhendajagha suheldes ning erialastest teadmistest ja täiendkoolitustest. 2) Kes on juht? Juht on inimene, kellel on vähemalt 1 alluv. 3) Mis on juhtimine? Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärke oma ressursside planeerimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. 4) Nimeta neli sagedamini välja toodud juhtimise ülesannet. · Planeerimine ( eesmärkide püstitamine ja nende saavutamise teede määratlemine) · organiseerimine (kohustuste, õiguste ja vastutuse kindlaksmääramine); · eestvedamine (inimeste motiveerimine vajalike tööde tegemiseks); · kontrollimine (saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega). 5) Kirjelda H. Mintzbergi juhi rolle kirjeldavat mudelit. Suhtlusrollid esindaja, eestv...
Kui oluline on meedia roll poliitilises elus meedia osutub tihtipeale võimsamaks kui võim riigis. meedia käes on kontroll selle üle, mida lasta eetrisse või trükki ning mida mitte. kui meedia on mõne kõrgema võimu esindaja käes võib see mõjutada tõde. näiteks Itaalia peaministrile Silvio Berlusconile kuulub peale panga ja jalgpalliklubi veel ka Itaalia suurimad meediakanalid Italia Uno, Rete Quattro ja Canale 5. miljardärist meediamogul Berlusconi on üks vastuolulisim riigijuht tänapäeva poliitikas. Berlusconi on vailedamatult üks parima esinemisoskusega poliitikuid, kes valdab peensusteni avaliku suhtlemise, kommunikatsiooni ning teleesinemise kunsti, manipuleerides teadlikult selle massiga, keda on Itaalias umbed 58 miljonit ning kellest väga suur osa hääletab valimistel ikka ja jälle Berlusconi poolt. seda seetõttu, et peaminister on osav manipuleerija. ta teab mida inimestel vaja on. berlusconi teeb ärimeestele kasulikke tehinguid...
Kõrgema taseme vajadus: Motivatsioonifaktorid - mille olemasolu võib tekitada rahulolu (saavutusvajaduse rahuldamine, vastutuse usaldamine, enesearendamise võimalus tööl, huvipakkuv töö, tunnustus). Madalama taseme vajadus: Hügieenifaktorid ei motiveeri, mõjutavad rahulolu või rahulolematust tööga (palk, kindlustunne tööl, töötingimused, kontrolli tihedus, ulatus, inimestevahelised suhted, töökultuuri juhtimise kvaliteet. I Sissejuhatus juhtimisse kordamisküsimused 1. Mida võib nimetada organisatsiooniks?Millised on organisatsiooni tunnused?Organisatsioon on inimrühm, kellel on kindlad strateegia, struktuur ja tehnoloogia ühise eesmärgi saavutamiseks. Tunnused: areng, loovus, uuendused, muudatused 2. Mis tingib organisatsiooni tekke?Ühise eesmärgi poole püüdlemine. 3. Millised on eduka äriorganisatsiooni eesmärgid? a
5. Suur ülemaailmne majanduskriis Mis sa arvad, miks nimetatakse börsil krahhieelset aega ahnuse ajaks? Paljud investorid on hästi teeninud, raha tuuakse julgemalt turule ning seetõttu tuli turule rohkem välisinvestoreid. Milline roll oli (on) meedial börsikrahhis? Seda, mida meedia kirjutab, seda ka usutakse, nii tehakse. Mida peetakse suure depressiooni põhjusteks? Kaupade ületoomine Ebamajanduslik käitumine Riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse Milline neist põhjustest oli sinu arvates kriisi kujunemisel olulisem? Ebamajanduslik käitumine: inimesed võtsid liiga kergekäeliselt laene, laenusid mis võeti ei suudetud enam tagasi maksta. Kuid kõik see oli riigi süü, sest riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse. Milles seisnes Roosevelti uus kurss? Panganduses President sules kõik pangad ja keelas taasavamise ilma vastava
piisavalt USA tooteid ning neil tekkis seetõttu ületootmine. Euroopa aga süüdistas USA-d kriisi tekkimises ning tõi põhjuseks, et nad ei saa oma kaupu USA-s müüa kõrgete sisseveomaksude pärast. Tänapäevani pole ajaloolased ja majandusteadlased jõudnud peapõhjuse suhtes üksmeelele. Näiteks arvavad mõned, et tähtsaim põhjus oli kaupade ületootmine. Teised arvavad, et tähtsaim põhjus oli, et riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse. Mina isiklikult arvan, et tähtsaim põhjus oli, et riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse. Ülemaailmse majanduskriisi lõpuks nimetati 1933.aasata. 1932.aastal valiti USA presidendiks Franklin Delano Roosevelt, kes koostas New Deali majanduskriisist väljatulemiseks. Seda järgides hakkas USA majanduskriisist välja tulema. Prantsusmaal võttis see rohkem aega, sest nad hakkasid New Dealiga sarnaseid seadusi rakendama 1930.aastate teisel poolel. Suurbritanniale avaldas
Ameerikas kui ka Euroopas, samuti muudes tööstuslikult arenenumates maades. Euroopasse jõudis kriis, kuna nende majandus sõltus USA omast. Kriis mõjus kohati kuni II MS alguseni. Franklin D. Roosevelt tõi suurest majanduskriisist välja uue kursiga (New Deal) See pidi ergutama tööstust ja looma uusi töökohti. See oli suur ja mitme aasta peale jagatud tegevuskava. Põhjused: 1. ületootmine 2. ebamajanduslik käitumine 3. riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse Erines eelnevatest majanduskriisidest sest: 1. hulgi toodetud kaubale ei olnud tarbijaid 2. suur tööpuudus, nälg, mässuoht, muud probleemid 3. kestis kauem, 5 aastat Aasias (1931) Eesmärk: Jaapan tahtis saada kogu aasia valitsejaks alustades Hiina vallutamisega Sissetung: jaapanlased tungisid Hiinasse (Mandzuuria) Tagajärg: vallutati Mandzukuo, Jaapan lahkus Rahvasteliidust, aga mitte Hiinast Itaalia (1935) Eesmärk: Rooma Impeeriumi taastamine
