Kas Rootsi aega võib pidada vanaks heaks ajaks? (1)

Kas Rootsi aega võib pidada vanaks heaks ajaks?
Rootsi aeg algas aastal 1629 ja kestis aastani 1699, selle perioodi jooksul kuulus suur osa Eesti territooriumist Rootsi kuningriigile. Nende 70 aasta jooksul viidi läbi palju reforme ja need tõid kaasa elanikele muutusi, mida võib pidada nii headeks või halbadeks.
Suurim negatiivne muutus Rootsi ajal oli kindlasti pärisorjuse kehtestamine Põhja-Eestis aastal 1645. Sellega kasvasid talupoegade koormised ja mõisnikele ei kehtestatud mingeid reegleid, millega kindlaks määrata talupoja töökoormust. Siiski viidi läbi reduktsioon , tänu millele vabastati riigitalupojad pärisorjusest, kuigi suur osa talupeogi ei vabanenud. Kehtestati talupoegadele ka õigus oma mõisniku peale kaevata ja sisse seati vakuraamatud, kuhu sisse märgiti kõik talupoja koormised. Sellega anti talupoegadele palju vabadust juurde ja piirati mõisnike võimu nende üle.
Kahjuks halvenes kiiresti linnade olukord. Nimelt kaotati neil linnaõigused. Rootsi riik hakkas tegema mitmeid ettekirjutisi ja sekkuti ühe enam linna juhtimisse. Oma iseseisvuse suutis vaid Tallinn kindlustada. Linnades elasid enamasti vaid Rootsi või Saksa kaupmehed, eestlasi oli väga vähe.
Kiiresti arenes kunst ja haridus Rootsi ajal. Sel ajal oli baroki hiilgeaeg . Tänu Martin Lutheri reformdele hakati tõlkima Piiblit Eesti keelde. Rootsi ajal elasid mitmed kultuuritegelased, tänu kellele arenes haridus rahva seas. Aastal 1630 loodi Tartus Akadeemiline Gümnaasium Johan Skytte poolt, sellest kasvas välja aga juba 1632. aastal Tartu Ülikool. Sel ajal elas ka B.G. Forselius , kes tasuta õpetas talupoisse, et need omakorda edasi õpetajateks läheksid. Samuti pandi sel ajal kirja palju grammatikareegleid – 1637. aastal koostati esimene eesti keelne grammatika H. Stahli poolt ja 1693. aastal avaldati ladinakeelne eesti keele grammatika J.Hornungi poolt.
Sõdade tõttu oli Eestimaa tõeliselt räsitud. Sõdadega kaasnesid vaesus ja nälg. Kuigi Rootsi ajal iseenesest ei toimunud ühtegi sõda, ei saa öelda, et tänu sellele see periood kerge oleks inimestele olnud. Levis katk, mis hävitas suure osa elanikkonnast, aastail 1695 -1697 oli laastavaim näljahäda kogu Eesti ajaloos, levisid tüüfus, düsanteeria. Suri iga viies inimene ehk umbes 70 000 inimest.
Kokkuvõtteks võib öelda, et Rootsi aega üdini heaks vanaks ajaks pidada on vale. Sel ajal toimus küll palju positiivseid muutusi – hariduse ja keele areng, kuid oli ka väga palju negatiivset. Sõjad, näljahädad, haigused – kõik laastasid Eestimaad ning selle tulemusena oli aeg siiski pigem halb.