Teostati uus kurss, mille kava elluviimine pidi ergutama tööstust ning looma uusi töökohti. Riik otsustas, mida ja kui palju toota, kellele ning millistel tingimustel toodangut müüa jne. Kuidas muutis konveieri kasutuselevõtt tööliste tingimusi? Töö muutus tervist kahjustavaks, võimaldas kasutada tootmises standardseid detaile ja tõhusamaid töövõtteid. Mida peetakse suure depressiooni põhjuseks? Kaupade ületootmine, ebamajanduslik käitumine, riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse. Roosevelti reformid: Panganduses: kehtestati kontroll panganduse üle. President sulges kõik pangad ja keelas nende taasavamise. Põllumajanduses: riik hakkas reguleerima põllumajandust. Põllumeestele tehti ettepanek vähendada tootmist ja selle eest maksti neile hüvitist. Tööstuses: võeti vastu seadus, mille alused üritati luua uusi töökohti, reguleerida tööjaotusi, sissetulekuid jne. korraldati ka hädaabitöid. Sotsiaalhooldekandes: riik hakkas hoolitsema abivajajate eest
FAYOL/ 4. Millised olid klassikalise bürokraatliku koolkonna põhilised seisukohad ja kes oli tuntumad esindajad? Selge tööjaotus, selge hierarhia, formaalsed reeglid ja protseduurid, süsteemne tulemuste alusel edutamine. Tähtis on täpselt ja tõhusalt toimiv organisatsioon. MAX WEBBER 5. Hawthorne efekt "Inimesed kalduvad oma tegevuses normist kõrvale, kui nad on tähelepanu keskpunktis". 6. Milline oli Douglas McGregory panus juhtimisse, ning millised olid tema põhilised seisukohad? Mcgregor vaatles inimesi ja avastas, et inimesed jagunevad kahte gruppi käitumise alusel. X-tüüpi inimesed pole ise initsiatiivikad kuid kui neile ülesanne kätte anda, teevad nad selle ära, neid tuleb pidevalt tagant utsitada ja kontrollid, sellised inimesed väldivad vastutust, teevad vaid niipalju, kui neilt nõutakse. Y-tüüpi inimesed on initsiatiivikamad, võimelised ise endale
Sotsiaaldemokraatia sümboliks on erinevais riikides kas punane nelk või punane roos. 3.slaid Praegune sotsiaaldemokraatia on laenanud mitmeid põhimõtteid moodsast liberalismist ehk sotsiaalliberalismist. Näiteks: võrdsete võimaluste põhimõte, positiivse vabaduse põhimõte (Riigi sekkumine majandusellu on lubatud, sest see suurendab kodanike sotsiaalset heaolu). Sotsiaaldemokraatia arvestab majandusdemokraatia põhimõtetega, tööliste kaasamine ettevõtte juhtimisse suurendab sotsiaalset sidusust. 4.slaid Ajalugu: Tekkis 19. sajandi lõpul sotsialistide nn. revisionistliku suuna pooldajate hulgas.Tekkis vastukaaluks kapitalismile(kehvad olud, vaesus, maj ja sots ebavõrdsus, sotsiaalne tõrjutus, sotsiaalse turvalisuse ja töökaitseseaduste puudumine). Erinevalt sotsialismist eitati revolutsioonilisust ja pooldati ühiskonna arendamist reformide teel. Lahknes sotsialismist I Maailmasõja ajal. 5.slaid Eesmärk:
KAASAMISE RAKENDAMINE MUUTUSTE JUHTIMISEL Ologobo C. Andrew, Saudah Sofian, 2012 Individual Factors and Work Outcomes of Employee Engagement.. Procedia-Social and behavioral Sciences, 2012 (40): 498-508 Töötajate kaasamine organisatsiooni juhtimisse. On suur vahe, kas ettevõttes töötavad lihtsalt palgalised, või on nad kaasatud laiemasse projekti. Töötajate kaasamine mõjutab ettevõtte sisekliimat, inimeste lojaalsust ja tõstab tööviljakust, töötulemused paranevad. Suurem arv kaasatud alluvaid aitab organisatsiooni meelitada rohkem andekaid töötajaid, kui mittekaasatud töötajad on vähem viljakad, puuduvad sagedamini töölt, nendega kaasnevad suuremad koolitus-ja värbamiskulud. (Gallup 2005).
börsil kauplejad kartma ja püüdsid kiiremas korras oma aktsiad maha müüa. Müüjaid oli korraga palju, mistõttu langesid ka väärtpaberite hinnad. Väärtpaberiturgu tabas kokkuvarisemine ehk krahh, millele järgnes suur majanduskriis. Veel peale selle olid USA majanduskriisi põhjusteks veel ka massiline tarbekaupade ületootmine: elanike palk oli väike ja ei suudetud nii palju kaupa osta kui toodeti; laene anti liiga kergekäeliselt ning ka see, et riik ei sekkunud majanduse juhtimisse. Pärast majanduskriisi puhkemist nõudis USA tagasi kõik Euroopasse antud laenud ning kehtestas suured tollimaksud. Selle tõttu jõudis majanduskriis Euroopasse ja sealt siis omakorda edasi teistesse maailmajagudesse. Minu arvates ei oleks pidanud USA seda tegema, sest USA majanduse vigade pärast pidid ka paljud teised riigid majanduskriisi käes kannatama. 1933. aastal võeti kasutusele USA president F. D. Roosevelti koostatud New Deal (Uus kurss),
reduktsioon, tänu millele vabastati riigitalupojad pärisorjusest, kuigi suur osa talupeogi ei vabanenud. Kehtestati talupoegadele ka õigus oma mõisniku peale kaevata ja sisse seati vakuraamatud, kuhu sisse märgiti kõik talupoja koormised. Sellega anti talupoegadele palju vabadust juurde ja piirati mõisnike võimu nende üle. Kahjuks halvenes kiiresti linnade olukord. Nimelt kaotati neil linnaõigused. Rootsi riik hakkas tegema mitmeid ettekirjutisi ja sekkuti ühe enam linna juhtimisse. Oma iseseisvuse suutis vaid Tallinn kindlustada. Linnades elasid enamasti vaid Rootsi või Saksa kaupmehed, eestlasi oli väga vähe. Kiiresti arenes kunst ja haridus Rootsi ajal. Sel ajal oli baroki hiilgeaeg. Tänu Martin Lutheri reformdele hakati tõlkima Piiblit Eesti keelde. Rootsi ajal elasid mitmed kultuuritegelased, tänu kellele arenes haridus rahva seas. Aastal 1630 loodi Tartus Akadeemiline Gümnaasium Johan Skytte poolt, sellest kasvas välja aga juba 1632. aastal
Kuna tundides osalemine oli vabatahtlik ja koolis ei premeeritud edukaid ega karistatud ebaõnnestujaid, eeldati, et õpilased märkavad, et tähtsaim asi õppimises on see, et nad õpitut ise väärtustavad. Koolid püüdsid aktiivselt põimuda oma kogukonna igapäevasesse tegevusse ja vanematele loodi kanaleid kooli kasvatustöö ja juhtimise mõjutamiseks. Vabade koolide demokraatlik juhtimismudel ei olnud lihtsalt organisatoorne lahendus laste ja vanemate haaramiseks kooli juhtimisse. Nimetatud lahendusega püüti lisaks õpetada lastele praktikas demokraatlikke tegevuspõhimõtteid ja avaliku esinemise oskusi. Graubard (1972: 188) tõdeb, et osa vabade koolide õpetajaist tegutses lihtsa malli kohaselt, kus vaba kooli filosoofiaks oli vastuseis halbadele asjadele (nagu teadmine, autoriteet ja süsteem) ja heade asjade (nagu vabadus, kogukond ja loovus) heakskiitmine. Vabad koolid pidasid soodsat õppimiskeskkonda tähtsamaks õpetuse sisu
see õnnestus, kuid varsti tungis Hiina neile kallale.*ÜRO üksused taandusid, kuid jäid pidama*1953 sõlmiti rahu Berliini ülestõus : * 1953-avalik vastuhakk(massirahutused)*Lääs ei tulnud appi ja NSVL suutis rahutused lõpetada. Kriis Kesk/Ida-Euroopas *Hrustsov mõistis osaliselt hukka salinismi ja isikukultuse*NSVL tegi järelandmisi*see tekitas lootust(poolas streigid) Ungari ülestõus:*1956 ülestõus Poolas *uue ameti juhtimisse Nagy(lubas Ungaris üles ehitada demokraatia) *4 nov 1956 alustas NSVL sissetungi Budabesti(mäss lõpetati; paljud surid, põgenesid;Nagy poodi) BALTI RIIGID:*Ülestõusud Leedus *Sakslased hõivasid Baltimaad(loodeti vabadust)*okupatsioonireziim *holokaust*soomepoisid(eraldi rügimendid, kes polnud ei vene/saksa poolel)*1944 suudeti punaarmee Narvas tagasi hoida*2 sept 1944 astus sõjast välja Soome+taganesid saksa väed*prooviti taastada
3) Vale majandamine-riigi toetusel võeti palju laene , millel polnud õiget otstarbet. 4) Riigi sekkumatus majandusse-riik ei soovinud ennast segada majanuduskriisi. 5) Majanduskriis algas aastal 1929 ja lõppes 1933.aastal 2.Nimeta suure depressiooni põhjuseid. 1) Ületoomine-inimesed ei ostnud nii palju tarbekaupu , kui toodeti 2) Ebamajanduslik käitumine-võeti kergekäeliselt laene. 3) Riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse. 3.Loetle reforme , mida viis Roosevelt majanduskriisist välja tulemiseks läbi. 1) Panganduses:Kehtestati kontroll panganduse üle.President sulge kõik pangad ja keelas neid vastava loata taasavada, mida lubati vaid elujõulistel pankadel. 2) Põllumajanduses:Riik hakkas põllumajandust reguleerima.Kehtestati vastav seadus.Tehti ettepanek vähendada tootmist , riik maksis selle eest toetust.
majandussideme ja tootmiskorraldused2)Kogumajanduse elu allutati sõjatehnika tootmisele3)Tarbekaupade tootmine vähenes4)Tööjõuna kasutati naisi, noorukeid ja sõjavange5)Kehtestati üldine töökohustus ja võeti vastu seadused mis keelasid palganõudeid ja streike6)Riiklikud tellimused kasvatasid suurettevõtete kasumit7)Riikide majanduselu hakati tugevalt reglementeerima ja kontrollima8)Riik andis krediiti ettevõtetele mis väljastasid sõjatoodangut9)Riik sekkus majanduselu juhtimisse, hakati jaotama kütet, tööjõudu ja tooraineid Uuendused Sõjapidamises:1)Võeti kasutusele kaevikud2)Võeti kasutusele kuulipilduja3)Rajati kaitserajatised4)Uued väejuhid5)Võeti kasutusele lennukid Muutused Jõudude vahekorras:1)USA muutus mõjukamaks2)Saksamaa lüüa saamine oli triumf Prantsusmaale ja Inglismaale3) Venemaa lagunemisel tekkisid uued riigid4)Austri-Ungari lagunemisel tekkisid uued riigid
b) ühiskondlikus elus ja poliitikas: võim koonudb 1 isiku või väiksema grupi inimeste kätte. a) võim 1l parteil b) Kodanlikud vabadused piiratud. kultuuris ja ideoloogias: a) sõnavabadus keelatud b) 9. Ülemaailmne majanduskriis 1929 - 1933. 4p 9.1. Nimetage kaks kriisi tekkimise põhjust. - ületootmine põllumajanduses -väärtpaberite hind langes kohutava kiirusega 9.2. Nimetage kaks abinõu, mida kasutati kriisist väljumiseks. - riigi sekkumine majanduse juhtimisse, tööpuuduse vähendamine. - Diktatuuride kehtestamine- finantsabinõud 10. Nimetage Saksamaa kaks sammu, mis viisid Teise maailmasõjani. Põhjendage oma valikut. 4p sündmus 1 p, koos selgitusega 2 p 1. ja 2. sündmus: Inglise-Saksa mereväelepe, Saksa väed Reini Demilitariseeritud tsoonis Põhjendus: Versailles süsteem varises kokku, Suur- Saksamaa idee elluviimine 11. Nimetage kolm olulist tegurit, mis aitasid kaasa demokraatia säilimisele Euroopas ja
b) ühiskondlikus elus ja poliitikas: võim koonudb 1 isiku või väiksema grupi inimeste kätte. a) võim 1l parteil b) Kodanlikud vabadused piiratud. kultuuris ja ideoloogias: a) sõnavabadus keelatud b) 9. Ülemaailmne majanduskriis 1929 - 1933. 4p 9.1. Nimetage kaks kriisi tekkimise põhjust. - ületootmine põllumajanduses -väärtpaberite hind langes kohutava kiirusega 9.2. Nimetage kaks abinõu, mida kasutati kriisist väljumiseks. - riigi sekkumine majanduse juhtimisse, tööpuuduse vähendamine. - Diktatuuride kehtestamine- finantsabinõud 10. Nimetage Saksamaa kaks sammu, mis viisid Teise maailmasõjani. Põhjendage oma valikut. 4p sündmus 1 p, koos selgitusega 2 p 1. ja 2. sündmus: Inglise-Saksa mereväelepe, Saksa väed Reini Demilitariseeritud tsoonis Põhjendus: Versailles süsteem varises kokku, Suur- Saksamaa idee elluviimine 11. Nimetage kolm olulist tegurit, mis aitasid kaasa demokraatia säilimisele Euroopas ja
Konkurentsi eelise saavutamine-süsteemne tegevus,mis hõlmab järgmisi valdkondi: 1)tootmiskorraldus ja või tehnoloogilise eelise saavutamine 2)personali eelise saavutamine-teadmised,oskused,hoiakud,vilumused 3)toote väärtuselise eelise saavutamine 4)kombinatsioon eelmistest saavutustest arvestades võimaluste kasutamise efektiivsust. Usa majandusteadlane Porter võttis kasutusele väärtusahela mõiste,mis tähendab,et toodete voo juhtimisse tarnijalt tarbija suunas suurendavad logistika ja turunduse tegevust tarneahelas lükuva tppte lisaväärtus.Porter lisas tarneahela käsitlusse väärtuse ,mida mõjutab tootmine, jaotustegevus,toodete kättesaadavus.toodete müük,klienditeenindus. Tarneahela olulised omadused: 1)tarneahela on täielik protsess lõpptarbija varustamiseks kaupade ja teenustega 2)logistilisi operatioone materjali esialgsest tarnijast kuni lõpptarbijani viimisel
tervikuks sulatatud tegevuskava d) Operatiivsete eesmärkide ja nende saavutamise teede omavahel seostatud ning üheks tervikuks sulatatud tegevuskava 12. Ettevõtte missioon annab vastuse järgmistele küsimustele: a) Milline on antud äri olemus? b) Milline on ettevõtte majanduslik eesmärk? c) Mida püütakse teha oma tarbija jaoks? 13. Motiveerimise eesmärk on: a) Saavutada töötajate vähene vahelesegamine juhtimisse b) Suunata inimeste pingutused ettevõtte eesmärkide paremaks täitmiseks c) Töötajate hindamissüsteemi väljatöötamine 14. Kontrollimine organisatsiooni ja juhtimise teoorias on: a) Saavutatu võrdlemine eesmärgi või plaanituga b) Varguste vältimine ja ärahoidmine c) Lojaalsuse kindlakstegemine 15. Tavaliselt delegeerimisega kaasneb: a) Delegeeritavale vabaduse andmine töötulemuste saavutamise viisi üle otsustamisel
2. Nimeta ja selgita nelja majanduskriisi põhjust: (8 punkti) 1) maailmajandse kohanematus esimesest maailmasõjast oli jäänud hulgaliselt lahendamata majandusprobleeme 2) kaupade ületootmine kaupu toodeti rohkem kui inimesed suutsid neid osta. 3) vale majandamine- riigi toetusel võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda või osta tarbekaupu, kuid ühel etkel muutus laenukoormus üleliia suureks. 4) riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse inimestel polnud piisavalt raha kaupade ostmiseks, kuna väike osa inimesi sai suurema osa tuludest. 3. Täida lüngad. (14 punkti) Majanduskriis puhkes 24 oktoobril 1929 aastal, seda päeva on nimetama hakatud ka Börsikrahhiks . 1929 aasta börsikrahhile järgnenud majanduskriisi on hakatud nimetama ka Suureks Depressiooniks . Kriis levis kiirelt üle maailma. Olukorra päästmiseks kasutasid ettevõtete omanikud kõikvõimalikke vahendeid:
Hilise vabariigi ajal mindi üle palgasõjaväele. Sest, et pidevateks sõdadeks ja võimuhoidmiseks vallutatud aladel oli vaja alalist sõjaväge. Võrdle Rooma vabariigi- ja keisririigiaegset riigikorraldust. vabariik keisririik 2 konsulit- Neile kuulus kõrgeim võim Keiser- täitis mitu ametit, mis kõik kokkuu riigis ja nad olid kõrgemad magistraadid tegid temast riigi tegeliku juhi. Tähtsamate Magistraadid- Riigi juhtimisse valitud 2 provintside asevalitsejana käsutas keiser juhti, kes pidid arvestama üksteise kõiki Rooma vägesid ja rahvatribuunina oli arvamustega. Igal aastal valiti uued tal vetoõigus kõigi magistraatide otsuste magistraadid. üle. Rahvakoosolek-Lihtrahvas sai Magistraadid- Magistraadid viisid ellu rahvakoosolekute toimumisaegadel keisri otsuseid. Magistraadiks saamine ja riigiasjades osaleda
Tuleks kasutada ära kõiki resursse, mis on ettevõttel juba olemas ning samuti olema innovatiivne ja uuendustele avatud. Juhtimine peab olema selge ja arusaadav kõikidele ettevõttes olevatele isikutele. Samuti peab organisatsiooni dokumentatsioon olema korrekselt vormistatud, täidetud ja arhiveeritud. Sotsiaalettevõtte personal peab olema teatud oskustega, kompetentsusega ja arenguvõimeline. Personali tuleb kaasata organisatsiooni juhtimisse. Töökeskkond peab olema personalile turvaline ja vastama heaolu tingimustele. Organisatsioon peaks ka panustama töötaja õppimisse ja koolitamisse. EQUASS kvaliteedimärgiga hinnatud ettevõttes peavad olema tagatud kõikide õigused. Peale õiguste tuleb ka kindlasti järgida eetikakoodeksit. 3 Üheks väga oluliseks punktiks on kindlasti koostöö. Koostöö peab toimima nii
aasta oktoobris, kui USA majandust tabas võimas tagasilöök. Majanduskriisi peamisteks põhjusteks olid maailmamajanduse kohanematus, kaupade ületootmine ja vale majandamine. Kriis jõudis ka Euroopa riikidesse, kuna nende majandus sõltus Ameerika omast. Majanduskriis kestis mitu aastat. Selle lõpuks nimetatakse 1933. aastat, kui Ameerika Ühendriigid hakkasid majanduslangusest üle saama. Ma arvan, et kriisi peapõhjuseks oli see, et riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse. Väike osa inimesi sai suurema osa tuludes ja ülejäänul neist ei olnud piisavalt raha kaupade ostmiseks. Kui riik oleks, aga sekkunud ja kehtestanud rikastele suuremad maksud, oleks saanud saadud raha kasutada vaesemate aitamiseks. Nii ei oleks ka ületootmist tekkinud, kuna vaesemate ostujõud oleks suurenenud. Kriisiga kaasnes ka enneolematult suur tööpuudus, nälg, mässude oht ning muud sotsiaalsed probleemid. 1920. aastal USA-st maailmamajanduse juhtriik
Demokraatia on üks tähtsamaid euroopalikke väärtusi. See valitsusviis loodi Euroopas ning seda kasutab enamik Euroopa liidu riike. See tagab inimestele vabaduse oma riigi valitsemises kaasa rääkida. Demokraatia annab inimestele võimaluse oma riiki otseselt juhtida ning kujundada täpselt selline ühiskond, mis vastab rahva vajadustele. Näiteks Hiinas või Põhja- Koreas puuduvad inimestel sellised vabadused. Riigi juhtimisse sekkumine võib kaasa tuua palju probleeme või kujundada koguni eluohtlikke olukordi. Näiteks kui prantslased pole mõne valitsuse otsusega rahul, siis on neil täielik õigus minna selle otsuse vastu tänavatele meelt avaldama. Põhja - Koreas ei tule taoline ettevõtmine aga kõne allagi. Eestis saavad inimesed otsustada, kes neid riigikokku esindama läheb, kellest saab uus linnapea või milline erakond koostab valitsuse. Rahval on vabadus hääletada just selle kandidaadi poolt, keda ta
a. vastutus b. jõupingutus c. töötingimused d. oskused e. toimetulek f. eesmärgi saavutamisele suunatus Küsimus 14 Õigused a. on vajalikud kohustuste täitmiseks b. pärsivad omaalgatuse kasutamist organisatsioonis c. on töösuhe Küsimus 15 Motiveerimise eesmärk on: a. töötajate hindamissüsteemi väljatöötamine b. suunata inimeste pingutused ettevõtte eesmärkide paremale täitmisele c. saavutada töötajate vähene vahelesegamine juhtimisse Küsimus 16 Juhitavusnormi all mõistetakse a. ülemuste arvu ühe alluva kohta b. juhile vahetult alluvate töötajate piirarvu c. ettekirjutust, mis määrab nõudmised juhi haridustasemele d. tööde arvu, mida juht peab regulaarselt iga päev tegema Küsimus 17 Ebaefektiivse delegeerimise sümptomiteks on: a. töötajad segavad teid sageli b. tööhulk töölaual aine kasvab c. tähtaegadest peetakse kinni d. töötajad on motiveeritud ülesandeid täitma Küsimus 18
piires). Profiilid erinevad karjääri liikumisteede (ametikohtade arvu, töötamise aja ja karjääri suuna poolest) Karjääri aktiivsusnivoo pingutus, mida tehakse ametikoha vahetamiseks karjääri eesmärgil. Karjäärialase liikumise variandid Vertikaalne üles või allapoole (edutamine, tagandamine). Horisontaalne ühe ja sama juhtimistasandi piires (asendamine, üleviimine). Radiaalne töötaja kaasamine organisatsiooni juhtimisse tingimusel, et tema tööülesanded ja ametinimetus jäävad samaks (osalemine projektides ja töögruppides). Karjäärialase liikumise mudelidVertikaalne karjäär omane juhtidele, tuleneb organisatsiooni hierarhilisest ülesehitusest. Liigutakse esmatasandi juhtide ametikohtadelt kesk- tippjuhtide ametikohtadele (tegevjuhi karjäär). Eksperdikarjäär töötaja areng ühe ala piires, mis on seotud tegevusega mingeid konkreetseid oskusi
Economic Hit Man kuidas arengumaid meelitatakse võtma vastu laene, mis peaksid nende majanduslikku olukorda parandama. Tegelikkus on siiski midagi muud.Kui rahumeelsest kokkuleppest keeldutakse on järkmiseks sammuks sõjaline agressioon. Laenu antakse riikidele,mille eesotsas on korrumpeerunud riigipead.Seega ei läheb raha mõne üksiku inimese kasutusse, mitte riigi infrastruktuuri parandamiseks. Kui on selge, et ei too riik ei suuda laenu tagasi maksma, siis sekkutakse riigi juhtimisse ja võetakse kontrolli alla looduslike maavarade eksport. Pärast laenusumma tagasi saamist lastakse riigi majandus kunstlikult põhja, et tulevikus oleks lihtne seda riiki mõjutada. Näiteks võib tuua Ecuadori Peruu ja Boliivia, kus rahvas tõstab häält hiiglaslike laenude vastu, mis on võtud mõne üksiku riigi ametniku poolt. Argentina on juba keeldunud Maailmapanga poolt antud laene tagasi maksma, kuna võimule on saanud inimesed, keda ei anna ära osta
Nt. Austria-Ungari, Venemaa ja Saksamaa. Sõja mõju majandusele avaldus selles, et Senised majandussidemed ja tootmiskorraldused aeti segi Tarbekaupade tootmine vähenes Hakati kasutama naiste, noorukite ja sõjavangide tööjõudu Kehtestati üldine töökohustus Võeti vastu seadused, mis keelasid esitada palganõudmisi ja streikida Kasvasid suurettevõtete kasumid Majanduselu hakati tugevalt reglementeerima ja kontrollima Riik sekkus majanduselu juhtimisse Riik toetas ettevõtteid kes tegid sõjatoodangut, see laostas väiketootjaid Uuendused sõjapidamises: Kaeviku ehk positsioonisõda Kuulipilduja kasutuselevõtmine Kaitserajatise ehitamine Lennukid Tankid Õhukaitsesuurtükivägi Allveelaevad Muutused jõudude vahekorras: Tugevaks muutus Ameerika Ühendriikide majanduslik seisund ja poliitiline mõjukus maailmas Uue jõuna tuli rahvusvahelise areenile Nõukogude Venemaa.
kuid täismahus ilmus see alles 1739. aastal. Ilmus ladinakeelne eesti keele grammatika.1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool. Talupoegade jaoks otsustas Rootsi riik sisse seada rahvakoolide süsteemi. 11. Võrrelge Eesti linnade arengut Rootsi ajal (3 muutust). Sadamalinnade, eriti Narva ja Tallinna osatähtuse suurenemine, Tartu tähtsus vähenes. Väiksemad linnad kuulusid läänistatud aadliperedele. Riigivõim hakkas üha enam sekkuma linnade juhtimisse, tulid ettekirjutused. Vaid Tallinnal oli teistest linnadest suurem iseseisvus. 12. Hinnake Rootsi aja mõju eesti ala majanduslikule arengule. Liivi sõda tõi kaasa kohalike kaupmeeste laostumise. Siinne kaubandus koondus peaaegu täielikult võõramaiste kaupmeeste kätte, sest aadlikel oli ülemerekaubandusega tegelemine keelatud. Uued kaubandusolud lubasid areneda sadamalinnadel ning seetõttu kiratsesid sisemaalinnad
o kommenteeritud väljaanne, mis valmib hiljemalt aasta jooksul peale seaduse jõustumist. o töölepinguseaduse juhendmaterjalid töötajale ja tööandjale, valmivad hiljemalt seaduse jõustumiseks. Juhendmaterjalide ettevalmistamisse kaasatakse sotsiaalpartnerid. Tööturu institutsioonide ümberkorraldamine · Tööturuamet ja töötukassa liidetakse aastal 2010, selle tulemusena tekib avalik-õiguslik isik, mille juhtimisse on kaasatud riik ja sotsiaalpartnerid; · Uue institutsiooni majandus- ja personalikulud kaetakse töötuskindlustusmaksetest; · Töötutoetust ja aktiivseid tööturumeetmeid rahastatakse riigieelarvest · Reformi tulemusena ei tõuse töötuskindlustusmaks tööandjale ja töötajale kokku üle 1,5% taseme; · Riik ei panustata töötuskindlustussüsteemi täiendavaid vahendeid kui töötukassa satub makseraskustesse.
siis üks põhjusi oli ka kaupade ületootmine. Konveieri kasutusele võtt võimaldas kaupu kiiremini toota, mis tingis liigse kaupade tootmise, inimesed ei tarbinud nii palju kaupu kui tehased valmistasid. Kolmandaks põhjuseks võib lugeda maailma majanduse kohanematuse, kuigi Esimene maailmasõda oli lõppenud kümmekond aastat tagasi, olid siiski säilinud hulgaliselt lahendamata majandusprobleeme. Peapõhjuseks võiks siiski pidada riigi soovimatust sekkuda majanduse juhtimisse. Kriisi mida kutsuti ka Suureks depressiooniks, tõi kaasa miljonite inimeste töökaotuse, need vähesed kellel õnnestus töö säilitada, said aga väga väikest palka, millega suudeti vaevu ära elada. Sissetuleku kaotusega kaasnes jõuetus maksta laene ning sageli kaotasid inimesed oma eluasemed, mis olid soetatud suurte laenude eest. Taaskord võib sarnasusi märgata 2009. a kriisiga, kus paljud inimesed kaotasid oma kodud ja autod, sest ei suutnud laene enam tagasi maksta
miks puhkes suur ülemaailmne majanduskriis ehk Suur Depressioon, millal see aset leidis, mida see endast kujutas, miks levis see üle maailma (lk 24-25) See järgnes 1929. a. Börsikrahhile. Tuhanded ettevõtted läksid pankrotti; inimesed jäid töötuks; olid näljahädad. Põhjused: ületootmine (toodeti palju, tarbijaid oli vähe); ebamajanduslik käitumine (inimesed võtsid laene ja ei suutnud tagasi maksta); riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse. milliseid viise kasutasid erinevad riigid kriisist väljumiseks, näited (lk 23). USA riik hakkas majandusellu sekkuma. Paljudes riikides, kus demokraatia oli nõrk, asendus see diktatuuriga. 4.Kes olid W. Wilson (lk 8, 12), G. Clemenceau (lk 8, 12), D. Lloyd George (lk 8, 12), F. Franco (lk 18), F.D. Roosevelt (lk 23)? Iseloomusta nende rolli 1920.-30. aastate poliitikas! W. Wilson USA president. 1918 a. esitas rahukava, mida nimetati Wilsoni 14 punktiks. Pariisi
majanduslik käekäik. Saksamaa oli omadega läbi, raha väärtus langesülikiirelt, lõpusk enam raha ei kasutatud. 1929. algas ülemaailmne majanduskriis , millest tuldi välja alles 1933. aastal ja hiljem. Peagi algas usu sõda niiet olukord ei jõudnudki eriti paraneda. Ülemaailmse majanduskriisi põhjused aj tagajärjed: Põhjsued: ületootmine, ebamajanduslik käitumine( lõhkilaenamine), Riigi mittesekkumine majanduse juhtimisse, maailmamajanduse ohanematus, palju lahendamata majandusprobleeme Tagajärjed. Kestis eelmistest kauem- 5 aastat, uued tootmisviisid võimaldasid kül ltoota, kui dneile polnud tarbijaid, kriis tõi kaasa nälja ja suure tööpuuduse, muud sotsiaalsed probleemid. Riik pidi rakendama meetmeid , et majandust turgutada. Roosevelt tegi new deali, mis oli Usa majandusele väga kasulik.
võimalik toode 4) Ärilogistika ajaloo 6 staadiumit 1. Ärilogistika kontseptsiooni teadvustamine jaotuse ja jaotuskulude uuringud Euroopas ja USA-s 2. Põhirõhk logistikasüsteemi kulude vähendamisel logistika kogukulude minimeerimine 3. Klienditeeninduse tähtsuse teadvustamine kasvavad logistikakulud kaeti klientide kasvanud rahulolu tõttu kasvanud läbimüügi kasumiga 4. Arvutisüsteemide juurutamine logistilisse juhtimisse suurte andmemahtude töötlemine arvutil 5. Logistika integreerumine organisatsioonilistesse struktuuridesse arvutivõrgud annavad võimaluse koordineerida ja kontrollida ettevõtte kõiki tegevusfunktsioone 6. Strateegilised partnerlussuhted ettevõtteväliste organisatsioonidega koostöö klientide, vedajate ja tarnijatega kasvab tegevuste omavaheline koordineeritus 5) Logistika arengutegurid 1
majanduslik käekäik. Saksamaa oli omadega läbi, raha väärtus langesülikiirelt, lõpusk enam raha ei kasutatud. 1929. algas ülemaailmne majanduskriis , millest tuldi välja alles 1933. aastal ja hiljem. Peagi algas usu sõda niiet olukord ei jõudnudki eriti paraneda. Ülemaailmse majanduskriisi põhjused aj tagajärjed: Põhjsued: ületootmine, ebamajanduslik käitumine( lõhkilaenamine), Riigi mittesekkumine majanduse juhtimisse, maailmamajanduse ohanematus, palju lahendamata majandusprobleeme Tagajärjed. Kestis eelmistest kauem- 5 aastat, uued tootmisviisid võimaldasid kül ltoota, kui dneile polnud tarbijaid, kriis tõi kaasa nälja ja suure tööpuuduse, muud sotsiaalsed probleemid. Riik pidi rakendama meetmeid , et majandust turgutada. Roosevelt tegi new deali, mis oli Usa majandusele väga kasulik.
Kloostrihoone: tuntuim Padise, Tlnas Pirita, Dominiiklaste; Mungaordu: tsisterlaste, dominiiklaste, frantsisklaste, augustiinlaste(nunn ka); Jumalasõna levitamine: jumalateenistuse läbiviimine, kerjasid ülalpidamiseks, jutustasid. Paavst-peapiiskop-piiskop-preester-vikaar. 7 sakramenti: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, (abielu, preestriks pühitsemine) Usupuhastus/Ref: Poliitiline- eesmärk kirikukäest kätte saada maavaldused, piiskopid ei sekkuks riigi juhtimisse; Vaimne- jumalasõna omaskeeles, katoliikluse puhastam, preestrid polnud rahul kirikukorraga. M. Luther 1517- usupuhastuse algataja Wittenbergis, 95 teesi, jumalasõna kättesaadav emakeeles, pattude andeks andmiseks pole vaja preestrit. 1523 jõuab ref Eestisse Riia kaudu, Tlna bürgerid võtavad ref ideed kiiresti omaks, 1525 linnades oli ref. Tulemus: Eesti jaguneb 2 usuvooluks: linnad+luterlus, maa+katolik; 1524- pildirüüste liikumine Tln-Tartu (juhib Hoffmann rae vastu)
Sel juhul tulid kõige enam arvesse need piirkonnad, kus kliima oli eurooplastele soodsam: Lõuna-Aafrika, Austraalia, Alžeeria. 19. sajandil rändasid miljonid eurooplased oma maalt välja kolooniatesse elama. 1.2. Kuidas kolooniaid valitseti? Eurooplased valitsesid kolooniaid kahel eri viisil: otseselt ja kaudselt. Otsene valitsemine tähendas seda, et kõik kohalikud võimuesindajad valiti emamaalt ehk metropolist. Nii tegi näiteks Prantsusmaa. Kaudse valitsemise puhul kaasati koloonia juhtimisse kohalikke elanikke. Senised võimumehed (sultanid, hõimupealikud, emiirid) säilitasid oma ameti, kolonisaatorid piirdusid vaid nende tegevuse kontrollimisega. Nii valitsesid oma valdustes inglased. 2. Vasta küsimustele. 2.1. Millised olid koloniaalpoliitika tagajärjed asumaade rahvastikule? Too näiteid. Maa põlisasukaid kasutati tööjõuna, kuid neile makstud palgad olid madalad ning mõnel pool (näiteks Kongos) sunniti vaeseid külaelanikke lausa orjatööle
hävitaksid), korraldati hädaabitöid, üritati luua uusi töökohti, riik hakkas hoolitsema abivajajate eest). 1933a hakkas USA majanduslik olukord paranema. Meeldisid ajalugu ja keeled. 1881 jäi lastehalvatusse. Sellegipoolest valiti teda 4x presidendiks. Peale viimast korda suri ajuverejooksu. Majanduskriisi põhjuseid: maailmamajanduse kohanematus, kaupade ületootmine, vale majandamine(võeti laene, kuid ei jaksatud tagasi maksta), riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse. Mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised: kommunistlik(hirmuvalitsemine, tööliskonnast pidi saama õnneliku homse ehitaja: võidi rikastelt jõuga vara võtta, relva abil võim haarata, vaenlased tappa), fasistlik/ natsionalistlik(hirmuvalitsemine, oma rahvuse ülistamine). Weimari vabariik: 1919a Weimari linnas väljastatud põhiseadus, millega kuulutati Saksamaa demokraatlikuks vabariigiks. Dominioon: Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik. Omab oma parlamenti,
Suur depressioon USA-s: Levis ülekogu maailma. Tuhanded ettevõtted läksid pankrotti, enamik tehasedi jäi seisma. Et olukorda päästa, alandati hindu, vähendati tootmist, vallandati. Ostujõud vähenes järsult. Inimesed olid näljas, samas hävitati vilja ja teisi toiduaineid. Tähtsaimaiks põhjuseks ületootmine, teiseks ebamajanduslik käitumine: võeti liiga kergelt laene. Kolmandaks riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse: väike osa inimesi sai suurema osa tulude osaliseks. Eurooplased süüdistasid ameerikat ja vastupidi. Roosevelti reformid: Kehtestati kontroll panganduse üle. Riik hakkas reguleerima põllumajandust. Üritati luua uusi töökohti. Riik hakkas hoolitsema abivajajate eest.
hinnad langesid, töölised vallandati, vähendati tootmist. Inimestel puudus sissetulek. Kuna elanikkonbna ostujõud langes järsult ja inimesed ei suutnud enam endistviisi osta, siis kandus ületootmine kõikidesse majandusharudesse. Hiljem polnud inimestel ka süüa, halvimal juhul mõni suri nälga. Osad jäid ka kodudest ilma. Arvati et süüdi oli ebamajanduslik käitumine: inimesed võtsid liiga kergekäeliselt laene. Peapõhjuseks on pakutud seda, et riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse. Kui riik oleks kehtestanud rikastele suuremad maksud, oleks võinud saadud raha kasutada vaesemate inimeste toetamiseks. Nii oleks ka vaesemate ostujõud paranenud ning ületootmist poleks tekkinud. 9. Miks levis majanduskriis üle maailma? Sest alguses oli majanduses õitseng. Inimesed said osta endale korteri, külmkapi ja sõiduauto. Rahapuudust korvati laenudega ning uus trend oli ka järelmaks, mis ei kohustanud kohe kogu raha välja käima. Elavnes ka
jne) *Ametiaeg parlamendil 5 aastat -Rahvaalgatuse kaotamine -Hääleõigus alates 22. eluaastast EV välispoliitika kahe maailmasõja vahelisel perioodil *26.01.1921 Antandi Ülemnõukogu tunnustab Eesti iseseisvust *Julgeoleku kindlustamine -1.12.1924 kommunistide riigipöördekatse -Suhete normaliseerumine võimalike vaenlastega -Rahvasteliit -Julgeolekualased liidud (nt Balti Liit) Majandus ja välispoliitika vaikival ajastul Majandus *Majanduskasv *Riigi sekkumine majanduse juhtimisse *Tööstuse edendamine *Ekspordi kasv (ainuke aeg eesti ajaloos, mil eestis eksport > import) *Rahva heaolu tõus Välispoliitika *1930. aastatel pingelisus rahvusvahelistes suhetes *sept 1934 nn Balti Antant *1938 neutraliteedipoliitika (tulemusteta tegelikult) *laveerimine kahe suurriigi vahel (Nõukogude Liit, Saksamaa) Muudatused vaikival ajastul Tasalülitamine *Riiklik propaganda talitus *Ajakirjanduse sõnavabaduse muutmine *Tsentraliseerimine kõigis valdkondades
Austri ja Osmanite impeeriumi rahvas hakkas taotlema võõrvõimust vabanemist. Itaalias ja Saksamaal sooviti rahvuslikku ühtsust. Seetõttu toimusid tihti rahvaülestõusud ja meeleavaldused. 4. 1848.aasta revulutsioonid Euroopas. a. Revulutsioonide põhjused – rahva poliitilise aktiivsuse kasv, ikaldus, töötus, rahulolematus poliitilise korraga. b. Nõudmised – isiklikke ja poliitilisi vabadusi, nt sõna-, trüki- ja koosolekuvabadus. Kodanike kaasamist riigi juhtimisse ehk valimisõigus näiteks. Majanduslikke ja ühsikondlikke reforme. c. Revulutsiooni põhjuseks Saksamaal oli see, et Saksamaa oli killustunud ning seetõttu hakkas rahvas soovima ühtset Saksamaad, tehti meeleavaldusi jms. Saksa riikide valitsused ja Saksa Liit tegid järeleandmisi (kaotati tsensuur, lubati suuremat koosolekuvabadust, kutsutu kokku Rahvuskogu). Rahvuskogu kutsuti kokku 1848.aasta. Rahvuskogu kuulutas välja rahva põhiõigused, talurahvale
Õitseaeg oli lõppenud. kriisi põhjused Põhjusedi oli mitmeid kuid tähtsamateks peetakse neid kolme: maailmamajanduse kohanematus, Esimesest maailmasõjast oli jäänud hulgaliselt lahendamata majandusprobleeme. Kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid neid osta. Vale majandamine, riigi toetusel võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikkastuda, kuid hiljem muutusid laenukoormused liiga suureks. Põhjuseks on pakutud ka seda, et riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse. Sellepärast sai väike osa inimesi suurema osa tuludest. Ülejäänudel ei olnud võimalik kaupu osta. Ameeriklased süüdistavad kriisis eurooplasi, eurooplased ameeriklasi. milles kriis avaldus Kuna Euroopa majandus sõltus USA omast jõudis kriis väga kiiresti ka Euroopasse. Tuhanded ettevõtted läksid pankrotti, enamik ettevõtteid jäi täielikult või osaliselt seisma. Ettevõttete päästmiseks vähendati tootmist ja vallandati töölisi
Juhtimise alused Kontrolltöö kordamisküsimused TEEMA: Sissejuhatus juhtimisse 1) Millisest tegevusest saavad juhid suurema osa oma teadmistest? Tööülesandeid täites ja oma eksimustest õppides. Vähemal määral kaastöötajate ja juhendajagha suheldes ning erialastest teadmistest ja täiendkoolitustest. 2) Kes on juht? Juht on inimene, kellel on vähemalt 1 alluv 3) Mis on juhtimine? Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärke oma ressursside planeerimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu.
- töökeskkonnas, töötajate arengusse panustamine, pere ja töö tasakaal, töötaja treening ja vabaajavõimalused, soe söök ja värsked puuviljad kontoris, tööohutus - turukeskkonnas.vastutustundlik kätumine tarnijate ja äripartneritega, vastutustundlik turundus, koostöö tarnijatega JÄTKUSUUTLIK ETTEVÕTLUS Jätkusuutlik ettevõtlus tähendab majandusliku, keskkonna- ja sotsiaalse mõõtme vabatahtlikku integreerimist ettevõtte juhtimisse ja tegevusse, arvestades erinevate huvipooltega ning luues lisaväärtust kõigile asjaosalistele SELLE KASU ÜHISKONNALE Ühiskondlike kitsaskohtade lahendamine Puhta elukeskkonna säilitamine Regioonide areng Riskigruppide tööhõive edendamine Rahva tervis Ausam maksude maksmine KASU ETTEVÕTTELE Vähenenud tegevuskulud Parem brändi imago ja maine Suurenenud müük ja kliendilojaalsus
Uute klientide leidmine Teenindus ja toitlustussektori ülekülvamine sarnaste kohtadega Riskianalüüs Lühike tegutsemisaeg. Oleme teinud oma äriplaani 5 aasta peale, seega selgub tegutsemise käigus, kas äriplaan on kindel või mitte. Vajaduse korral oleme valmis tegema korrektuure. Piiratud juhtimiskogemus. Ettevõtte personalipoliitikas näeme ette, et juhtimisse kaasatakse inimesed, kellel on mitmeaastane juhtimiskogemus. Turu ebakindlus. Igaaastasest kasumist eraldame 10% kohustuslikku reservkapitali, mis tagab meile turu kõikumisel tagavarad. Seadusandluse muutused. Kasutame advokaadibüroo teenuseid Potentsiaalsed riskid- probleemid- stsenaariumid. Kerkinud riskide arutamiseks ja lahenduste leidmiseks kutsutakse kokku aksionäride koosoleku, kes võtavad vastu
3. Noorsoopoliitikas järgime teisteski Euroopa riikides tunnustatud avatuse, osaluse, vastutuse, tulemuslikkuse ja sidususe printsiipi. 4. Noorsoopoliitikat viiakse ellu erinevate ametkondade ja kolmanda sektori koostöös ning noorsoopoliitika peab toetama kõike seda, mis jääb väljapoole hariduskohustuse täitmist ja hariduse ning sotsiaalse kindlustuse süsteemide pakutavat. Noorte kaasamine ühiskonna juhtimisse 1. Toetame noorte kaasamist ühiskonna juhtimisse ning nende elu mõjutavatesse otsustusprotsessidesse, nende arvamuste ärakuulamist ning arvestamist. Peame oluliseks noorte senisest aktiivsemat kaasamist kohalike omavalitsuste töösse. 2. Toetame regulaarsete noorte arvamuse uuringute korraldamist ühiskonnaelu aktuaalsetes küsimustes. 3. Tagame noortele neile sobivas vormis edastatud vaba teabe poliitilistest ja sotsiaalsetest arengutest nii kodumaal, Euroopas kui ka mujal maailmas, avardamaks nende maailmapilti ja
annaabi.ee 
